Iluvõimlemine on kujunenud üheks levinumaks ja populaarsemaks spordialaks, mis on ka olümpiamängude kavas. Iluvõimlemine on spordiala, kus võistlevad enamjaolt ainult naised, erandiks on Jaapan ja mõned muud maad, kus võistlevad ka mehed. Kavade koreograafia sooritatakse muusikapala saatel, mis koosneb ühest või mitmest instrumendist. Iluvõimlemise muusikas ei tohi olla ära tuntavaid sõnu, küll aga võivad esineda erinevad häälitsused. Kava ajal peab võimleja hoidma vahendid pidevas liikumises, sooritades erineva tasapinna, suuna, trajektoori ja amplituudiga liigutusi. Vahenditöö peab olema võimalikult vaheldusrikas ja võimleja ei tohi vahendit kasutada kaunistusena, kava ajal peab olema pidev seos võimleja ja vahendi vahel. Iluvõimlemise võistlustel ei sõltu punktide pälvimine üksnes kava keerukusest, vaid ka muusikast ja kava seadest (koreograafiast). Sellest, kuidas kava ja muusika ühises loomingus võimlejaga kokku sulanduvad
treeningtingimused. Iluvõimlemise võistlustel on viis vanusegruppi: seeniorid (16 ja vanemad), juuniorid (1315), noored (11-12), lapsed (9-10) ja miniklass (8 ja nooremad). Kohtunikud hindavad kava ja selle esitaja puhul väga erinevaid aspekte. 4 kohtunikku hindavad vaid kava raskust, 4 kohtunikku kava artistlikkust ja 4 kohtunikku kava tehnilist täitmist. Neli üht aspekti hindavat kohtunikku saavad kinkida ühele võimlejale kuni 10,0 punkti. Kohtunikud vaatavad kõike: võimleja välimust, korrektsust, tema kehahoiakut.Kuid punktide pälvimine ei sõltu üksnes kava keerukusest, vaid ka muusikast ja kava seadest (koreograafiast). Sellest, kuidas kava ja muusika ühises loomingus võimlejaga kokku sulanduvad. Loeb vahendi käsitsemise ja elementide erilisus, sobivus võimlejaga, isikupära lisab võistlustrikoo. Muusika dikteerib nii kava koreograafia, vahendi kui ka trikoo. Üldjuhul on võistlejatel iga kava jaoks erinev trikoo. Võimlemisvahendid
Need on: hüpits, rõngas, kurikas, pall ja lint. Iluvõimlemise rühmad võistlevad kahe vahendiga kavaga. Ühes kavas kasutatakse viis sarnast vahendit (nt. 5 linti) ja teises kavas 3+2 vahendit (nt.2 palli ja 3 rõngast). Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi. Hüpits on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus vastab võimleja kasvule. Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teiste vahenditega. Kavasse kuuluvad erinevates tasapindades kõrged ja madalad visked, rõnga veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt. Rõngas on tehtud puust või plastist.Rõnga diameeter on 80-90 cm ja ta peab kaaluma vähemalt 300 grammi. Pall on põrgatuse, visete ja veerete vahend
pikkus 50-60cm. Lindikepi maksimaalne kaal on 35g. Hüpitsat kasutatakse enamasti hüppevahendina. Hüpitsa kehaelemendid on keksid ja hüpikud, hüpped ja pöörded. Sellega sooritatakse otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi, kõrgeid viskeid ja hüplemisi. Hüpitsa pikkus vastab võimleja kasvule ja on tehtud sünteetilisest materjalist. Hüpits nõuab võimlejalt head hüppevõimet, kiirust ja kordinatsiooni. Palli elemendid on põrgatused, veered kehal või maas ning visked ja püüded. Pall on dünaamiline vahend, mis kava vältel ei tohi olla staatikas. Vahendipõhised elemedid on veered kehal või maas, põrgatused ning visked ja püüded
madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Pall on dünaamiline vahend, mis kava jooksul ei tohi olla staatikas. Pall on tehtud tehiskummist, tema läbimõõt 18-20 cm ja miinimumkaal 400 grammi. Hüpits · Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi. Hüpits on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus vastab võimleja kasvule. Kurikad · Kurikaid kasutatakse paaris, s.t. võimlejal on käes kaks kurikat, mis peavad terve kava vältel olema liikumises. Kurikatega sooritatakse veskeid, pongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid nii ühe- kui ka kahekaupa. Lint · Linti kasutades peab võimleja hoidma selle kogu aeg liikumises, joonistama spiraale, sik- sakke, ringe ja kaheksaid ning tegema väikeseid lahtilaskmisi ja suuri viskeid. Samas
eesmärgikindlust.vastupidavust. Iluvõimlemine on spordiala, mida harrastatakse kas individuaalselt või viieliikmelistes või suuremates rühmades vabakava puhul. Kasutatakse erinevaid vahendeid: kurikaid, rõngaid, palle, linte ja hüpitsaid. Tehakse ka vabakavu ehk ilma vahendideta. Individuaalsed võimlejad käsitsevad korraga ainult ühte vahendit, kuid rühma puhul on korraga lubatud kasutada vaid kahte erinevat vahendit ühe kava jooksul. Samas võib võimleja vahendeid teiste liikmetega kava jooksul vahetada. Seetõttu saab võimleja kava jooksul kasutada kuni kahte erinevat vahendit. Iluvõimlemine on sport, milles on kombineeritud nii balleti elemendid, võimlemine, tants kui ka vahendite oskuslik käsitsemine. Võitjaks osutub see võimleja, kes teenib määratud züriilt kõige enam punkte. Zürii hindab väga järgmisi komponente: hüpped, tasakaalud, pöörded, painduvus, vahendite käsitlus, kava teostus ja artistlikkus
jalgadetõuge, lennufaas enne kätetõuget, kätetõuge, lennufaas pärast kätetõuget, maandumine.Hüppele eelneb hoojooks, vastavalt sooritaja vajadustele. Hoojooks ei tohiks jääda siiski liiga pikaks, vastasel juhul ei jõua sooritaja piisavalt kiiresti reageerida ja hüpe muutub ründavaks, mistõttu sooritus ebaõnnestub. Tõuge sooritatakse hoolaualt, põlveliigestest natuke alla lastes. Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud. Selg on kumer. Üheaegselt käte asetamisega hüpperiistale (tõuge tehakse peaaegu sirgete ja pingestatud kätega ) alustatakse keha kõverdamist puusaliigestest, mis toimub puusade tõstmise arvel, ning jalgade kõverdamist põlveliigestest. Käte tõuge peab hüppe juures toimuma enne, kui jalad on jõudnud läbida vertikaaltasapinna. Hüppe teises lennufaasis, pärast käte tõuget, sirutab
tõsidus kasvab koos sportlase tasemega. Gümnastika on ala, mis kurnab ning kulutab kõiki kehaosi ning võib põhjustada seetõttu kroonilisi haigusi ning vigastusi. Statistika kohaselt on oht end võimeldes vigastada sama suur, kui jalgpalli mängides. Kuidas aga ära hoida vigastusi? Vigastused on üks gümnastika osa ning täielikult ei saa seda ära elimineerida. Kõige tähtsam on aga teada, mida sa võimeldes teed. Võimleja ei tohi proovida selliseid asendeid või liigutusi, mida ta pole varem proovinud, lihtsalt sellepärast, et oma treenerit või sõpru üllatada. Just treeneril lasub ülesanne õpetada oma hoolealusele teatud oskuse põhitõdesid, samuti ka viise, kuidas oma keha riskiolukordadest (kui vastav element ei tule õigesti välja) ilma suurema vigastuseta välja tuua. Võimlejal peab aga olema täielik ülevaade oma keha ning kehaosade asendist, et vältida potentsiaalseid vigastusi
esimesed hüpped on õige sooritada nii kaugelt, et üleminek jalgade tõukelt käte toengusse toimuks hüppe teel. Järgmiseks lüliks harkhüppe õppimisel on hüpped üle piki kitse, ja seejärel hüpped üle risti hobuse. Kuna hobune on pikem, siis jalad ei möödu nüüd hüpperiista otstest, vaid peavad selle ületama. See nõuab puusavöö tõstmist kõrgemale. Kägarhüpe üle risti kitse Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud. Selg on kumer. Üheaegselt käte asetamisega kitsele alustatakse keha kõverdamist puusaliigestest, mis toimub puusade tõstmise arvel, ning jalgade kõverdamist põlveliigestest. Käte tõuge peab ka selle hüppe juures toimuma enne, kui jalad on jõudnud läbida vertikaaltasapinna. Kui aga jalad läbivad vertikaaltasapinna enne, kui on
1. Iluvõimlemine olümpiamängudel. · Iluvõimlemine on spordiala, mida harrastatakse kas individuaalselt, 5-liikmelistes gruppides või suuremates gruppides vabakava puhul. Käsitletakse erinevaid vahendeid: kurikaid, rõngaid, palle, linte ja hüpitsaid. Tehakse ka vabakavu ehk ilma vahendideta. Individuaalsed võimlejad käsitlevad korraga ainult ühte vahendit, kuid grupi puhul on korraga lubatud kasutada vaid kahte erinevat vahendit ühe kava jooksul. Samas võib võimleja vahendeid teiste liikmetega kava jooksul vahetada. Seetõttu saab võimleja kava jooksul kasutada kuni kahte erinevat vahendit. Iluvõimlemine on sport, mis kombineerib endas nii balletti elemente, võimlemist, tantsu kui ka vahendite oskuslikku käsitlemist. Võitjaks osutub see võimleja, kes teenib määratud zürii poolt kõige enam punkte. Zürii hindab väga erinevaid komponente, milleks on: hüpped, tasakaalud, pöörded, painduvus, vahendite käsitlus, kava teostus ja artistlikkus.
on akroraja värvist selgelt eristuv. 3.Maandumisala - Koosneb sama kõrgetest mattidest nagu akrorada ja on kaetud akrorajaga jätkuva kattega 4.Turvaalad - asetsevad akroraja lõpus, maandumismattide külgedel ning lõpus. Võistluskava sooritatakse vabalt valitud instrumentaalse muusika saatel. Kava maksimaalne pikkus on 2 min. ja 45 sek. Ajavõtt algab üheaegselt muusikaga ja lõpeb, kui kolmanda seeria viimane võimleja on maandunud. Iga rühm sooritab kolm akrobaatilistest elementidest koosnevat seeriat, millest esimeses seerias sooritavad kõik võistlejad ühte elementi. Iga elemendi raskusaste on määratud raskusastmete tabelis. Seeria peavad sisaldama kolme-elemendilist vahesammudeta kombinatsiooni. Pärast iga seeria sooritamist liiguvad võistlejad ühes rühmas jooksurütmis tagasi oma stardikohale. Eesmärk on, et kõik võimlejad maanduvad viimase elemendi sooritamisel
Abiturent- keskooli lõptemata valmistuv iskik Absoluutne- tingimatu Abstratne- mõtteline Absurdne- mõttetu Akadeemik- teadusasutuste valitav liige Akrobaat- võimleja Alkohol- etanool e piiritus, ka seda sisaldav joovastav jook Anekdoot- koomilise v pikantse sisuga üllatusliku lõpuga lühilugu Aplodeerima- kiiduavaldusena käsi plaksutama Arhiteks- ehituskunstnik Asfalt- pruunikasmust läikiv pigitaoline aine Balarsseerima- tasakaalu seadma Barbaarne metsik Bariton- tenorist madalam Barjäär- tõke Barranko- voolava vihmavee tekitatud sälkong vulkaanikuhikute nõlvadel Barrikaad- kuhjatud kaitsetõke Baseeruma- põhinema, tuginema
Abiturient-keskkoolilõpetaja paragrahv-lõik või alajaotus tekstis absoluutne-täielik paralleelene-rööbitine abstraktne-mõtteline,meeltega tajumatu personal-isikkoosseis absurdne-mõttetu,võimatu pidzama-ööriietus akrobaat-võimleja pokaal-karikas,väike jalgadega nõu alfabeet-tähestik presitent-vabariigi riigipea alkohol-viin propaganda-ideede,õpetuste levitamine anekdoot-lühike ,huvitav enamasti väljamõeldud looke prozektor-aparaat kaugete esemete apldeerima-käsi plaksutama valgustamisek
Absurdne mõttetu, võimatu Familiaarne tuttavlik; liiga vaba Adekvaatselt täiesti vastavalt käitumisega Afekt tundepuhang Filigraanne peen; viimistletud Aferist õnnekütt, petis Fundamentaalne põhjapanev Afiss, afisi müürileht, kuulutus Garaaz autokuur Akadeemik teadlase aunimetus Garanteerima tagama Akrobaat võimleja Garantii tagatis Alfabeet tähestik Generatsioon põlvkond Alkohol viinapiiritus Globaalne üldine; kogu Maad hõlmav Anekdoot naljalugu Grammatika keeleõpetus Annulleerima tühistama Grammofon plaadimängija Aplodeerima käsi plaksutama Grandioosne, grandioosse hiiglaslik, Arhitekt ehituskunstnik suurejooneline
Need on valmistatud puust, plastist või kummist. Nende pikkus on 40-50 cm, kurikapea diameeter maksimaalselt 3 cm ja ühe selle miinimumkaal 150 grammi. 8. Detailne kava konkreetsete ülesannete täitmiseks, mis esitab ka teostajad, kasusaajad, tähtajad, tulemused ja ressursid. 9. Seda kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi. See on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus vastab võimleja kasvule. 10. Vahend, millega saab treenida erinevaid lihaseid oma kehas. Tavaliselt kasutatakse neid käes hoides käte treenimiseks. Neid on erinevate raskustega ja on ka kange, millele saab ise erinevaid raskuseid juurde panna ja ära võtta. 11. Eesti meister iluvõimlemises aastal 1978 (perekonnanimi). Mererajooni laste ja noorte SK. Vastuseks on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. Hõlmab keerulisi
· enne vertikaaltelge · vertikaaltelje · pärast vertikaaltelge 17.Tõuge kahelt jalalt, pööre hoides säärtes kinni ja maandudes kahele jalale on... · tirel · lendtirel · ette salto 18.Südameklappe on vaja... ... et veri voolaks ühes suunas. 19. Kus suureneb verevool kehalisel aktiivsusel kõige enam? · Skeletilihases · südamelihases · neerudes 20. Mis ei mõjuta võimleja venivust? 1. temperatuur (ruumis) 2. ajaline määratlus (ööpäevas) 3. kehamass 4. liigeste jäikus vms 21. Streching on... · dünaamiline venitus · staatiline venitus · dünaamiline liigutus · staatiline liigutus 22. Õige venitamine toimub · aeglaselt lõdvestatud olekus · venituspiiri ületades · valudes 23. Vildakselgsus on ...skolioos 24.Ilma toetuspinnata pöörete sooritamine toimub... abil · puusavöö
kaugemale ja isegi esimesed hüpped on õige sooritada nii kaugelt, et üleminek jalgade tõukelt käte toengusse toimuks hüppe teel. Järgmiseks lüliks harkhüppe õppimisel on hüpped üle piki kitse, ja seejärel hüpped üle risti hobuse. Kuna hobune on pikem, siis jalad ei möödu nüüd hüpperiista otstest, vaid peavad selle ületama. See nõuab puusavöö tõstmist kõrgemale. Kägarhüpe üle risti kitse Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud. Selg on kumer. Üheaegselt käte asetamisega kitsele alustatakse keha kõverdamist puusaliigestest, mis toimub puusade tõstmise arvel, ning jalgade kõverdamist põlveliigestest. Käte tõuge peab ka selle hüppe juures toimuma enne, kui jalad on jõudnud läbida vertikaaltasapinna. Kui aga jalad läbivad vertikaaltasapinna enne, kui on sooritatud käte tõuge, nimetatakse seda harjutust lihtsalt
oleks kerge. Kui harjutusi püüdlikult, n.-ö. hingega teha, saab väga korraliku koormuse. Ja lihaseid vormib Pilatese võimlemine kenasti, ainult võhma ta ei anna. Pilates on üks järjekordne võimlemisvorm, mis kõikjal maailmas innukaid järgijaid leidnud. Joseph H. Pilatese leiutatud nähtus erineb võhiku silmaga vaadates teistest omasugustest põhiliselt selle poolest, et mingit erilist rahmeldamist või higistamist siin eesmärgiks ei seatagi - võimleja lesib suurema osa ajast üleüldse maas ja tegeleb kõikvõimalike painutuste ja vibutustega. Seega, kaalu alandajat pilatesest ilmselt pole, tegu on pigem painduvust ja rühti parandava rabelemislaadiga. Algselt oli pilates eelkõige tantsijate treeninguks mõeldud. Pilatese mõistes õige ehk siis lateraalne hingamine on selles võimlemissüsteemis väga olulisel kohal. Täpselt nagu joogaski. Tänapäeval on Pilatese süsteemil mitu eri
abiturient - keskkoolilõpetaja absoluutne - täielik, täiuslik; piiramatu abstraktne - mõtteliselt üldistav; meeltega tajumatu absurdne - mõttetu, võimatu adekvaatselt - täiesti vastavalt, võrdselt afekt - tundepuhang, tugev erutus aferist - õnnekütt, petis afiss, afisi - müürileht, kuulutus akadeemik - kõrgema teadusasutuse liige; teadlase aunimetus akrobaat - võimleja alfabeet - tähestik alkohol - viinapiiritus anekdoot - naljalugu annulleerima - tühistama aplodeerima - käsi plaksutama areen - esinemisväljak arhitekt - ehituskunstnik arhitektuur - ehituskunst arreteerima - vahistama asfalt, asfaldi - maavaik, -pigi atentaat - mõrvakatse bakalaureus - esimene teaduslik kraad balansseerima - tasakaalustama, tasakaalus hoidma banaalne - labane , barbaarne - metsik, toores bareljeef- skulptuur, kus kujutis asetseb pinnalähedase kõrgendina
Esimesed treenerid Janikal olid Maire Kamari ja Reet Tiik. Just Reet Tiik oli ka see, kes sokutas noorukese Janika 1986 aastal Venemaale liidukoondise treeninglaagrisse. Selleks ajaks oli neiu juba ENSV parim sportlane. Venemaal veedetud aeg oli Janikale äärmiselt keeruline, kuna ta ei mõistnud kohalikku keelt, hilines pidevalt ja temaga oli alati erinevaid sekeldusi. Samuti olid kurnavad 9-tunnised treeningud iga päev. Üldiselt oli kord seal väga karm ja vähimagi vea puhul visati võimleja koondisest välja ja võeti uus asemele, kuid Janikat hoiti sees vaid sellepärast, et ta oli koondisega samat kasvu. Kaal oli seal tõeliselt tähtis. Selle pärast võidi samuti välja visata ja et seda vältida, sõid paljud tüdrukud ka erinevaid tablette, kuid Janika suutis sellest hoiduda. Venemaal olles ei jätnud Janika unarusse ka õppimist, mis oli teistele suureks üllatuseks. 4 aasta jooksul, mis Janika liidukoondises tegutses võideti 9 erinevat medalit.
Sellega sooritatakse ka kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmist, ümber keha põimimist ja hüplemist. Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teha teiste vahenditega. Kurikatega sooritatakse veskit, zongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid, nii ühe- kui ka kahe kaupa. Pall on põrgatuste, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Linti kasutades peab võimleja hoidma selle kogu aeg liikumas, joonistama spiraale, siksakke, ringe ja kaheksaid ning tegema väikesi lahtilaskmisi ja suuri viskeid. 4 RÜHMVÕIMLEMINE Rühmvõimlemine on naiste spordiala, mis põhineb harmoonilisele, rütmilisele, ökonoomsele liikumistehnikale. See on stiliseeritud, väljenduslik ja loomulik tervet keha haarav liikumine. Rahvusvahelises võistlusprogrammis on ainult vabaharjutus, kus muusika ja liikumine moodustavad
Fajanss peen valge savi 6. Afekt kontrollimatu tundepuhang 66. Familiaarne liiga tuttavlik 7. Aferist õnnekütt 67. Filigraane peenelt töödeldud 8. Afiss müürileht 68. Forsseerima üle võimendama, kiirendama 9. Akadeemik teadusliku kraadiga isik 69. Fundamentaalne põhiline, põhjapanev 10. Akrobaat võimleja 70. Garaaz autokuur 11. Alfabeet- tähestik 71. Garanteerima kindlustama, tagama 12. Anekdoot naljalugu 72. Garantii kindlustus 13. Annulleerima tühistama 73. Generatsioon põlvkond 14. Aplodeerima plaksutama 74. Gigantne hiigelsuur 15. Areen esinemisväljak, -plats 75
Sellega sooritatakse ka kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmist, ümber keha põimimist ja hüplemist. Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teha teiste vahenditega. Kurikatega sooritatakse veskit, zongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid, nii ühe- kui ka kahe kaupa. Pall on põrgatuste, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Linti kasutades peab võimleja hoidma selle kogu aeg liikumas, joonistama spiraale, siksakke, ringe ja kaheksaid ning tegema väikesi lahtilaskmisi ja suuri viskeid. Riistvõimlemine on olümpiamängude programmi kuuluv, võistlusmääruste alusel toimuv võistlusvõimlemise ala nii meestele kui naistele, kus võistlusharjutusi sooritatakse kindlaksmääratud mõõtmetega riistadel. Meestele viiakse läbi võistlusi kuuel alal: vabaharjutus, sangadega hobune, rõngad, toenghüpe, rööbaspuud ja kang.
Mare Kalam, Eva Rahi- Lambin, Ivi Laur, Selma Liinev- Kompus ja Jaan Kompus. ,,Elu kurvilistel radadel" Virve Kiisa ja Endel Kiisa Sport- ja iluvõimlemine. Kaasaegsele võimlemisteooriale pani aluse kuulus vene õpetlane P.F. Lesgaft. Tema õpetuse varasalv osutus võimlemissüsteemi loomisel nurgakiviks. Nõukogude võimlemissüsteemi ja võimlejate esimeseks suuremaks trumfiks oli võit 15. olümpiamängudel Helsingis. Nõukogude võimleja Viktor Tsukarin, tulles absoluutseks tsempioniks, saavutas üksi 4 kuldmedalit, mis on ainulaadseks sündmuseks olümpiamängude ajaloos. Eestis võime lugeda võimlemise arengu alguseks alles aastaid pärast teist maailmasõda. Harjutusvara võimlemises on tohutult rikas ja mitmekesine, selle metoodika painduv. Tänu sellele võib harrastada võimlemist igas vanuses. Eriti populaarseks on muutunud võimlemine meie noorte hulgas.
optika seadusi, sealhulgas valguse sirgjoonelist levimist homogeenses keskkonnas. Ta lõi lainepinna tsoonideks jaotamise teel ligikaudse meetodi difraktsioonipildi arvutamiseks. Frensel tõestas esimesena valguse ristlainelisuse. Thomas Young (1773 1829) Erakordselt laiade teaduslike huvide ja mitmekülgsete annetega silmapaistev inglise teadlane. Young oli üheaegselt arst ja suure intuitsiooniga füüsik, astronoom ja mehaanik, metallurg ja isegi võimekas võimleja. Youngi peamiseks teeneks on valguse interferentsi avastamine ning difraktsiooninähtuse selgitamine laineteooria alusel. Young mõõtis esimesena valguslainete pikkusi.
..............................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................7 2 Sissejuhatus Georg Lurich, sünninimega Luri, oli üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast. Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmees Jüri Luri perekonnas ja suri 22. Jaanuaril 1920. aastal Venemaal Armaviris. Lurich oli suurepärane võimleja, samuti hea jooksja, hüppaja, jalgrattur, uisutaja ning maletaja. Lisaks valdas ta veel vähemalt kümmet keelt. Lurich püstitas ligi 40 maailmarekordit. Ta oli 177 cm pikk ning parimas vormis olles kaalus 90 kg. Parema käe biitsepsi ümbermõõt? oli 37-41cm ning rind 120-128 cm, reis 61cm ja säär 40. 3 Tee maadluseni Kümme aastat vana, astus Georg Lurich juunior õppima Tallinna Peetri Reaalkooli (Tallinna Reaalkool)
..............................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................7 2 Sissejuhatus Georg Lurich, sünninimega Luri, oli üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast. Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmees Jüri Luri perekonnas ja suri 22. Jaanuaril 1920. aastal Venemaal Armaviris. Lurich oli suurepärane võimleja, samuti hea jooksja, hüppaja, jalgrattur, uisutaja ning maletaja. Lisaks valdas ta veel vähemalt kümmet keelt. Lurich püstitas ligi 40 maailmarekordit. Ta oli 177 cm pikk ning parimas vormis olles kaalus 90 kg. Parema käe biitsepsi ümbermõõt? oli 37-41cm ning rind 120-128 cm, reis 61cm ja säär 40. 3 Tee maadluseni Kümme aastat vana, astus Georg Lurich juunior õppima Tallinna Peetri Reaalkooli (Tallinna Reaalkool)
Staadionil rullub pikk etendus Hiina ajaloost ja kultuurist. Tähtsal kohal oli siiditee nii maal kui ka merel, Hiina müür, perkond ja idamaased võitlusviisid. Kõikjal kasutatati imearmsaid lapsi, kes aitavad lahti muukida Lääne kriitikute südamed. Edasine oli sportlaste piinamine. Atleedid, kes kuuma ja niiske ilma kiuste staadionile sammuvad, lehvitavad algult rõõmsalt ja võtavad siis väsinult koha sisse. Eesti lipuga astus staadionile Martin Padar. Olümpiatule süütab endine võimleja Li Ning, kelle uskumatu staadioniring maa ja taeva vahel oli ohtlik, lummav ja aukartusäratav. Kui hiinlasest ämblikmees lõpetab siidiga kaetud staadioniserval ringi, võivad mängud alata! Avapauk oli võimas. Pekingi olümpia kahe nädala ja kõikide tulevast mängude jaoks on latt seatud äärmiselt kõrgele. Avamisega näitab Peking maailmale, et oskab nii teha kui ka meeldida. Avamine polnud pelgalt peo stardipauk. Nimelt ajal, kui
riistvõimlemises tehtud kolm muudatust: 1) individuaalse mitmevõistluse finaali pääseb 24, mitte enam 36 võimlejat; 2) võistkondliku heitluse finaali lubatakse kaheksa (varem 6) võistkonda; 3) soojendust ei tehta enam poodiumil publiku ees. 2.1 Võistkondlik mitmevõistlus: Kvalifikatsiooniheitlustest pääseb edasi 8 paremat võistkonda. Igas võistkonnas on kuus võimlejat, kuid ainult kolm neist võistlevad igal riistal. Iga võistkonna tulemus kujutab endast kolme võimleja punktide summat, võidab see, kel enim punkte. 2.2 Individuaalne mitmevõistlus: Medaliheitlusesse pääsevad kvalifikatsioonivõistluste 24 parimat meest ja naist, nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab see, kel lõpuks enim punkte. 2 2.3 Kohtunikud: Kõigil aladel on kõrgeim hinne 10 punkti. Hindeid määravad A- ja B-kohtunikekogu.
Selles mõttes erineb see teistest tänapäevastest treeninguvormidest, nagu näiteks aeroobikast, kuna selle eesmärk on vaid füüsiline vorm. Joseph Pilatese elu Joseph Pilates 1880-1967 Joseph Pilates sündis 1880. aastal Saksamaal. Lapsena ta kannatas astma, rahhiidi ja reuma all ning just snende lapsepõlvehaiguste tulemusena avastas ta meetodi neist jagu saamiseks. Ta koondas oma tähelepanu spordile kui ühele füüsilise jõu arendamise viisile ja temast sai osav võimleja ning andekas suusataja, aga ka poksija ning maadleja. Samal ajal hakkas ta kirglikku huvi tundma inimese füsioloogia vastu. Seda uuris ta paralleelselt sellise Idamaade harjutusvormiga nagu jooga. Kõigi nende huvide ühendamise tulemusena jõudis ta kontroloogia väljatöötamiseni. 1912. aastal kolis Pilates Inglismaale, tema karjääri seal katkestas 1914. aastal puhkenud sõda Inglismaa ja Saksamaa vahel. Vangilaagris olles mõtles ta välja
ühendeid, mida sooritatakse ette, kõrvale ja taha liikudes, koreograafiaelemente ja ühendeid ning tasakaaluele-mente. N õutakse harmoonilist elemendirühmade vaheldumist, tantsu- ja akrobaatikaelementide vaheldumist, rütmi ja dünaamilise konstruktsiooni variatsioone. Vabaharjutus - Floor Exercise Harjutus ei tohi kesta kauem kui 1 minut ja 30 sekundit. Kui harjutus on liiga pikk, arvatakse maha 0,10 punkti. Kui harjutus kestab vä hem kui 30 sekundit, arvatakse maha 2,00 punkti. Kui võimleja astub harjutuse ajal üle vabaharjutusplatsi piirjoone, arvatakse maha 0,1 punkti. Erinõuded ·üks akrobaatikaseeria (miinimum kolm elementi) kahe saltoga; · kolm erinevat saltot harjutuses; ·üks tantsupööre ühel jalal - B-raskus; ·üks tantsuühend koos vähemalt kahe hüppega, kumbki sooritatud ühelt jalalt; · viimane salto või saltode ühend: I, II ja IV võistlusel vähemalt C-ele-ment, III võistlusel (ala finaal) vähemalt D-element. Sisu ja kombinatsiooni juhised
1962.a peeti NSV Liidu rahvaste I talispartakiaad. NSV Liidu sportlaste osalemine rahvusvahelistel võistlustel: 1946.a pääsesid NSVL kergejõustiklased IAAF'i eriloal EU meistrivõistlustele. Samal aastal osalesid tõstjad maailmameistrivõistlustel. 1952.a võtsid NSV Liidu sportlased esmakordselt osa suveolümpiamängudest Helsingis. 1956.a osaleti taliolümpiamängudel Viimased om kus NSVL osales: 1988.a NSV Liidu sportlased (mitmekordsed olümpiavõitjad): Larisa Latynina võimleja 1956.om sai 4kulda, 1hõbeda,1pronksi; 1960.om sai 3kulda, 2hõbedat, 1pronksi; 1964.om sai 2kulda, 2hõbedat,2pronksi Lidiya Skoblikova kiiruisutaja 1960.om 2kulda; 1964.om 4kulda Mihhail Voronin võimleja 1968.om. sai 2 kulda, 4 hõbedat ja 1 pronksi; 1972.om sai 2 hõbedat Viktor Sanejev kolmikhüppaja kolmekordne om.võitja: 1968,1972,1976; hõbe 1980 Olga Gorbut võimleja 1972.om 3kulda, 1hõbe; 1976.om 1kuld, 1hõbe Nikolai Andrianov võimleja- 1972
Moonika Aava, odaviske 26. Vaevalt ootas keegi Aavalt midagi rohkemat, vaevalt ta isegi. Kuid enne järgmist hooaega peaks ta mõtlema, kas soovib olla politseinik, odaviskaja või nende kahe hübriid. Ning vastavalt sellele otsusele püstitama ka uued eemärgid kõrgemale tasemele tõusmine pole ju võimatu. Irina Kikkas, iluvõimlemise 20. Kikkase raskelt välja teenitud olümpiadebüüt lõppes mitmete eksimuste tõttu tagasihoidlikult. Neljast mitmevõistluse kavast luhtus kaks, kui võimleja pillas rõnga ja kurikateharjutuses vahendi. Muidu kindlate sooritustega hiilgav Kikkas ei pidanud suurvõistluste pingele vastu. Vladimir Sidorkin, 200 m vabaujumise 45. 26 aastat vana Eesti rekordi purustamine ei ole just paljudele jõukohane. Moskvas tudeeriv ja harjutav Vladimir Sidorkin alistas selle aga justkui muuseas. Koht viiendas kümnes ei luba Sidorkinit aga korrus võrra kõrgemale liigitada. Ksenija Balta, kaugushüppe 28. Enne võistlust ütles treener Andrei Nazarov, et 6.30
jooks üksi, kahe- ja kolemkesi. Tegeledes kuni kaks korda nädalas kehakooliga, omandab õpilane ühe aasta jooksul kauni rühi, vaba, harmoonilise liikumise ning hea enesetunde.Astmeks edasi on edasijõudnute rühmad, valikrühamd, eliit-ehk musterrühmad, kus tunni sisuks kehakooli kõrval on juba suuremat koordinatsiooni ning peenemat lihastööd aendavad harjutused. Siin kasvas ka tantsulise liikumise osatähtsus, kus võimleja valisteb oma keha mitte ainult ajas (rütm) ja ruumis, vaid tunnetab ühtlasi kaaslaste liikumist, kogu rühma liikumisjoont. Loomingulisus avaldub liikumise ja muusika kokkusulatamises(konservatooriumiharidusega pianist proua Leida Idla oli oma abikaasale mitukümmend aastat ideaalne koostööpartner). Nii sünnivad Idla suurejoonelised liikumiskompositsioonid. Koolivõimlemise innuka läbiviijana kajastas ta ajakirjanduses koolitöö olukorda, võimlemissaalide puudusi ja puudumist, sekkus
rvkl. = Riigivolikogu liige SA = Sihtasutus St =seetähendab ÕES = Õpetatud Eesti Selts Tuntumad võõrsõnad Abiturent - keskoolilõpetaja Absoluutne - täielik Abstraktne - meeltega tajumatu Absurdne - mõttetu Adekvaatselt - võrdselt Afekt - tundepuhang Aferist - petis, õnnekütt Afiss - müürileht, kuulutus Akadeemik - teadlase aunimetus Akrobaat -võimleja Alfabeet - tähestik Alkohol - viinapiiritus Anekdoot - naljalugu Aplodeerima -plaksutama Areen -esinemisväljak Arhitekt -ehituskuntsnik Arhitektuur -ehituskunst Asfalt -maavaik Atentaat -mõrvakatse Bakalaureus -esimene teaduslik kraad Balansseerima -tasakaalustama Banaalne -labane Barbaarne -metsik
Uue alana oli kavas maastikujooks. Tsaari-Venemaa võistkonna koosseisus võistlesid Stockholmis eestlastest kreeka- rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann, kergejõustiklased Elmar Reiman (maratonijooks), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid selles, kas nad olid eestlased, pole senini selgust. Eestlastest sai medali Martin Klein võites hõbeda kreeka-rooma maadluse keskkaalus. Temast sai esimene eestlasest olümpiamedalivõitja. Berliin 1916 Jäid sõja tõttu ära. Antverpen 20. aprill 12. september 1920 Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasega, neist naissportlasi oli 64. Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tsehhoslovakkia.
JÄÄHOKI · Karlis Skrastins NHL, Stars · Sandis Ozolins NHL, Dinamo · Arturs Irbe NHL väravavaht TUNTUIMAD · Ernestes Gulbis tennis SPORTLASED · Maris Strombergs BMX kuld 2008 · Martins Rubenis kelgutamine 2006 pronks · Viktors Scerbatihs tõsta pronks 2008 · Igors Vihrovs võimleja kuld 2000 · Aigars Fadejevs kiirkõnd hõbe 2000 WALTER ZAPP · Baltisaksa leiutaja 1905 - 2003 · Mikrokaamera CHRISTIAN · baltisaksa zooloog, HEINRICH PANDER · embrüoloog 1794 - 1865 · paleontoloog · arst ABRAHAM KUNZE · 18.saj · Apteeker · Läti palsam
ja laua suhtes? Tabureti ja laua kõrgused on vastavalt 40 ja 80 cm. • Kui suur kineetiline energia on 57 g massiga tennisepallil, mis lendab kiirusega 45 m/s? • Mitu korda suureneb energia autol, mille kiirus tõuseb esialgsega võrreldes kahekordseks? • Millest koosneb mehaaniline koguenergia nende kehade puhul: a) katset sooritav suusahüppaja; b) üles visatud kivi; c) võnkuv kellapendel; d) batuudiharjutust sooritav võimleja. • Väikelennuk Cessna, mille mass on 1,7 tonni, lendab kiirusega 270 km/h. Kui suur on selle koguenergia 500 m kõrgusele jõudmisel? Mehaanilise energia muundumine ja ülekandumine • Näeme, et tehtud töö käigus on keha potentsiaalne energia muundunud keha liikumis- ehk kineetiliseks energiaks. Seega ei lähe energia kukkumise käigus mitte kaduma, vaid mehaaniline energia muundub ühest liigist teise. Kukkuva keha potentsiaalne energia muundub kineetiliseks energiaks
Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann; kergejõustiklased Elmar Reiman (maraton), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart (Mihkel) Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. 1920.a. olümpiamängudel esines Oskar Vilkmann (1880 - 1953) Soome koondises ratsutamises Oskar Vilkama nime all. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid otseste faktide puudumisel pole selles senini selgust. Karl Lukk ja Eduard Hermann osalesid Stockholmis 10 km käimises. Neile uudsel alal debüteerinud eestlased langesid välja juba eelvõistlusel. Mehed polnud aga eriti pettunud. Oma treenerile Tõnissonile saatsid nad lakoonilise teatega piltpostkaardi: Kallid Spordivelled! Täna olime võistluses, et meil olid kanged vastased ei võitnud meist keegi, võitsivad ameeriklased: Tervitades Ed. Hermann, Karl Lukk.
interferentsimiinimumiga. 64. Ristlained (kuidas levivad + näited)- Tiiki visatud kivi poolt tekitatud lained levivad piki veepinda kalda poole, pinnal lebavad vesiroosilehed õõtsuvad samal ajal üles-alla. Võnkumine toimub levimissuunaga risti ja tegemist on ristlainega. Ristlaineks nimetatakse lainet, milles võnkumine toimub levimissuunaga risti. Ristlained on näiteks lained veepinnal, raadio- ja valguslained, maavärina tekitatud seismilised pinnalained ning võimleja tekitatud liikumine võimlemislindis. 65. Pikilained (kuidas levivad + näited)- Kui lüüa pika vedru otsa pihta, hakkavad ka selles võnkumised levima. Erinevalt merelainetest toimub võnkumine siin piki levimissuunda. Vedrukeerud kord lähenevad, kord eemalduvad üksteisest. Piki vedru liiguvad edasi kokkusurutud ja hõredaks tõmmatud keerdudega kohad. Tegemist on pikilainega. Pikilaineks nimetatakse lainet, milles võnkumine toimub piki levimissuunda. Pikilainena levib näiteks heli. 66
Aristokraatia – ehk kreeka keeles parimate võim on valisemise kord, kus võim kandub edasi ülikutele kuuluvate päritavate õiguste teel. Esimesena kirjeldas sellist riiki Platon oma teoses "Riik". Klassikaliseks aristokraatlikuks riigiks oli Sparta, kus võimu teostas kuningas ja ülikuperekondadest esindajaist koosnev nõukogu. Aristokraatia vastandiks on ohlokraatia, ehk halvimate võim, kus valitsejaks on kõige halvim ja amoraalse käitumisega mass. Atleet – sportlane, võimleja, jõumees, arenenud lihastega , tugev inimene. Vana-Kreekas oli atleet Olümpias olümpiamängudest osa võtnud inimene, kellest tavaliselt sai hiljem elukutseline spordivõistleja. Atleedid said olümpiamängudelt võidu puhul kingituseks õlipuuoksa. Antiikmängude üks kuulsamaid atleete Leanidas Rhodoselt jõudis oma kaheteistkümnenda olümpiavõiduni 152 aastal eKr, kusjuures saavutas triastese (kolme ala võitja) nimetuse neljadel mängudel.
sellest vaikib ajalugu. On alles poliitilise politsei dokument 25. septembrist 1941, mille kohaselt Ruth Aleksandri tütar Rubin, sündinud 5. jaanuaril 1927, arreteeriti. 14-aastane tütarlaps vägistati, piinati ja tapeti. Meie koolist – Ann Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledžist tapeti veel kolm poisikest. Nende ainus süü seisnes selles, et nad olid sündinud juudi peredes. Üldse hukati Eestis 1941/42. aastal 929 juuti, nendest 101 lapsed. Olli Bernard, endine Idla musterrühma võimleja ja rahvaatantsija […] Tema vanematekodu – vana talumaja – asus Pirita jõekäärus, praeguse Botaanikaaja lähedal. Kord öösel koputanud keegi nende uksele. Isa läks vaatama. Väljas pimedas seisis ihualasti mees. Ta lasti sisse, Ta peideti lakapealsel ära. Mitmeks kuuks. See oli poola juut, kes koos tuhandete saatusekaaslastega Poolast, Austriast, Prantsusmaalt ja Tšehhoslovakkiast oli toodud Kalevi-Liiva surmalaagrisse. Ta oli eluga pääsenud
annaabi.ee 
