Harkhüpe ja Kägarhüpe (1)

Harkhüpe ja Kägarhüpe
Harkhüpe üle risti kitse
Kui on omandatud tehnika alused maandumise, hoojooksu ning jalgade ja käte tõuke näol, võib asuda harkhüppe kui ühe lihtsama toenghüppe õppimisele. Esimesed hüpped tuleb sooritada üle ristiasetatud madala kitse, rakendades eelnevalt õigeid ettevalmistavaid ja juurdeviivaid harjutusi. Madalal kitsel sooritatavad hüpped on lihtsamad seetõttu, et toetuspind kitsel on väiksem ning võimaldab treeneril paremini võimlejat abistada. Tavaliselt seda hüpet ei kardetagi, sest ebaõnnestumise oht siin on minimaalne.
Abistamine : Treener või abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja „vastu“, toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras.
Põhilised vead: Kuigi hüpe on lihtne, esineb algajate juures tihti tüüpilisi vigu. Üks neist on hiline käte tõuge. Selle tulemusena langevad õlad ette üle ja jalad mööduvad toengus olevatest kätest kõrvalt. Sellise kehaasendiga hüpperiista ületades ei ole võimalik sooritada pärast käte tõuget ülesirutust ega kindlustada korralikku maandumist. Võistlustel sellist hüpet ei loeta. Ka ei tõsteta puusasid vajalikult kõrgusele. Vigu põhjustab sageli ka hoolaua asetamine hüpperiistale liiga lähedale. Hoolauda tuleb liigutada kord-korralt kaugemale ja isegi esimesed hüpped on õige sooritada nii kaugelt, et üleminek jalgade tõukelt käte toengusse toimuks hüppe teel. Järgmiseks lüliks harkhüppe õppimisel on hüpped üle piki kitse, ja seejärel hüpped üle risti hobuse. Kuna hobune on pikem, siis jalad ei möödu nüüd hüpperiista otstest, vaid peavad selle ületama. See nõuab puusavöö tõstmist kõrgemale.
Kägarhüpe üle risti kitse
Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud. Selg on kumer . Üheaegselt käte asetamisega kitsele alustatakse keha kõverdamist puusaliigestest, mis toimub puusade tõstmise arvel, ning jalgade kõverdamist põlveliigestest. Käte tõuge peab ka selle hüppe juures toimuma enne, kui jalad on jõudnud läbida vertikaaltasapinna. Kui aga jalad läbivad vertikaaltasapinna enne, kui on sooritatud käte tõuge, nimetatakse seda harjutust lihtsalt jalgade ülehooks, mitte hüppeks. Hüppe kõrgemas punktis peavad jalad olema täielikult kõverdatud ning põlved tõmmatud vastu rinda. Hüppe teises lennufaasis, pärast käte tõuget, sirutab võimleja jalad kõige ligemat teed mööda taha ning sooritab täieliku ülesirutuse. Pea on taga ja käed ülal-kõrval.
Abistamine: Treener seisab kitse kõrval. Käte tõuke momendil toetab ta võimlejat ühe käega õlavarrest ja teise käega küünarvarrest. Abistada võib ka hüppe kõrguse saavutamise ja käte õigeaegse tõuke soodustamise eesmärgil
Põhilised vead: Üheks iseloomulike vigade tekkimise põhjuseks on liiga ligidal asuv hoolaud, mis takistab otseselt jalgade kõverdamist ning muudab lennujoone madalaks. Hüppe täiustamine ja kinnistamine on analoogiline harkhüppe tehnika täiustamisele ja kinnistamisele.