TEADUSKIRJ. PUBLITSIST. TARBETEKST. GRAAFILIS. ELEKTROON. Artikkel, refe-raat, Uudis, artikkel, Õpik, sõna-raamat, Gloobus, kaardid, dia- Arvuti, telefon, piipar, uurimis-töö, intervjuu, reportaaz, reisi-juhid, konspekt, grammid, plakatid reklaamid, tiitrid, e- väitekiri, essee. koomiks eeskiri kuulutus, kirjad spikker EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LÜRO-EEPIKA Valm(Punik) Sonett Tragöödia(libahunt) Eepos(kalevipoeg) Muinasjutt(Hans ja.) Ood(Kuu) Komöödia(pisuhän.) Värss-romaan
Steiner õppis füüsikat, matemaatikat, loodusteadusi ja keemiat Viini Tehnikaülikoolis ning teenis lisaraha samal ajal eraõpetajana Viini ühes jõukas perekonnas. Lisaks kirjutas Rudolf Steiner teaduslikke artikleid geoloogia ja mineraloogia teemadel Pierers Ensyclopeidale, mida peeti sel ajal väärtuslikumaiks ja usaldusvääresimaks entsüklopeediaks saksa keeles. Aastal 1891 kaitses Stainer väitekirja ,,Tunnetusteooria põhiküsimusi" Ph.D Rostocki ülikoolis. Väitekiri käsitles epistemoloogia põsiküsimusi, eelkõige seoses Fichte filosoofiatunnetusega. Aastal 1890 kutsuti Stainer tööle Goethe ja Schilleri arhiivi Weimarisse, kus tema ülesandeks oli redigeerida Johann Wolfgang Goethe loodusteadlikke töid väljaandele Sophie. Ta töötas seal seitse aastat, peale mida kolis Rudolf Stainer Berliini. Ajal, mil ta töötas Weimaris, osales ta Schopenhaueri kogutud teoste 12 köite ja Jean Pauli
vande+advokaat, nurga+advokaat isehakanud, kutseta advokaat. Advokaadi+kutse. Advokaatkond advokaatide kogu de.fekt <20:-fekti, -.fekti> puue, viga, rike kan'di.daat <20:-daadi, -.daati> kandideerija; (teaduskraad Nõukogude Liidus) . Esitab, seab üles koondvõistkonna kandidaate. Ühele kohale on kaks kandidaati. Liikme+kandidaat, saadiku+kandidaat, presidendi+kandidaat. {Teaduste kandidaat} (teadus+)kandidaat. Filosoofia+kandidaat, tehnika+kandidaat.Kandidaadi+dissertatsioon = kandidaadi+väitekiri = kandidaadi+töö, kandidaadi+eksam, kandidaadi+kraad, kandidaadi+miinimum kandidaadiväitekirja kaitsmiseks sooritatud eksamid. Euroopa Liidu kandidaat+riigid re.porter <9:-i> reportaazi tegija, ajakirjandusele uudiste hankija diskussi.oon <20:-ooni, -.ooni> vaidlus, väitlus, mõttevahetus, arutlus . Selles küsimuses, sel teemal, selle ülev ümber diskussiooni ei tekkinud. Teadus+diskussioon, ümarlaua+diskussioon. Diskussiooni+klubi.Diskussiooniline4 res.surss <20:ressursi, res
Eestlased 200 aastat tagasi Karl Ernst von Baer oli koos oma koduõpetajaga varasest lapsepõlvest peale paljude eestlaste eluasemeid külastanud. Nüüd tuligi ta selle peale,et kirjutada väitekiri eestlaste endeemilistest haigustest.Ta lähtub Hippokratese õpetusest ,,See,kes arstiteaduse õige meetodiga läheneda tahab ,peab eeskätt aastaajad vaatluse alla võtma ja uurima,mis võim neist igaühel on" Karlil on juba eelteadmised maarahvaga kokkupuudetest.Ta annab eestlaste loomusele ja eluviisidele hävitava hinnangu nende toitumine oli ebatervislik ja eluviis kohutav. Edasi vaatleb Baer ilmastikku aastaaegade ja kreiside lõikes ja heidab rahvale ette pillavat majade kütmist.
· Esimene grammatika, kus õnnestunult kasutati põhivorme. Lauseõpetus: · Sõnajärg, lausetüübid, lauseliikmed · Käändevormide kasutamine, rektsioon, rinnsatus, ellips, liitlause. · Subjekti, objekti, predikatiivi käändevariantide kasutuse reeglid üsna täpsed. 6. Mihkel Veske (1843-1890) võrdlev-ajalooline keeleteadus Õppis Leipzigi ülikoolis soome-ugri keeli ja võrdlevat keeleteadust. Esimene eestlasest keeleteaduse doktor, fennougrist. 1872 väitekiri: · Käänamine läänemeresoome keeltes · n-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes 1874 TÜ eesti keele lektoriks. · Teoreetilised ained, murdekogumisretked · Taotles eesti keele professuuri. 1879 ,, Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis" · Esimene eestikeelne foneetikakäsitlus · Esimene tüvest lähtuv grammatikakäsitlus · Esimene diakroonia uurimistulemusi sünkroonias rakendav käsitlus. · Pikkus on häälikute omadus
õigusnormistik; nt Eesti Vabariigi õigus, Briti Common Law, rahvusvaheline kaubandusõigus; samuti üldine õigusallikate jaotus, nt seadusõigus, pretsedendiõigus, ius respondendi jne. Kolmandaks, õigus kui üksik instituut ehk teatud juriidilise keskmõiste ümber koonduv normistik (nt autoriõigus). Neljandaks nn subjektiivne õigus, mida eriti interdistsiplinaarses kontekstis oleks mõistlik ja põhjendatud nimetada subjekti õiguseks. (Mario Rosentau 2004. aastal kaitstud väitekiri “Õiguse olemus: sotsiaalse käitumise funktsionaalne programm”. Rosentau 2004, lk 18-19). Tõdetakse, et õiguses ei ole võimalik rangelt aksiomaatiline süsteem. Aksiomaatilis- deduktiivse meetodi ideaali ei õnnestu õigusteaduses realiseerida. Õigust ei ole võimalik taandada mingitele vähestele põhimõistetele, mis toimiksid aksioomidena. See ei võimaldaks piisavat teavet õigusnormi kohta ega empiirikat. Positiivse õiguskorra
Laenamine toimub kaudsel teel, see tähendab sõna saab tuttavaks ajakirjanduse, meedia, interneti, filmide jne kaudu. (Leemets 2002: 42) Kõige rohkem leiame uusi laene valdkondades, mis on hiljuti aktuaalseks saanud või mille mõistesüsteem on uuenenud. Kiiresti arenevateks valdkondadeks on infotehnoloogia, majandus, tehnika, sport, kultuur, rõivastus, kokandus, ajakirjandus jne. 1 A.Jõgi, Inglise päritolu sõnad eesti keeles. Väitekiri filoloogiakandidaadi teadusliku kraadi saamiseks. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1971 2 A. Jõgi, Inglise keele mõjust väliseesti ilukirjanduse sõnavarale ja keelekasutusele. - Keel ja Kirjandus 1989, nr 11, lk 649 4 2. LAENAMINE Laenamisel tuleb meeles pidada, et alati ei tähista uus sõna uut mõistet. Keelekontaktid on kaasa toonud ka nn tarbetuid laene juba olemasolevate sõnade asemele. Neid on
Ema sõbrad ütlevad:" Patricia tegeleb projekteerimisega, aga millal ta lõpuks kavatseb arhitektiks saada? " . Seda sellepärast, et Hispaania "ja" arhitektuur on palju olulisem kui "e" disain ". Patricia oli õppinud arhitektuuri Madridis ,aasta pärast Franco surma, kui rahvas läks ultra- konservatismilt kaasaegse demokraatiasse. ,,Minu põlvkond on vahetanud kõike Hispaanias, "- ütleb Patricia. Ta jätkas õpinguid Milano Polütehnilise Instituudis mille ta lõpetas 1989. tema väitekiri kuraator oli arhitekt, kes oli kuulus Achille Castiglioni (Achille Castiglioni), kes sai tema mentoriks ja kes inspireeris teda liikuma arhitektuuri disainis. "Castiglioni mängis olulist rolli minu elus. See oli mees, kes seletas mulle, mida tähendab olla disainer siseriiklikus mõttes,ja seletas ka asju, milleta sa ei saa elada nt. lamp; nuga. Alates sellest ajast disain oli minu jaoks muutunud minu põhihuviks. "
õnnestunult kasutatud põhivorme. 4) Lauseõpetus. Sõnajärg, lausetüübid, lauseliikmed (subjekt, predikaat, atribuut, apositsioon, objekt, adverbiaal. Käändevormide kasutamine, rektsioon, rinnastus, ellips, liitlause. Subjekti, objekti, predikatiivi käändevariantide kasutuse reeglid üsna täpsed. 6. Mihkel Veske. Võrdlev-ajalooline keeleteadus. Esimene eestlasest keeleteaduse doktor. Õppis Lepizigi ülikoolis soome-ugri keeli ja võrdlevat keeleteadust. Väitekiri: 1872 ,,Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes" 1) Käänamine läänemeresoome keeltes 2) N-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes 1879,,Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis" Esimene 1) Eestikeelne foneetikakäsitlus, 2) tüvest lähtuv grammatikakäsitlus, 3) diakroonia uurimistulemusi sünkroonias rakendav käsitlus. Veske häälikutest ja kirjutusviisist
............................. grillis naabritega grillahju pärast ............................... hertsogki, vojevoodgi, mikroobki .............................. 2. Asenda alljoonitud sõnad vastava võõrsõnaga Noor keeleteadlane paistab silma oma suurte teadmistega(=haritusega). Jõudsime lennuväljale kell neli. Tegusõna ,,süttima" pöördub ,,muutuma"-tüübi eeskujul. Orkestrit juhatab täna kolmanda kursuse üliõpilane Säre. See väitekiri pakub mõndagi huvitavat ka rahvaluuleteadlastele. Täna õhtul toimus meie klubis huvitav vaidlus(=mõttevahetus). Olime pikksilma koju unustanud. Esinejatele sai osaks hiiglasuur menu. Täheteadus huvitab noormehi kõige enam. Ma ei ole neis küsimustes kuigi asjatundlik. Veerandaasta aruanne tuleb esitada ülehomseks. Soome keelt saab meie keeles õppida mittekohustusliku ainena. Lõppvõistlus jalgpallis toimub homme. Õpetajale heideti ette, et ta käitub õpilastega liiga koduselt.
eestikeelne ortograafiakäsiraamat uue kirjaviisi õppimiseks. 1871 Eesti Postimehe lisalehe toimetaja, avaldas ettepanekuid, EkmS toetus 1878 Kirjameeste seltsi ettekandes ettepanekud, mis kehtivad tänapäevalgi: ühendverbide lahkukirjutamine (ära võtma, alla kirjutama), omastavalise täiendsõna kokku- ja lahkukirjutamine tähendusest lähtuvalt (tuuleveski, venna raamat) 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum": Helsingi ülikoolis kaitstud väitekiri 1902 ,,Eesti sõnadest line-lõpuga" Pooldas laenamist teistest keeltest, eriti soome keelest. Uute sõnade moodustamine tuletusliidete abil. 8. Karl August Hermann. 1880 ,,Der einface Wortstamm und die drei Lautstufen in der estnischen Sprace mit vergleichenden Hinweisen auf das Suomi": doktoriväitekiri 1884 ,,Eesti keele Grammatik: Koolide ja iseõppimise tarvis kõikidele, kes Eesti keelt õigesti ja puhasti kõnelema ja kirjutama ning sügavamalt tundma ja uurima tahavad õppida
kahte erinevat olemasolu viisi mehelikku ja naiselikku. Ta nimetas selle Samasus- ökonoomikaks, mille kohaselt on mees inimese mõõt ja kõiki teisi, sh naist, väärtustatakse ja hinnatakse vaid suhte kaudu mehega. Irigaray uskus, et erinevuste pidamine vastandlikkusteks moonutas meie eetika ning et Samasuse-korra tagajärjel oli tol ajal maailmas valitsevaks pigem teaduslik-tehnilised väärtused (Luce Irigaray 1984). Eriti inspireerivaks sai mulle tema väitekiri ,,Speekulum. Teine: naine", kus ta paljastab, et väga tuntud, kuulsad ning tänapäeval austatud mehed, kes on rääkinud ja kirjutanud just nagu kogu inimkonna nimel, on tegelikult rääkinud vaid meeste nimel. Irigaray arutleb viiside üle, kuidas Platon, Aristoteles, Plotinos, Kant ja Hegel kirjeldavad oma tekstides naist või kuidas naiselikkus täielikult nende filosoofiast puudub. Platoni Igavesed
1875 ,,Grammatik der ehstnischen Sprache" - Põhja-Eesti keskmurde kirjeldus. Sissejuhatus, häälikustruktuur, sõnamoodustus, morfoloogia, süntaks. Käändkondadesse jagunemine põhineb ainsuse N, G, P ja mitmuse P vormidel. Esimene grammatika, kus õnnestunult kasutatud põhivorme. 6 pöördkonda + ebareeglipärased verbid. 7. Mihkel Veske. Esimene eestlasest keeleteaduse doktor, fennougrist. 1872 ,,Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes" Väitekiri: 1) käänamine läänemeresoome keeltes, 2) n-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes. 1879 ,,Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis" Esimene: 1) eestikeelne foneetikakäsitlus, 2) tüvest lähtuv grammatikakäsitlus, 3) diakroonia uurimistulemusi sünkroonias rakendav käsitlus. Veske: pikkus on häälikute omadus. Häälikutel 3 väldet, diftongidel ainult pikk ja ülipikk. Klusiilid: sama hääliku eri pikkused g, k, kk. Soovitas II ja III välte eristamist kirjas
Nende seas ka Lex Frisionum. Heroldil pidi arvatavasti olema vana, võimalik et ka originaalnäidis, kuid seda pole tänapäeval leitud. Kuivõrd täpselt ja täielikult ta selle kopeeris pole teada, kuid see on ainus, mis tänapäeval saada. 19. ja 20. sajandil on mitmed teadlased uurinud Lex Frisionumi. Üks kõige varasemaid uurimusi annab välja ladina keelse teksti koos kommentaaridega (Von Richthofen, 1866). Kõige üksikasjalikum uurimus ja üks tähtsamaid on Siemsi väitekiri (1980). Eckhardt & Eckhardt (1984) väljastasid täieliku ladina keelse teksti koos saksa keelse tõlkega. Hilisem töö, Henstra väitekiri (1999) analüüsib täpsemalt seaduses olevaid trahve. Info teistest germaani seadustest pärineb Algra uurimusest (2000). Keskajal hõlmas Friisia palju rohkemat kui pelgalt Friisimaa provintsi: see koosnes täielikust pankrannikust alates Flanders'ist, läbi Hollandi kuni Põhja-Saksamaani. Lex
· uurimistulemuste analüüsioskust; · uurimuse prognoosivat väärtust, uurimistulemuste rakendusvõimalusi. Teoreetilise uuringu puhul · teoreetilise käsitluse uudsust; · teoreetiliste seisukohtade esitamise põhjendatust ja analüüsi põhjalikkust. 2 2 Seminari-või lõputööl on üks autor. See ei välista sama lähtematerjali kasutamist erinevate autorite poolt. 4. Väitekirjad Väitekiri ehk dissertatsioon on teadus- või kutsekraadi saamiseks kirjutatud uurimusliku või arendusliku sisuga töö, mida kraadi taotleja peab avalikult kaitsma. Magistri- või doktoritöö ja selle kaitsmine peab andma seda hindavale komisjonile kinnitust, et dissertant väärib vastavat kraadi. Nii on see olnud läbi aegade. Seetõttu on nõuded väitekirjade sisule ja ülesehitusele traditsioonidest kantuna ka erinevates maades üsna ühesugused.
Laentüved 2242 -- 2698 tüvest (40,48 -- 48,41%) Kuna kirjakeel on läbi käinud rohkem uurimusi kui suuline keel. Võib väita, et vene laene eesti kirjakeeles on läbinisti uuritud valdkond. Paljud keelemehed on tegelnud vene laenude uurimisega. Nende seas on Paul Ariste, Julius Mägiste, Andrus Saareste, Valentin Kiparsky ning teised, kes on kirjutanud laenudest. 1981. aastal sai valmis Anita Seppet väitekiri, kus ta on analüüsinud vene laensõnu eesti kirjakeeles enne ja pärast 1940. aastat. Samuti ka Rogier Blokland, kes on teinud suure pannuse vene laenude uurimisesse oma tööga ,, Vene laenud eesti kirjakeeles" või ,,Russian loanwords in literary Estonian". Niisiis, esimene laentüvede rühm tekkis eesti keelde 3000- 1000 e.Kt, neid nimetatakse euroopa ja indoiraani laenudeks. Need laenud olid võetud omaks soome-ugri,
nende osakaal 25%-le Character & Personality (1932), hiljem Journal of Personality Varased ülevaateartiklid isiksusepsühholoogiast F. & G. Allport (1921): Personality traits: their classification and measurement. JAP G.W. Allport (1921). Personality and Character. Psychological Bulletin, 18, 441-455 Thurstone (1916): Character and temperament. Psychological Bulletin Nimesid ja koolkondi isiksusepsühholoogia (mitte enam nii varasest) ajaloost: Gordon W. Allport Esimene väitekiri USA-s isiksuse kohta (1922) Järeldoktor Saksamaal 1922-23; tutvus geštaltpsühholoogiaga, Sterni personalismiga jne Peale omaduste “profileerimise” on olulised nende vahelised “suhted”, omaduste “organisatsioon” idiviidi sees st isiksus ei ole lihtsalt “omaduste kogum” 1937: süstematiseeriv "õpik"/käsiraamat Personality: A psychological Interpretation Personality is the dynamic organization within the individual of those psychophysical systems that
Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi, järgmisel aastal ENSV TA bioloogia instituudi töötajana. Et teha välivaatlusi ja koguda materjali, veedeti eelkõige Ahja jõe ääres Valgemetsa ja Valgesoo vahel kümneid päevi, samal ajal tutvuti mujal saadud tulemustega ja analüüsiti välitööde materjali. Tulemusi trükis avaldada ei olnud tollal võimalik, see-eest aga valmis 1948. aasta lõpuks paarisajaleheküljeline käsikirjaline väitekiri "Jäälind Alcedo atthis ispida L. Eesti NSV-s. Zoogeograafiline ja ökoloogiline uurimus", mille kaitsmise järel TRÜ õpetatud nõukogu ees anti Eerik Kumarile 1949. aasta jaanipäeval bioloogiateaduste kandidaadi kraad [9]. 9 Eestis on jäälind lokaalse levikuga haudelind. Eerik Kumari sedastas meil kolm põhilist
populaarseim leht pikaks ajaks. Kirjutas palju loodusteemalisi luuletusi. Tema teostas on ka poliitikateemat. Kirjutas ajaloolisi romaane. Veel tuntum muinasjutuvestjana. Just tänu oam muinasjuttudele sai tuntuks. Kirjutas ka palju õpikuid. Võttis kasutusele järjejutu. Tõi ajalehte õudusjutud (ise kirjutas). 1844. sai alguse järjejutt "Igavene üliõpilane". Kõik, mida tegi ja kirjutas, avaldas ajalehes. 1846-50 oli õpetaja, samal ajal toimetas oma ajalehte ka edasi. Väitekiri valmis 1847. (teemaks muinassoomlaste pulmakombestik). Öeldakse, et tema teaduslik töö on tagasihoidlik, oli pikka aega ülikoolist eemal. 1851. saab temast Soome Rootsi Teatri dramaturg. Topelius olnud elavat kuniglikku elu, suhtles kuningliku seltskonnaga, elas lossides, ,,ärkas serenaadide peale". 1843. pidas ta kõne selle kohta, kas soome rahval on ajalugu. Tema arvates algas soome ajalugu alles 1809 (Soomest saab Venemaa osa).
selle töö osa eest, millesse nad on reaalselt panustanud. b) Peamise autorina nimetamine ja teised publikatsiooniga seotud hüvitused/tunnustused peavad vastama autorite tegelikule panusele, hoolimata nende staatusest. Üksnes tähtis tiitel ei anna õigust nõuda endale tunnustust artikli eest. Väiksemad panused uurimustöösse või näiteks uurimuse kokkukirjutamine väärivad äramärkimist ääremärkustes. c) Kui artikli või teadustöö aluseks on üliõpilase väitekiri nimetatakse autorite nimekirjas esimesena üliõpilast. 6.24 Andmete/ artiklite korduv publitseerimine Psühholoogid ei publitseeri originaal andmetena andmeid, mis on korra juba publitseeritud. See punkt ei takista andmete korduvpublitseerimist kui nendega kaasneb sobiv originaalautori tunnustamine. 6.25 Andmete jagamine Peale uuringu tulemuste avaldamist ei tohi psühholoogid varjata oma andmestike, millele uuringu tulemused põhinesid
populaarseim leht pikaks ajaks. Kirjutas palju loodusteemalisi luuletusi. Tema teostas on ka poliitikateemat. Kirjutas ajaloolisi romaane. Veel tuntum muinasjutuvestjana. Just tänu oam muinasjuttudele sai tuntuks. Kirjutas ka palju õpikuid. Võttis kasutusele järjejutu. Tõi ajalehte õudusjutud (ise kirjutas). 1844. sai alguse järjejutt "Igavene üliõpilane". Kõik, mida tegi ja kirjutas, avaldas ajalehes. 1846-50 oli õpetaja, samal ajal toimetas oma ajalehte ka edasi. Väitekiri valmis 1847. (teemaks muinassoomlaste pulmakombestik). Öeldakse, et tema teaduslik töö on tagasihoidlik, oli pikka aega ülikoolist eemal. 1851. saab temast Soome Rootsi Teatri dramaturg. Topelius olnud elavat kuniglikku elu, suhtles kuningliku seltskonnaga, elas lossides, ,,ärkas serenaadide peale". 1843. pidas ta kõne selle kohta, kas soome rahval on ajalugu. Tema arvates algas soome ajalugu alles 1809 (Soomest saab Venemaa osa).
"Stockholms-Tidningen" (1946). Alguses ei teinud Kangro ülikoolis eriti eksameid, vaid keskendus erinevate loengutsüklite kuulamisele ja seltsielule, arvates, et niikuinii ei saa ta kuigi kaua õpinguid jätkata. Sel ajal oli eksamite tegemine ka väga erinev tänapäevast, näiteks maailmakirjanduse eksamit Gustav Suitsule vastas Kangro neljas voorus, kokku 17 tundi. Gustav Suitsu väljapakutud proseminaritööst koostada eesti soneti bibliograafia kasvas välja väitekiri "Eesti soneti ajalugu", millega Kangro 1938. aastal ülikooli mag. phil. kraadiga lõpetas. Vahepeal oli ta saanud ka eesti keele asendusõpetaja koha kommertskoolis (õpetas seal muide Kalju Lepikut) ning teinud kaastööd "Loomingule" ja "Eesti Kirjandusele", arvustades H. Talviku. A. Jakobsoni, K.A. Hindrey jt teoseid. Kriitikuna jättis ta endast nii hea mulje, et temalt söandati tellida ka 1937. a novelli ja jutustuse aastaülevaade, järgmisena koostas ta juba autorivalimikke (L
Kirikulugu teadusena on kiriku uurimine ajalooliste meetoditega. Ajaloolise meetodi eripäraks on tuginemine ajalooliste allikate kriitilisele analüüsile. Ajaloolise töö all mõistame me seda, et allikate hoolika, st metoodiliselt kontrollitud analüüsi baasil kriitilises käsitluses möödunud sündmusi, nende põhjuseid, seoseid ja tagajärgi võimalikult täpselt ja huvitavalt kirjeldatakse. (Petti 2001: 112) Väitekiri põhineb peamiselt erinevatel kirjalikel allikatel. Sellest tulenevalt on väga oluline allikakriitiline meetod ehk vajadus kogu aeg kriitiliselt tõlgendada töös kasutatud materjale. Käesolevas töös on ajaloolisteks allikateks EELK aruandlus (aruanded, protokollid, määrused, otsused jm) ja ajalehe ,,Eesti Kirik" (EK) materjalid ning eesti teoloogide ja luterlike vaimulike kirjutised, meetodiks on nende läbitöötamine ja kriitiline analüüs (vt allikate tutvustus ja kriitika allpool)
(nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. "Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid. · Huvitus majanduse ajaloolisest arengust ja jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. · See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid · Schumpeteri 1906. aastal avaldatud väitekiri põhines rahvamajanduses sel ajal valitsenud tasakaaluihalusel. Ta sai siiski päris varakult aru, et valitsev teooria oli ebatäiuslik majandussüsteemis on ,,energiat", mis viib turge tasakaalust välja. · Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest või ,,uutest kombinatsioonidest". · Majandussüsteemis esinevad vahel radikaalsed muutused, kuna ettevõtjatel on kalduvus innovatsioonide abil tasakaalu rikkuda.
Castren oli kakskeelne. Lönnrutt oli soomekeelne, Aleksis Kivi ka. 1818 hakati nõudma ametimeestelt vene keele oskuse tõendit. Juba 1824 muudeti seadust nii, et vaimulikud pidid vene keele asemel oskama soome keelt. Eriti seal kandis, kus enamus oli soomekeelne elanikkond. Ülikoolid alustasid rootsikeelsena. 1828 rajati soome keele lektoraat. Maailma esimene soome lektor oli TÜs eesti ja soome keele lektor 1829. 1850 loodi soome keele professuur. 1858 oli esimene soomekeelne väitekiri, Polèn. 1816 hakati avaldama seadusi Soome kohta, mis esialgu olid rootsikeelsed. 1860 avaldati juba soome-rootsi-keelne suur seaduste kogu. Sealt alates tõlgiti kõik seadused ja määrused ka soomekeelseks. Seda aitasid võimalikuks saada fennomaanid. See liikumine sai alguse Turust. 1830.-40. olid tippaeg. Poliitiliselt olid nad konservatiivsed, Vanasoomlaste Partei. Nende eesmärk oli soome keele arendamine.
sõnastikust võimalik leida. Põhjaeesti ja lõunaeesti keelt pidas ta nii erinevaks, et arvas, et neid pole võimalik ühes grammatikas koos kirjeldada. 1861 alustas ta oma murdekogumisretki, millega tegeles kokku 15 a. 6. Mihkel Veske. (1843-1890) Esimene kõrgharidusega eesti keeletradlane, kes valdas ka teoreetilist keeleteadust. Oli esimene eestlasest keeleteaduse doktor. Ta oli esimene, kellel oli lingvistikaharidus. Ta kogus ka murdeid, pidas erinevaid loengusarju. 1872-väitekiri soome-ugri keelte võrdlevast grammatikast, mis sisaldas endas noomenite käänamist läänemeresoome keeltes ja n-käändeid kõigis soome-ugri keeltes. Ta toetus eesti keele uurimisel täielikult ajaloolis-võrdlevale keeleteadusele. Tema arvates tuleb sõnavorme moodustada sõnatüvest ja vaata, kuidas käändelõpud sellele liituvad, mitte tuletada üht vormi teisest. 1879-eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis. See on esimene eesti foneetikaõpik ja esimene
(nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. "Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid. · Huvitus majanduse ajaloolisest arengust ja jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. · See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid · Schumpeteri 1906. aastal avaldatud väitekiri põhines rahvamajanduses sel ajal valitsenud tasakaaluihalusel. Ta sai siiski päris varakult aru, et valitsev teooria oli ebatäiuslik majandussüsteemis on ,,energiat", mis viib turge tasakaalust välja. · Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest või ,,uutest kombinatsioonidest". · Majandussüsteemis esinevad vahel radikaalsed muutused, kuna ettevõtjatel on kalduvus
!! Menetlus saab tugineda materiaalõiguses tõestatule. J. Sootak, Karistusõiguse õpik Kristjan Kühl, Karistusõiguse üldosa Karistusseadustiku eelnõu, Sootak jt. Karistusõiguse kommentaarid (siin on ka põhiküsimused) Optiline karistusõigus, Jaan Sootak (karistusõiguse skeemid, mis võiks kaasas olla) Karistusõiguse kaasuste lahendamise metoodika, J. Sootak Jooksvalt karistusõiguse Juridica artiklid, P. Pikamäe Priit Pikamäe doktoritöö ja väitekiri – Tahtluse struktuur: tahtlus kui kooseisupäraste s Karistusõiguse kommenteeritud väljaanne. 3 või 4 erinevat trükki. Riigikohtu lahendid!!!! ÜLDPÕHIMÕTTED JA MÕISTED 2001. a võeti vastu Karistusseadustik ja võeti kasutusele normatiivne süüteomõiste. Enne oli Nõukogu koolkonnast psühholoogiline süümõiste (oli 4 taset). Tänapäeval 3 taset. Finalistlik on see
iastate.edu/Publications/PM1310.pdf 27. Simson, A. Mineraalväetised, nende omadused ja kasutamine. Tallinn 1987. 67 lk. 28. Substral. Kodulehekülg. Vaadatud aadresil: http://substral.itg.ee/ 29. Teeme koduaia kauniks. Kemira GrowHow tootekataloog. 23lk. 30. Uurman, K. Porgandisortide`Narbonne`F1 ja `Nantes Duke` väetamine ning säilitamine. Lõputöö bakalaureuse kraadi taotlemiseks. Tartu 2001. 31. Uurman, K. Väetamise mõju porgandi saagikusele, saagi kvaliteedile ja säilivusele. Väitekiri põllumajandusteaduste magistrikraadi taotlemiseks aianduse erialal. Tartu 2003. 66 lk. 25
osakaal 25%-le Character & Personality (1932), hiljem Journal of Personality Varased ülevaateartiklid isiksusepsühholoogiast F. & G. Allport (1921): Personality traits: their classification and measurement. JAP G.W. Allport (1921). Personality and Character. Psychological Bulletin, 18, 441-455 Thurstone (1916): Character and temperament. Psychological Bulletin Nimesid ja koolkondi isiksusepsühholoogia (mitte enam nii varasest) ajaloost Gordon W. Allport- Esimene väitekiri USA-s isiksuse kohta (1922) Järeldoktor Saksamaal 1922-23; tutvus gestaltpsühholoogiaga, Sterni personalismiga jne Peale omaduste "profileerimise" on olulised nende vahelised "suhted", omaduste "organisatsioon" idiviidi sees st isiksus ei ole lihtsalt "omaduste kogum" - 1937: süstematiseeriv "õpik"/käsiraamat Personality: A psychological Interpretation Personality is the dynamic organization within the individual of those psychophysical systems that
2. ilukirjandusest lähtuvast. Teaduslik käsitlus- Karl Ernst von Baer- epideemilised haiguste all pidas ta silmas selliseid, mis tekivad ühel kindlal territooriumil. Ta uurib suht marginaalset rahvast või territooriumi. 19. saj algul on tähtis koloniaalne ajalugu. Eestlane saab teaduse objektiks. Väitekirja autor Baer võtab omamoodi romantilise hoiaku, mis seisneb selles, et eestlast uuritakse nagu mõnd õilsat metslast. Baer: ,,Jah, eestlane on küll haige kuid huvitav olend". Väitekiri pole vaid arstiteaduslik. Seal on ka Eestimaa ja kultuuri kirjeldus. Uurimuse esimeses pooles kirjeldab Baer lihtsat looduse seaduse järgi elavas maailmas eksisteerivat rahvast. See vastandub Euroopa industrialiseerivale kultuurile. Maa ja piirkond on ise sellised, mis tekitavad taolisi vaegusi. Rikutud õhk majas. Haiguste põhjuseks on viletsad elumajad ja elukeskkond, mille teeb eriti kahjulikuks selles keskkonnas pidev olev suits. Ka Kreutzwald rõhutab suitsu kahjulikkust
Ferdinandil olid nooremad vennad Léopold, sinoloog ja astronoom (18661925) ja René, esperantist (18681943). Ferdinand astus 1875 Genfi ülikooli, kus õppis aasta aega ladina, kreeka ja sanskriti keelt ning tegi seejärel kohe Leipzigi ülikooli juures lõputöö. Kaks aastat hiljem, 1878, õppis ta aasta aega Berliinis, kus kirjutas oma ainsa eluajal ilmunud pika töö "Mémoire sur le système primitif des voyelles dans les langues indo-européennes" ("Väitekiri algsest vokaalisüsteemist indoeuroopa keeltes"). Ta naasis Lepipzigisse, kaitses selle ja pälvis doktorikraadi. Pärast seda asus ta Pariisi, kus pidas loenguid surnud ja elavatest keeltest. 11 aastat hiljem, 1891, naasis ta Genfi. Kogu ülejäänud elu õpetas ta Genfi ülikoolis sanskriti keelt ja indoeuroopa keeli. Alles 1906 hakkas ta õpetama üldlingvistika kursust, mis hõlmas suurema osa tema ajast kuni tema surmani 1913.
23. William Labov ja mikrosotsiolingvistika TERMINID: William Labov - Ameerika keeleteadlane mikrosotsiolingvistika - keelenähtuste täpne empiiriline analüüs vastavalt erinevatele varieerumiskontekstidele. William Labov • Weinreichi juhendatav • 1963 artikkel "The social motivation of a sound change" (põhines tema MA-tööl): ühe saare elanike ja puhkajate sotsiaalne eristumine häälikulisel alusel • 1966 väitekiri "The social stratification of English in New York City": oluliste lingvistiliste variaablite eri tüüpi tekstides esinemise kvantitatiivne analüüs ja variaablusreeglid. Eristas sotsiaalsed grupid vanuse, soo ja sissetuleku järgi ja stiilid formaalsuseinformaalsuse skaalal. • Üks konkreetne näide: alguskonsonant sõnades this ja there varieerub vastavalt sotsiaalsele klassile: keskklassil standardvariant, töölisklassil [d]. Lisaks on Labov tuntud kui
õigusnormistik; nt Eesti Vabariigi õigus, Briti Common Law, rahvusvaheline kaubandusõigus; samuti üldine õigusallikate jaotus, nt seadusõigus, pretsedendiõigus, ius respondendi jne. Kolmandaks, õigus kui üksik instituut ehk teatud juriidilise keskmõiste ümber koonduv normistik (nt autoriõigus). Neljandaks nn subjektiivne õigus, mida eriti interdistsiplinaarses kontekstis oleks mõistlik ja põhjendatud nimetada subjekti õiguseks. (Mario Rosentau 2004. aastal kaitstud väitekiri "Õiguse olemus: sotsiaalse käitumise funktsionaalne programm". Rosentau 2004, lk 18-19). Tõdetakse, et õiguses ei ole võimalik rangelt aksiomaatiline süsteem. Aksiomaatilis- deduktiivse meetodi ideaali ei õnnestu õigusteaduses realiseerida. Õigust ei ole võimalik taandada mingitele vähestele põhimõistetele, mis toimiksid aksioomidena. See ei võimaldaks piisavat teavet õigusnormi kohta ega empiirikat. Positiivse õiguskorra
kuuldekaugusest eemale. Üksinda jäänud Ljubov istub laua äärde. Aleksander tuleb tuppa, näeb Ljubovi ja istub tema vastu. Nagu juba eelmise stseeni puhul oleks tulnud märkida, on Aleksander silmnähtavalt vananenud, võrreldes sellega, kui me teda esimest korda nägime, ainult kaks ja pool aastat varem. Ta on pooleldi pime ja ta elujõust on ainult veerandik alles jäänud.) ALEKSANDER: Mina olen filosoofiadoktor. Minu väitekiri oli ussidest. Meie ei ladranud mingist siseelust. Filosoofia ei seisne selles, et keerutada sõnu nagu vurrkanne, kuni värvid sulanduvad üheks ja sõnadel pole vahet. Filosoofia seisneb iga üksiku elu taltsutamises, nii et paljud elud sobituksid kokku, ja vabadust ja õiglust peab olema just nii
Sahhalini saarel viibisid vangid. Ta sai siseministeeriumilt loa vangidega suhelda, v.a poliitvangidega. Ta ei tohtinud kohtuda Narodnaja Volja liikmetega, kes tapsid Aleksander II. Veel ei tohtinud ta kohtuda Poola revolutsioonilise liikumise liikmetega. Tsehhov seab endale väga mitmekülgsed eesmärgid. Teda huvitab Sahhalini saare asukoht, maastik, pinnas, floora-fauna. Enne sinna minekut luges ta selle saare kohta palju teaduslikku kirjandust. Tema eesmärgiks on kirjutada väitekiri. Ta sõidab sinna kaks kuud. Ta korraldab iseseisvalt elanikkonna loenduse. Naastes hakkab ta kirjutama mahukat uurimust. Eeskätt huvitavad teda vangid ja nende elutingimused. Tsehhov üritab seda väitekirjana kaitsta. Tal on vaja luba, kuid Venemaa Teaduste Akadeemia lükkab töö tagasi, kuna nad leiavad, et töö ei ole väga teaduslik. Eraldi raamatuna ilmub teos 1893. Zanrina on tegu olukirjelduste tsükliga. 39
pikemat aega on meie huvi tulipunktis. Ma oleksin rõõmus, kuuldes teie arvamust.» «Sõjamehe arvamusel on vaevalt mingisugust kaalu,» vastas d'Artagnan, kes hakkas rahutust tundma asjade käigu üle, «seepärast uskuge mind, te võite usaldada nende härrade teadmisi.» Jällegi kummardasid mõlemad mustad mehed. «Just vastupidi, teie nõuanne on meile väga väärtuslik,» vastas Aramis. «Teate, milles on asi: härra kloostri- 283 ülem arvab, et minu väitekiri peab olema eeskätt dogmaatiline ja didaktiline.» «Teie väitekiri! Kas te töötate siis väitekirja kallal?» «Loomulikult,» vastas jesuiit, «ordinatsioonile eelneval eksamil nõutakse väitekirja esitamist.» «Ordinatsioon!» hüüdis d'Artagnan, kes ei suutnud uskuda seda, mida olid talle üksteise järel ütelnud perenaine ja Bazin. «Ordinatsioon!» Ja jahmunult vaatas ta enda ees seisvat kolme meest.
annaabi.ee 
