21. sajand – kas haridus internetiülikoolist (0)

21. sajand – kas haridus internetiülikoolist
Sadu aastaid tagasi said haridust omandada kas rikkad või tahtejõulised inimesed. Tänapäeval on aga haridus kättesaadav kõigile. Üha enam vajatakse harituid ja tarku inimesi juhtivatele ja vastutusrikastele positsioonidele. Kuid meie kiires ühiskonnas võib nii mõnelgil meist õpingud poolikuks jääda. Vastavalt muutustele meie ümbruses, kohendatakse ka haridussüsteemi. Aina rohkem kasutakse tarkuse omandamiseks interneti ja selle hüvesid ning arvatavasti on tulevikus võimalik koolis käia ilma, et peaks kodust lahkuma. Kuid kas see on ikka meie ühiskonnas võimalik ning ka praktiline?
Tänapäeval on võimalik läbida lühikursuseid ilma kodunt lahkumata. Näiteks on Eestis juba interneti abiga kättesaadaval inglisekeeleõppe algajaile. Kogu õppe toimub e-kirjatsi. Sulle saadetakse õppematerjalid ning sa õpid need iseseisvalt selgeks. Seejärel teed online vahendusel mõned testid ära ja oledki läbinud. Loomulikult on kogu kursus tasuline ja testides sohi tegemisega kannatad sina, mitte keegi muu. Kuid samas on see kõik alles algstaadiumis ning selle kursuse diplom ei maksa tööturul eriti midagi. Samuti ei taga see nii kvaliteetset õpet, kui mõnes keeltekoolis. Aja möödudes ja nõudluse suurenemisel täiustatakse kindlasti seda enam ja enam ning kindlasti tulevikus on võimalik läbida internetis täisõpet, omandades sedasi täisväärtuslikumad oskused inglise keeles.
Aina rohkem kogub populaarsust e-kool. Selle abil on võimalik õpilastel tutvuda oma hinnete ja koduste ülesannetega. Samuti annab see vanematele ülevaate nende lapse õpitulemustest ja koolis toimuvast. Peale lastevanemate , meeldib selline süsteem ka õpilastele. Kuna peale kooli koju jõudes viskavad lapsed koolikotti nurka koos päevikuga ja istuvad esimese asjana arvuti taha klõbistama klaviatuuriga. Nõnda veedavad nad pea terve ülendjäänud päeva arvuti tagant lahkumata. Seetõttu ongi väljamõeldud e-kool, lootes, et kui õpilastel pole aega nina arvuti tagand välja pista, siis äkki leiavad nad aega neti hüppata, ning nii muuseas vaadata, mis järgmiseks päevaks õppida jäi. Loomulikult on aidanud e-kooli arengule tublisti kaasa ka arvutite kättesaadavus ja interneti massiline levik üle Eesti.
Põhjamaa kliimas elades, kus üle poole aastast valitseb külmus ning pimedus, ei taha inimesed kodunt välja ronida. Selle asemel nad pigem keedaksid tassi kuuma kakaod , ning surfaks päev läbi netis ringi. Nagu uurimused tõestavad, siis põhjamaa elanikud on rohkem masendunud, kui lõunamaa inimesed. See on tingitud sellest, et inimesed peavad minema tööle või kooli pimedas ning ka tulema pimedas. Päevane aeg möödub aga tööd tehes, mis viib inimesed täiesti endast välja. Me oleme kui vampiirid, kes liiguvad vaid õhtuti ning riietuvad musta, et süveneda veelgi enam ümbritsevasse. Lahenduseks oleks aga internetikool, mille abil saaks õpilased haridust omandada kodus, säästes nõnda kooli vahel jalutamise aja, sisustades niimoodi oma vabaaega paremini.
Arvatavasti teavad kõik ansambli „Justamendi” laulu „Maailm tuleb täita lastega”. Paraku aga kuidas sa täidad siin meie kiires ühiskonnas maailma lastega. Noored naised ei saa lastele mõelda, sest väikelaps ja kool ei sobi just kõige paremini kokku. Siiani peavad noored emad veetma oma aega kodus istudes ja lapsega mängides, sest ei saa tööle minna ega ka edasi õppida. Seetõttu lükatakse laste saamist kaugesse tuleviku, mis mõjutab tugevasti Eesti iivet. Enam ei saa inspireerivate lauludega ergutada lapsi tegema, nüüd tuleb asuda tegusid tegema. Tuleb luua internetiülikool, et lapsega emad ei peaks enam nii palju muretsema oma tuleviku ja haridustee katkemise pärast. Nende aastatega, millal laps on liiga väike, et teda lasteaeda sokutada, saaks omandada magistrikraadi, millega tagaks tööturul konkurentsivõimelise CV.
Maailma tulevik on liiga keeruline, et seal oleks ruumi rumalatele. Ühiskond vajab tarku ja intelligentseid inimesi, mitte inimesi, kes elavad oma enda imedemaal, lootes kunagi võita „ Viking Lottoga” miljoneid . Me peame panustama aina enam haridusse. Selle kõige põhjal võime kindlalt väita, et internetiülikoolil on soekoht meie tulevikus ja olgu tänatud see, kes selle teoks teeb.