Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

21. sajand – kas haridus internetiülikoolist (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
21-sajand – kas haridus internetiülikoolist #1 21-sajand – kas haridus internetiülikoolist #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor icon Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
60
pdf

Kirjalike Tööde Vormistamise Juhend

Vaba juurdepääsuga allikate korral esitatakse nende täielik aadress (URL), mis aga ei ole seotud viidatava allikaga ja võib muutuda. Väljaandeindeksi (ISBN või ISSN) lisamine ta- gab viite kontrollitavuse. Ilmumisaastaks on allika internetis loomise (värskendamise) aas- ta. URL aadressis tavaliselt ei viidata vahetult refereeritavale failile, kui avalehel on olemas üldine info (näiteks struktuuri või indeksite näol) viidatava allika leidmiseks. Kaljapulk, A. 21. sajand – kas haridus internetiülikoolist? [WWW] http://www.eac.ttu.ee/essee2005.airi_kaljapulk.htm (15.06.2005) Teder, J., Golik, M. (2006). Ethnic Minorities and Entrepreneurship in Estonia. 14th Nordic Conference on Small Business Research. Stockholm: 20 p. [http://www.ncsb2006.se/download_title.htm]. Tüür, L. (2003). Kuidas mõista informatsiooni ehk mõtteid targast tulevikuühiskonnast. – Infofoorum, 7. [E-ajakiri] http://www.tlu.ee/~i-foorum/ (12.01.2007)

Eesti keel
thumbnail
7
docx

OUNASEEMNE LUGU

haridus, kirjasõna isiklik tundmine, mida taotles luterlus ja mis oli Eesti- ja Liivimaal riigikirikuks. Kuramaa on peamiselt katoliiklik ala ja seal polnud kirikul valgustusideede realiseerimisel tähtsust. Baltikumi valgustus oli rahvavalgustus, ratsionalism ehk filosoofiline valgustatus oli ülikoolides ja vaimulikkonnas. Aadelkond ja haritlaskond arutlesid, kas pärisorja üldse saabki tsiviliseerida ja kuivõrd on maarahvas võimeline õppima. Mingigi haridus peab siiski olema, sest inimese harimise kaudu saab kõrvaldada tema pahed nagu: joomine, vargused, liiderlikkus, kasimatus jpt. nagu kujutasid baltisakslased maarahvast. Talupojale tuli anda nii palju haridust kui hädaks vajalik mitte aga teda täielikult harima, veelgi vähem iseseisvalt mõtlevaks-analüütiliseks isikuks kujundama. Seepärast sisaldasidki esimesed õpetlikud ilmalikud käsiraamatud peamiselt sotsiaalse toimetuleku õpetusi ja eetilisi juhiseid kristlikuks eluks. 18

Eesti kirjandus
thumbnail
14
odt

1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus

üksikisiku olulisus ühiskonnas ja see tõi kaasa ka hästiplaneeritud lapsepõlvehariduse. (Kellel see oli võimalik). Esmakordselt loodi sõdurite orbudele koolid kus neid õpetati näiteks tehastetöölisteks, puuseppadeks jne Teistel juhtudel oli kutseharidus sarnane teiste riikide omadega, õhtuti ühiskondlikes ja tööstuskoolides, ometigi ei olnud need mõeldud kõikidele. 1871 Prantsuse Vabariigi välja kuulutamine tõi kaasa järgmised muutused 1) kohustuslik haridus, 2) peale 13-aastaseks saamist peaks töötama (nn tänaval hulkumist, logelemist püüti takistada) 3) koolitusvajadus kaasaegse mehaanilise ja elektrotehnika valdkonnas 4) kahte tüüpi riiklikud koolid ­ kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid ja vabriku liht liinitöölised (inimesed, kes teevad kätega tööd, aga ei ole käsitöölised ­ väga keeruline tõlkida) ja kantseleitöötajad. Saksamaal ei toimunud tekstiilitootmise mehhaniseerimist kuni 19. sajandi keskpaigani, kuid

kutsepedagoogika
thumbnail
20
doc

10. klassi ajaloo III kursus

Selle loojaks oli James Madison. Sinna pandi väga täpselt kirja, et mis läks keskvõimu alla ja mis läks osariigi võimu alla. Keskvõim tegeles välispoliitikaga, riigikaitsega, rahanduse, postiteenusega, väliskaubandus. Majandus, õiguskord, haridus jäid osariikide korraldada. Tekkisid poliitilised parteid, seoses suhtumisega keskvõimu ja osariikide õigustega. Föderalistid olid need, kes rõhutasid tugeva liitriigi vajadust

Ajalugu
thumbnail
145
ppt

Perekonna õpetuse kursus.(slaidiesitlus)

Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases mõistes lapsepõlve, puudus arusaamine, et lapsele oleks vajalik mingi mängule ning õppimisele pühendatud aeg. Tüdruk pandi nooremat õnnast hoidma niipea, kui ta kõndima õppis. Ketramakuduma hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat. Poisid saadeti meestetuppa ja välitöödele abiks niipea, kui nad ema otsese abita hakkama said. Haridus keskajal Keskaja inimene enamasti kirjaoskamatu. Koole oli vähe, need olid kloostrite ja kirikute juures. Lugeda oskasid paljud, aga see oskus oli algeline. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Hirm Jumala kohtu ees saatis teda kõikjal. Hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma. Rüütlile õpetati eelkõige võitluskunste. Rüütlidaamile käsitööd, usuõpetust, ladina keelt, laulmist, tantsimist,

Perekonnaõpetus
thumbnail
40
doc

Loo KK uurimistöö koostamise juhend

Tabelid Kõik töös esinevad tabelid nummerdatakse araabia numbritega kas kogu töö ulatuses või peatükkide kaupa ja pealkirjastatakse. Tabelitele tuleb tekstis viidata ning tabel on paigutatud teksti kohe peale sellele viitamist. Tabeli number (võib rõhutada rasvases kirjas) ja pealkiri kirjutatakse enne tabelit (vt Näide). Näide Tabel 1. Ettevõtte töötajate haridustase Jrk.nr. Töötaja ametikoht Töötaja haridus Lisad. Tihti tekib uurimistöö käigus sellist materjali (nt suured tabelid ja graafikud, fotod, tekstinäited), millel on olnud suur väärtus töö eesmärkide saavutamiseks, kuid mis ise töö sisuga otseselt seotud pole. Lisad nummerdatakse ning lisale peab olema töö põhiosas viidatud (Näide: Lisa 4. Eakate inimeste harrastused.). See materjal paigutatakse töö lõppu, kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisade loend antakse sisukorras. Joonised

Eesti keel
thumbnail
14
doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka Beiträge, mis oli keele

Eesti keel
thumbnail
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

· Tegevuse, praktika kaudu - demokraatia õppimine (J. Dewey) · Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu ­ vooruseetika lähenemine (character education) Millised väärtused vajavad kaitset? · Füüsikalis-bioloogilised (tervis, loodus) · Moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, sallivus, jt) · Sotsiaalsed väärtused (vastutustunne, lojaalsus, kodanikumeelsus, turvalisus jms) · Võtmevaldkond on haridus. Hariduse ees seisvad väljakutsed Hoolimata sellest, et Eestil on hea koht PISA uuringutes · Suur koolistress, vähene koolirõõm · Koolivägivald suur probleem · Eesmärgiks vägivallavaba kool, vastastikuse austuse kasvatamine. · Aususe, töökuse, hoolivuse kasvatamine. · Võrdsete haridusvõimaluste tagamine kõigile. Iga õpilase eripära arvestamine. · Väärtuskasvatus koolis (iga õpetaja õpetab väärtusi, olulised on koolis valitsevad

Eetika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun