Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Relatiivsusteooria (0)

1 Hindamata
Punktid
Relatiivsusteooria #1 Relatiivsusteooria #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor niar6 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
ppt

Relatiivsusteooria

Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria · Albert Einstein oli legend juba oma eluajal. Tema kõige tähelepanuväärsemaks saavutuseks on kahtlemata relatiivsusteooria, mis muutis põhjalikult inimkonna arusaama aja ja ruumi olemusest. Oma erirelatiivsusteoorias 1905. aastal kinnitas Albert Einstein, et mitte miski ­ isegi mitte informatsioon ­ ei saa liikuda valgusest kiiremini. See tekitas probleemi Newtoni gravitatsiooniteooria jaoks, kus külgetõmbejõud levib objektide vahel lõpmatu kiirelt. Kümme aastat hiljem lahendas Einstein selle probleemi üldrelatiivsusteooriaga.

Füüsika
thumbnail
1
odt

Relatiivsusteooria

Sissejuh: Albert Einstein, nii eri- kui ka üldrelatiivsusteooria looja, sündis 1879. aastal Saksamaal Ulmis. Tal õnnestus saada Bernis Sveitsi patendiametis nooremeksperdi koht. Just selles ametis kirjutas ta 1905. aastal kolm artiklit, mis üheltpoolt vallandasid teaduse alustes kaks revolutsiooni. Need olid pöörakud, mis muutsid meie arusaamist ajast, ruumist ja kogu tegelikkusest. SISU: 19. sajandi lõpus kujutlesid teadlased, et ilmaruum on täidetud pideva ollusega, mida kutsuti eetriks. Valguskiiri ja raadiosignaali peeti eetrilaineteks, nii nagu heli on õhus levivad rõhulained. Kuid üksjagu katseid ei toetanud seda mõttekäiku. 1905. aasta juunis kirjutatud artiklites, mis tõid Einsteinile tippteadlase maine, jõudis ta järeldusele, et kui pole võimalik kindlaks teha, kas ilmaruumis liigutakse või püsitakse paigal, muutub eetri mõiste üldse ülearuseks. Ta lähtus postulaadist, et kõik vabalt liikuvad vaatlejad täheldavad loodusseadusi täpselt ühesugusel k

Füüsika
thumbnail
1
doc

Relatiivsusteooria

Relatiivsusteooria 1905-1916 aastail avastas ja tõestas Einstein välja uue ajalisi ja suhteid käsitleva teooria- relatiivsusteooria. Üldrelatiivsusteooria käsitleb aja, ruumi ja gravitatsiooni seoseid. Erirelatiivsusteoorias aga käsitletakse ühtlast sirgjoonelist liikumist. Üks relatiivse füüsika suurusi on kiirus. Kiirus on alati suhteline millegagi, oleneb mille suhtes me seda vaatame. Kui 30 km/h sõitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 20km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib pall liikuvat 20+30 km/h. Seisvat või paigal olevat keha ei ole olemas. Isegi kui vastav keha ei liigu meie silmade ees millegagi, liigub see koos Maa pöörlemise ja tiirutamisega siiski. Seega ei ole olemas keha, mis ei liigu. Kui ka mõni taustsüsteem ongi praktilisem, siis tegelikkuses vastavad sellele inertsiaalsüsteem, mis tähendab, et füüsikaseadused on igalpool samad ja ei muutu. Va

Füüsika
thumbnail
1
doc

Relatiivsusteooria

4. Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria lähtub kahest postulaadist: 1. Kõik taustsüsteemid on samaväärsed (relatiivsusprintsiip- füüsikaliste suuruste, (nt kiiruse, pikkuse, aja, massi jne) väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad. Ükski vaatleja ei ole eelistatud 2. On olemas suurim võimalik kiirus (299 792 458 m/s = 3x 10 astmes 8 m/s.) Valguse kiirus, sellest kiiremini ei saa!!! (Piirkiiruse olemasolu ja konstantsuse printsiip) Liikuv keha jääb alati väljast lootusetult maha, kui nad hakkavad liikuma. Miks see nii on ? Aine ja väli on põhimõtteliselt erinevad reaalsuse vormid. Milles see seisneb? Pikkuse ja aja mõisteid ei ole välja jaoks olemas. Relatiivsusteooria kõige tähtsam praktiline järeldus on: Massi ja energia samaväärsusseose põhimõte E= m x C2 Paigaloleva keha korral esineb samaväärsusseoses seisumass m indeksiga null (m0) ning vastavat energiat nimetatakse seisuenergiaks. Seisuene

Füüsika
thumbnail
1
doc

Relatiivsusteooria

Ande Andekas-Lammutaja Füüsika ­ Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria e. suhtelisuse teooria on füüsikateooria, mis lähtub kahest põhiseisukohast: kõik taustsüsteemid on samaväärsed, st. füüsikaliste suuruste väärtused (kiirus, pikkus, aeg) on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ja ükski vaatleja pole eelistatud e. igal mehel on oma tõde ja ükski neist pole tõesem ning et on olemas suurim võimalik kiirus, piirkiirus, mis on kõigis

Füüsika
thumbnail
2
doc

Erirelatiivsusteooria

poolt. 1919. aastal sai Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria tõestuse täieliku päikesevarjutuse vaatluse tõttu. Astronoomid nägid tähti, mis oleksid pidanud olema Päikese poolt varjutatud. Just see nähtus tõestaski, et tähtedelt saadud valgus oli jälginud ruumi kõverust, mida põhjustas Päikese mass. Newtoni teooria järgi ei oleks valguse tee tohtinud kõverduda, kuna valgusel pole massi. Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria on muutnud inimeste arusaama ruumist ja ajast ning avastanud loodusest seoseid, mida näilisellt kujutleda ei saa. Võrreldes neid kahte teooriat, siis nende erinevus seisneb selles, et relatiivsusteooria on ajalisi ja ruumilisi suhteid käsilev teooria ning erirelatiivsusteooria käisitleb ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutuvad suhteliseks. Kestus ja vahemaa võivad olla eri vaatlejate jaoks erinevad.

Füüsika
thumbnail
1
doc

Erirelatiivsusteooria

Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini poolt loodud füüsika teooria , mis revideerib Newtoni mehhaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria. Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast (avaldatud 1905) ja erirelatiivsusteooriat üldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast üldrelatiivsusteooriast (lõpetatud 1916), mis taandab gravitatsiooni aegruumi kõverusele. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Erirelatiivsusteooria käsitleb muuhulgas ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutuvad suhtelisteks: kestus ja

Füüsika
thumbnail
1
docx

Relatiivsusteooria

Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria lõi põhiliselt Albert Einstein. Albert Einstein(14.märts 1879 ,Saksamaa ­ 18. aprill 1955 USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Sveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Ning see on ka õigustatud. Einstein sündis Württembergi kuningriigis. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootis alalisvooluseadmeid.Einsteini vanemad olid mõlemad juudid, ei olnud perekond usklik

Bioloogiline füüsika



Lisainfo

relatiivsus teooria

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun