Perekonna kooselu vormid ja ülesanded (0)

Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine vastastikune abi ja moraalne vastutus.
Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja toiduressursse ning selle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks.
Tuumikperekond on perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu alaealist last.
Laiendatud perekonda kuulub lisaks tuumperele veel täiendavad liikmed, kes kõik on omavahel suguluses.
Mittetäielik perekond ehk üksikvanema pere.
Uuspere on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumikperekond st. Ta on korduskooselus.
Lasteta abielupaar on paar, kes pole veel lapsi saanud soovinud või saanud või kelle lapsed on juba kodust lahkunud.
Monogaamia (ainuabielu) – ühe mehe ja ühe naise vaheline abielu.
Bigaamia (kaksikabielu) – ühe mehe või ühe naise samaaegne abielu kahe vastassoost isikuga .
Polügaamia (mitmikabielu) – mehe või naise samaaegne abielu mitme vastassoost isikuga.

• Polüandria (mitmemehepidamine) – ühe naise samaaegne abielu mitme mehega.
  
• Polugüünia (mitmenaisepidamine) – ühe mehe samaaegne abielu mitme naisega.
  

Kooselu – mehe ja naise koos elamine arvestamata seda, kas suhe on ametlikult vormistatud .
Vabaabielu – registreerimata kooselu.
Abielu – sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korrastamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides.
Külalisabielu – eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine , jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed.
Fiktiivabielu – abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku abielu ei planeerita.
Perekonna ülesanded:
soo jätkamine: selleks et rahvaarv püsiks. Põhjused miks last saada:

Emotsionaalne – igatsetakse laste, kelle eest hoolitseda.

Majanduslik – loodetakse, et laps jätkab vanemate elutööd.

Tulevik - soovitakse, et laps toetaks vananevaid vanemaid.
Seksuaalfunktsioon: See aitab hoida paarisuhet, mis omakorda on oluline kogu perekonna emotsionaalse heaolu tagamises.
Majanduslik funktsioon: Koos partneriga olles on kergem rahaliselt toime tulla.
Argielu ja hooldustegevus: Siia kuuluvad igasusugused vajalikud rutiinsed kodutööd, söögi ostmine , kodu korrashoid . Perekonna funktsioonis tähendab see tööjaotust, nii, et iga pereliige teeb talle jõukohaseid töid.
Sotsialiseerumisfunktsioon: sotsialiseerumine ehk inimese ühiskonna liikmeks kujundamine.
Hoolitsus : Väikelaps sõltub tema eest hoolitsevatest täiskasvanutest, õpib ja harjub ka ise märkama millal tema saab hoolitseja rolli täita.
Hariv/kultuuriline funktsioon: Vanemad vahendavad noortele pereliimetele ühiskonna kultuuriväärtusi. Lapsed õpivad vanematega suheldes hindama kirjandust.
Turvalisuse pakkumine: Rõõmude ja murede jagamine pereliikmetega annab inimesele tunde, et ta on tähtis ja mõistetud.. Just see loob aluse turvatundele.