Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võrkpalluri treeningplaan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
treening, võrkpall, jõutreening, jooks, hooaja, võistlusperiood, sportlase, vastupidavust, lööki, üleminekuperiood, treener, hooaeg, võrkpallis, üldkehaline, joosta, spordiala, väsitav, treeningplaan, aprillini, sooritada, tekiks, treenitus, nädalavahetus, kehalises, ettevalmistav, mahus, ajaga, lihastele, nädalaplaan, nädalavahetuselSissejuhatus Väga olulisele kohale on tänapäeva spordis tõusnud hüppevõime. Hea hüppevõime ei ole oluline mitte ainult võrkpallis, vaid enamus spordialadel. Konkurentsis püsimiseks peavad sportlased sellele üha enam tähele panu pöörama. Lisaks individuaalaladele on hea vertikaalne hüpe peamise tähtsusega populaarsemates pallimängudes nagu korvapall, jalgpall ja võrkpall. Võrkpall on muutunud väga atleetlikuks ning head füüsilised võimed on edu aluseks. Tänapäeval võib märgata, et paljud noored ja treenerid ei tea lihtsamaidki põhitõdesid hüppevõime ja selle arendamise kohta. Ei olda teadlikud kuidas tekib treenitus või kuidas oma võimeid õigesti arendada. Noorte korv-ja võrkpallurite peamiseks mureks on alati olnud kehv hüppevõime, samuti ka teadmatus kuidas seda arendada. Miks ikkagi on vertikaalne hüppevõime nii oluline?
poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja trnnisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. 1895 leiutas ameeriklasest võimlemisõpetaja William Morgan mängu, mille ristis mintonette´iks. Inglased tõid selle mängu 1914 Euroopasse võrkpalli nime all
SISSEJUHATUS Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. AJALUGU Võrkpalli, mida on nimetatud ka kuningate mänguks ja intelligentsete spordialaks harrastab hinnanguliselt 800 miljonit inimest. Ühtlasi on võrkpall jalg- ja korvpalli järel populaarsuselt 3. spordiala
ülemineku periood, üldettevalmistav, põhiettevalmistav, erialane ettevalmistav ja võistlusperiood. Tippvorm ajastatakse sõltuvalt olulisematest võistlustest, kus tahetakse hästi esineda. Makrotsükkli jagunemine Ülemineku periood: * algab aprill * põhiliseks eesmärgiks on aktiivne puhkus * treeningud võiks toimuda korra päevas * treeningud on lihtsad ning mängulised, hea oleks mängida erinevaid pallimänge Nädalase treeningplaani näidis näeks välja järgmine: Esmaspäev: jooks 20 minutit + jalgpall 40 minutit + venitus ja võimlemine Teisipäev: orienteerumine 50 minutit Kolmapäev: võrkpalli 30 minutit + 15 minutit jooksu Neljapäev: puhkus Reede: Jooks 15 minutit + jõud 30 minutit + jooks 10 minutit Laupäev: puhkus Pühapäev: puhkus Üldettevalmistav periood : *Ülesandeks on tugeva põhja loomine (algab mais kuni juuli lõpuni) *võimalikult mitmekülgne treening *arendada põhijõudu ja maksimaalset jõudu
poolitatud väljakul. Võrkpalli eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijatele nii, et see maanduks vastase väljakul, läheks vastasmängija puudutusest auti ehk väljakust välja või et vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas on väga tähtis kaitsta enda ala ja jälgida palli. Kuigi võrkpall nõuab palju treenimist ja osavust, mängivad seda väga paljud inimesed üle terve maailma ja kuna seda on võimalik mängida nii saalis kui väljas, on võrkpall üks Olümpiamängude spordialadest. Võrkpall on sündinud Ameerikas 1895 aastal. Ala loojaks peetakse William G. Morganit, kes oli ameerika kolledzis direktor. Sel ajal olid Ameerikas levinud mängud nagu pesapall, jalgpall ja korvpall, kuid need olid tema arust liiga jõhkrad ja tormakad, seega mõtles ta välja pehmema mängu ning nimetas seda mintonetteiks. Nimetus võrkpall ehk volleyball tuli hiljem mängu käigus, sest volleyball tähendabki lendavat palli.
..................................5 3.Enda kogemus üldkehalisest ettevalmistusest..........................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 Kasutatud allikad.........................................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS ÜKE ehk üldkehalise ettevalmistuse treening keskendub põhiliselt sportlase jõu, kiiruse, vastupidavuse, koordinatsiooni ning painduvuslike omaduste arendamisele. Need on põhilised kehalised võimed, mille arendamisele peaks iga sportlane tähelepanu pöörama. Iga omaduse treenimiseks on olemas spetsiifilised harjutused. Üldiselt võibki kehalised harjutused jagada kolmeks: üldarendavad, erialased ning võistluslikud. Üldarendavad harjutused keskenduvad sportlase üldise töövõime arendamisele, nendel puudub samasus
............ 11 2. TREENINGMETOODIKA ...................................................................................... 12 3. TULEMUSED ........................................................................................................... 16 JÄRELDUSED JA KOKKUVÕTE ............................................................................... 17 KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................ 19 LISAD Lisa 1 Üldkehaline jõutreening ............................................................. 20 Lisa 2 Harjutused reageerimiskiiruse ja jooksutehnika arendamiseks ................. 23 Lisa 3 Tõkkeharjutused ...................................................................... 26 2 SISSEJUHATUS Inimese peamiseks liikumisviisiks on kõndimine ning isiku kõnnaku ja kehahoiaku põhjal võib tema kohta paljutki välja lugeda
arendada soovib, tehakse sellisel moel, et ta saaks ära teha 3 seeriat, kusjuures soovitatav on igas seerias sooritada 15-20 kordust. Seeriate vahel puhkamise kohta on erinevaid arvamusi. Ühe arvamuse järgi tuleb puhata seeriate vahel vaid 30 sekundit, kuna siis saab ka inimese süda lisakoormuse, mis tuleb tulevikus kasuks, kuna ka süda muutub treenitumaks. Teise arvamuse järgi tuleks puhata seni kuni inimesel ei ühtlustu hingamine ja südamelöökide arv langeb vähemalt arvule 120 lööki minutis. Kui sooviks on arendada maksimaalset jõudu, siis treenitakse kaaludega, mis on indiviidi jaoks tõesti rasked. Sellise treeningu puhul tehakse vähem kordusi, aga rohkem seeriaid. Üldlevinud normide järgi tuleks teha 4-8 seeriat, igas seerias 1-5 kordust. Kui indiviid saab teha rohkem kui 5 kordust, tuleb koormusi suurendada. Puhata tuleb täieliku taastuvuseni. Alguses peaks vältima pikasid trenne. Soovitatav on
TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.
tulemusega 22.63 (Moskvas 1987.a). Eesti kuulitõuke meeste rekordi püstitas Heino Sild 1979. aastal Budapestis (20.53m) ning naiste rekordiomaniku tiitel kuulub Veronika Minina'le, tulemusega 18.03 (1980.a). Eestlaste seas oli viimase aja tuntuim kuulitõukaja Taavi Peetre, kes osales ka Ateena olümpiamängudel kuulitõuke kvalifikatsioonivõistlusel ning tõukas tulemuse 19.14. Joonis 1. Kuulitõukering 100m 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, 100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal nii, et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardiststardipakult. 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt Berliinis, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal Fayettevilles
Blokeerimine ja julgestamine võrkpallis, erinevad süsteemid. Blokeerimise treenimine. Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1. VÕRKPALLIMÄNGU TEKKIMINE JA ARENG.................................................... 4 2. BLOKEERIMISE ISELOOMUSTUS...................................................................... 5 2.1. Blokeerimise liigid ............................................................................. 5 2.2. Mängijate positsioonide iseloomustus ......................................................5-6 3. BLOKEERIMISE TEHNIKA............................................................................ 7 3.1. Individuaalne blokk ........................................................................... 7 3.2. Grupisulustamine ............
temperatuuriga ruum, halb valgustus, 4. sportlaste distsipliinirikkumised, 5. treenimine ja võistlemine vaatamata arsti keelule, 6. tugev väsimus või ülekoormus-seisund, 7. ebaõige sportlik tehnika, 8. nõrk üldkehaline ettevalmistus, 9. rühihäired, lamenenud jalavõlv jt, 10. soojenduse mitte tegemine. Vigastuste ärahoidmisel on oluline: 1. sportlik valik- leida oma võimetele ja eeldustele sobiv spordiala, 2. treeningkoormus peab sportlase jaoks olema optimaalne, 3. õige koormuse ja puhkuse vahekord, 4. pidev arstlik kontroll, 5. vajadusel ortopeediliste vahendite kasutamine, 6. eelsoojendus enne kehalist tööd. (Truupõld, Jalak 1996) 9 1.1 Kõige levinumad vigastused 1.1.1 Õlavigastused 2003.a viidi võistkondlikul MM-il läbi küsitlus õlavigastuste kohta ja selgus, et pooled
Kiire üleminek ilma peatuseta tõmbe lõpus kere tagumises asendis kindlustab paadi ühtlase kiiruse. Vaadates viimase aja sõudmisvõistlusi, peab tõdema, et pole ühtset sõudetehnikat, mille kohta võiks öelda, et see on ideaalne ja sobib kõigile sõudjaile. On kindlad põhitõed, mida jälgivad kõik. Peamine on ikkagi, kuidas aer liigub ja kuidas maksimaalselt sportlane saab oma jõudu aeru taha rakendada. Iga tehnika ikkagi kohandub sportlase järgi, sportlane aga treenib oma võimeid vastavalt tehnika omapärale. Põhitõed on kõigil aga samad. Samas tuleb arvestada tõsiasjaga, et 80% tõmbele rakendatavast jõust saadakse jalalihaste kaudu ning 20% kere ja käelihaste jõust. 13 2 Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus Sõudmine on väga tehniline spordiala, kus parima võistlustulemuse saavutamiseks peab
Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja, Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline,
mängu alguses pärast arvestatud väravat teise poolaja alguses iga lisaaja (kui seda rakendatakse) alguses Otse lahtilöögist löödud väravat arvestatakse. Sooritus kõik mängijad on oma väljakupoolel lahtilööja võistkonna vastasmängijad on pallist kuni selle mängu löömiseni vähemalt 9,15 m kaugusel (väljaspool keskringi) pall seisab keskmärgil kohtunik annab signaali pall on mängus, kui ta pärast lööki liigub ettepoole lahtilööja ei löö palli teist korda enne, kui seda on puutunud mõni teine mängija. Pärast võistkonna poolt saavutatud väravat sooritab lahtilöögi vastasvõistkond. 11 Rikkumised / Karistused Kui lahtilööja puutub palli teist korda, enne kui seda puutub mõni teine mängija, siis: vastasvõistkonna kasuks määratakse vabalöögi õigus kohalt, kus rikkumine toimus. Lahtilöögi protseduuri reeglite iga muu rikkumise korral: lahtilööki korratakse.
...................................................................................13 1.4.2. Maksimaalne aeroobne võimsus................................................................................14 1.4.3. Anaeroobne lävi.........................................................................................................14 1.5. Vastupidavuse arendamine................................................................................................15 1.5.1. Aeroobne treening.....................................................................................................16 1.5.2. Intensiivne treening...................................................................................................17 1.6. Jõu arendamine..................................................................................................................17 1.6.1. Jõuvõimete liigitamine.....................................................................................
Tänapäeval jõutakse sporditippu, kui kujunemiseas peaaegu jäägitult katsumustele andutakse. Nii saab spordiharrastus paljudele ka elukäigu kujundajaks. Saab saatuslikuks elus üldse. Uljas spordimehe astumine muutub õige pea kobamisi liiku- miseks torkival katsumuste rajal. Spordimehe hing ja teadmine, et ainult kannatuste hinnaga leitakse uued uksed, ei luba teelt kõrvale kalduda, ja nii minnakse vastu oma saatusele. See on iga sportlase saatus. Sporditeel võivad saatuslikku osa etendada loendamatud tegurid: kiindumus, või ka jonn, mis ei luba jätta sporti nagu raamatut enne selle lõpuleheküljeni jõudmist; suur eneseaustus, mis avaldub kõigutamatus usus iseendasse; kohuse- või võlglasetunne rahva ees, millest vabanemine on pea võima- tu. Kompromissitu suhtumine kutsumusse, mis välistab juba eos probleemi miks see, mis on lubatud
Planeerimine pole igavuse sünonüüm, otse vastupidi see tagab treeningu mitmekülgsuse, koormuse aruka tõusu ja positiivsed tulemused. Organism püüab alati olla tasakaalus ning uue olukorraga harjuda nii unerütmi, toitumisharjumuste kui ka treeninguga. Treeningukava peamine mõte on see, et nii keha kui sooritusvõime harjuksid uute nõudmistega. Treening jagunedes: kontsentiline, ekstsentriline, plüomeetriline, isomeetriline treening. Arendav treening peab olema regulaarne ja pidev, koormust tuleb lisada arengule vastavalt tõusvas joones ning treeningkavas peavad olema harjutamine, puhkus ja toiduvalik. Et vorm paraneks ja taastumine oleks kindel, tasub kaaluda aja liigendamist lühemate ja pikemate osade kaupa. Kas treenimine aitab vananedes ainevahetuse aeglustumise vastu? Juba 25-aastaselt võid hakata enda teadmata lihasmassi ja jõudu kaotama. Sinu kehaehitus hakkab väikestviisi muutuma, aga see ei kajastu kaalus
seda teistele. Näiteks õpetajatele, treeneritele ning päeva- ja mängujuhtidele. 3 3 1. Praktilise töö teoreetilise tausta ülevaade Rahvastepall on pallimäng, mida põhikoolis väga palju mängitakse. Ta on suhteliselt lihtne ja õpilased saavad selle selgeks juba mõne tunniga. Teised pallimängud nagu korvpall, käsipall, võrkpall ja jalgpall nõuavad pikemat õppimist enne kui laps suudab nendel aladel võistelda. Rahvastepallis saab aga võistlema hakata üsna kiiresti. Rahvastepall sobib väga hästi viskamise-püüdmise harjutamiseks. See mäng on kindlasti üks laste lemmikmänge. Rahvastepalli mängitakse tavaliselt võrkpalliga, aga võib mängida ka kõikide teiste sobivate kummi- või nahkpallidega (Liik, 2006, lk 95). Sport tugevdab tervist, arendab kehalisi võimeid, aitab luua kontakte ja parandab suhteid
samuti lihaste pindmisele kihile. Lümfivool kiireneb, aitab eemaldada paistetust ja turseid. Tõstab naha ja lihaste toonust. Voolimisvõtteid teostatakse alati aeglaselt. Masseeritav ei tohi tunda valu. · Hõõrumisvõtted. Hõõrutakse liigeseid, sidemeid, kõõluseid, närvide väljumiskohti, nahka. Hõõrumisvõtteid sooritatakse energiliselt, surve aste on suur. Hõõrumisvõttega saab suurendada liigutuste amplituudi ja ka liigeste vastupidavust. Hõõrumisvõtete puhul ei kasutata alati õli, sest ilma õlita on antud võtet kergem sooritada. · Pigistamisvõtted. Pigistamisvõttega masseeritakse lihaskude läbi kogu selle sügavuses, st kuni luuni välja. Pigistamine on energiline võte ja mõjub toniseerivalt. Põhimõtteliselt võib jagada pigistamisvõtted kaheks. Esimene grupp on võtted, kus lihas haaratakse, tõstetakse luudest eemale ja pigistatakse ühe või kahe käega. Teisel
Tähtsaim põhimõte on harjutamise regulaarsus ja kindel harjutuskordade arv nädalas. Tavalisele suusatajale piisab 3-4 harjutuskorrast. Nädalase tegevuse kavandamisel tuleb jälgida, et suurema ja väiksema koormusega treeningud vahelduksid. Nii suudetakse eelmisest treeningust taastuda Nädala treeningkava esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev Puhkepäev Pikem Mäng või Keskmiselt Puhkus Jõutreening, Ülipikk kergem muu tugev või üldkehaline treening treening taastav treening muu ettevalmistus (matk, tegevus taastav võistlus) tegevus Nädalate planeerimisel peaks iga kolmas või neljas nädal olema taastava iseloomuga, s.t. kergema koormusega. Aastaringne harjutamine
karistatakse eemaldamisega, karistusaja pikkuse otsustab peakohtunik. Kaitsevarustuse hulka kuuluvad mitmesugused spetsiaalsed kaitsmed. Kuna meeste varustus naistele ei sobi, toodetakse õrnemale soole teistsugust varustust: naiste hokipükste all on vaagnakaitse, nende õlakaitsmed on kergemad, kindad väiksemad ja kepid on mõõtmetelt ja kujult meeste omadest erinevad. Kõik naismängijad on kohustatud kandma täisnäomaski. Kokku kaalub naishokimängija varustus tosin kilo ning see nõuab vastupidavust ja sitkust, et 3×20 minutit vastu pidada. Põhilised võtted on naistel samad mis meestel: litri omaksvõtt ja vedamine, rünnakualguse söödud, tsoonimäng ja pealevisked ning väravavahi tõrjed. Vancouveri olümpiaturniiril mängisid naised meestest erinevas võistlusformaadis. Eelringis oli 8 naiskonda jagatud kahte alagruppi. Kummaski alagrupis oli neli naiskonda, kes mängisid omavahel läbi, kokku mängiti 12 mängu. Eelringist liikusid kõik kaheksa naiskonda edasi play-off-ringi
judomaadlejatel, tõstjatel ja muude kaalukategooriatega spordialade sportlastel (17–18%). Pallimängudes ja tehnilistel spordialadel on söömishäirete esinemise sagedus meestippsportlaste seas sama allika kohaselt 4–5%. 8. Selgitage lühidalt söömishäirete ja spordiamenorröa seoseid naissportlastel. Treeningukoormuste ja toitumise mittevastavusest tulenev kestev negatiivne energiabilanss on ilmselt peamine asjaolu, mis võib viia alakaalulisuse väljakujunemiseni ja sportlase keha koostises rasva osakaalu ulatusliku languseni. Rasvkoe liiga väikest osakaalu organismis peetakse paljude alade naissportlaste seas võrdlemisi laialt levinud spordiamenorröa üheks olulisemaks põhjuseks. 9. Selgitage lühidalt spordiamenorröa ja osteoporoosi seoseid naissportlastel. Amenorröast tingitud luukoe mineraalse tiheduse kasvu pidurdumine noores eas suurendab oluliselt osteoporoosi tekkimise tõenäosust hilisemal eluperioodil. Veelgi
rakendada. Lisaks saime me teada mida vastupidavus inimese organismis arendab ja mida ta hoiab korras. Uurimistöö tegemiseks uuriti materjali internetist ning loeti vastavt sporditeemalist kirjandust ja teisi meedia väljaandeid. Meie eesmärgiks oli uurida välja mis tähendab termin vastupidavus ning milline on üks vastupidavustreening, mida see sisaldab ning milline on selle treeningu ülesehitus. Vastupidavustreeningu osas tõime välja mõningaid harjutusi mis aitavad arendada sportlase vastupidavust ning ning millejaoks on need harjutused mõeldud. Kokkuvõtteks võib öelda et see töö täiendas meie enda teadmisi mis tulevad meile spordis väga kasuks ja et vastupidavust peaksid treenima ka harrastussportlased mitte ainult tipus olevad sportlased. 3 Summary In our research program, we are investigating endurance training. We examined how endurance training takes place and how it's carried out. We chose this topic because we
Palli tabamine toimub otsmiku ees silmade kohal. Kõik sõrmed puudutavad palli, kuid põhiliselt toetub pall pöialdele ja kahele esimesele sõrmele. Peopesad palli ei puuduta. Järgneb söödu sooritamine. Kõigepealt sirutuvad jalad, siis kere ja käed. Mida pikemalt käed palli saadavad, seda täpsem on sööt. Söödu lõpul jalad sirutuvad, keharaskus kandub päkkadele. Mida pikem on sööt, seda rohkem tuleb kasutada jalgade jõudu. Juurdeviivad harjutused : · Jooks (liikumine juurdevõtusammudega külgsuunas, selg ees jooks), peatumine söödu lähteasendisse. · Sõrmede ja käte asendit ning tööd saab alguses õppida ilma liikumiseta, sest kogu tähelepanu on suunatud käte tegevusele. · Palli ülesvise vähemalt 4 m kõrgusele. Pärast palli põrget põrandale tuleb liikuda palli alla ja püüda pall söödu lähteasendisse. Palli võib visata endale ette, aga võib visata ka paarilisele.
jooksutreeningu, dempo ja distantside valiku ja sellega kaasnevarengu seisukohti. 3 Noorte keskmaajooksjate treeningut käsitleva kirjanduse analüüs Eelolevas töös on noorde keskmaajooksjate treeningumeetodite jagamisel gruppidesse I, II ja III aluseks võetud neli treeningukomponenti: 1. üldine kehaline ettevalmistus 2. kiirjooksu treening 3. üldise vastupidavuse treening 4. erialase vastupidavuse treening Üldise kehalise ettevalmistuse all on mõeldud: · kooli kehalisekasvatuse tunnid · võimlemistreeningud · hüpete, heidete ja tõkkejooksu tehnika õppimine ja treening · teiste Individuaal spordialade ja mängude harrastamine, mis ei arenda esmajoones keskmaajooksuks vajalikku üldist vastupidavust.
energiat kui algaja. Kui oleme regulaarselt õppinud uusi liigutusi ja need korralikult selgeks saanud, on omandamine tulevikus järjest lihtsam. Hea koordinatsioon tagab uute tehniliste ja taktikaliste oskuste kiirema omandamise. Parim lahendus seepärast alustada kindlasti juba varases lapsepõlves. Juba mõtlemine liikumisega alustamisele suurendab aju verevarustust, mis liikumisel võib kasvada ligi 50%. Seega, koordinatsiooni treening aitab hästi mitmekülgselt treenida ka aju. Toimuvad teatud anatoomilised ja füsioloogilised muutused. Seega on ka aju liikumisega treenitav, samuti kui lihased. 2.2.2.Painduvuse anatoomilis-füsioloogilised alused Liigeste liikuvusvõime paraneb painduvusharjutuste toimel, kuigi vähemal määral kui lihassüsteemis. Kui lihastel pole head painduvust, ei tule ka häid sportlikke tulemusi. Teiselt
teadmised odaviskes. 6 ODAVISKAJA TRENN Võib öelda, et odaviskaja treeningud kestavad peaaegu aastaringselt. Sportlane peab ennast alati vormis hoidma ja sellepärast teeb Ta enamvähem koguaeg trenni. Tema treeningud algavad oktoobris ja lõppevad aprillis pärast mida algab võistlushooaeg. Loomulikult võistlushooajal toimuvad ka treeningud kuid teistsugused. Oktoober, november on aeroobne treening, kus Ta jookseb metsas pikki distantse. Ta teeb kereharjutusi ja valmistab keha ette algavaks treeninghooajaks. Trennid toimuvad 5 korda nädalas. Esmaspäev, kolmapäev ja reede on metsajooksud mis on tavaliselt 6 km pikad + kereharjutused. Teisipäev, neljapäev ja laupäev on ujumistreeningud. Kuna odavise toimub ainult suviti, siis ettevalmsitusperiood algab rahulikult järjest koormusi tõstes. Detsembrist alustab Ta jõusaalis ja visketreeningutega. See on kahekuuline
.2 2. Vastupidavuse arendamine………….…3 3. Kiirus………………………………..…4 4. Kiiruse arendamine………………….…7 5. Lisad…………………………………...8 Vastupidavus 1 Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd, pikamaa jooks, rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Peamine kasu vastupidavuse arendamisest enamusel sportlastel seisneb väsimusele vastuseisu võimekuse omandamises, mis tekib intensiivsete treeningute ja võistluse käigus. Sportlik tulemus sõltub 70% ulatuses indiviidi pärilikust lihaste koostisest. Teiseks faktoriks, mis mõjutab vastupidavusnäitajaid, on psühholoogiline häälestatus: motivatsioon, tahtejõud ja võidu soov.
Juhendaja: prof. Rein Haljand Tallinn 2011 Sissejuhatus Alustasin oma treeningu analüüsiga kohe pärast põhihooaja lõppu. Enesetunne oli selleks ajaks üsna kurnatud. Pikk sisehooaeg korvpallis, mis sisaldas palju võistlusi sõitmised linnast linna ja rasked treeningud. Oli tunda, et keha ja vaim on väsinud. Tänu sellele otsustasin esimese korra läbida testid vahetult pärast hooaja viimast mängu, pärast esimest trenni ja teist korda läbisin testid pärast kuuaja pikkust puhkepausi. Puhkepaus ei tähendanud muidugi seda, et ma mitte midagi ei teinud. Siiski hoidsin vormi käisin jooksmas, rattaga sõitmas ning tegin mõningaid jõuharjutusi. Kogu testide läbimise ülesvõtmine ja nende hilisem töötlemine ning võrdlemine oli üsna huvitav protsess. Mõnes testis ootasin paremaid tulemusi, mõnes halvemaid aga üldkokkuvõttes võib
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ........................................................................
hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põhliiikumised – kõnd, jooks, hüppamine, maha Harkiste – iste, sirutatud jalad harkis Kõhuli – keha horisontaalses asendis, toetudes esipinnaga hüplemine jm; Asendid – seismine, istumine, lamamine, ripped, toengud jne; Liigutused – veeremine
(1) See on tõstnud treenerite huvi spordipsühholoogia õppimise ja arusaamise vastu, kuid eriti veel võistlusärevuse valdkonnas. See huvi on keskendunud tehnikale, mida saaksid atleedid kasutada võistlussituatsioonis, et säilitada rahu ja maksimaalseid tulemusi sooritada. Sellised tehnikad võimaldavad sportlasel lõõgastuda ja keskenduda positiivsel viisil ja teel ning valmistuda eelseisvaks võistluseks. Psühholoogiline tugevus on üks paljudest relvadest sportlase arsenalis, et teenida suurem võidueelis teiste ees. (1) 7 2. 4 C-d 2.1. 4 C-d Keskendumine, enesekindlus, kontroll ja pühendumus (4 C-d) on peamised vaimsed omadused mis on tähtsad, et olla edukas paljudel spordialadel. (2) · Keskendumine võime säilitada keskendumist. · Enesekindlus uskumine oma võimetesse. · Kontroll võime säilitada rahu olenemata situatsioonist.
annaabi.ee 
