Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võõrliigid läänemeres". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võõrliigid, ballastvee, kanalite, puhastada, laevakere, loodusesse...............................................................2 Võõrliigid.......................................................................................................3 Võõrliikide keskkonda sattumine..................................................................3 Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine......................4 Võõrliikide kahjulikus....................................................................................5 Mõned Eestis elavad võõrliigid.....................................................................5 Võõrliikide ohjamine......................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:.....................................................................................9 Sissejuhatus
Juhendaja: Kaire Lanno, PhD Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS........................................................................4 2. INVASIIVSED LIIGID......................................................................................... 5 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis.......................................................................6 2.2 Invasiivsed võõrliigid maailmas.................................................................9 3. RAHVUSVAHELISED LEPPED JA EESTI SEADUSANDLUS.................................12 4. LAHENDUSED............................................................................................... 14 KASUTATUD MATERJALID...................................................................................16 SISSEJUHATUS
Samuti on proovitud veekogude lupjamist. Eestis tasakaalustab aga happesust paene aluskivim. Veel suureks probleemiks veekogudele on naftareostus ja maa üleliigsest väetamisest tekkiv veereostus. Selle tagajärjel on mitmetes maakera piirkondades magevee puudus (Aafrika ja Aasia) , sest mageveekogud on eriti saasteohtlikud. Samuti vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut ja ka veekogude eutrofeerumist. Selle parandamiseks oleks vaja puhastada heitvesi ,tuleks õigeaegselt väetada ja kasutada läbimõeldud niisutussüsteeme põllumajanduses. Erosioon ja kõrbestumine. Erosioon on siis tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne , mis viib mulla viljakuse vähenemisele. Kõrbestumise tagajärgedeks on viljakate muldade hävimine, harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine, veekogude kuivamine ja sooldumine, mis on inimtervisele ohtlik. Selliste tagajärgede põhjusteks on
Tsernobõl tuumajaama õnnetusest, mille all kannatas eriti Botnia meri ning Soome lahe idapiirkond. Raskemetallid nagu kaadmium, tina ja elavhõbe on keskkonnale otseselt kahjulikud. Nad settivad merepõhja ning võivad muunduda lahustuvasse vormi ning jõuda toiduahelasse, kui merepõhja tingimused muutuvad hapniku vähenemise tõttu. Samuti igasugune kaevandamine, põhjasetteid segavad kiirlaevade teed jms põhjustavad settinud raskemetallide põhjast üles kerkimise. (7) 2.2.3 Võõrliigid Võõrliigid on liigid, kes on keskkonda sattunud inimtegevuse tagajärjel. Tihti on nad suureks ohuks kohalikele liikidele, kuna süsteemis puuduvad neile kohandunud looduslikud vaenlased. Läänemeres arvatakse olevat hetkel ca70 võõrliiki. Intensiivne laevaliiklus on oluline faktor, mis põhjustab võõrliikide levikut. (7) 2.2.4 Laevaliiklus Enamik kruiislaevadest tühjendavad laevade reovee (s.h. kõigi tualettide reoveed ning õlised laevaveed) otse merre. 2009
ülepüügi tõttu. • Kõige ohustatum on seni Läänemeres olnud lõhe, mis vajab kudemiseks puhtaid jõgesid. • Viimasel aastakümnel on ohtu sattunud ka emakala. • Vähenenud on kalade mõõtmed (väljapüügi mõju). 20.02.2017, K. Künnis-Beres Kalandus Läänemerel Kalavarusid ohustavad veel inimtegevusest ja kliima soojenemisest tingitud muutused mere ökosüsteemis, sissetoodavad võõrliigid ja reostus 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - reovete suubla Mis on reostus ? Reostus on üldjuhul kas: Punktreostus, kui reostus tuleb paiksest saaste- allikast (reoveepuhasti, kanalisatsiooni torud) Hajureostus, kui reostus- allika asukohta pole võimalik täpselt kindlaks määrata (uhteveed metsa- alalt, karjamaadelt, põldudelt, jne) 20.02.2017, K. Künnis-Beres
Ex situ kaitse. (eraldi ÕISis ) Põhjused, probleemkohad? Ex situ liigikaitse – liigikaitse tehistingimustes (loomaaedades, akvaariumides, botaanikaaedades, seemnepankades jm). Põhjused: haruldase või ohustatud liigi allesjäänud populatsioon on liigi säilimiseks liiga väike või kahaneb edasi; väljasuremise vältimiseks ainus võimalus liigi kaitsmine inimese järelevalve all kontrollitud tingimustes; tehistingimustes kasvanud isendeid saab perioodiliselt loodusesse viia, et tõhustada in situ kaitset; Probleemkohad: ● Väga kulukas ja keerukas (loomaaedade ülalpidamiskulud) ● Iga programmiga kaitstakse vaid üht liiki korraga (looduses aga lisaks ka kooslust), ei taga liigi elupaiga/kasvukoha säilimist looduses ● Kogu liigisisest geneetilist varieeruvust ei ole võimalik säilitada ● Isendite vähesusest tulenev lähiristumissurutise oht
Ex situ kaitse. (eraldi ÕISis ) Põhjused, probleemkohad? Ex situ liigikaitse liigikaitse tehistingimustes (loomaaedades, akvaariumides, botaanikaaedades, seemnepankades jm). Põhjused: haruldase või ohustatud liigi allesjäänud populatsioon on liigi säilimiseks liiga väike või kahaneb edasi; väljasuremise vältimiseks ainus võimalus liigi kaitsmine inimese järelevalve all kontrollitud tingimustes; tehistingimustes kasvanud isendeid saab perioodiliselt loodusesse viia, et tõhustada in situ kaitset; Probleemkohad: Väga kulukas ja keerukas (loomaaedade ülalpidamiskulud) Iga programmiga kaitstakse vaid üht liiki korraga (looduses aga lisaks ka kooslust), ei taga liigi elupaiga/kasvukoha säilimist looduses Kogu liigisisest geneetilist varieeruvust ei ole võimalik säilitada Isendite vähesusest tulenev lähiristumissurutise oht Looduslikud kohastumis- ja evolutsiooniprotsessid ei ole võimalikud, liigid kohastuvad
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Läänemeri, ohud ja võimalused referaat Juhendas:E.Külaots Koostas:Kristina Konsina Pärnu 2012 Sisukord 2. Sissejuhatus 3.Veereziim 3.Elustik 4. Läänemere keskkonnaprobleemid 5. Läänemere kaitse 6. kasutatud materjalid Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani v
- metsaraie. 2. Kasvukohtade/elupaikade killustumine: - ühtlase/sidusa kasvukoha või elupaiga jaotumine väiksemateks osadeks. - põhjustavad peamiselt põllumajandus, metsandus. - võib piirata liikide levikut 3. Kasvukohtade vaesestumine ja reostumine: - põllumajandus; - naftareostus; - happevihm. 4. Globaalne kliimamuutus: - kasvuhoonegaasid. 5. Võõrliikide invasioon 6. Suurenenud haiguste levik - kodustatud loomad; - ilutaimed, puit. 6. Võõrliigid globaalset elurikkust ohustava tegurina, invasiooni protsess (ehk invasiooni etapid). Võõrliigid on liigid, mis on inimtegevuse tõttu sattunud elama väljapoole oma looduslikku leviala. Teatav osa võõrliike suudab uues elukohas kanda kinnitada, osa neist sobitub aga uude keskkonda niivõrd hästi, et asub jõudsalt levima ning selle käigus kohalikke liike välja tõrjuma ja kohalikke kooslusi muutma – neist kujunevad invasiivsed võõrliigid. Invasiooni etapid: 1. Sissetoomine; 2
see põhjustab taimede vohamise. Selline suurenenud taimekasv, mida nimetatakse ka vee õitsemiseks, kahandab hapnikusisaldust. Läänemerre jõuab üle poole sellistest ainetest põllumajandusest, liiklusest, tööstusest ja heitvetest. Hinnanguliselt ladustatakse Läänemerre igal aastal üks miljon tonni lämmastikku ja 35 000 tonni fosfaate. Reovete ja põllumajanduses liiaga kasutatud väetiste merre valgumine on merekeskkonnale suureks ohuks. Selle ohu kõrvaldamine eeldab toitainete loodusesse sattumise tugevamat kontrolli, see on üks kindlatest viisidest keskkonna kahjustamise vältimiseks ja sarnaselt mereohutusega ei ole see vajadus vaieldav. Kuna enamus liigsetest toitainetest pärineb maismaalt, on oluline tegeleda ka valgaladega. Tuleb astuda samme selleks, et 2015. aastaks on kõigis Läänemere riikides kaitse all täiendavad 25000 ha magevee- ja rannikuökosüsteemi ning kaitsekorralduses rõhutatakse jõgikondade ökoloogilist tähtsust. Toksilised ained
. 6 lk 3.3.1. Reostumine pestitsiididega …………………………………….. 7 lk 3.3.2. Veereostus ……………………………………………………… 7 lk 3.3.3. Õhureostus ……………………………………………………… 7 lk 3.4. Ressursside ületarbimine ………………………………………………. 8 lk 3.5. Invasiivsed võõrliigid ………………………………………………….. 8 lk 3.6. Haigused ………………………………………………………………. 9 lk 4. Väljasuremisohus olevate liikide omadused ……………………………….. 10 lk KOKKUVÕTE …………………………………………………………...... 10 lk KASUTATUD ALLIKAD ………………………………………………… 11 lk
Võõrliik – liigid, alamliigid või alamad taksonid, mis on inimese kaasabil introdutseeritud* väljapoole oma looduslikku leviala (non-native, alien, exotic, non-indigenous) Hõlmab ka liikide osi, mis võivad järglasi anda (seemned, munad, levised, sugurakud). dominantliik (metsas puurinde dominant; niidul rohurinde dominant) - kõige arvukamad ja seega ka kõige enam ainevoogusid mõjutavad liigid; Juhutulnukas - võõrliigid, mis võivad uues piirkonnas ellu jääda ja mõnikord isegi paljuneda, kuid ei moodusta püsivaid populatsioone (esinevad lühiajaliselt). Nende püsimine sõltub korduvatest inimese abil sissetoomistest. Naturaliseerunud võõrliik - võõrliigid, kes suudavad tekitada taastootva populatsiooni inimese abita või selle kiuste (uute oludega kohanenud võõrliik, „kodunenud“) Invasiivne võõrliik - allosa naturaliseerunud võõrliikidest, mis paljunevad ja levivad uues
teatud piirini. Kui see piir ületatakse saastub veekogu, kuhu reoveed juhitakse. Seetõttu on paljud vesistud maailmas mürkidest üle küllastunud ning need ei muutu kunagi enam endiseks. Hävib looduslik elukeskkond kaladele, taimedele ning levima hakkavad solgikraavidele omased eluvormid. Suurel hulgal vett läheb vaja reaktorite jahutamiseks tuumaelektrijaamades. Vett võetakse jõgedest ning peale selle kasutamist jahutusseadmetes lastakse see tagasi loodusesse. Jõgedesse, järvedesse või merre naaseb see vesi küll puhta ja selgena, kuid tavaliselt mõningate kraadide võrra soojemana. Kõrge temperatuur põhjustab vetikate vohamist ja moodustab palju orgaanilist ainet. Seda lagundavad bakterid kasutavad ära kogu vees oleva hapniku, mille tagajärjel muutub vesi hapniku vaeseks ja elamiskõlbmatuks veeloomadele. Hapnikutaseme langusega väheneb ka veekogu isepuhastusvõime. On teada, et enamike
Venemaaga veidi aega enne oma ametikohalt lahkumist. Tema hilisem nõustumine võtta vastu Venemaa juhitud konsortsiumi juhi ametikoht on kutsunud Saksamaal ja teistes riikides esile hämmastust, sest selles nähakse võimalikku huvide konflikti. Schröder on nõukogusse nimetatud Gazpromi esindajana. Konsortsiumi tegevjuhiks on Matthias Warnig. Kesk-Euroopa ja Balti riigid on oma muret Põhja-Euroopa torujuhtme rajamise kava pärast diplomaatiliste kanalite kaudu avaldanud juba enne lepingu sõlmimist. Pärast lepingu sõlmimist tegi seda Eesti poliitikutest avalikult esimesena Lennart Meri. Gaasijuhtme rajamise takistamise püüdes on panus tehtud Saksamaa üldsuse vastuseisule keskkonnakaalutlustel. Gaasijuhtme merealuse osa ehitusele peab eelnema keskkonnamõjude hindamine, mida pole veel tehtud. 14 Suurkatastroofi oht
MERI Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Sissejuhatus....................................................................................................................2 1. Ökosüsteem...................................................................................................................3 1.1 Ökosüsteemist üldiselt.............................................................................................3 1.2 Omadused................................................................................................
Ökoloogia ja keskkonnakaitse exami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama,
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta.
levikut. Elurikkuse säilitamiseks tuleb uute transpordirajatiste planeerimisel nende küsimustega arvestada. Veetranspordiga kaasneb laevateede ja sadamate süvendamine, ehitus ning saasteainete keskkonda sattumine. Õnnetused ohtlike veostega võivad hävitada tundlikke rannakooslusi ja elustikku. Samuti põhjustab tihenev laevaliiklus merepõhja setete liikumist ja murrutab rannajoont. Laevade jäätmete käitlemisega, sh ballastveega võivad keskkonda sattuda kahjulikud ained ja levida võõrliigid. Maismaatranspordi mõju elurikkusele loetakse kõigist transpordiliikidest suurimaks. Maantee- ja raudteevõrgu alla jääb Eestis kokku umbes 570 ruutkilomeetrit maismaad ehk ligi 1,3% Eesti pindalast. Transpordivõrgustik killustab elupaiku, elusolendite vaba liikumine on takistatud ning võib tekkida barjääriefekt. Barjääriefekt on tekkimas suuremate maanteede, (mille liiklussagedus on kasvanud 1015 tuhande sõidukini ööpäevas ja laius viidud vähemalt neljarealiseks), juures
A.Th von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm. G. Helmersen- ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust. Teda tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis ja ka kogu Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. C.R. Jakobson- kooli lugemikes ja oma kirjutistes väärtustab suhtumist loodusesse: linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, mets peab olema. ,,Põlluharimine ja metsad käigu käsikäes." Vältida veereostust, kaevata linaleostus tiigid, igal talul peab olema oma väike park, elukoht ilma roheluseta on aga Jakobsoni meelest ,,nagu roog ilma soolata ehk nädal ilma pühapäevata", kõiki olendeid looduses peame austama, kõikidel paisudel olgu kalatrepid. A. Mathiesen- metsateadlane, 1929 töötas komisjon välja I looduskaitseseaduse projekti (ei toimunud) A
ning ökoloogiline tasakaal. 98) Nimeta Läänemerd ümbritsevad riigid. Eesti, teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. 99) Millised on Läänemere viis kõige olulisemat keskkonnaprobleemi? Läänemere põhilised keskkonnaprobleemid on eutrofeerumine, merereostus ja ohtlike ainete akumuleerumine elusorganismides, võõrliikide sissetung ja bioloogilise mitmekesisuse häirimine. 100) Kuidas satuvad võõrliigid Läänemerre? Laevade ballastvee mahutites. Kinnistumine laeva kere külge. 21 Üks variant on, et spetsiaalselt tuuakse, kui 50ndatel toodi vääriskalasid sisse, aga nende probleemiks on, et soolsus on madal ja nad ei jää püsima. Aga jällegi magevee liigid suudavad siin väga edukalt hakkama saada. 94.ndal aastal vesikirp Kaspia mere piirkonnast hästi kohanenud täiendab räime
mesinduslikel kaalutlustel pärast II Maailmasõda. · Kujutavad endast suurt ohtu liigilisele mitme-kesisusele ja maastikele. · Levivad kiiresti ja paljunevad takistamatult. · Karuputk on levinud kõikjal Eestis, vähem saartel, rohkem Lõuna- ning Lääne-Eestis. · Taim kasvab tihedate, kohati kuni 5 m kõrguste kogumikena peamiselt jõgede kallastel, maantee- ja raudteeservades ning prügipaikades ja söötis põllumaadel. · Karuputke võõrliigid on inimesele otseselt ohtlikud. Kui taime mahl satub nahale, põhjustavad selles sisalduvad furanokumariinid päikesepaistelise ilmaga põletusele sarnanevate villide teket. Geneetiliselt muundatud organismide sissetoomine · Transgeensete organismide looduslikesse kooslustesse levimise tagajärjel võivad lähedased looduslikud liigid välja surra, isegi kui ka transgeensed liigid ise ellu ei jää. · On suur oht, et tekivad GMOde ja looduslike
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlaselt, kaduv loodusvara
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlaselt, kaduv loodusvara, liikid
mesinduslikel kaalutlustel pärast II Maailmasõda. • Kujutavad endast suurt ohtu liigilisele mitme-kesisusele ja maastikele. • Levivad kiiresti ja paljunevad takistamatult. • Karuputk on levinud kõikjal Eestis, vähem saartel, rohkem Lõuna- ning Lääne-Eestis. • Taim kasvab tihedate, kohati kuni 5 m kõrguste kogumikena peamiselt jõgede kallastel, maantee- ja raudteeservades ning prügipaika-des ja söötis põllumaadel. • Karuputke võõrliigid on inimesele otseselt ohtlikud. Kui taime mahl satub nahale, põhjustavad selles sisalduvad furanokumariinid päikesepaistelise ilmaga põletusele sarnanevate villide teket. Geneetiliselt muundatud organismide sissetoomine • Transgeensete organismide looduslikesse kooslustesse levimise tagajärjel võivad lähedased looduslikud liigid välja surra, isegi kui ka transgeensed liigid ise ellu ei jää.
15
16Mis on väljasuremise võlg?
Tulevane liikide kadu inimeste praeguse tegevuse tõttu ehk liikide hulk, mis praeguste olude
püsimisel mingi aja jooksul välja sureb
17
18Mis on 4 põhilist väljasuremise põhjust?
J.Diamond 1989 Evil quartet - saatanlik nelik
· Ületarvitamine. Kalandus, tänapäeval on tähtis just meredes ja ookeanides. Klaasangerjas- kiire
kahanemine.
· Elupaikade kadumine.Amuuri leopard.
· Võõrliigid. Punane ja hall orav Inglismaal.
..................................................................... 30 Punane nimestik .......................................................................................................................................................................................................... 32 Võõrliigid ............................................................................................................................................................................................................................ 35 Koostajad: Arne Ader ja Urmas Tartes Natura 2000 .................................................................................................................................................................
Olulised isikud keskkonna- ja looduskaitses 1. K.E von Baer- ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele. Pööras tähelepanu kalavarude kaitsele ja valedele püügiviisidele 2. Alexander Theodor von Middendorff- loodushariduse algataja 3. Gregor Helmersen- eluta looduse kaitse alla võtmise algataja Eestis ja tsaari Venemaal (nõudis rändrahnude kaitse alla võtmist) 4. Carl Robert Jakobson- kirjanik, kes koala lugemikes ja oma kirjutistes väärtustas loodusesse suhtumist 5. A. Mathiesen- töötas välja esimese Looduskaitseseaduse projekti (valitsus ei kiitnud heaks) 6. Artur Toom- tema algatusel loodi esimene kaitseala Baltiriikides e. Vaika linnukaitseala (1910) 7. G. Vilbaste- esimene riiklik looduskaitse inspektor 8. Th. Lippmaa- töötas välja Looduskaitseseaduse uusprojekti, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 9. E. Kumari- Looduskaitse komisjoni pika aegne juht. (valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu) 10. J
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
elukoha kadu või kkmuutuste tõttu Kandevõime- liigi isendite arv, keda ökosüsteem on suuteline mahutama ning kelle jaosk jagub ressursse Miks on geneetilise mitmekesisuse kadu populatsioonides ohtlik- isenditel ei leidu enam partnereid, nad on vaenlastele ja looduskatastroofidele kergem saak Väljasuremiskeeris protsess, kus erinevad tegurid koos toimides võimendavad üksteist ja põhjustavad pop arvukuse langu kuni väljasuremiseni. Nt ületarbimine, võõrliigid, saaste, elupaikade häving, dem.langus, katastroof Millised tegurid ohustavad väikeste populatsioonide säilimist oluliselt rohkem kui suurte oma: katastroofid, väljasuremine suurem, juhuslike tegurite mõju, geneetiline vaesumine, demograafilised muutused, toidupuudus, kokurendid, kiskjad Populatsiooni elujõulisuse analüüs- ennustatakse, kui suure tõenäosusega liik välja sureb, analüüsitakse kk, toidu, konkurente, ohutegureid. Liigi vajaduste
AssotsiatsioonIACS (International Association of Classification Societies). Vastastikuste lepingute alusel võivad mingi ühe klassifikatsiooniühingu esindajad (inspektorid) kontrollida ka teiste klassifikatsiooniühingute järelevalve all olevaid laevu. 4. Laeva klass, klassisümbol. Klassisümbol, märk, millega laeva klassifikatsioonitunnistuses kinnitatakse laevale klassifikatsiooniühingu klassi andmist. Klassisümbol koosneb põhisümbolist, mis näitab laevakere ja jõuseadme ehitamist ühingu järelvalve all või nende vastavust ühingu nõuetele, ja lisamärkidest, mis annavad teavet laeva jääklassi, tegevuspiirkonna, uppumatuse, automatiseerituse astme jms. kohta. Purjelaeval vastab sellele tinglikult klassiembleem. Klassifitseerides laevu ja andes neile välja vastavaid dokumente kasutavad KÜ-d spetsiaalseid märke või sümboleid, mis annavad asjatundjale küllalt palju teavet juba esimesel pilgul. Neid märke nimetatakse klassisümboliteks. 5
AssotsiatsioonIACS (International Association of Classification Societies). Vastastikuste lepingute alusel võivad mingi ühe klassifikatsiooniühingu esindajad (inspektorid) kontrollida ka teiste klassifikatsiooniühingute järelevalve all olevaid laevu. 4. Laeva klass, klassisümbol. Klassisümbol, märk, millega laeva klassifikatsioonitunnistuses kinnitatakse laevale klassifikatsiooniühingu klassi andmist. Klassisümbol koosneb põhisümbolist, mis näitab laevakere ja jõuseadme ehitamist ühingu järelvalve all või nende vastavust ühingu nõuetele, ja lisamärkidest, mis annavad teavet laeva jääklassi, tegevuspiirkonna, uppumatuse, automatiseerituse astme jms. kohta. Purjelaeval vastab sellele tinglikult klassiembleem. Klassifitseerides laevu ja andes neile välja vastavaid dokumente kasutavad KÜ-d spetsiaalseid märke või sümboleid, mis annavad asjatundjale küllalt palju teavet juba esimesel pilgul. Neid märke nimetatakse klassisümboliteks. 5
tugev ja on samas kaunis raske, samuti nõuab puitkere töömahukat hooldamist. raudbetoonist valmistatakse põhiliselt paigal seisvate ujuvate objektide keresid, kuid on ehitatud ka kaubalaevu. Betoon on tugev ja tehnoloogiline, ei vaja suurt hooldamist. Kuid betoon on samas rabe ja kardab lööke. komposiitkerega laevad on ehitatud kahe või enama materjali kombinatsioonist. Kõige levinum näide on terassõrestikuga ja puidust katteplaadistusega laevakere. Kuid mõeldavad on ka teiste materjalide kombinatsioonid. 2.6. Tegevuspiirkonna järgi. merelaevad, piiramatu sõidurajooniga laevad on kõik avamerel sõitvad laevad, mille dokumentides ei ole ette nähtud mingeid geograafilisi piiranguid. Loomulikult peab selline laev vastama avamerelaevale esitatavatele ehitusnõuetele, mis garanteerivad ohutuse. reidilaevad laevad, mille ehituslik tugevus ja vastavad dokumendid lubavad neil
annaabi.ee 
