Füüsika II KT kordamisküsimuste vastused (0)

1. Milline on ideaalne gaas ? (Kolm tingimust ja olekuvõrrand) – 1) molekulid on punktmassid, 2) puuduvad tõmbejõud, 3) kõik põrked on elastsed. Võrrand: pV = m/M * R * T
2. Mis on molekuli vabadusaste? Kui suur on molekuli vabadusaste, kui ta koosneb 1
aatomist? Kui suur on molekuli vabadusaste, kui ta koosneb 2 aatomis? (Põhjendada)
sõltumatute suuruste arv, mille abil on võimalik määrata süsteemi olekut
1 aatomist koosneb – i = 3 (on 3 kulgliikumissuunda), 2 aatomist – i = 5 (on 3 kulgliikumissuunda ja 2 pöörlemistelge).
3. Termodünaamika esimene seadus? (Tähtede tähendused) – gaasile antav või võetav soojushulk on võrdne gaasi siseenergia muudu ja gaasi poolt tehtud tööga
dQ = dU + dA (Q – soojus , dU – siseenergia muut, dA – tehtud töö muut).
4. Kuidas välistab termodünaamika esimene seadus perpetuum mobile ?
Iga masin saab teha tööd kas väliskeskkonnast saadava soojusenergia ja/või selle puudumisel oma siseenergia kahanemise arvelt
5. Mis on soojusmahtuvus ja mis on erisoojus . Millal on keha soojusmahtuvus arvuliselt
võrdne keha erisoojusega? – Soojusmahtuvus näitab, kui palju tuleb anda kehale energiat, et tema temp. muutuks 1 kraadi võrra. Erisoojus näitab, kui palju peab 1kg-le ainele energiat, et selle aine koguse temp. muutuks 1 kraadi võrra.
6. Mis on soojusmahtuvus ja mis on moolsoojus . Millal on keha soojusmahtuvus
arvuliselt võrdne keha moolsoojusega? Soojusmahtuvus näitab, kui palju tuleb anda kehale energiat, et tema temp. muutuks 1 kraadi võrra. Moolsoojus näitab, kui palju tuleb 1 moolile ainele anda energiat, et selle aine koguse temp. muutuks 1 kraadi võrra.
7. Milline on isohooriline protsess, kuidas avaldub töö isohoorilisel protsessi korral?
(Põhjendada) Ruumala on konstantne . Tööd ei tehta
8. Milline on isobaariline protsess, kuidas avaldub töö isobaarilise protsessi korral?
(Tähtede tähendused). Rõhk on konstantne. A = p(V2 – V1)
9. Milline on isoterminiline protsess? Milline on adiabaatiline protsess? Temperatuur on konstantne. Adiabaatiline – soojusvahetust ei toimu väliskeskkonnaga.
10. Mis on soojusmasina kasutegur ja milline on maksimaalne võimalik soojusmasina -
kasutegur? (Tähtede tähendused) - Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Maksimaalne võimalik kasutegur 62%. n = A/Q1 = Q1 – Q2 / Q1. (Q1 – soojendilt saadud energia, Q2 – jahtule antud energia).
11. Mida näitavad ruumlaeng , pindlaeng ja joonlaeng? Ruumlaeng on ühemärgiline (negatiivne või positiivne) elektrilaeng , mille kandjad (elektronid, ioonid ) on pidevalt jaotatud piiritletud ruumiosas.
Pindlaeng –
Joonlaeng - Joonlaeng koosneb üle pinna ühtlaselt jaotunud punktlaengutest, mis on asetunud piki joont.
12. Coulomb’ seadus. (Tähtede tähendused) – 2 positiivset laengut põrkuvad ; 2 negatiivset laengut põrkuvad; positiivne ja negatiivne laeng hakkavad tõmbuma.
Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende laengute vahelise kauguse ruuduga
Vihikus paremini arusaadav (Loeng 10).
13. Kuidas kirjeldavad elektrivälja jõujooned elektrivälja? Mida tihedamalt on jõujooned, seda tugevam on elektriväli. Jõujoon on suunatud nii, nagu elektrivälja tugevus.
14. Gaussi teoreem vaakumi kohta. (Tähtede tähendused) – Elektrivälja voog läbi kinnise pinna on võrdeline selle pinna poolt piiratud ruumalas oleva laenguga ja pöördvõrdeline dielektrilise konstandiga. FII = q / E E0 (E – aine dielektriline läbitavus, E0 – dielektriline konstant – 8,85*10-12 F/m, q – laeng.
15. Kui suur on elektrivälja töö laengu liigutamisel mööda kinnist trajektoori?
(Põhjendada)
16. Mida näitab elektrivälja potentsiaal? Näitab, kui palju tööd on vaja teha, et positiivne ühikuline laeng viia lõpmatusse.
17. Kuidas on seotud elektrivälja potentsiaal laengu liigutamisel tehtava tööga? – Elektrivälja potentsiaalide muutus on laengu liigutamisel tehtav töö
18. Kuidas on seotud elektrivälja potentsiaal elektrivälja tugevusega ? -
19. Mis on dipool ja kuidas avaldub dipoolmoment ? (Tähtede tähendused) – Dipool on laengute süsteem, mis koosneb kahest absoluutväärtuselt võrdeselt kuid vastasmärgilisest laengust. Dipoolmoment: P = q * l
20. Miks mõjub dipoolile elektriväljas jõumoment? (Põhjendada)?
21. Mida näitab dielektriline läbitavus? Millistes piirides saavad olla erinevate
keskkondade dielektrilised läbitavused? Näitab, mitu korda on vaakumis elektriväli suurem kui antud aines. Vaakumis ja õhus on 1, ainetes on suurem kui 1.
22. Miks dielektrikus on elektriväli nõrgem, kui vaakumis? Elektrivälja nõrgenemist põhjustab elektriline polaritsatsioon.
23. Kui suur on elektriväli juhis? (Põhjendada). Elektriväli juhis on 0, sest potentsiaal on kogu juhi ulatuses sama.
24. Kuidas avaldub kondensaatorite mahtuvus rööpühendusel ja jadaühendusel? – Rööpühendusel kondensaatorid liidetakse, jadaühenduses pöördväärtused liidetakse.
25. Mis on elektrivool ? – Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine
26. Mis on elektromotoorjõud ? – jõud, mis paneb vooluallikas osakesed liikuma. Ehk vooluallikas olev kõrvaljõudude poolt tehtud töö ühikulise laengu ümberpaigutamiseks ühelt klemmilt teisele.
27. Mis on pinge? Mis on vooltugevus? – Pinge näitab, palju on vaja tööd teha, et laeng ümber paigutada. Voolutugevus näitab, kui suur laeng kantakse ajaühikus läbi juhi ristlõike.
28. Mis on voolutihedus ja kuidas on see seotud voolutugevusega? (Tähtede tähendused). Voolutihedus näitab, kui suur vool läbib juhtme ristlõikepindala ühikut. J = qe * n * vtriiv
29. Ohmi seadus avatud ahela osa kohta. (Tähtede tähendused) – Võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I = U/R = f1 – f1 + E / R
30. Ohmi seadus suletud ahela kohta. (Tähtede tähendused) I = E / R
31. Kirchhoffi esimene seadus. – Sõlme sisenevate ja väljuvate voolude algebraline summa võrdub 0.
32. Millist elektrikaablit tuleks kasutada suure voolutarbega seadme ühendamisel? (Suure
ristlõike pindalaga, väikese ristlõike pindalaga, ristlõige pindala ei ole oluline.
Põhjendada) Tuleks kasutada suure ristlõikepindalaga, sest vastasel juhul kaabel läheb kuumaks ning see on ka üks peamisi tulekahju põhjustajaid.
33. Pingelangud ja voolutugevused takistitel jadaühenduse korral. (Põhjendada) Loeng 12 viimane lk
34. Pingelangud ja voolutugevused takistitel rööpühenduse korral. (Põhjendada) Loeng 12 viimane lk
35. Kuidas ühendada elektriahelasse voltmeetrit ja ampermeetrit? (Põhjendada) – Ampermeeter jadamisi (sest sisetakistus peab olema võimalikult väike, muidu hakkab voolu muutma), voltmeeter paralleelselt (sest sisetakistus peab olema võimalikult suur, muidu hakkab ahelat mõõtma).