Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pinge ja Vool (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

ELEKTROTEHNIKA
Pinge, g , vool Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Elektripinge
· Elektriväljas liikumisel punktist potentsiaaliga 1 punkti potentsiaaliga 2, tehakse alati samapalju tööd
· Tehtud T ht d töö jja llaengu suuruse suhet h t nimetatakse i t t k pingeks W
U ­ pinge [V - volt] U = [V ]
W ­ töö [J] Q
Q ­ laeng [J] Elektripinge
W1
· Kuna 1 = Q W2 2 = Q
siis võime öelda öelda, et pinge on kahe punkti potentsiaalide vahe U = 2 ­ 1[V]
· Pinge mõõtühik on volt-V Vool
· Elektrivool on laengute liikumine
· Mida intensiivsem on liikumine seda tugevam on vool
· Voolu tugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühe sekundi jooksul Vool
· Kui juhi ristlõiget läbib ühe sekundi jooksul laeng üks kulon kulon, siis on voolu tugevus 1A
Q C I = = A t s I ­ voolutugevus [A-amper]
t ­ aeg [s]
Q ­ laeng [C] Vool
· Kui vool on suuruselt ja suunalt muutumatu siis nimetatakse seda alalisvooluks
· Selleks et tekiks vool p peab olema kinnine vooluring
· Voolul on kindel suund Vool
· Voolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laengu liikumise suunda (plussilt miinusele)) (p
· K Kuna liik liikuv llaengukandja k dj elektron l kt on negatiivse laenguga, siis liigub vool tegelikult miinuselt plussile Vool
· Voolu mõõtühikuks on amper - A
· Vool avaldab juhile soojuslikku toimet
· Sellest tulenevalt on oluliseks suuruseks voolutihedus Voolutihedus
· Voolutihedus näitab, kui suur tohib olla voolu tugevus ühe pindala ühiku kohta
I A = ­ voolutihedus [A/m2]
I ­ vooll [A]
S ­ pindala [m2] S m 2 Kasutatud kirjandus
· R. Lahtmets ,, "Elektrotehnika II vahelduvvool ",, Tallinn, 2002
· R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool ", T lli 2002 Tallinn
· H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika ", Tallinn 1967
· T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits"
· L. L Bengtson Bengtson, L. L Bergström, Bergström I. I Ewaldz, Ewaldz E. E Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi, "Elektrotehnika I alalisvooluahelad ", Tallinn 1993
· www.tevalo.ee
Vasakule Paremale
Pinge ja Vool #1 Pinge ja Vool #2 Pinge ja Vool #3 Pinge ja Vool #4 Pinge ja Vool #5 Pinge ja Vool #6 Pinge ja Vool #7 Pinge ja Vool #8 Pinge ja Vool #9 Pinge ja Vool #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor acidzeto Õppematerjali autor
Elektripinge
Vool
Voolutihedus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
pdf

Elektriväli

ELEKTROTEHNIKA Elektriväli,, elektrivälja j potentsiaal Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Elektriväli · Elektriväli on potentsiaalne väli · Liigutades elektriväljas laengut kulutatakse selleks energiat või saadakse energiat juurde. · Liikudes Liik d ühest üh t punktist kti t tteise i kkulutatakse l t t k alati samapalju energiat sõltumata millist teed pidi liigutakse Elektrivälja tugevus · Elektrivälja tugevus mingis väljapunktis on võrdne antud punkti paigutatud F N V laengule mõjuva jõu E= = ja laengusuuruse Q C m suhtega E ­ elektrivälja tugevus [v/m] F ­ jõud [N] Q ­ laeng [C] Elektrivälja tugevus · Laengust Q kaugusel r avaldub välja

Elektrotehnika
thumbnail
8
pdf

Laeng ja Coulombˇi seadus

ELEKTROTEHNIKA Laeng, g, Coulomb'i seadus Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Laeng · Laengu kandjaks on elementaarosakene elektron · Laengut tähistatakse tähega Q · Laengu mõõtühikuks on C (kulon) Laeng · Elektroni laeng on -1,60x10-19 C · 1C = 6,25·1018 elektroni · Laengud mõjutavad teineteist elektrivälja kaudu · Samanimelised laengud tõukuvad, g tõmbuvad erinimelised laengud Coulomb'ii seadus Coulomb · Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga Coulomb'ii seadus Coulomb Q1 Q2 2[ ] F= a - keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus

Elektrotehnika
thumbnail
12
pdf

Takistus

tolerants ­ kui palju võib tegelik takistus erineda nominaalsest Takistid · Takistuse väärtus võib olla takistile kirjutatud või on see antud vastava värvikoodiga g · Sõlt Sõltuvalt lt skeemi k i üh ühendamise d i viisist ii i t nimetatakse muuttakistit kas potentsiomeetriks või reostaadiks Takistid · Takisti max pinge on määratud läbilöögipingega · Takisti vool on piiratud takisti j soojenemisega g · Takisti võimsus näitab kui palju suudab takisti hajutada soojust ilma et ta "süttiks" Takistuse sõltuvus t temperatuurist t i t · Temperatuuri kasv põhjustab materjali takistuse kasvu · Temperatuuri tegur näitab kui palju k kasvab b ttakistus ki t ttemperatuuri t i kasvamisel

Elektrotehnika
thumbnail
16
pdf

ELEKTROTEHNIKA

ELEKTROTEHNIKA Laeng, Coulomb’i seadus Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Laeng • Laengu kandjaks on elementaarosakene elektron • Laengut tähistatakse tähega Q • Laengu mõõtühikuks on C (kulon) Laeng • Elektroni laeng on -1,60x10-19 C • 1C = 6,25·1018 elektroni • Laengud mõjutavad teineteist elektrivälja kaudu • Samanimelised laengud tõukuvad, erinimelised laengud tõmbuvad Coulomb’i seadus • Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga Coulomb’i seadus Q1  Q2 2  F εa - keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus N ε0 – vaakumi dielektriline läbitavus ε –

Elektotehnika 1
thumbnail
15
pdf

Üldine

· ruuminurga mõõtühik - steradiaan [sr] Elektriliste suuruste tähi t tähistused d jja mõõtühikud õõtühik d Elektrotehniline suurus Mõõtühik Suuruse nimetus Tähis Nimetus Tähis Potensiaal, pinge, emj. , U, E volt V Elektrilaeng Q kulon C Elektrihulk q kulon C Mahtuvus C farad F Induktiivsus L henri H

Elektrotehnika
thumbnail
8
docx

Elektrotehnika

Asukoha järgi paikseteks ja teisaldavateks. Seadmeid, milles elektrienergia muundub meh, soojus- või mõneks muuks energia liigiks, nim elektritarbijaks Valmistajatehas toodab lindil nimireziimil töötavaid voolutarbijaid. Tarbija nimipinge ja võrgupinge peavad olema võrdsed. NIMIPINGED Väikepinge (ELV) ­ vahelduvpinge puhul 50V, alalispinge puhul 120V. Eristatakse katseväikepinget (SELV) ja talitlusväikepinget (PELV) Madalpinge (LV) ­ pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000V ja alalispinge puhul 1500V Kõrgepinge (HV) ­ pingepiirkond, kus pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000V ja alalispinge puhul suurem kui 1500V Aine ehitus Kõike, mida igapäevaelus tajume, nim mateeriaks. Molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Elektroonika
thumbnail
138
pdf

Elektrotehnika alused

Vinci pilot project International Curricula of Mechatronics and Training Materials for Initial Vocational Training, EE/99/1/87301/PI.1.1.A./FPI. The content of the publications is the sole responsibility of its authors and in no way represents the opinions of the Commission or its departments. 2 Sisukord 1 Alalisvool 3 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) 3 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge 4 1.3 Elektrivool 5 1.4 Voolutihedus 8 1.5 Elektritakistus 8 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist 10 1.7 Ohmi seadus 12 1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1

Mehhatroonika
thumbnail
14
doc

3 faasiline mootor

soojendusriistad jne. Valmistajatehas toodab kindlal nimireziimil töötavaid voolutarbijaid. Tarbija nimipinge ja võrgupinge, millesse ta lülitatakse, peavad olema võrdsed. Nimipinged. Väikepinge ­ extra low voltage (ELV ) vahelduvpinge puhul 50 V, alalispinge puhul 120 V. Eristatakse kaitseväikepinget (SELV) ja talitlusväikepinget (PELV ) . Madalpinge ­ low voltage (LV ) . pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 V ja alalispinge puhul 1500 V Kõrgepinge ­ high voltage (HV ) , pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 V ja alalispinge puhul suurem kui 1500 V Õppige kasutama tehnikat, selleks omandage kindlalt tänapäeva ühe keerulisema osa ­ elektrotehnika alused 1.0 FÜÜSIKALISED PÕHIMÕISTED (põhikooli füüsikakursusest)

Elektrotehnika




Meedia

Kommentaarid (1)

Madis9839 profiilipilt
madis Niut: HEa :D
21:09 29-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun