Kordamisküsimused „Alalisvool” (8)

Kordamisküsimused „ Alalisvool ”

• Mida nimetatakse elektrivooluks?
  

Elektrivool on laenguga osakeste suunatud liikumine.

• Millised on elektrivoolu tekkimiseks vajalikud tingimused?
  

a). aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid (osakesed mis liiguvad)
b). peab mõjuma elektrijõud (peab leiduma liikumise põhjus)

• Kuidas on määratletud voolutugevus kui elektrivoolu iseloomustav suurus? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Miks?
  

I – voolutugevus ,
q – juhuristlõiget läbiva laengu suurus
t – selleks kulunud aeg
Voolutugevus on skalaarne suurus, sest selle määramiseks piisab ainult arvväärtusest, sest selle suund on kokkuleppeliselt määratud positiivsete laengute liikumissuunda.

• Millist voolu nimetatakse alalisvooluks?
  

Elektrivoolu, mille tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks.

• Millist suunda loetakse kokkuleppeliselt voolu suunaks?
  

Voolu suund on kokkuleppeliselt määratud positiivsete laengute liikumissuuna järgi.

• Kuidas on määratletud voolutihedus kui elektrivoolu iseloomustav suurus? Miks on vaja seda suurust lisaks voolutugevusele?
  

Voolutihedus on juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus, mis on määratud voolutugevuse ja juhi ristlõike pindala suhtena.
Voolutihedus näitab laetud osakeste kontsentratsiooni juhi ristlõikes.

• Millest on põhjustatud juhtide elektriline takistus?
  

Juhtide elektriline takistus on põhjustatud elektronide põrkumisest vastu ioone.

Takistite jadaühendus kogutakistuse leidmisel takistused liidetakse

Takistite rööpühenduse kogutakistuse leidmisel liidetakse takistite pöördväärtused.

• Millest ja kuidas sõltub juhi takistus muutumatu ristlõikepindalaga juhi puhul?
  

Juhi takistus R on võrdeline tema pikkusega (l) ja pöördvõrdeline ristlõikepindalaga (S). Võrde teguriks on  - aine eritakistus , mis näitab kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkusega ja ristlõikepindalaga keha takistus.

• Millise juhi takistus (kui suur) on 1 Ω?
  

Juhi takistus on 1 , kui pingel 1V läbib seda vool tugevusega 1A.

• Mida iseloomustab eritakistus? Kui suur on eritakistus 1 Ωm?
  

Eritakistus iseloomustab ainet, millest keha koosneb.
1 oom-meeter on selline juhieritakistus millest valmistatud keha, pikkusega 1m ja ristlõike pindalaga 1m2 (1m kuup ), takistus on 1m.

• Kuidas sõltub eritakistus ja seega juhi takistus temperatuurist? Miks metallide eritakistus suureneb temperatuuri tõustes?
  

Mida suurem on temperatuur seda suurema amplituudiga võnguvad aine ioonid ja takistavad laengukandjate suunatud liikumist. Seega temperatuuri tõustes juhi takistus suureneb. Temperatuuri langedes juhi takistus väheneb.

• Ohmi seadus vooluahela osa (juhis kulgeva voolu) kohta.
  

Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega.

• Milleks on vaja vooluallikat? Too välja sarnasus kinnist vedelikuvoolu kontuuri ja suletud vooluahela vahel.
  

Vooluallikas põhjustab vooluringis potentsiaalide vahet (pinget). Tänu potentsiaalide vahele hakkavad elektronid liikuma madalama potentsiaaliga juhtmeosa poole, kuid see ei ole voolusuund !!! (voolusuund- positiivsete laengute liikumissuuna järgi). Niisiis annab vooluallikas vooluringile potentsi tööd teha.
Samamoodi tagab suletud vedelikuvoolu torus liikumise veepump , mis pumpab vett kõrgemale (tõstab vee potentsiaalset energiat) või annab talle surve, tänu millele saab vesi teha tööd.

• Miks ei saa vooluallika sees laengukandjatele mõjuvad jõud olla elektrostaatilise välja jõududeks? Mis on nn kõrvaljõud?
  
• Kuidas on määratletud vooluallika elektromotoorjõud? Kui suur on emj 1 V?
  

1. Vooluallika elektromotoorjõuks  nimetatakse kõrvaljõudude poolt laengu q ümberpaigutamisel suletud vooluringis tehtava töö Ak ja selle laengu suhet.
2. Elektromotoorjõud  näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühik laengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist.
Emj 1 V on selline voolutugevus mille korral teeb vooluallikas 1 C suuruse laengu ümberpaigutamiseks tööd 1 J.

• Ohmi seadus kogu vooluahela kohta.
  

Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega

• Kuidas katseliselt määrata vooluallika elektromotoorjõudu ja sisetakistust?
  

Mõõdetakse vooluahela pinge ja voolutugevus erinevate pingete korral. Edasi pannakse need valemisse (eelmises punktis) ja pannakse süsteemi kust lahenduse käigus selgubki emj ja sisepinge .

• Mida nimetatakse voolu tööks ja võimsuseks? (vastavate valemite tuletamine)
  

Voolu töö:
Voolu töö mingis vooluringi lõigus võrdub voolutugevuse, pinge ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega.
Võimsus näitab kui palju tehakse ajaühiku jooksul tööd.

• Joule´i-Lenzi seadus.
  

Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse I ruuduga , juhi takistusega R ja voolu kestusega t.