Analüütilise keemia õppetool Voogsisestusanalüüs Juhendaja: Jelena Gorbatsova Tallinn 2014 Teooria Voogsisestusanalüüs on analüüsi meetod, kus on võimalik sisestada proove automaatselt otse kandelahusesse, mis liigub kindlalkiirusel. Selle meetodiga saab järjest sisestada erinevaid lahuseid erineva voolukiiruse ja kogusega. Seejärel saab toimuda keemiline reaktsioon aparaadi sees. Sellega on võimalik jälgida koheseid reaktsiooniga kaasnevaid muutuseid. Standardne voogsisestustehnika põhineb lahustatud proovi sisestamisel kandelahusesse, mis vahetpidamata liigub konstantsel voolukiirusel. Kandjavoog transpordib analüüdi läbi reaktori ning seejärel detektorisse. Katse protokoll koosneb järgmistest sammudest:
andmesalvestist (loggerist). Sensori membraanile mõjuv hüdrostaatiline rõhk jõuab digitaalsignaalina andmesalvestisse. Sensor seatakse voolusängi põhja, kaevu või voolukanali / mõõterenni seina külge. Saab panna ka vooluvette. Ultrahelil põhinev limnigraaf veepinna kohale monteeritud sensor saadab ultrahelilaineid veepinna poole ning mõõdab aega, mis kulub helilaine edasi-tagasi liikumiseks. Paikneb kuival, kergesti paigaldatav, vesi ei kuluta. Kallis meetod. 16. Voolukiiruse mõõtmise meetodid. Iga meetodi kirjeldus, plussid-miinused. 1) Ujukmõõtmine (lihtne, suhteliselt ebatäpne) Pinnaujuk liigub selle kiirusega, mis pinnakiirusel ta paikneb (pinnal). Kerge ehitusega, suure takistuspinnaga. Tuulise ilmaga ei saa mõõta. Süvaujuk liigub selle pinna kiirusega, kus asub raskuskese. Koosneb kahest osast: voolutakistusega esemest ja seda kandvast väikse takistusega pinnaujukist. 2) Keemiline
lagunemist, paksust jm); *veepinna langu; märgitakse ristlõike pindala m 2 , pealtlaius m väikejõele ehit purre, sild, rippsild või ripphäll. *voolu kiirust ja suunda; *vooluhulka; ning suurim ja keskmine sügavus cm. Laiemast jõest tõmmatakse risti voolu üle *uhtainete koostist ja hulka. Mõõtmiste teg on Voolukiiruse mõõtm: Vooluk mõõdet peamiselt jaotistega tross ning kiirusi mõõdetakse paadist. rajatud veemõõtepostide e peelide võrk, kus vooluhulga määramiseks. Mõõtmismetoodika Veetaset H mõõd peelides enamasti statsionaarse vaatlusi ja mõõtm tehakse ühtse metoodika põhineb turbulentse voolamise seaduspärasustel. limnigraafi abil. Lävendi jaoks koost mõõtmisan- järgi
· Jõe langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites. Juga on langeva veega vooluveekogu lõik. - Juga erineb kosest selle poolest, et kose vesi ei lange, vaid voolab mööda jõesängi. Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik. - Kose lang on suurem kui kärestikul. Kärestik on naaberlõikudega võrreldes suurema kaldega jõe pikiprofiili osa. Jõe veereziim on jõe veetaseme ajaline muutumine. Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muld-ja taimkattest ning maakasutusest. Suurvesi on igal aastal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgs eis. Selle käigus tuleb jõgi sageli oma sängist välja. Suurvett põhjustab kas lume kiire sulamine kevadel, jää sulamine mägedes suvel või paduvihmad. Eestis mõjutab suurvesi eriti Pärnu maakonna loodust. Soomaal on suurvesi nn ,,viies aastaaeg" Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal
Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus., lainetus. 6.Selgita lainete tegevust rannikutel. Lainetus, mõjutab rannikut kõige enam: järskrannikutel kulutavad, kui kulutatakse aluspõjakivimeid tekib pank või pankrannik. Laugrannikutel laened kuhjavad, tekivad rannavallid ja rannabarrid. Kui lanetus jõuab rand teatud nurga all toimub stete pikkiränne ning võivad tekkida maasääred. 7.Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava ja kuhjava tegevuse vahel. Mida suurem on jõe lang seda suurem on veevoolukiirus. Mida suurem on voolukiirus seda jämedamat setet suudab vesi kanda. Kiiruse vähenemisel eraldub jämedam materjal ga peenet kantakse ikka edasi. Jämedat materjali liigutatakse mööda põhja. Peenem materjal settib kas kuskil vahepeal või suudmeveekogus, osaliselt ka lahutub. Kahe looke vahelisel sirgel alal on kiirus väiksem ja toimub kuhjumine, tekiva koolmekohad. 8
Saadud võrrandid on Euleri hüdrostaatika diferentsiaalvõrrandid (1755.a).Võrrandisüsteemi (2.8) kaks esimest võrrandit väljendavad rõhu sõltumatust koordinaatidest x ja y. Horisontaalsed tasapinnad on seega samarõhupinnad, mille kõigis punktides valitseb ühesugune rõhk. 4. Fluidumi dünaamika. Mehaanilise energia bilanss. Bernoulli võrrand, Bernoulli võrrandi erinevad kujud ja rakendamine. Bernoulli võrrandi rakendamine voolukiiruse ja vooluhulga mõõtmisel. Bernoulli võrrandi ra kendamine voolamisel avadest. Hüdrodünaamika (HD) on hüdromehaanika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju. Hüdrostaatika: kirjeldab seisva fluidumi olukorda - rõhu määramine igas fluidumi punktis - p=f(x,y,z); - fluidumi iseloomustamine - r.
koguenergia on ajas muutumatu •Universumis on energiat kindel muutumatu kogus 5. Energia jäävuse seadus looduses ja tehnikas Jõumasinad •Jõumasinad – masinad, mis teevad tööd välise energia arvel; ehk mootorid Energia saamine ja muundumine •Fossiilne energia pole jääv •Taastuv energia tuleb kõik Päikeselt Gaaside ja vedelike voolamine •Voolukiirus sõltub toru läbimõõdust •Suure voolukiiruse alas on rõhk väiksem ja pall püsib seal •Bernouilli printsiip: voolava gaasi või vedeliku rõhk on suurem nendes piirkondades, kus kiirus on väiksem, ja väiksem seal, kus kiirus on suurem. •Bernouilli printsiip leiab rakendust lennunduses
Paisu saaks likvideerida väheste reostustega kuna tehnika ja meetodid on arenenud. Hindamismetoodika kirjeldus Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse kehtivast seadusandlusest ning kasutatakse kaasaegset metoodikat ja tehnikaid. Olulisimaks aspektiks on antud juhul mõju hindamine Are jõe ökosüsteemile. Teiseks aspektiks oleks veel ka, et paisu likvideerimisel ei tohiks tekkida keskkonna reostust nagu näiteks paisu lõhkumisel settete tekkimine ja liiga suure voolukiiruse tekke. Aruande koostamise arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega. Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja vastuväiteid võetakse arvesse või põhjendatakse nende mittearvestamist. Keskkonnamõju hindamise etapid Järgnevalt on välja toodud KMH etapid ja nende läbiviijad KMH programmi koostamine- KMH ekspert KMH programmi avalik väljapanek- otsustaja KMH programmi avalik arutelu-arendaja Avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamine ja nendega
Töö teoreetilised alused: dv F = s dx Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud (1) dv dx kus µ on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S-vaadeldava vedelikukihi pindala, ......-vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient, s.o. vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud risti voolusuunaga ja pinnaga S. Ft = 6rv Üksteise suhtes nihkuvate vedelikukihtide vastastikune mõju on tingitud vedeliku molekulidevahelistest jõududest, samad jõud takistavad ka keha liikumist teda märgavas vedelikus. Seega võib keha liikumist takistava jõu leida vedelikukihtide omavahelist nihkumist takistava sisehõõrdejõu kaudu. Korrapärase (kerakujulise) keha jaoks,
ds – toru siseläbimõõt; m (lähteandmetes, teisendada mm m). – vee tihedus; kg/m3 (vt. Punkt 3). Arvutati voolukiirus, kui vesi oleks voolanud ainult ühes torus. G = 18000 kg/h ds = 25 mm = 0,025 m = 983,2 kg/m3 w(1) = 18000/3600*984,4*0,785*0,0252 = 18000/1738,696 = 10,35 m/s Kuna sobivaim voolukiirus on vahemikus 1,5- 2 m/s, oli voolukiirus liiga suur selleks, et vesi oleks võinud voolata ühes torus korraga. Liiga suure voolukiiruse (üle 3 m/s) korral suurenevad kulutused veepumbale. Voolukiiruse alandamiseks pandi vesi paralleelselt voolama mitmes torus korraga. w = w(1) /6 = 10,35/6 = 1,725 m/s ≈ 1,73 m/s Edaspidistes arvutustes kasutati tegelikku voolukiirust (w) ning arvestati, et antud juhul oli torude arv käigus nk = 6. 4. Aparaadi soojuskoormus Leiti veele üleantav vajalik soojushulk: Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h Q = 28000 * 1,004 * (80-24) = 1 574 272 kcal/h 5
Soojusjuhtivustegur = 0,5645 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 984,4 kg/m3 2 Erisoojus c = 1,0035 kcal/kg°C Kinemaatiline viskoossus = 0,497 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = 3,125 4. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1) = ; m/s 3600 0,785 ds 2 w(1) = 18000 / 3600·984,4·0,025²·0,785 = 10,352 m/s Vee voolukiiruse alandamine: Ette valitud nk= 6 (torude arv käigus) w= 10,352/ 6 = 1,72 m/s 5. Aparaadi soojuskoormus Leitakse veele üleantav vajalik soojushulk: Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h Q = 18000 · 1,0035 · (80-25) = 993465kcal/h 6. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Leida kütteauru drosseldatud primaarauru kulu kuuma vee tootmiseks: Q D= ( i - tk ) ; kg/h i auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi).
vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv 1. F=ηS , dx kus η on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S - vaadeldavate kihtide dv pindala, dx - kiiruse gradient, so vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud ristsuunas voolu suunaga ja pinnaga S . dv Kui valemis (1) võtta pindala S ja gradient ühikulised, siis F=η . Seega on dx sisehõõrdetegur arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub kahe teineteisega paralleelse
SKEEM Teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: = , Kus on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), vaadeldavate kihtide pindala, / kiiruse gradient, s.o. vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud ristsuunas voolu suunaga ja pinnaga . Kui valemis (1) võtta pindala ja gradient / ühikulised, siis = . Seega on sisehõõrdetegur arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub kahe teineteisega paralleelse ühikulise pindalaga kihi vahel, kui kihtide kiiruste erinevus võetuna nende vahelise kauguse ühiku kohta, on võrdne ühikuga. Vedelik ei voola torus igas kohas ühesuguse kiirusega: kõige suurem on kiirus toru keskel,
G w(1) = ; m/s 3600 0,785 ds 2 G aparaadi tootlikkus; kg/h (lähteandmetes). ds toru siseläbimõõt; m (lähteandmetes, teisendada mm m). vee tihedus; kg/m3 (vt. punkt 3). 9500 9500 w(1) = = = 5,47 m/s 3600 983,2 0,785 0,000625 1736,577 w(1) = 5,47 m/s Kuna sobivaim voolukiirus on vahemikus 1,52 m/s, siis tuleb antud juhul vee voolukiiruse alandamiseks vesi panna paralleelselt voolama mitmes torus korraga. Vee tegelik voolukiirus oleks: w = w(1) /3 = 5,47/3 = 1,82 m/s w = 1,82 m/s Edaspidistes arvutustes kasutan tegelikku voolukiirust (w) ning arvestan et antud juhul on torude arv käigus nk = 3. 5. Aparaadi soojuskoormus Leian veele üleantav vajalik soojushulk: Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h Q = 9500 · 1,004 · (87-20) = 639046 kcal/h Q = 639046 kcal/h 6. Auru kulu protsessi läbiviimiseks
Miinimumvooluhulkasid on vaja teada, kui projekteeritakse veevarustust (sh kalakasvatust) selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada. Sanitaarvooluhulk on miinimumvooluhulk, mis peab veevõtu või heitvee veekogusse laskmise korral veekogu sanitaarse seisundi säilitamiseks vooluveekogusse jääma. 2) Kuidas mõõta vooluhulka, veetaset, voolukiirust, kuidas mõõdeti vanasti? Pildid! Vooluhulka saab mõõta näiteks ülevooludega (Crump'i ülevool), mahumeetodiga (Q=W/t), voolukiiruse meetodiga (Q=vk*A). Veetaset mõõdetakse: mõõtelatiga (lattpeeliga), vaipeeliga, limnigraafiga (meh ja elektr), rõhuanduriga, ultrahelisensoriga. Vanasti mõõdeti peelidega. Vanas Egiptuses nilomeetriga (Niiluse veetaset). Voolukiirust saab mõõta: ujukiga, värviga (keemilise ainega), hüdromeetrilise tiivikuga, akustilise meetodiga. 3) Hüdraulika. Valemid, reeglid, joonised; rõhk ja surve! Hüdrostaatiline rõhk pinnale jaotunud hüdrostaatiline rõhujõud
Miinimumvooluhulkasid on vaja teada, kui projekteeritakse veevarustust (sh kalakasvatust) selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada. Sanitaarvooluhulk on miinimumvooluhulk, mis peab veevõtu või heitvee veekogusse laskmise korral veekogu sanitaarse seisundi säilitamiseks vooluveekogusse jääma. Kuidas mõõta vooluhulka, veetaset, voolukiirust, kuidas mõõdeti vanasti? Pildid! Vooluhulka saab mõõta näiteks ülevooludega (Crump’i ülevool), mahumeetodiga (Q=W/t), voolukiiruse meetodiga (Q=vk*A). Veetaset mõõdetakse: mõõtelatiga (lattpeeliga), vaipeeliga, limnigraafiga (meh ja elektr), rõhuanduriga, ultrahelisensoriga. Vanasti mõõdeti peelidega. Vanas Egiptuses nilomeetriga (Niiluse veetaset). Voolukiirust saab mõõta: ujukiga, värviga (keemilise ainega), hüdromeetrilise tiivikuga, akustilise meetodiga. Hüdraulika. Valemid, reeglid, joonised; rõhk ja surve! Hüdrostaatiline rõhk – pinnale jaotunud hüdrostaatiline rõhujõud
ajahetkel on toru igas punktis ühesugune (sele 2.9). Sele 2.9 - Voolamine Vedeliku vooluhulk Q saadakse jagades vedeliku ruumala V ajaga t: Q = V/t Vedeliku kogus V saadakse korrutades toru ristlõike A pikkusega s (sele 2.10, 1): V=A×s Kui asendada V A × s (sele 2.10, 2) siis saame: A×s Q= t Jagades teekonna s ajaga t saame vedeliku voolukiiruse: s v= t 18 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused Vooluhulk Q on seega toru ristlõike- Bernoulli võrrand pindala A ja voolukiiruse v korrutis (sele 2.10, 3). Rakendades voolavale vedelikule
Liigutavad vaid setteid ringi. Kujunevad: a) Rannavallid b) Rannabarrid Vooluveed reljeefi kujundajana 1. Kulutuse ehk erosioon 2. Setete transport 3. Setete kuhjunemine ehk AKOMULATSIOON EROSIOON I. Põhjaerosioon 1. Esineb mäestikujõgedes või mõnede jõgede ülemjooksul 2. Vool kiire ning setteid haaratakse kaasa palju Tagajärjed: 1) Jõesäng muutub sügavamaks ja omandab V-tähe kujulise ristlõike 2) Jõelangu ja voolukiiruse vähenedes, väheneb põhja erosioon ja kulutus kandub üle jõesängi külgedele. II. Küljeerosioon 1. Esineb tasandikujõgedel ja mäestikest alguse saavate jõgede kesk- ja alamjooksudel 2. Kulutatakse jõesängi külgi Tagajärg: jõed hakkavad looklema ehk meandreeruma Põhjavesi Infiltratsiooniks nim. sademete vee imbumist vette Infiltratsiooni mõjutavad järgmised tegurid: 1) KIVIMITE POORSUS – looduslik
Liustikusulaveest · Jõed on veerikkad suvel, kui soojus juba mägedesse liustikke sulatama ulatub Põhjaveest · Neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem Millest toituvad Eesti jõed? Millal mingi toitumine ülekaalus on? Miks? 2. Mis on jõe veereziim? Madalvesi, suurvesi, tulv. Hüdrograaf. Õppimisel kasuta esitlust ,, Jõgede veereziim" Jõe veereziim kajastab jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumisi aasta jooksul. Veereziimis saab eristada korrapäraselt esinevaid vooluhulga ( veehulga) muutusi suurvett ja madalvett ning juhuslikult esinevaid tulvasid. Suur- ja madalvesi võivad maakera eri piirkondade jõgedes esineda kliimast sõltuvalt mistahes aastaajal. Tulv on lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus. Tulvad esinevad seega ebakorrapäraselt, sugugi mitte igal aastal. Tulvasi põhjustavad kõige
Esitada valem hõõrdesurvekao arvutamiseks? Esitada takistustegur. Hõõrdesurvekadu ümartorudes määratakse Darcy valemiga: l u´ 2 hl = λ d0 2 g Kus λ on hõõrdetakistustegur, l torulõigu pikkus, d 0 toru siseläbimõõt ja u´ keskkiirus. 86. Esitada valem kohtsurvekao arvutamiseks? Esitada takistustegur. Kohtsurvekadu määratakse Weisbachi valemiga: 2 u´ hk =ξ 2g Kus ξ on kohttakistustegur 89) Selgitada voolukiiruse mõõtmist Pitot´ mõõturiga? Pitot voolukiiruse mõõtur koosneb kahest torust. Mõõturi üks toru on vertikaalne ja teine on kõver toru, mille ots on pööratud 900 nurga alla vastu voolamist. Sirges vertikaaltorus tõuseb vedelik survejooneni, ning kõvera toru vertikaalosas aga tõuseb vedelik energiajooneni st kiirussurve Δh=u 2/2g võrra survejoonest kõrgemale. Voolukiiruse saab määrata valemiga u= √ 2 g ∆ h
Täiteaste on 1. Kasutatud valem. n Q N TA vsl = 2 60 A vsl sisselaske voolukiirus(m/s) n silindrite arv kanali kohta N pöörlemissagedus(p/min) TA täiteaste Q silindri ruumala(m3) A drosseli ristlõikepindala (m2) Arvutus tulemused tabelina. rpm 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 5000 5500 6000 6500 Tabel graafiku kujul. Voolukiiruse graafik.1 ÜLESANNE 2. Lähte ülesanne. Arvutada oma auto sisselaskesüsteemis voolukiirus sisselaske kanali alguses iga 500 p/min tagant, alates tühikäigust. Auto andmed. Honda Acord 2354cc 189hp(140Kw)@6800rpm 223Nm@4500rpm SL kanal on ovaalne, otstes poolringidega, 47x35mm, mille ristlõike pindala on 0.001645m2. Mootori töömaht on 2354cm3, seega ühe silindri ruumala on 588cm3= 0.000588 m3 Täiteaste on 1. Kasutatud valem. n Q N TA vsl = 2 60 A
G w(1) = ; m/s 3600 0,785 ds 2 G aparaadi tootlikkus; kg/h (lähteandmetes). ds toru siseläbimõõt; m (lähteandmetes, teisendada mm m). vee tihedus; kg/m3 (vt. punkt 3). Sobivaim voolukiirus on vahemikus 1,52 m/s. Juhul kui voolukiirus tuleb väga suur (üle 3 m/s), siis suurenevad järsult kulutused veepumbale (pump tuleb valida võimsam, kulub rohkem elektrienergiat). Vee voolukiiruse alandamiseks tuleb vesi panna paralleelselt voolama mitmes torus korraga. Näide. Oletame, et vee voolukiiruseks w (1) tuli 6 m/s. Antud juhul tuleks vesi panna voolama 3 torus korraga ja vee tegelik voolukiirus oleks: w = w(1) /3 = 6/3 = 2 m/s. Edaspidistes arvutustes tulebki kasutada tegelikku voolukiirust (w) ning arvestada, et antud juhul on torude arv käigus nk = 3. Kui voolukiirus jääb kohe
VEERIKKAD piirkonnad: · ekvatoriaalne vihmamets ( ekv. kliima) · Lääne- Euroopa mereline kliima ÜLEUJUTUSED: · Gangesel ja Brahmaputral suvel- suvine mussoon India ookeanilt ja liustike sulamine Himaalajas, lisaks madal ja tasane ala, kus vool aeglane · Huanghel- sügisesed vihmad ja tasandikualal aeglane vool ( lisaks voolab jõgi tasandikust kõrgemal tammide vahel) oskab selgitada seoseid jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, transportiva ja kuhjava tegevuse vahel; Mida kauem vooluvesi oma sängi kulutab, seda paremini kujuneb välja jõe kuju lähtest suudmeni ehk pikiprofiil. Jõe langus- lähte ja suudme kõrguste vahe ( Eestis suurim Piusal- 208 m) Jõe lang- jõe veetaseme keskmine langus meetrites 1 kilomeetri kohta ARVUTATKASE: ( lähte kõrgus- suudme kõrgus) jõe pikkus
4 2 4 =2,83[m ] 2 2 d S =π × ( ) =π × ( 1,5 2 ) 5 2 5 =2,36[m ] 2 Leian voolukiirused antud ristlõigetes. Mahulise vooluhulga valem on q=v∗S , seega voolukiiruse valem on v =q /s q1 0,65 v 1= = =0,24 [m/ s] S1 2,67 q2 0,65 v 2= = =0,24 [m/s] S2 2,67 q3 0,65 v 3= = =1,03[ m/s ] S3 0,63 q 4 0,65 v 4= = =0,23 [m/s ] S 4 2,83 q5 0,65 v 5= = =0,28 [m/ s] S5 2,36 v×d Leian voolurežiimid erinevates ristlõigetes kasutades Reynolds’i arvu. ℜ=
Küsimus 1 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millest sõltub rääbupüüdeli effektiivsus? Vali üks: a. räbuosakeste tõusu- ja voolu kiirusest b. valumetalli tihedusest c. rääbupüüdeli suurusest d. rääbupüüdeli kujust Küsimus 2 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist funktsiooni täidab valudrossel? Vali üks: a. sulametalli voolukiiruse suurendamine b. sulametalli vastuvõtt ja valuvormi suunamine c. kaitseb valukanalitesüsteemi dünaamilise löögi eest d. räbu ja mittemetalsete osakeste kinnipüüdmine Küsimus 3 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leida arvutuslik hüdrostaatiline rõhk Hk joonisel näidatud valuvormi korral. Valandi kogukõrgus h0=149,3 mm ja kõrgus toitekanalist valandi kõrgeima punktini h1=12,5 mm.
Jõed pinnamoe kujundajana Etapid: 1. Kulutus ehk erosioon 2. Setete transport 3. Setete kuhjumine akumulatsioon Erosioon 1. Põhjaerosioon - Esineb mäestikujõgedes või mõnede jõgede ülemjooksul - Vool kiire ning setteid haaratakse kaasa palju - Tagajärjed: - Jõe säng uuristub (muutub sügavamaks) ja omandab V-tähe kujulise ristlõike - Jõelangu ja voolukiiruse vähenedes väheneb põhjaerosioon ja kulutus kandub üle jõesängi külgedele 2. Küljeerosioon - Esineb tasandikel jõgedel ning mäestikest alguse saavate jõgede kesk- ja alamjooksul - Kulutatakse jõesängi külge - Tagajärjed: - Jõed hakkavad looklema ehk meandreeruma Setete kuhjumine ehk akumulatsioon 1. Deltatasandik
Nii imelik kui see ei tundu maksustasid vanad roomlased oma veevärgi tarvitajaid mitte vooluhulga vaid kanali ristlõike pindala järgi. Ega see liiga ebaõiglane ei olnudki, sest ühes piirkonnas liikus vesi sama kiirusega, ehk kõik said seal ühtviisi kasu või kahju. Teiste sõnadega ühes kohas saadi ruutmeetri kaudu rohkem vett kui teisal. Leonardo da Vinci oli üks esimesi kes jagas ära asjaolu, et jõe vooluhulk võrdub jõe ristlõike pindala ja voolukiiruse korrutisega: Q = Fv kus Q on vooluhulk m3/s F ristlõike pindala m2 Ja v voolukiirus m/s. Samuti kui pinnavee vooluhulkade määramine on tahtis ka põhjavee hulga määramine. Nagu üks tuntud vene hüdrogeoloog Lange on ütelnud, et hüdrogeoloog tegeleb nii teoreetiliselt kui praktiliselt liiva tüüpi kivimitega, st põhiliselt poorse keskkonnaga. Poorsus on kivimis olevate pooride ja kivimi mahu jagatis.
=50,86/2=25,2 Katseklaasistatiivi asetasin 25 nummerdatud klaasi, kus olid eelnevalt tehtud 2ml piirid. Voolutuslahuseks ehk eluendiks oli 0,15M NaCl, eluendi kolonni viimiseks kasutasin 10ml pipetti. 50ml keeduklaasi kogusin kolonni täidise pinnal oleva eluendi. Segu komponentideks lahutamine Avasin ettevaatlikult kolonni väljavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahus hakkas aeglaselt anumasse tilkuma. Samal ajal reguleerisin kolonni voolukiiruse nii, et 2ml täituks 2-3 minutiga. Vedeliku tase kolonnis langes täidise pinnani, sulgesin kolonni väljavooluava ja sisestasin uuritava proovi. NB! Mingil juhul ei tohi lasta kolonni kuivaks joosta, st. tuleb vältida, et vedeliku nivoo ei langeks geelpinnast allapoole ja õhk ei tungiks geelkihti! Proovi sisestamine. Uuritava segu doseerimiseks ja kolonni sisestamiseks kasutasin sobiva mahuga mõõtpipetti , võtsin 0,5 ml uuritavat proovi ja viisin kolonni, juhtides pipeti otsa vatu
d4=2m r4=1m A4=3.141592654m2 d5=2.5m r5=1.25m A5=4.908738521m2 υ=0.0008m2/s Leida: Voolukiirused v1; v2; v3; v4; v5; ja voolureziimid Re. Lahenduskäik: 1. Arvutan ristlõike pindalad. Ristlõike pindala valem: A=Π*r2 d1=1.8m r1=0.9m A1=2.544690049m2 d2=1.9m r2=0.95m A2=2.83528737m2 d3=0.45m r3=0.225m A3=0.15904312 m2 d4=2m r4=1m A4=3.141592654m2 d5=2.5m r5=1.25m A5=4.908738521m2 2. Arvutan voolukiirused. Voolukiiruse valem: υ=q/A υ1=0.392975168m/s υ2=0.352697934m/s υ3=6.287602694m/s υ4=0.318309886m/s υ5=0.203718327m/s 3. Määran voolureziimid. Volureziimivalem Re=v*d/ υ Re ≤ 2300, laminaarne voolamine Re > 2300, turbulentne voolamine Re1=884.194128 laminaarne voolamine Re2=837.6575933 laminaarne voolamine Re3=3536.776515 turbolentne voolamine Re4=795.774715 laminaarne voolamine Re5=636.6197724 laminaarne voolamine Vastus: υ1=0.392975168m/s laminaarne voolamine υ2=0
Kehra Gümnaasium 11.A klass Triin Kviljus HÜDROSFÄÄR Kehra 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Hüdroloogia kuulub inimühiskonna varasel perioodil kujunenud teaduste hulka ja on kõige tihedamini seotud hüdrosfääri uurimisega. Inimasustuste levik sõltus joogiveekohtade paiknemisest. Vee sügavuse, voolukiiruse, lainetuse mõõtmiseks hakati keskajal konstruee- rima mõõteriistu. Vee uurimisel on suur roll ka laevaliikluses. Nimelt 19. sajandil hakati rajama suuri vesiehitisi nagu paisud, veejõujaamu, kanaleid ja lüüse. Selle tulemusena arenes hüdroloogia väga kiiresti. 20. sajandil hakati uurima veekvaliteeti, sest paljudes piirkondades on reostuse tõttu puudus just kvaliteetsest veest. Hüdroloogia jaguneb kahte rühma: merehüdroloogia ja sisevete hüdroloogia
Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme Jõed kujundavad Maa pinnamoodi Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli Jõed ja ojad saavad alguse allikast,liustikust,soost,järvest. Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: Lume ja igilume sulamisest Sademetest Liustikujää sulamisest Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veereziim on jõe veetaseme ajaline muutumine Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muldja taimkattest ning maakasutusest. Olulised mõisted Vooluhulk Hüdrograaf Valgla ehk TULV äravooluala See on vee See on jõe Maaala, lühiajaline kogus kuup äravoolu millelt järsk ja meetrites või diagramm, veekogu või juhuslik
rannalõiku pankrannaks. *Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e õgvenemine, mis on tingitud poolsaarte otses olevatest kulutavatest lainetest. *Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Rannad on lauged. *Rannavallid on rannajoonega paralleelsed settevallid. Rannabarrid on veealused vallid. Kui setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, nim seda setete pikirändeks. *Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kindlatest looduslikest teguritest, mida kajastab jõe veereziim, milles saab eristada suur- ja madalvett ning juhuslikke tulvasid. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga. Suvise madalvee tingib sademetehulga vähenemine ning auramise suurenemine. Talvise madalvee tingib pindmise toitumise lakkamine, ainsaks toiteallikaks jääb põhjavesi. *Üleujutused mererannikutel on tingitud merevee ootamatust tõusust, mille põhjuseks
Hapniku ja T° Longitudinaalne (piki jõge) Vertikaalne stratifikatsioon Vee läbipaistvus Väike Suur Seston Anorgaaniline Orgaaniline Toiteainete sisaldus Suureneb allavoolu Suureneb vanusega Toiteainete säilimine Lühiajaline Pikaajaline Erinevaid mikroelupaiku Palju Vähe Jõgede tsoneerimise üldskeem Voolukiiruse ja põhjaainese vaheline seos > 1 m/s kivine 0,5-1 " kivine kruusane 0,25-0,5 " kruusane liivane 0,1-0,25 " peenliivane <0,1 " mudane või savine Eesti jõgede fütoplanktoni võib jaotada 4 rühma: 1. Seisuveekogudest kuni 1 km allpool asuvad jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi ja arvukuse tase ning taksonite arv on keskmine või kõrge. Biomassi dominandid on enamasti järve fütoplanktonile iseloomulikud liigid. (4%). 2
Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F = S dx , (1) kus on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S- dv vaadeldava vedelikukihi pindala, dx - vedelikukihtide liikumise gradient, so vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud ristsuunas voolu suunaga ja pinnaga S. Üksteise suhtes nihkuvate vedelikukihtide vastastikune mõju on tingitud vedeliku molekulidevahelistest külgetõmbejõududest. See takistab ka tahke keha liikumist teda märgavas vedelikus, sest vedeliku molekulid katavad õhukese kihina kogu keha pinna. Järelikult võib keha liikumist vedelikus takistava jõu leida vedelikukihtide omavahelist nihkumist takistava sisehõõrdejõu kaudu
Ds toru siseläbimõõt, [m] t toru seina paksus, [m] N 400 2mm [ ] = pDs p= [ ] t = mm 2 = 33,3 N = 333bar t Ds 24mm mm 2 Vastus: torustike minimaalne siseläbimõõt peab olema 23 mm, mis tagaks lubatud voolukiiruse. Standartite järgi valin toru, mille siseläbimõõt on 24 mm ja seina paksus on 2mm. Lubatud maksimaalne rõhk on antud torus on 333 bar-i. Ülesanne 5 Antud: Hüdrosilindri siseläbimõõt: d =200mm = 0,2m Koormuse nihutamise kiirus: v =600mm/min = 0,01 m/s Süsteemi mahulised kaod pumba tootlikkusest:q= 2% Leida: silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikkus q l/min - ? Lahendus:
Mõõdetakse geelisamba kõrgus L ja diameeter d. Arvutatakse täidise kogumaht Vt, geelmaatrikis maht Vg = k·Vt ning maksimaalne elueerimismaht Vxmax=Vt Vg. Arvutatakse fraktsioonide üldarv n (võttes ühe fraktsiooni mahuks 2 ml) n = Vxmax/2. Nummerdatakse vajalik arv (n) kalibreeritud katseklaase. Avatakse ettevaatlikult kolonni väljavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahus lastakse voolata kolonni kuni vedeliku tase langeb täidise pinnani, siis suletakse väljavooluava. Voolukiiruse reguleerimiseks kulus minul 2 min. Pipeti abil võetakse 0,5 ml uuritavat proovi ja viiakse see kolonni, juhtides pipeti otsa vastu kolonni seina. Proov geeli pinnale viidud, avatakse väljavool ja vooluti suunatakse 100 ml kolbi, kuhu kogutakse nn ühendatud fraktsioon, mida kogutakse niikaua, kuni kõige kiiremini liikuv lahuse komponent jõuab kolonni alaossa. Ühendatud fraktsiooni maht mõõdetakse.
Ülesanne 2 Laev sõitis mööda jõge 100 km pärivoolu ja 64 km vastuvoolu 9 tunniga. Teisel korral sõitis ta sama aja jooksul 80 km päri- ja 80 km vastuvoolu. Leida laeva kiirus seisvas vees ja jõe voolukiirus. Lahendus Selle ülesande lahendamisel tuleb arvestada, et absoluutkiiruse leidmiseks tuleb pärivoolu liikumisel laeva kiirusele liita jõe voolukiirus, vastuvoolu liikumisel aga lahutada see. Tähistades laeva kiiruse seisvas vees otsitavaga v1 ja jõe voolukiiruse otsitavaga v2 , saame laeva absoluutkiiruseks pärivoolu liikumisel v1 + v2 , vastuvoolu aga v1 - v2 . Ülesanne 2 (2) Lahendus jätkub ... Esimesel korral pärivoolu sõitmiseks kulunud aja leidmiseks tuleb teepikkus jagada kiirusega (vt. valem (3)): päri 100 t1 = , v1 + v2 ja vastuvoolu liikumiseks kulunud aja avaldiseks saame: vastu 64
Leida voolu kiirus, lugedes gaasi kokkusurumatuks. kg mg := 0.51kg ρ := 7.5 t := 30min d := 2cm 3 m Leiame gaasi ruumala: mg Vg := = 68⋅ L ρ Leiame toru ristlõike pindala: 2 d ⋅ π = 3.142⋅ cm2 St := 2 Leiame gaasi läbitud teepikkuse: Vg x := x = 216.451 m St Leiame gaasi voolukiiruse: x m vg := = 0.12 t s m Vastus: gaasi voolukiirus on vg = 0.12 . s Ülesanne 8. Gaasiballoonis mahuga 100 L on hapnik temperatuuril 0 ºC ja rõhul 30 atm. Leida hapniku mass, kui hapniku tihedus normaaltingimustel (0 ºC ja 1 atm) on 0,00142 g/cm^3. gm V1 := 100L T := 0C P1 := 30atm ρ := 0
voolutuslahuse koostise: 50 mM Tris HCl 150mM NaCl pH = 7,5 Varusin väikse keedkulaasi, kuhu kogusin kolonni täidise pinnal oleva eluendi, mis enne uuritava segu sisestamist kolonnist välja lasin. 2.2. Segu komponentide lahutamine Avasin ettevaatlikult kolonni väjavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahus hakkas aeglaselt kolonnist välja tilkuma. Reguleerisin kolonni voolukiiruse optimaalseks. Kui vedeliku tase langes kolonnis täidise pinnani, sulgesin kolonni väljavooluava ja kolonn sai valmis proovi sisetamiseks. 1.4 Proovi sisestamine Uuritava segu doseerimiseks ja kolonni sisestamiseks kasutasin pipetti. Viisin 0,5 ml uuritavat proovi kolonni, juhtides pipeti otsa vastu kolonni seina. Proovil lasksin voolata geeli pinnale nii, et see jaotuks võimalikult ühtlaselt. 1.5 Uuritavad segud Uuritav segu koosnes järgnevatest ainetest:
vee toimel. Klaaskiud-(fiiber) filtrid- Universaalsed ja ühekordse kasutusega. Tagavad filtreerimispuhtuse kuni 2 . Pindfilter- Filter, mille puhul filtreeritavad osakesed püütakse filtri välispinnale. Selliste filtrite hulka kuuluvad metallvõrgust elmentidega filtrid. Mahtfiltrid- Filtreeritavad osakesed peetakse kinni põhiliselt filtermaterjali sees. Võrreldes pindfiltritega on nad suurema saastemahtuvusega ja väiksema takistusega. 10. Vooluhulga mõiste. Vooluhulga seos voolukiiruse ja toru läbimõõduga. Mis piirab vedeliku voolukiirust torustikus? Mis on voolu keskmine kiirus? Vooluhulk- ühes ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku kogus. Vooluhulga seos voolukiiruse ja toru läbimõõduga. Mahuline vooluhulk- ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku kogus mõõdetuna mahu ühikutes. Tähis q. Arvutatakse valemiga: q= vxA /s , kus v- vedeliku voolu kiirus, m/s A- Voolu ristlõike pindala, Vedeliku voolukiirust torustikus piirab ???????
seisab.Võimsus, mis antakse vedelikule e võimsuse kadu, mis on vajalik vedeliku liikuma panemiseks: p=gQht. 1.20 Bernoulli võrrandi rakendusi 1. Kiirust soovitavas voolupunktis saab mõõta Pitot' toru abil. Sirges torus, mis on põhimõtteliselt piesomeeter, tõusis vesi survetasandini, kõvera otsaga torus aga sellest h=u2/2g võrra kõrgemale. Seda sellepärast, et kõvera toru suudmes muutub kiirusega u liikuva vedeliku kineetiline energia potentsiaalseks. Mõõdetud h kaudu saab voolukiiruse . Kuid osa kineetilisest energiast kulub keeristele toru otsa ümber ning hõõrdele ja kus kordaja on katseliselt määratav kiirustegur. 2. Vooluhulka on võimalik mõõta voolu ahenemisel tekkiva survevahe kaudu, selleks kasutatakse Venturi toru. Venturi toru ristlõige aheneb sujuvalt ja laieneb siis uuesti algristlõikeni. Torukurgus on kiirus algsest suurem ja surve väiksem, survevahet mõõdetakse diferentsiaalmanomeetri abil.
vedeliku kiiruse suurenedes imemistorus ja kadude hi,k suurenedes imemistorus. Pumba kasulik võimsus sõltub pumba tootlikkusest, pumbatava vedeliku tihedusest ja tõstekõrgusest N=QH g Pumba kasutegur kasutliku võimsuse suhet pumba koguvõimsusesse nimetatakse pumba täiskasuteguriks N = N kogu Hüdrauliline löök hüdrauliliseks löögiks nimetatakse surve järsku muutumist survetorustikus, mille toob kaasa voolukiiruse äkiline muutmine Kavitatsioon kavitatsioon on vedeliku homogeensuse katkemine e vedelikku tekivad tühimikud rõhu järsu langetamise tulemusena Sifoon sifoon on kõver torustik või toru, mille abil juhitakse vedelikku üle takistuse kõrgemalt tasandilt madalamale. Kelmeline voolamine voolamine, mida kasutatakse peamiselt keemiatööstuses, kus vedelik voolab mööda pinda õhukese kelmena. Kelmelisel voolamisel on kolm reziimi:
iseloomulik ka Eesti randadele. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjuv tegevus. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid- rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks e rannabarrideks. 6.4. Jõgede toitumine ja veereziim Vee omaduste järgi võime öelda, missugustelt aladelt on vesi pärit. Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine pole juhuslik, vaid sõltub kindlatest looduslikest teguritest. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga. Tulvad esinevad jõgedele ebakorrapäraselt ja sugugi mitte igal aastal. Kõige sagedamini tekivad valglad sadanud hoovihmadest, aga tulva võib põhjustada ka ilma järsust soojenemisest tingitud lume ja liustikujää intensiivne sulamine. Neile jõgedele, mille toitumises on suur
tegevus. Tormilainetus suudab kaasa haarata jämedamat kruusast ja savist settematerjale ja paisata seda rannajoonest kõrgemale, sinna kujunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid ehk rannavallid. Lainetus võib haarata ka peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kujuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kohtades kus rannajoon muudab järsult suunda võivad tekkida maasääred. 11.Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, trantsportiva ja kuhjuva tegevuse vahel. Mida suurem on jõe lang, seda suurem on voolukiirus jões. Mida suurem on voolukiirus seda suurema energiaga jõuab vesi rannajoone lähedale ja tekib kuluv tegevus. Lained kannavad ka ära setteid tänu millele tekib kuhjuv tegevus ja tekivad kuhjerannad. 12.Iseloomusta erinevate jõeorgude (sälk-, lammorg) kujunemist. Lammorg tekib siis, kui aeglaselt
eelruuttakistuspiirkond, ruuttakistuspiirkond? 27. Mis on Moody diagramm? Moody diagramm on ilma dimensioonita diagramm mis seob omavahel hõõrdetakistusteguri, Reynoldsi arvu ja suhtelise kareduse. 28. Torude ekvivalentkaredusi mõiste Ekvivalentkaredust e defineeritakse kui sellist liivkaredust mis põhjustaks vaadeldava läbimõõduga torus tegelikuga võrdse survekao. 29. Bernoulli võrrandi rakendamine voolukiiruse ja vooluhulga määramisel. 30. Torustiku karakteristika mõiste. Mis on lihttorustik, liittorustik ja paralleeltorustik? Lihttorustikuks nim torustikku mille ristlõikepind on kogu ulatuses samasugune. Liittorustik koosneb järjestikku asetatud erineva ristlõikega torudest, kusjuures vooluhulk on sama. Paralleeltorustik koosneb kahest või enamast kõrvuti asetatud torust, kusjuures erinevate torude vooluhulgad võivad olla erinevad. 31
d4 2 1,6 m 2 S 4 =π × ( ) 2 =π × ( 2 )=0,64 m 2 d5 2 1,3 m 2 2 S 5=π ×( ) =π ×( ) =0,42m 2 2 Eelnevalt leitud ristlõigete pindaladega arvutan voolukiirused antud ristlõigetes. Selleks tuletan q v= vooluhulga valemist q=ν × S voolukiiruse valemi S . 3 m q1 0,8 s v 1= = =1,42 m/s S1 0,56 m2 q2 0,8 m3 /s v 2= = =1,11m/ s S2 0,72 m2 q3 0,8 m3 /s v 3= = =26,67 m/s S3 0,03 m2 q 4 0,8 m3 /s v 4= = =1,25 m/ s S 4 0,64 m2 q5 0,8 m3 /s v 5= = =1,9m/ s S5 0,42 m 2
Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv F S dx , (1) kus η on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S - vaadeldavate kihtide pindala, dv dx - kiiruse gradient, so vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud ristsuunas voolu suunaga ja pinnaga S . dv dx Kui valemis (1) võtta pindala S ja gradient ühikulised, siis F =η . Seega on sisehõõrdetegur arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub kahe teineteisega paralleelse ühikulise pindalaga kihi vahel, kui kihtide kiiruste erinevus võetuna nendevahelise kauguse ühiku kohta, on võrdne ühikuga.
Varusin sobiva mahuga pipeti (20 ml, 25 ml), millega voolutuslahust kolonni viia. o Varusin väikse keedukolvi (50 ml) enne uuritava segu sisestamist kolonnist välja lastava kolonni pinnal oleva eluendi jaoks. Lahutasin segu komponendid. Pärast ülalkirjeldatud ettevalmistuste tegemist avasin ettevaatlikult kolonni väljavooluava ja kolonni kohal olev voolutuslahus hakkas aeglaselt kolonni alla asetatud anumasse tilkuma. Samal ajal reguleerisin kolonni voolukiiruse reguleerimisklambi abil piiridesse 0,7 1 mL minutis, mis tähendab, et iga 2-milliliitrise fraktsiooni kogunemise ajaks kujunes 2-3 minutit. Kui vedeliku tase kolonnis langes täidise pinnani, sulgesin kiiresti kolonni väljavooluava. Proovi sisestamine Uuritava segu doseerimiseks ja kolonni sisestamiseks kasutasin sobiva mahuga (1 ml) mõõtpipetti. Pipetiga võtsin juhendaja poolt soovitatud koguse (0,5 ml) uuritavat proovi ning
o Mullitaja · Millises järjestuses (õhuvoolu suunas) paiknevad NO2 pumbatava reaalaja-analüüsi seadme komponendid? o 1. Sisendava o 2.Aerosoolifilter o 3.UV-luminessenstsdetektor o 4. Vooluhulga mõõtur-regulaator o 5. Pump o 6. Väljundava · Isokineetiline proovivõtt milles seisneb? Ideaaltingimused ja praktika? o Kuna aerosooliosakesed on õhu molekulidest mitu suurusjärku raskemad, siis järskudel õhu voolukiiruse ja suuna muutustel jätkavad nad inertsist mõnda aega vana liikumist. See põhjustab kontsentratsiooni moonutusi. Seetõttu tuleks aerosooli uurimisel ideaalis suunata õhuvool mõõteriista välisel voolikiirusel (tuule kiirusel). Praktikas pole see võimalik, kuna tagada tuleb mõõteriista stabiilne tööreziim ning ka aparatuur iseenesest moonutab õhu voolu enda ümber. Tavaliselt tekitatakse
vastuvõtlikud. Kultuurtaimede nõrgema kasvu tõttu on liigniisketel maadel palju umbrohtusid. Liigniisked maad on nii loomadele kui ka inimestele ebatervislikud, põhjustades reumaatilisi ja ka teisi haigusi. II Teema: suublad ja eesvoolud (kraavid ja kanalid) 9)Milline on olnud veejuhtmete reguleerimise vajadus ja põhjused? Reguleerimise vajadus oleneb kasutajast. Veereziimi muudetakse kas suurendades läbilaskevõimet voolukiiruse suurendamisega või vastupidi vähendades seda. Kuivenduse seisukohalt on vajalik suur läbilaskevõime ja arvutuslikul perioodil madal veetase. Niisutuse seisukohalt on vastupidi vajalik veehaarde juures kõrge veetase ja suur veevaru. Vahel tekib vajadus kaitsta ümbritsevaid alasid üleujutuse eest. Energeetika seisukohalt on vajalik ühtlane äravool ja püsiv veetase. Sarnaseid nõudeid saab tuua ka
annaabi.ee 
