Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika praktikum nr. 14 (7)

4 HEA
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut
Üliõpilane: Teostatud: 13.11.2008
Õpperühm: Kaitstud:
Töö nr. 14 OT:
Poiseuille ' meetod Töö eesmärk: Töövahendid:
Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, Poiseuille' meetodil. mõõtejoonlaud, termomeeter, anum .
SKEEM Teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: = ,
Kus on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), ­ vaadeldavate kihtide pindala,
/ ­ kiiruse gradient , s.o. vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud ristsuunas voolu suunaga ja pinnaga .
Kui valemis (1) võtta pindala ja gradient / ühikulised, siis = . Seega on sisehõõrdetegur arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub kahe teineteisega paralleelse ühikulise pindalaga kihi vahel, kui kihtide kiiruste erinevus võetuna nende vahelise kauguse ühiku kohta, on võrdne ühikuga.
Vedelik ei voola torus igas kohas ühesuguse kiirusega: kõige suurem on kiirus toru keskel, kü´õige väiksem toru seinte läheduses. Kogu torus liikuvat vedelikku võib seega kujutada koaksiaalsete silindriliste vedelikukihtidena, mis libisevad üksteise suhtes ja mille liikumist pidurdab sisehõõrdumine. Peale sisehõõrdejõu oleneb vedeliku voolamiskiirus torus veel toru mõõtmetest ja rõhust toru otstel.
Matemaatilise seose nende suuruste vahel kapillaartoru kohta andis Poiseuille' valemiga 4 = 8 , kus on torust pikkusega ja raadiusega aja jooksul läbivoolanud vedeliku ruumala, ­ rõhkude vahe kapillaari otstel ja ­ sisehõõrdetegur.
4 Valemist (2) saab määrata sisehõõrdeteguri = 8
Rõhkude vahe määramiseks võetakse veesamba alg- ja lõppkõrguste keskmine väärtus h ja arvutatakse keskmine rõhkude vahe valemi järgi: = , kus on vedeliku tihedus ja ­ raskuskiirendus .
2 Tabelid Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus katse algul R 113,7 cm ± 0,1 cm Veesamba kõrgus katse lõpul R 111,5 cm ± 0,1 cm Keskmine kõrgus 112,65 cm ± 0,1 cm Kapillaari pikkus 73,1 cm ± 0,1 cm Väljavoolanud vee ruumala 76 ml ± 1 ml Kapillaari raadius 0,35 mm ± 2 ml Voolamise kestus 720 s ± 0,01 mm Vee temperatuur 21 °C ± 0,5 °C
3 Arvutused 4 4 0,000354 720 99799 1,127 = = = = = 8,42 10-5 8 8 8 0,731 0,076
() = 0,2
2 0, 0008 2 () = 2 () + 2 () = , + ( ) = 2,0 + (0,95 0,0005)2 = 7,14 10-4 3 3
2 0,00001 2 () = 2 () + 2 () = , + ( ) = 2,0 + (0,95 0,000005)2 = 8,19 10-6 3 3
2 0,0008 2 () = 2 () + 2 () = , + ( ) = 2,0 + (0,95 0,0005)2 = 7,14 10-4 3 3
2 0,001 2 () = 2 () + 2 () = , + ( ) = 2,0 + (0,95 0,0005)2 = 8,19 10-4 3 3
4 0,000354 720 99799 () = () = 7,14 10-4 = 5,33 10-8 8 8 0,731 0,076
3 0,000353 720 99799 1,127 () = () = 8,19 10-6 = 7,88 10-6 2 2 0,731 0,076
4 0,000354 99799 1,127 () = () = 0,2 = 2.34 10-8 8 8 0,731 0,076
4 0,000354 720 99799 1,127 () = - () = - 7,14 10-4 = -8.22 10-8 82 8 0,7312 0,076
4 0,000354 720 99799 1,127 () = - 2 () = - 8,19 10-4 = -5.4 10-11 8 8 0,731 0,0762
2 2 2 2 2 () = () + () + () + () + () = 7,88 10-6
4 Järeldus Töö tulemused koos vigadega:
Vee sisehõõrdeteguriks sain (84,2 ± 7,9) 10-6 usaldatavusega 0,95.
5
Füüsika praktikum nr-14 #1 Füüsika praktikum nr-14 #2 Füüsika praktikum nr-14 #3 Füüsika praktikum nr-14 #4 Füüsika praktikum nr-14 #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 680 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pubekas Õppematerjali autor
Vee sisehõõrdeteguri määramine Poiseuille’ meetodil.

"Poiseuille’ meetod"


Sarnased õppematerjalid

Poiseuille meetod Füüsika 1 Praktikum 14
8
docx

Poiseuille meetod Füüsika 1 Praktikum 14

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 14 TO allkiri: Poiseuille´ meetod Töö eesmärk: Vedeliku Töövahendid: Katsesead, mensuur või sisehõõrdeteguri määramine kaalud, mõõtejoonlaud, termomeeter, Poiseuille´ meetodil. anum. Skeem: Joonis 1. Töö teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv 1. F=ηS , dx kus η on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus),

Füüsika praktikum
Füüsika I praktikum nr14-POISEUILLE’ MEETOD
18
docx

Füüsika I praktikum nr14: POISEUILLE’ MEETOD

Liitmääramatuste leidmine (kui kordusmõõtmised puuduvad A-tüüpi mõõtemääramatust ei hinnata): U C  x  U B  x  m  2  U B  x  l  2 ep U B  x  m  t  3 , t  kus ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve, on Student´i tegur ja ∞ on lõpmatus, β on usaldatavus, füüsika praktikumis on usaldatavus tavaliselt 95%. U B  x l    l , kus β on usaldatavus ja l on pool skaala jaotise selle osa väärtusest, mida mõõtmisel hinnati. Seega, 2  ep  U C  x    t     l 2  3 

Füüsika
Füüsika praktikum nr 14 - POISEUILLE-MEETOD
3
pdf

Füüsika praktikum nr 14 - POISEUILLE' MEETOD

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 14 OT: POISEUILLE' MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: vee sisehõõrdeteguri määramine katseseade, mensuur või kaalud, mõõtejoonlaud, Poiseuille' meetodil termomeeter, anum Skeem Töö käik 1. Seadke kapillaartoru C horisontaalseks. Valage reservuaari A vett, kuni vee nivoo ulatub 1... 2 cm allapoole anuma ülemisest äärest. 2. Kontrollige, et torus B poleks õhku. Õhu olemasolul tõusevad õhumullid reservuaari A, kui pigistada ühendatavat kummivoolikut. 3. Mõõtke katse algul veesamba kõrgus h1. Avage kummitoru sulgev näpits ja laske vett voolata an

Füüsika
Keemiatehnika alused
23
pdf

Keemiatehnika alused

KEEMIATEHNIKA ALUSED 1. SISSEJUHATUS Keemiatehnika aine sisu: - Keemilis-tehnoloogiliste protsesside ja seadmete väljatöötamine, uurimine, kasutamine ja täiustamine - Tehnoloogilise protsessi läbiviimine selliselt, et oleksid tagatud ohutus, ökonoomsus ja kvaliteetne toodang Keemiatehnika (alused) on aluseks igale tehnoloogilisele protsesile, mis omab keemiaga seost. Neid on aga väga palju, alustades igapäevaste asjadega ­ nt. joogivee ja heitvee puhastamine, elektri- ja soojusenergia tootmine ­ lõpetades suurte tööstuslike rakendustega, nagu nafta- jm. kemikaalide tehastega, kuni kosmosetehnoloogiateni välja. Samuti kõiksugused biotehnoloogilised protsessid on ilma keemiatehnikaga mõeldamatud. Igat tervikuna suurt ja keerulist tootmisprotsessi saab jagada kompaktseteks osadeks, milleks on mingid väga konkreetsed protsessid ehk põhioperatsioonid. Põhimõisted: Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi astmed

Keemiatehnika
Keemiatehnika osaeksami konspekt
23
pdf

Keemiatehnika osaeksami konspekt

Osaeksam hõlmab fluidumi voolamisega seonduvate massi- ja energiabilansside rakendusoskust, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhialuseid ja rakendusi ning vedelike transporti (voolamist torustikes) ning pumpade ehitust ja arvutust. Loengumaterjal lk 2 kuni lk 71. Harjutustunni materjal. Geankoplis. 2.7A-2.7F, Paal jt. Hüdraulika ja pumbad. 1. MÕISTED Reaalne fluidum, ideaalne fluidum, perioodiline ja pidev protsess, statsionaarne ja mittestatsionaarne protsess, akumulatsioon, kokkusurutav ja mittekokkusurutav fluidum jne Füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud. Tuleb teada igas peatükis esitatud mõisteid! Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi astmed või osad, mis põhinevad sarnastele teaduslikele printsiipidele ja mille teostamiseks kasutatakse ühiseid meetodeid. Protsess on vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogum, mis muundab sisendid väljunditeks. 𝑚 𝑘𝑔 Masskulu 𝑚̇ = = [ ] ?

Keemiatehnika
Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused
9
doc

Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused

Kaudselt mõõdetud tulemuse viga sõltub argumentide mõõtmise vigadest. Olgu x = f(u), kus u±u on otseselt mõõdetud. Sel juhul x on kaudne mõõtmine. Selle suuruse ebatäpsus on x = f(u + u) ­ f(u). 7. Millised on SI põhiühikud ? Mis on dimensioonivalem? Meeter, sekund, kilogramm, amper, kelvin, kandela, mool. Dimensiooni valem on seos, mis näitab, kuidas muutub mingi suurus baasühikute muutumisel 8. Nimeta füüsika universaalsed seadused, mis on kasutusel bioloogias, keemias ja meditsiinis? Energia jäävuse seadus, impulsi jäävuse seadus ja elektrilaengu jäävuse seadus. 9. Mida mõõdetakse bioloogias, meditsiinis, keemias füüsika mõistete abil? Mehaanikat (taime kasvu, vererõhku, kiirusi), soojusõpetust (kehade, organite, keskkonna temperatuuri), elektrit (laengute, ioonide liikumine ja kontsentratsiooni), optikat (neeldumine, prillid,

Füüsika
Pinnasemehaanika - Pinnas ja vesi
46
pdf

Pinnasemehaanika - Pinnas ja vesi

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). Ehitiste a) b) c) d) Joonis 1.1 Pinnasega seotud ehitised või nende osad.a) pinnasele toetuvad (madal- ja vaivundament) b) pinnast toetavad (tugiseinad) c) pinnasesse rajatud (tunnelid, süvendid d) pinnasest rajatud (tammid, paisud) koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi. Pinnasemehaanika

Pinnasemehaanika
Kordamisküsimused
16
doc

Kordamisküsimused

2 suuruselt pinnalt normaali suunas temperatuuril 20,45,5 K), 1 mool-1 mol (on ainehulk, milles on sama palju 12 elementaarseid osakesi nagu on süsinikuaatomeid 0,012 kg-s puhtas C isotoobis). Dimensioonivalem on seos, mis näitab, kuidas muutub mingi suurus baasühikute muutmisel.Üldkujul: dim (suurus)=L a M b T g I d O e N v J k . dim (F)= (m*a)= kg*m*s -2 8. Nimeta füüsika universaalsed seadused mis on kasutusel bioloogias, keemias ja meditsiinis? Bioloogias, meditsiinis ja keemias kasutatakse: 1.Energia jäävuse seadust 2.Impulsi jäävuse seadust 3.Elektrilaengu jäävuse seadust 9. Milliste mõõtmiste teostamisel kasutatakse bioloogias, meditsiinis ja keemias füüsikalisi mõisteid? Füüsikalisi mõisteid kasutatakse: taime kasvu kiiruse , looma liikumise, vere ringlemise jms. kiirused ja kiirendused;

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (7)

jyyrks profiilipilt
jyyrks: normaalne, aga mitte liiga hea
23:50 11-04-2012
taavi219 profiilipilt
simbad meresõitja: lihtne ja konkreetne
10:15 21-10-2014
liisuste profiilipilt
liisuste: Oli abiks ikka
09:29 17-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun