1420 . korraldati esimene valitses Liivimaa meister. väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest maaisandate ja seisuste kokkusaamine- jalgatud läänivaldusteks. Hiljem muutusid maapäev. Need toimusid Valgas, vahel ka läänivaldused pärandatavaks. Volmaris. Kokkukutsujateks ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga. Esindatud neli seisuslikku gruppi- vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad ja linnad
2. Tartu piiskopkond 3. Saare-lääne piiskopkond · Maahärraks Tartu piiskop või Saare-Lääne piiskop, kes omakorda allusid Riia peapiiskopile · Jumalavalitsuslikud riigid 1346 aastal müüs Taani kuningas oma Põhja-Eesti valdused Saksa ordule ja 1347 aastal andis Saksa ordu kõrgmeister need alad valitseda Liivi ordule, seega feodaalriikide arv vähenes neljalt kolmele Hakkasid toimuma iga aastased Vana-Liivimaa maapäevad, kas Valgas või Volmaris. 4 seisuse grupi kuuria eesmärgid: 1. Lahendada maahärrade vahelisi tüliküsimusi, et vältida kodusõdasid 2. Ühtlustada välispoliitikat sh. Venemaa suhtes 3. Kindlustada võimu talupoegade üle Linnad Keskajal Linnad rajati enamasti endiste muinaseestlaste keskuste kohale võõrvõimude poolt. Linna elu korraldati Lääne-Euroopa eeskujul linnaõiguse alusel. Linnaelu reeglid, mis määrasid linnaelu korralduse. Linnaõigused laenati teistelt linnadelt või
*1346 jagati Vana-Liivimaa viieks osaks: 1. Saksa ordu Liivimaa haru 2. Riia piiskopkond 3. Tartu piiskopkond 4. Saare-Lääne piiskopkond 5. Kuramaa piiskopkond *Riia peapiiskop, kellele allusid piiskopid, oli sel ajal tähtsaim. *1397Danzigi kongress-Jõuti kompromissini. Saksa odu ja piiskoppide vahel. Piiskopid pidid kuuluma liivi ordusse, piiskoppe ei sunnitud minema enam sõjaretkedele. *XIV- Hansaliit(Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi) *1420- Maapäevad: Valgas või Volmaris(Valmieras) *Osalesid: - vaimulikud eesotsas Riia peapiisk. ordumeister koos käskmikega vasallkonnad ja linnad *Arutati välis-ja majanduspoliitilisi küsimusi ning klaariti omavahelisi tülisid. 14. saj lõpul ristiusustati Leedu. Krevo Unioon-14.saj teisel poolel, Leedu ja Poola vahel .Nõuni ordurüütlite lahkumist läänemere äärestKalmari Unioon-Taani, Rootsi, Norra vahel, sama eesm.. *1410- Grünwaldi lahing- Poola ja Leedu ühisväed vs. Preisimaa orduharusai lüüa
Vasallide peamiseks eesmärgiks oli oma laenuks saadud valduste muutmine enda omandiks, eravalduseks. Vasalkondade tekkele rajasid teed Taani vasallid Harju-Virus. Peale teede rajamist tekkis vasallidel oma organisatsioon. Keskajal valitsesid Eestit mitmed võõrvõimud. Enamasti valitses Venemaa, kuid peale Liivi sõda läks kogu Eesti ala Rootsile. Enamasti toimusid maapäevad Valgas, vahel ka Volmaris. Maapäevadel oli esindatud neli osapoolt: Riia piiskop koos teiste piiskoppidega , ordu , vasallkonnad ja linnad. Maapäeval polnud võimalik lahendada omavahelisi tülisid. Kõige sagedamini jõuti üksmeelele talupoegade järjest karmima ohjeldamise osas. Keskaja talupoegadest kõige paremas seisus oli teatav liik vabatalupoegi. Nad olid enamasti muinasvanemate järeltulijad. Nad omasid talu läänikirja alusel. Nende ainus kohustus oli oma relvade ja ratsuga rivis olla
Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Talupoegade poolt haritav maa jagunes maaisanda 1420. hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja Neist suurim ja tugevaim - Saksa ordu Liivimaa domeeniks ja läänivaldusteks. seisuste kokkusaamisi - maapäevi. Need toimusid haru. (67 000 km2) Oma läänide haldamiseks rajasid vasallid 13.saj Valgas, vahel ka Volmaris. Kokkukutsutjateks olid Vanim ja kaalukaim - Riia peapiiskopkond (18 lõpust alates eramõisaid. Vasallide õiguslik seisund Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad 000km2) muutus järjest kindlamaks. Taani vasallidel alates korraga. Esindatud oli 4 kuuriat ehk seisuslikku Tartu piiskopkond (9600 km2) 1315 pärandatavad läänid, pojale. 1329, tütrele
ja metallide vedamine Venemaale. Sõja alustamise ettekäändeks tõi suurvürstiriik Tartu maksu tasumata jätmise. Sõjategevuses osalesid Venemaa, Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski vajaliku summa kokku koguda ja ära maksta, pakkumine lükati tagasi. 1559 valiti ordumeistriks Gotthard Kettler, kes üritas venelastele vastu hakkamiseks leida raha ja sõjaväge. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid jättis asja rahapuuduse pärast pooleli. Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Saare-
kõrgematest vaimulikest koosnev ja piiskopkonna valitsemist korraldav organ, tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus, missa katoliku kiriku jumalateenistus, pildirüüste ususümbolite hävitamine kirikus, gild kaupmeeste või tsunftide ühendus, üksjalg talupoeg, kelle koormised olid adratalupojast väiksemad, pidid tööd tegema üks jalapäev, maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine valgas ja volmaris, bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus, hansa liit Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, linna foogt maahärra esindaja linna rae juures, vabatalupoeg keskaja lõpul ilmunud talupojad, kes olid end koormistest raha eest lahti ostnud, maavabatalupoeg talupoeg, kellele kuulus talu alana lääniõiguse alusel, raad linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, skraa tsunfti põhikiri, mis on rae poolt kinnitatud, seek hooldekande asutus,
Pärast eestlaste edukat algust nad põgenesid Taani väe ülekaalu tõttu. Vana-Liivimaa- 13-16. saj Eesti ja Läti alad. kümnis- Ehk kirikukümnis, kogu Euroopas kirikule korjatud maks. Umbes üks kümnendik saagist. hinnus- Kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis. adramaa- Talumaa, mida jõuti üles harida ühe adraga. 12-13.saj Maapäev- Toimusid Valgas ja Volmaris 15 sajandi algusest kuni Liivi sõjani. Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine. rüütelkond- Teatud piirkonna aadelkonna seisuslik ühendus. Baltikumis olid rüütelkondadeks vasallide koondised ning nende esindajatel oli õigus käia Maapäevadel. Smolino vaherahu- Kuueaastane vaherahu Liivimaa ja Moskva vahel, millega lõpetati ametlikult Liivimaa-Moskva sõda. Vaherahuga kinnitati asjade sõjaeelne olukord ning enam
keskuseks oli ametimõis Vakus ametkonnad jagunesid vakusteks (4-6 küla) Rüütelkond vasallid ühinesid rüütelkondadeks, et kaitsta oma huve Linnapäev üritus, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi 7.Maapäevi hakati korraldama alates 1420. aastast, et aeg-ajalt koonduda ja omavahel kompromisse otsida, sest 15.sajandil muutus Läänemere piirkonnas jõudude tasakaal ja suurenes välisoht. Need toimusid Valgas, vahel ka Volmaris. Kokkukutsujateks olid Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad. Esindatud olid: *vaimulikud eesotsas Riiapeapiiskopiga *ordumeister koos käsknikega *vasallkonnad *linnad Maapäevadel arutati tähtsamaid välis-ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. See ei muutunud kunagi Liivimaa ühendavaks institutsiooniks, sest otsuste jõustumisek oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, kuid osapoolte huvid ei pruukinud alati ühtida.
kujutas endast arvestavat sisepoliitilist jõudu. · Linnadepäevi hakati korraldama alatest 14.sajandi keskpaigast, et arutada kaubandusega seotud küsimusi. Maapäevad · 15.sajandil, Läänemere piirkonnas : jõudude tasakaal + välisohu suurenemine = liivimaalased koondusid ja otsisid kompromisse · Maapäevad hakati korraldama alates 1420ndast aastast regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi. · Maapäevad toimusid Valgas, vahel ka Volmaris · Kokkukutsujateks olid : Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga. · Esindatud olid ka neli seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad- · Maapäevadel arutati tähtsaid välis-ja majanduspoliitilisi küsimusi, püütilahe dada omavahelisi tülisi · Poliitiline killustatus jäi põsima ning ordu ja piiskoppide võimuvõitlus ei lakanud kuni Vana-Liivimaa lõpuni.
Eesti alalt kuulusid sinna Taru, Tallinn, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinnas olid kaupmeeste organisatsioonideks Suurgild ning Mustpeade Vennaskond, kuhu koondusid vallalised kaupmehed. Raad võimu ja kohtuorgan keskaegses linnas. Kaubandus majandusharu, mis andis linnadele põhilise osa sissetulekust. Maapäev maaisandate ja seisuste regulaarsed kokkusaamised, need toimusid Valgas, vahel ka Volmaris, kokkukutsujaks oli Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga, alguse sai 1420.aastal, esindatud oli 4 seisuslikku gruppi (vaimulikud, ordumeister, vasallkond, linnad), arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid. Adratalupoeg omas majapidamist ääremaa, tegi nädalas ühe jalapäeva tegu (maaisandale või läänimehele maksis andameid ja teokoormiseid, maa kandevõimet mõõdeti adramaades)
kuulusid) Haldusjaotus pärast ristisõda: Haldusjaotus pärast jüriöö ülestõusu: 3 feodaalriiki Tartu piiskopkond (Tartu piiskop), Saare-Lääne piiskopkond (Saare-Lääne piiskop) ja Liivi orduriik (ordumeister). Maapäev hakkas koos käima alates 1420. aastatest, sest Läänemere piirkonnas muutus jõudude tasakaal ning välisohu suurenemine sundis liivimaalasi koonduma. Need toimusid Valgas ja Volmaris. Maapäeva kutsus kokku, kas Liivimaa ordumeister või Riia peapiiskop. Sinna kuulus 4 seisust: 1. Piiskopkonna valitsejad ja kõrgemad vaimulikud 2. Ordumeister ja käsknikud 3. Vasallid 4. Linnade esindajad 4. Lääniaadli (vasallide) õiguste kindlustumine (§ 9) Lääniaadlite õiguslik seisund polnud esialgu eriti kindel, kuna läänid polnud pärandatavad. 1315. aastal aga said Taani kuninga vasallid õiguse pärandada lään isalt
Stift – piiskopkonna osa, kus piiskopile kuulus mitte ainult vaimulik, vaid ka ilmalik võim. Et maad kaitsta ning kohalikku haldust paremini korraldada, läänistasid piiskopid oma stifti maid vasallidele. Liivimaa maapäev – Liivimaa maahärrade ja seisuste kogunemine kõiki osapooli puudutavate küsimuste arutamiseks. Liivimaa maapäevi korraldati vastavalt vajadusele ja enamasti Liivimaa keskosas, Volmaris ja Valgas. Kõrgmeister – Saksa ordu kõrgeim juht Kõrgmeister resideeris Marienburgi linnuses, Preisimaal. Meister – Liivimaa orduprovintsi juht. Meisrti valis ordu üldkapiitel ja kinnitas kõrgmeister. Maamarssal – Liivimaa meistri asetäitja ja ordu sõjavägede ülemjuhataja. Tähtsuselt teine orduametnik Liivimaal oli maamarssal. Komtuurid ja foogtid – ordu käsknikud, allüksuste juhid.
tsaar sõjaga õigust nõuda. Kuna raha aga jai maksmatta siis saabuski 1558 aasta algul suur vene vägi Liivimaale ning asus siin rüüstama ja tapma. 3 Sõjakäik. 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi.Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata
Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita. Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata
ainuüksi üks edukas Tartu suurkaupmees võis aastas teenida umbkaudu aastaseks maksuks vajaliku summa. Kuid maks koos teiste nõudmistega oleks vähemalt Tartu piiskopkonna muutnud Venemaa vasalliks ja seda liivimaalased ei tahtnud. SÕJATEGEVUS/TÄHTSAMAD SÜNDMUSED 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi.Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda.1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata
meespäev - Harju-Viru vasallide koosolekud. linnadepäev - Liivimaa linnade koosolekud. maapäev - Liivimaa seisuste koosolek. Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne. Koos käis 4 seisust: 1) vaimulikud, 2) orduametnikud, 3) vasallid, 4) linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad. Esimene Maapäev kutsuti kokku 15.sajandi I poolel (1421) ja neid peeti kas Valgas või Volmaris (nüüd Valmiera) raad e magistraad - linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu (saksa k. Rat - nõukogu). bürgermeister - rae juhatuse liikme nimetus. sündik - linnajurist linnafoogt - maahärra esindaja linna rae juures. gild - kaupmeeste või tsunftide ühendus. Kaupmeeste ühendustest on tuntud on Tallinnas tegutsenud Suurgild ja vallalisi kaupmehi ühendanud Mustpeade Vennaskond. Käsitööliste gildidest on tuntumad
Enne jüriööd vakusepidu talupoegade ja vasallide vahel, kus anti andamit. Rüütelkond- Moodustas territorjaalselt vasallid. Rüütelkonda ei ole ordu aladel. Linnapäev-14.saj keskel kokku kutsutud kaubandusega tegelev organ. Maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine. Hakati korraldama aastast 1420, kuna 15.saj algul Läänemere piirkonnas muutus jõudude tasakaal ja välisoht suurenes. See sundis liivlasi kokku tulema ja omavahel kompromisse looma. Need toimusid Valgas või ka Volmaris. Kokku kutsujateks olid Liivi ordumeister või Riia peapiiskop või mõlemad. Esindatud olid neli seisust: 1. Vaimulikud koos Riia peapiiskopiga 2. Ordumeister koos käsknikega 3. Vasallkonnad 4. Linnad Seal arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Kuna otsuste jõustumiseks oli vaja küigi seisuste nõusolekut, kuid osapoole huvid ei
territoriaalseteks rüütelkondadeks. 14. saj keskpaigast hakati Liivimaal korraldama linnadepäevi, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. Seisute tähtsuse tõusuga kaasati nad Liivimaa sisepoliitikasse. Kui küsimuse all oli maa sisemine stabiilsus ja julgeolek, hoidsid linnad ja läänimehed enamasti ordu selja taha. 1420. a hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisute kokkusaamisi- maapäevi. Need toimusid Valgas, vahel ka Volmaris, maapäeva kokkukutsujateks olid Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga. Maapäevadel arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Vaatamata maapäevadel jäi poliitiline killustatus püsima. Vana-Liivimaa välissuhtluses oli kõige aktiivsem jõud Saksa ordu. Piiskopid hoidsid pigem kaitsepostitsioonile, otsides aeg-ajalt väljast ordu vastu liitlasi
ühest lamedast ja suurest antiklinaalist, kusjuures põhjasse on kihid läbi lõigatud maapinnast. Kihid avanevad järelikult nii, et nafta peaks rändama põhja, maapinnani jõudma ning sel viisil kaduma. Kuid naabermaades, mis samuti geoloogiliselt kuuluvad Eestiga ühtede tingimustega alasse, on puurimiste abil saavutatud hoopis erinevaid tulemusi. Alatskivi juures on samuti kindlaks tehtud lahkuminekuid kirjeldatud oludest. Lätis tehtud puurimistes kahes puuraugus Volmaris ja Daugavpilsis saavutati Eesti Siluri kuuluvaid kihte kuid vähemas sügavuses kui seda võiks oodata, arvestades nende kihtide kallakust Eestis. Eriti Daugavpilsi juures oli sinisavi, mis peaks üle 1000-1500 m sügavuses asuma, 560 m sügavuses avastatud. Kasutatud kirjandus Eerik, A. Maaõli (Nafta). Eesti Sügavmaardlad I. Tallinn, 1936. Lokk, U. Looduslike bituumenite levik Lääne- Eesti saartel. Tartu Ülikooli geoloogia instituudi diplomandi diplomitöö. Tartu, 1993 Pirrus, E
Et seisukord rindel nõudis kiiret lahendust, jäi ainus väljapääs - taandumine -, mis teostuski ööl vastu 23. juunit. (---)Diviisi staabi ülem ja Võnnu grupi juht al.polk. N.Reek luges juba 22 juunil kell 14.00 olukorra küpseks üldiseks vastupealetungiks. Selle läbiviimiseks esines ta Volmarist vastava ettepanekuga diviisiülemale kindral E.Põdderile, kes asus Valgas. Saanud nõusoleku ja läbi rääkinud Soomusrongide divisjoni ülema kpt. K. Partsiga, kes asus ka Volmaris, andis al.-polk. N.Reek diviisiülema nimel kell 14.52 käsu 3.polgule ja 1.polgu II pataljonile vaenlane tagasi lüüa ja ühes soomusrongidega Võnnu ära võtta, misjuures 2.ratsapolk pidi julge löögiga vaenlasel seljataguse ära lõikama. Pealetungiva koondise üldjuhiks jäi 1.polgu ülema polk. O.Heinze. Eelmainitud korraldust peamegi lugema meie võiduka pealetungi alguseks Võnnu all. Siin oli aga ette nähtud vaid osaline vastupealetung
Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus 4 kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist. 1.2 Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata
Keskaja ühiskond oli ka seisuslik ühiskond: I seisus vaimulikud II seisus aadlikud e. aadel III seisus talupojad Eesti ühiskond lõhenes keskajal kaheks: 1) saksakeelne ülemkiht 2) eestikeelne maarahvas Maapäev Põhiprobleemiks Vana-Liivimaal Liivi ordumeistri ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus Maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised Alguse said 1420.aastatel Kes olid Vana-Liivimaal maaisandateks? Maapäevad toimusid Volmaris (Valmieras) ja Valgas Kokkukutsujateks Liivi ordumeister või Riia peapiiskop Esindatud 4 kuuriat ehk seisuslikku gruppi: 1) vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga 2) ordumeister oma alluvatega 3) vasallkonnad 4) linnad Arutati: 1) tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi 2) omavahelisi tüliküsimusi Otsuste vastuvõtmiseks oli vaja kõigi kuuriate nõusolekut Tähtsaim otsus 1507.a. võtta talupoegadelt relvakandmisõigus
a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või Volmaris, esindatud oli neli seisust: 1. Vaimulikud, eesotsas Riia peapiiskopiga 2. Ordumeister koos kärkmikega 3. Vasallkonnad 4. Linnad Maapäevadel arutati: Välispoliitilisi küsimusi Majanduspoliitilisi küsimusi Püüti lahendada omavahelisi probleeme/tülisid
aastast alates hakati neid pidama iga aasta. Neil arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid, määrati maksud, lahendati talurahva pagemise küsimusi jne. 1435.a jagunesid maapäeval esindatud seisused: 1) Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud 2) ordumeister, -ametnikud 3)vasalkondade esindajad 4) Riia, Tallinna ja Tartu esindajad. Esimest korda lülitusid aktiivsesse poliitikasse vasallid ja linnad. Maapäevi peeti Valgas või Volmaris ningolid poliitilise elu keskusteks. Luges ainult ükshäälne otsus. 1507.a loobuti maapäeva otsusega talupoegade sõjalisest abiväest, eestlased ei tohtinud relva kanda. 16. Wolter von Plettenberg - Ta oli Liivi ordumeister 1494-1535. Narvas kasvanud ja vene tegevusega hästi kursis. Kaitsevõime tugevdamiseks püüdis ta ületada maa sisemisi lahkhelisid. Võeti nõuks koos ordumeistriga vene survestusele vastu hakata, sest see kurnas maad
Viimasest kujunes 15. sajandi jooksul Liivimaa olulisim poliitiline organ, seal oli lisaks ordule ja piiskoppidele esindatud ka maaisandate vasallid ning kolm suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Riia). Liivimaa maapäev oli Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim. Liivimaa maapäev eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani. Maapäev on toimunud Valgas ja Volmaris ning vastavalt kohale on kasutatud ka nimesid Valga maapäev ja Volmari maapäev. Maapäeval kujunes välja neli erinevat kuuriat (seisuste kogu): prelaadid (Riia peapiiskop, Saare-Lääne ja Tartu piiskop, mõnikord osalesid ka Kuramaa ja Tallinna piiskopid ning nende kõigi toomkapiitlite esindajad), Liivimaa ordu (Liivi ordu maameister ja olulisemad käsknikud), vasallid (piiskopkondade ja orduvalduste rüütelkondade esindajad) ja
Alates 1435. a. oli maapäevadel esindatud 4 seisust: 1) Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud 2) Ordumeister koos orduametnikega 3) Vasallkondade esindajad (tähtsamad nende seas olid Harju-Viru vasallid) 4) Linnade (Riia, Tallinna ja Tartu) esindajad 6 Maapäevi peeti Vana-Liivimaa gegraafilises keskpaigas, kas Valgas või Volmaris, mis olid XV saj. kogu poliitilise elu keskusteks. XV saj. algul Vana-Liivimaa seisund halvenes. Ümberringi tugevnesid ühinenud suurriigid (Poola-Leedu), Kalmari unioon (Taani, Norra, Rootsi), Moskva vürstiriik. 1492 rajati Ivangorod otse Narva ordulinnuse vastu. Vana-Liivimaa aga endiselt poliitiliselt killustatud ja seega nõrk. Ajutiselt suutis Liivimaa kaitsevõimet tugevdada Liivi ordumeister Wolter von Plettenberg (1494-1535). Ta korraldas mitmeid sõjaretki Venemaale,
Keskaegsed riigid Liivimaal peale Jüriöö ülestõusu 1) Liivi ordu 2) Saare-Lääne piiskopkond 3) Tartu piiskopkond 4) Riia peapiiskop 5) Kuramaa piiskopkond Liivimaa maapäeva Alates 1421. aastast hakati Vana-Liivimaal pidama maapäevi (kord aastas), kus olid esindatud neli seisust: 1) Riia peapiiskop + teised vaimulikud 2) Liivi ordu meister + orduamentikud 3) vasalkondade esindajad 4) linnade esindajad (Tallinn, Tartu, Riia) Maapäevad toimusid Volmaris või Valgas, otsuse tegemisel lähtuti konsensuse (üksmeelsest) põhimõttest. Seal arutati järgnevaid probleeme: 1) välispoliitilised küsimused 2) omavahelised tülid 3) maksud 4) talurahva küsimused Liivimaa riikide välissuhted naaberriikidega- Liivimaa tähtsaimad välisvaenlased: 1) Poola ja Leedu personaalunioon (1385) ehk ühisriik 2) Taani, Rootsi ja Norra koaltisioon (liit ühiste eesmärkide saavutamiseks) 15
· 1421. aastal hakati pidama maapäevi, mis enam-vähem iga aasta, neil *arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, *püüti lahendada omavahelisi tülisid, *määrati maksud jne. Alates 1435 olid esindatud 4 seisust: 1. 1. vaimulikud, 2. ordumeister koos ametnikega 3. vasallkondade esindajad, 4. linnade esindajad. · Maapäevi peeti Valgas või Volmaris (Vana-Liivimaa keskel), maapäeva otsused ei olnud kellelegi kohustuslikud ja kui üks osapool ei olnud nõus siis otsus ei jõustunud. · Tähtsaim maapäeva otssus oli1507.a., kui keelati eestlastel relvade kandmine, see oli aga keskajal vaba mehe tunnus Välispoliitika: · Naaberriigid sõlmisid omavahel liite ja tugevnesid (1385 Poola ja Leedu personaalunioon), samas oli aga ordu peale Grünwaldi kaotust nõrk.
· 1421. aastal hakati pidama maapäevi, mis enamvähem iga aasta, neil *arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, *püüti lahendada omavahelisi tülisid, *määrati maksud jne. Alates 1435 olid esindatud 4 seisust: 1. 1. vaimulikud, 2. ordumeister koos ametnikega 3. vasallkondade esindajad, 4. linnade esindajad. · Maapäevi peeti Valgas või Volmaris (VanaLiivimaa keskel), maapäeva otsused ei olnud kellelegi kohustuslikud ja kui üks osapool ei olnud nõus siis otsus ei jõustunud. · Tähtsaim maapäeva otssus oli1507.a., kui keelati eestlastel relvade kandmine, see oli aga keskajal vaba mehe tunnus Välispoliitika: · Naaberriigid sõlmisid omavahel liite ja tugevnesid (1385 Poola ja Leedu personaalunioon), samas oli aga ordu peale Grünwaldi kaotust nõrk.
Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita. Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist. Sõjategevus: 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata
seisusete kogunemisi. *Maapäevadel arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud ja astuti samme talurahva pagemise vastu *Maapäevadel osalesid Riia peapiiskop ja ülejäänud kõrgvaimulikud, ordumeister koos orduametnikega, vasalkondade esindajad ja linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad *Maapäevi peeti tavaliselt igal aastal Valgas või Volmaris. *Liivi ordu suhted Taaniga: Kohe pärast eestlaste alistamist muistses vabadusvõitluses puhkes tüli ordu ja Taani vahel. Konflikti põhjuseks oli asjaolu, et ordu ei leppinud Põhja-Eesti üleminekuga Taani valdusesse ning püüdis saada ainuvõimu Vana-Liivimaal. Ordurüütlid vallutasid 1230-ndate alguseks Põhja-Eestis asunud Taani valdused koos Tallinna linnaga. *Liivi ordu suhted Vana-Liivimaa piiskoppidega:
Ivangorodi(Ivan III) 1493 uus vaherahu 10 aastaks Pärast Moskva ja Leedu suurvürsti Aleksandriga sõlmitud rahu- ja liidulepingut 1494 algul, muutus Moskva Hansa ja ka Liivim suhtes agressiivsemaks. 1494 nov vangistati Novgorodis Skskaupmehed, suleti sealne kaubakontor-se samm suunatud Hansa, eriti Liivim-eeskätt Trt, Tln-vastu. 1494 juulis Liivim om-ks Wolter von Plettenberg, püsis seal üle 40 aasta (-1535). Seadis ül- ks Vene hädaohu vastu valmistumise. 1501 Volmaris maapäeval otsustatakse sõlmida liit Leeduga ja alustada sõda Venemaaga. 17.juuni 1501 suri Poola kun, kelle asemele pretendeeris Leedu Aleksander, vend, kes nüüd Leedu huvid ja võitluse Venega tahaplaanile jättis. 26.aug 1501 tungis Liivim sõjavägi ühes ordum ja pp Michael Hildebrangiga Vastseliina juures üle Vene piiri-suurim sõjavägi, mida Vana-Liivim välja pannud. Sõjaväes puhkes taud ja naasti. Samaaegne Novgorodi peale minek oli tagajärjetu.
Linna korraldas linnaõigus (Lüübeki ja Riia). Linna võimuorganiks raad. Maaisandat esindas rae juures linnafoogt. Ka kodanikkond osales linnaelus. Hansapäevadel kooskõlastati linnade vahelist tegevust. Läänistus tähend valitseja võimu deleg-st läänimehele (koormised, korrakaitseül). Terr- teks rüütlikorporatsioonideks koond vasallid lahend küsimusi meespäevadel. Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekul – linnapäevadel. Al 1421. Valgas ja Volmaris maapäevad. Küla oli keskajal maksuringkong, mille raames nõuti andameid ja kohustusi. EE III kuningriigi koosseisus (1561-1645) Poola aeg Lõuna-Eestis: toimus Liivi halduse korrastamine. Maa jagati presidentkondadeks. Väiksemad haldusüksused olid ökonoomiad ja staarostkonnad. Staarostid allusid otse keskvõimule. 1598. ordinatsiooniga muudet presidentkond vojevoodkonnaks. Liivimaal ja Lõuna-Eestis vallataolised ühikud – vardjaskond. Vardjas või kubjas oli vahemikeks riigi ja
eest vastutava maamarssali ja kohalikku võimu teostavate käsknikega.. Piiskopiriikides vanim ja kulukaim oli Riia peapiiskopkond, talle järgnes tähtsuselt Tartu piiskopkond. Saare- Lääne piiskopkonna valitsemise muutis keeruliseks valduste killustatus. Kuramaa piiskopkond oli kõige vaesem ja iseseisvat poliitikat ei ajanud. Liivimaa maapäevad – kes seal osalesid, kus toimusid ja mis küsimusi seal arutati? Toimusid Volmaris e Valgas. Otsuste tegemisel lähtuti konsensuse põhimõttest. Seal arutati järgmisi probeeme: 1) Välispoliitilised küsimused 2) Omavahelised tüliküsimused 3) Maksud 4) Talurahva küsimused Esindatud olid 4 seisust: Riia piiskop+ teised vaimulikud; Liivi ordu meister+ orduametnikud; Vasalkondade esindajad; linnade esindajad. Liivimaa riikide välissuhted naaberriikidega. Välissuhtluses kõige aktiivsem jõud oli Saksa ordu. Piiskopid hoidsid pigem kaitsepositsioonile.
1862 – Riia Polütehnikum – ainus Balti kubermangudes tegutsenud tehniline õppeasutus. Loomulikult kasvas järk-järgult ka gümnaasiumide arv. Kui alguses ette nähtud 1gümnaasium igasse kubermangulinna – hiljem Riias juba 16, Miitavis 3, Liibavis ? 4, isegi Ida-Lätis, mis oli hariduslikult maha jäänud – Dünaburgis sajandivahetusel 2. Kooliõpetajate seminarid. Esimene Läti alade kooliõpetajate seminar 1839 Volmaris. Selle asutajaks oli jällegi ka eesti ajaloost hästi tuntud mees – Cimze. Esimesed 10 aastat tegutses Volmaris, siis kolis ümber Valka. Sellest ajast peale võeti vastu ka eesti rahvusest noormehi, kellest koolitati ennekõike kihelkonnakoolide õpetajaid. 1840 Õpetajate Seminar ka Kuramaale - tegutsema hakkas kõrvalises kohas, Irlavas. 19. saj lõpus lisandus veel üks õpetajate seminar, nn Balti Õpetajate Seminar, mõeldud kõigi kolme Balti kubermangu jaoks.
Luksuskorraldus 1780 aastal maapäeval välja antud määrus ülearuse luksuse piiramiseks. Määrus puudutas eeskätt riietust ja sõiduvahendeid, kuid ka toidumajandust. Aadlinaistele olid lubatud ühevärvilised taft- ja atlasskangad, kuid ilma kuld-, hõbe-, pits- ja lilleilustusteta. Polnud vaja kasutada välismaiseid sõidukeid, hobuseid ja hobuseriistu. Määrus laitis toitude rohkust, eriti kalli veini ning inglise õlle kasutamist. J.H.Rosenplänter Sündis 1782 aastal Volmaris, lõpetas Tartu ülikooli, mille järel töötas pastorina Toris ja seejärel Pärnu Elisabethi koguduse õpetajana. Tema tegevus Pärnus oli parimas mõttes rahvavalgustuslik. Peale kirjandusliku tegevuse oli ta aktiivne kohalike kooliolude korraldamisel ja pidas enda pool kodus kooliõpetajate ettevalmistamiseks eesti poistele ,,eraseminari". 1813 aastal hakkas ilmuma ,,Beiträge" tolle aja kohta täiesti erakordne pikemat aega ilmunud perioodiline teaduslik väljaanne,
majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks, ametkondadeks, mille keskuseks oli ametimõis. · Seisuste esindus: 14. sajandil hakkasid maaisandate kõrval Liivimaa elus üha suuremat rolli mängima läänimehed ja linnad. Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. 14.sajandi keskpaigast hakati Liivimaal korraldama iga-aastaseid linnadepäevi. 1420.aastatel hakati korraldama maapäevi, mis toimusid Valgas ja Volmaris. Maapäevadel arutati tähtsamaid sise-ja välispoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. 9. VANA-LIIVIMAA SISE-JA VÄLISSUHTED Sisesuhted: Keskaegse Liivimaa sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus. Selle vastuolu juured ulatusid 13. sajandi algusesse, mil Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi täpsemalt määratlemata.Võiluses
hirmus. 19.veebruaril annab Ivan IV khaan Ali kaudu teada, et lõpetab sõja kui talle see maks ära tuuakse. Kehtestab ühepoolse relvarahu, mis kestab 23.aprillini. Liivimaal võetakse asi ette, hakatakse 60 000 taalrit otsima. See raha kokku saadi, pakiti Tartu raekojas kastidesse ja hakkas siis see Venemaa poole liikuma. Raha koguti liivimaalastelt, võeti laenu jne. Kõik võttis aega ja märtsi lõpus peeti ka veel Volmaris maapäeva, kus arutati asja ja pandi kokku ka delegatsioon. Alles aprillis saadi alles hakata Moskva poole liikuma. Kui see saatkond aprilli lõpus Moskvasse jõudis, siis polnud enam midagi teha, venelased rahast enam huvitatud polnud. Venelased ei tundnud isegi huvi, kas see raha kaasas on. Liivimaalasi hoitakse seal mai alguseni, siis tuleb vahele 11.mai, Narva vallutamine. Ivan IV puhul sai see otsustavaks. 1.aprillil 1558 hakkas Vene pool Narvat intensiivselt pommitama. Ühelt poolt
1816 Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1817 Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad. 1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1823 Johann August von Hagen asutas Tallinnas esimese eestlaste lauluseltsi. 1834 Sindi kalevivabrik alustas tööd. 1834–38 Põllumajanduse Instituut Vana-Kuustes. 1838 Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) asutamine. Volmaris (Valmiera) asutati kihelkonnakooliõpetajate seminar (Cimze seminar, a-st 1839 1849 Valgas). 1841, Pühajärve sõda. september Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune 1843 kirjaviis. 1849 Nikolai l kinnitas Liivimaa uue talurahvaseaduse; talusid sai hakata ostma päriseks. 1851 Narva linavabriku asutamine. 1853 Eesti Loodusuurijate Seltsi asutamine.
Ordu poliitiline mõju langes tugevasti. 15. saj. jätkusid Vana-Liivimaal sisevõitlused, kus Saksa ordu oli jäänud Poola ja Leedu ühendvägede alla. Sisemisi küsimusi lahendati kogunemistel. 1421. aastal hakati pidama maapäevi, kus lahendati poliitilisi küsimusi. 1435. aastal olid esindatud 1)Riia peapiiskop, 2)vasallide esindajad, 3)ordumeister ja ametnikud, 4)Riia, Tallinna, Tartu esindajad. Maapäevi peeti Valgas või Volmaris. VÄLISPOLIITIKA 14. saj. Vana-Liivimaa seisund halvenes. Naaberriigid sõlmisid liite ja tugevnesid. Liitusid Skandinaaviariigid. KORDAMISKÜSIMUSED 1. Eesti inimasutuse vanus. 2. Mida nimetatakse muinasajaks? 3. Vanimad asulapaigad Eestis. 4. Kunda kultuur. 5. Kammkeraamika kultuur. 6. Nöörkeraamika e. venekirveste kultuur. 7. Aslakultuur. 8. Peamised alatusalad muinasajal. 9. Mis on aletamine (alepõllumajandus)? 10
õigusi selle tulemusena. 1410 Grünvaldi lahing - Saksa ordu Poola-Leedu ühendatud vägede vastu. Sakslased jäid alla. 1421 Maapäev - Arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi jne. Esindatud oli neli seisust: Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikkond; Ordumeister orduametnikega; vasallkondade esindajad (enamasti Harju- ja Virumaalt); Linnade esindajad (Riia, Tallinn, Tartu). Maapäevi peeti Vana-Liivimaa "geograafilises keskkohas" Valgas e. Volmaris e. Valmieras. 1507 - Eestlastelt võeti relvakandmise õigus, mis sisuliselt tähendas orjaks muutmist. Saarlastel olid võrreldes mandrieestlastega suuremad vabadused. VANA-LIIVIMAA VÄLISPOLIITIKA. 1480 - Ordu ründas Pihkvat, kuna vene väed olid seotud sõdadest Mongolite vastu. Ordu rünnak ebaõnnestus. 1481 - Venelased tegid vasturünnaku. 8 Walter von Pletenberg - ühendas ajutiselt Vana-Liivi sõjajõud.
tüdrukutel. Õpetajad ja õpikud- talurahvakoolide õpetajate ettevalmistamine oli pikka aega reguleerimata:vahel mingid pastorid tegid seda (Rosentpenter Pärnus ntks) ja neid oli veel ,aga riiklikult oli süsteemitu see asi. 1837 algas Eestimaal see asi normaalselt, kui avati esimene Koolmeistrite seminar. Liivimaa kubermangus valakoolide ,petajaid valmistati ette kihelkonnakoolides ja eraldis ellsied seminare pikka aega ei olnud (esimene tartus 1873). 1839 Liivimaa läti osas Volmaris rajati õppeasutus, mis oli möeldud köstrite ja kihelkonnakoolide ettevalmistamisek, 10 aastat hiljem toodi see üle Valka. 1867- esimene Jakobsoni aabits/lugemik. See tõi pöörde eesti kooli ja rahvakirjanudses. Jakobson kasutas uut kirjaviisi, alates 1870ndatest muutus see õpikutes kasutamine üldiseks. Emakeeletundidest tõrjus jakobsoni õpik välja usukirjanduse. Eesti Kirjameeste Selts oli oluline õppekirjanduse väljajandja, ligi 50 erinevat trükist andis välja.
annaabi.ee 
