alamateks teha? Küsimused olid püstitatud ja mõistetud, aga vastused paraku puudu. Veel enne seda maailmaajaloolist avalikku vaidlust hakati Hispaanias uue õigusprobleemi olemasolu tunnistama. Ühed õpetlased pidasid indiaanlasi nende alatuse ja laiskuse tõttu alaväärtuslikeks ja töökohustuslikeks, teiste arvates tulnuks vähemalt töökohustuse määr teha neile talutavaks. 40 aastat pärast Kolumbuse avastust andis õpetatud dominiiklane ja Salamanca professor Francisco de Vitoria (u 1492-1546) indiaaniküsimusele põhjaliku juriidilise seletuse. Paljude indiaanlaste tapmine ja süütutelt vara röövimine oli tuntud tõsiasi. Kuid millise õigusliku alusega sai sellist teguviisi õigustada? Kui toetuda Rooma omandamisõigusele, oleks lahendus lihtne. Selle järgi võib igaüks võtta peremeheta vara enda valdusesse ja nii kehtib see tänaseni. Kõne alla tuli ak õigus sõjasaagile. Tuli ka kaaluda, kas Lääne-Indias
kes lähtusid Bordeaux`eeskujudest. Et Tempranillo annab õhemat veini kui Bordeaux` marjad, kukkuski Riojas tammisem vein välja. Uut stiili, mis on täidlasem, pehmem ja mahlasem, asus 1970ndail juurutama Marques de Caceresi samuti prantsuse koolitusega juht Enrique Forner. Ühel omanikul võib olla mitu bodegat, millest üks harrastab traditsioonilist ( nt Faustino) ja teine modernset (Marques de Vitoria) veini. Praegu räägitakse juba postmodernistlikust Rioja veinist. See tähendab ennenägematult töömahukat aiahooldust, ( lehtede pügamine, nn roheline korje osa kobaraid eemaldatakse enne korjet, kobarate sorteerimine, üleküpsenud marjade kogumine) ja moodsaid tehnoloogilisi võtteid. Viimaste alla mahub üliküpsete marjade ülipikk kääritamine ja leotamine (kuni 30 päeva) või fermentatsioon tammevaadis. Mõistagi on postmodernismi tulemuseks eriti võimsa
lennujaama : Sao Paolo ja Rio de Janeiro. On ka suured Tubarao ja Sao Luisi sadamad. Kaubaväravaid läheduses pole. Põhiline transport toimub mööda teid, mida on ligi 2 mln km, millest on asfalteeritud ligi 185 000 km. Raudteid on 30 000 km ringis ning lennujaamu 3500. Veeteid on 50 000 km. Olulisimad sadamad on Belem, Fortaleza, Imbituba, Manaus, Paranagua, Porto Alegre, Recife, Rio de Janeiro, Rio Grande, Salvador, Santos ja Vitoria. 1960-1980 rajati mitu suurt mnt-d. 6) Seal on ka planeedi kõige rikkalikum taime- ja loomariik. Tantsimine, muusika ja jalgpall on igapäevaelu sama lahutamatud osad kui söömine. Brasiilia tuntud sambakarnevalide järgi.
Esimene piiskop Kõige rohkem Peetruse-nimelisi kirikuid on Inglismaal KASUTATUD ALLIKAD “Pühakuteraamat” Kirjastus Perioodika, Tallinn 1995 http://en.wikipedia.org/wiki/Saint_Peter http://www.katoliku.ee/index.php/et/tutvustus/pueha d/255-22-veebruar-pueha-apostel-peetruse-piiskopiau jaerje-pueha http://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_Peetri_kirik http://en.wikipedia.org/wiki/Church_of_San_Pedro_A p%C3%B3stol_(Vitoria) http://en.wikipedia.org/wiki/St._Peter%27s_Church_( disambiguation) http://www.wga.hu/ PÜHA PAULUS ‘ PAAVLIPÄEV 25 jaanuar on paavlipäev ehk Püha Pauluse päev Kristlikus kalendris Pauluse ümberpööramise püha Sauluse ristiusku pööramise päev, mil ikka ja jälle võib küsida: ‘’Kas võib Saulist Paulus saada?’’ KELLE VÕI MILLE PÜHAK? Telgivalmistajad Sadulasepad Misjonärid
50% maast hõlmavad metsad. Asturias (pealinn Oviedo)- Peamised majandusharud on toiduainetööstus, IT, kapitalikaubad ja taastuvenergia. Aragon (pealinn Zaragoza)- Peamine majandusharu on keskkonnatehnoloogia, kuid tähtsad on ka biotehnoloogia, logistika, toidutööstus, autotööstus, IT ja lennundus. Baleaari Saared (pealinn Palma de Mallorca)- Peamised majandusharud on turism, IT, tööstus, keskkonnatehnoloogia ja toiduainetööstus. Baskimaa (pealinn Vitoria-Gasteiz)- Peamised majandusharud on energiatööstus ja keskkonnatehnoloogia. Kanaari Saared (pealinnad Palmas Gran Canaria /Santa Cruz de Tenerife)- Peamised majandusharud on biotehnoloogia ja meditsiin, audiovisuaalsektor, turism, IT ja transport. Kantaabria (pealinn Santander)- Tähtsamad majandusharud on biotehnoloogia, toiduainetööstus, keskkonnatehnoloogia, autotööstus ja keemiatööstus. Castilla ja Leon- Peamised majandusharud on biotehnoloogia, energiatööstus,
Rahvusvahelise õiguse süsteemi alguse tekkeks tänapäevases mõttes olid vajalikud sotsiaalsed muutused: reformatsioon ja Euroopa ususõjad, ilmalike rahvusriikide teke, rahvusriikide tugevnemine, kaubanduslike suhete tihenemine ja rahvusvahelise õiguse geograafiline levik. Rahvusvahelise õiguse kujunemisse ja lahtimõtestamisse andsid sel perioodile mitmed nimekad juristid omapoolse panuse: hispaanlased F. De Vitoria ja F.Suarez, itaallane Alberico Gentili ning kõige enam hollandlane H.Grotius. 1.1 2.2. Vestfaali rahust. Esimese maailmasõja lõpuni (1648-1918) „Rahvusvahelise õiguse“ termin pärineb aastast 1789. Termini loojaks oli J. Bentham, kes kasutas mõistet esmakordselt oma teoses „Introduction to the principles of Morals and Legislation“. „Esmased rahvusvahelise õiguse normid olid tuletatud lääne tsivilisatsiooni
Salamanka õpilastest. Eesmärk näidata, et indiaanlased on ikkagi inimesed, kuid on teatavaid põhjuseid miks ikkagi on hispaanlaste sõda nende vastu õiglane. ,,De indis" ehk indiaanlastest. Lükkab kõigepealt ümber tavakohased argumendid. Maad olid enne indiaanlasi ammu avastatud teiste inimeste poolt. Keeldumine ristiusust sunniviisiliselt ei tohi ristida. Barbarite patud hispaanlastel pole jurisdiktsiooni, nad ei saa karistada sel territooriumil. Vitoria loomulikult õiglased põhjused 1) kõikidel inimestel õigus maailmas ilma takistuseta ringi reisida (kui ei lubata, võib sõja kuulutada) 2) ristiusu levitamine rahus (ehkki õiget usku võib vabalt levitada ja seda tuleb kuulata) 3) Ristitute kaitse Ameerikas 4) Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja 5) Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu 6) Tõeline ja vaba valik
1996 Balti Maali Triennaal Vilniuses, Leedu 1996 POKALBIAI grupinäitus Kaunase Zilinskase muuseumis, Leedu 1996 Tiese Pjüvis´96 Alytus, Leedu 1996 OPEN HE. Art Café Grafica est europea Lissone, Itaalia 1997 Eesti Graafika 1970-95 Sidney Penrith Gallery, Austraalia 1997 du XVIIIe Salon International Artistique de la Haute-Loire, Prantsusmaa 1997 "Arte y Sida" Palacio de Congressos Europa, Vitoria Hispaania 1997 Krakovi Rahvusvaheline Graafikatriennaal, Main Exhibition, Poola 1997 Katowice World Award Winners Gallery Intergrafia´97, Poola; Slovakia Rahvusgalerii, Bratislava, Slovakia; Sofia City Gallery, Bulgaaria; Varna Archeological Museum, Bulgaaria; Mini Triennal - Continents, Jelenia Góra Art Gallery BWA, Poola;
hüvanguks, pattude andeksandmise nimel Kohuseks inimesele kui kristlasele õiglane soda Kristlike naabrite vastu Vägivald on halb, aga teatud tingimustes vajalik Vägivalla positiivseks küljeks on korra taastamine Kohuseks inimesele kui vasallile, alamale, patrioodile pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase kriteeriumid paganlus pole piisav põhjus sõjaks, seega kaitse või tagasivallutamissõda 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused neoskolastikud (de Vitoria, Suarez) Keskmes individuaalne patt kuidas sõdida patuta? Sõda on õiglane vaid ühel poolel Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu humanistid kristlik patsifism (Erasmus) Sõda on ebainimlik, loomalik Unistus rahuprintsist Sõda türklaste vastu ja teatud tingimustel kristlaste vastu lubatud humanistlik (Machiavelli, Lipsius, Gentili) Keskmes kollektiivsed õigused Õiglane sõda kui kaitsesõda on igal juhul lubatud On
6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa "kolmanda Rooma" idee 9 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda 5. Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad 8. Napoleoni imperiaalne ideoloogia Vabadus, võrdsus vendlus 1. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära. 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas 4
Franck. Tuntud renessansiaja filosoofe * Francesco Petrarca (13041374) * Leonardo Bruni (13741444) * Nicolaus Cusanus (1401 1464) * Lorenzo Valla (14051457) * Marsilio Ficino (14331499) * Pietro Pomponazzi (14621525) * Pico della Mirandola (14631494) * Erasmus Rotterdamist (14661536) * Niccolò Machiavelli (14691527) * Mikolaj Kopernik (14731543) * Thomas More (14781535) * Francisco de Vitoria (c.14801546) * Martin Luther (14831546) * Huldrych Zwingli (14841531) * Juan Luis Vives (14921540) * William Tyndale (1494 1536) * Franciscus Patricius (15291597) * Michel de Montaigne (15331592) * Giordano Bruno (15481600) * Francisco Suárez (15481617) * Francis Bacon (15611626) * Galileo Galilei (15641642) * Tommaso Campanella (1568 1639) * Hugo Grotius (15831645) Renessansifilosoofia koolkondi * Heliotsentrism * Hermetitsism
neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele. 1. Loomulik reisimine ja kommunikatsioon 2. Ristiusu levitamine 3. Ristitute kaitsmine 4. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja 5. Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu 6. Tõeline ja vaba valik 7. Liitlaste ja sõprade kaitsmine 8. Barbarite mentaalne võimetus end valitseda 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed. Anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj. Euroopas. Kaasneb türannia, mis
Erasmus Rotterdamist (1466– Francisco Suárez (1548–1617) 1536) Francis Bacon (1561–1626) Niccolò Machiavelli (1469–1527) Galileo Galilei (1564–1642) Mikołaj Kopernik (1473–1543) Tommaso Campanella (1568– Thomas More (1478–1535) 1639) Francisco de Vitoria (c.1480– Hugo Grotius (1583–1645) 1546) Renessansifilosoofia koolkondi Heliotsentrism Hermetitsism Humanism Uusplatonism Sekularism Kirjandus Elmar Salumaa. Filosoofia ajalugu III. Uusaja filosoofia I. Renessansiajastu filosoofia. Tallinn, 1995. William Shakespeare William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 – 3. mai (23. aprill
*4.Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda. Las Casas indiaanlased on samasugused inimesed nagu Eurooplased ja seega on neil õigustus sõjaks eurooplaste vastu, kes on neile ülekohut teinud. Jutlustas rahumeelse kolonisatsiooni, kaubanduse ja kritianiseerimise ideest. Kuid indiaanlased pidid koheldama kui alamaid, seega tunnistas juriidilist argumenti. Sepulveda indiaanlased on metsikud barbarid, ja seega orjad, kelle isandad on hispaanlased. *5.Francisco de Vitoria õigustus vallutusele. Peab olema võimalus vabalt reisida ja kommunikeeruda, ristida inimesi (ja ristituid kaitsta), kaitsma barbareid nende türanlike valitsejate eest, tuleb kaitsta oma liitlasi ja sõpru, kuid jätta neile täielik ja vaba valik. Kui kõik inimesed on ristitud võib paavst määrata neile kristliku valitseja, samas on see ka õigustatud, kui barbarid ei saa iseenda valitsemisega hakkama. 6.Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed
24 · Uskmatutega · Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsustest · Võitlus J riigi hüveks, pattude andeksandmine · Kohuseks inimesele kui kristlasele 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Varauusaegsed traditsioonid: neoskolastikud: · Hispaanlased, enamasti Salamanca ülikooli juures: dominiiklane Francisco de Vitoria (1492-1546), jesuiit Francisco Suárez (1548-1617). Ka protestandid · Toetusid Augustinusele ja Aq. Thomasele ("Summa" kommenteerimine) · Keskmes individuaalne patt: kuidas sõdida patuta? · Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Varauusaegsed traditsioonid: humanism: · Humanistid. 2 põhisuunda: · Kristlik patsifism
Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus seega loomu poolest orjad ning hispaanlased loomu poolest isandad. Sepulveda nõudmisel 1550 Valladolidi vaidlus: las Casas vs Sepulveda, ent tulemust polnud. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele · Loomulik reisimine ja kommunikatsioon · Ristiusu levitamine · Ristitute kaitsmine · Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja · Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu · Tõeline ja vaba valik · Liitlaste ja sõprade kaitsmine · Barbarite mentaalne võimetus end valitseda 7 6
Ise nimetasid seda Mehhiko rahvaste päästmiseks. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las casas- indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed, neid tuleb vastavalt kohelda. Kuna nende õigusi on rikutud on neil õigus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonialiseerimise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda – indiaanlased on pigem loodam kui inimesed. Voorusetud ja orjad, hispaanlased on isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele ütles, et paavst ei saa annetada maad, mis kuulub juba teistele õiguspärastele valitsejatele. Teiseks need maad olid juba enne hispaanlasi avastatud. Kolmandaks, kui indiaanlased keelduvad ristiusust, siis sunniviisiliselt ei tohi ristida. Neljandaks barbarid võivad teha patte, sest teistel valitsejatel pole võimu, jurisdiktsiooni nende maade üle. Küll aga leidis ta 'õiglased põhjused' vallutuse õigustamiseks :
Püha sõda (õiglase sõja üks vorme) · Uskmatutega · Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsustest · Võitlus Jumala riigi hüveks, pattude andeksandmine · Kohuseks inimesele kui kristlasele Varauusaegsed traditsioonid I: uus-skolastikud Inimesed, kes kommenteerisid Aquino Thomase teoloogias esitatud seisukohti ja püüdsid neid kohandada kaasaegses ühiskonnas · Hispaanlased, enamasti Salamancas: dominiiklane Francisco de Vitoria (14921546), jesuiit Francisco Suárez (15481617). Ka protestandid. · Toetusid Augustinusele ja Aquino Thomasele ("Summa" kommenteerimine). · Keskmes individuaalne patt: kuidas sõdida patuta? · Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Varauusaegsed traditsioonid II: humanism · Humanistid. 2 põhisuunda:
tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse koloniastsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda indiaanlased on pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5) Francisco de Vitoria õigustus vallutusele - loomulik reisimine ja kommunikatsioon - ristiusu levitamine - ristitute kaitsmine - kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja - barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu - tõeline ja vaba valik - liitlaste ja sõprade kaitsmine - barbarite mentaalne võimetus end valitseda 6) Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed Anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj Euroopas. Kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased ,,vabadused"
Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. 19. saj. MuutusLas Casas antikolonialismi sümboliks. Humanist Juan Ginés de Sepulveda (1494-1573), Karl V kaplan ja ametlik kroonik: "Las Casas on hereetik!" Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad 5. Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele Tema seisukoha järgi ei saanud koloniaalvallutusi põhjendada keisri või paavsti kui maailmavalitsejate autoriteediga, hispaanlaste esmaavastuse õigusega (sest indiaanlased olid seal ometi ju varem), usu levitamise ettekäände (sest juba Innocentius IV oli keelanud kristlust vägivaldselt levitada), barbarite pattudega (sest need ei kahjusta otseselt kristlasi), sellega, et Ameerika olla Jumala kingitus
loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlaste põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: indiaanlased on ,,homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele Loomulik reisimine ja kommunikatsioon. Ristiusu levitamine. Ristitute kaitsmine. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja. Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu. Tõeline ja vaba valik. Liitlaste ja sõprade kaitsmine. Barbarite mentaalne võimetus end valitseda. 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed Universaalmonarhia tähendab ühe inimese piiramatut võimu suure territooriumi üle. See aga
kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele. 1. Loomulik reisimine ja kommunikatsioon 2. Ristiusu levitamine 3. Ristitute kaitsmine 4. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja 5. Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu 6. Tõeline ja vaba valik 7. Liitlaste ja sõprade kaitsmine 8. Barbarite mentaalne võimetus end valitseda 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed. ,,Universaalmonarhia" anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj. Euroopas. Kaasneb
Konverents). Rahvusvahelise õiguse ajalooline areng kuni 1648 (Vestfaali rahuni) Sel perioodil saab rääkida rahvusvahelise õiguse elementide (diplomaatia ja konsulaarsuhted, liidu- ja rahulepingud jms) esinemisest, mitte rahv.-vah. õigusest tänapäevases mõttes selleks olid vajalikud ilmalike riikide teke, reformatsioon ja Euroopa ususõjad, rahvusriikide tugevnemine, kaubandussidemed. Nimekaid autoreid: Vitoria (1483-1546), Suarez (1548-1617), Gentili (1552-1608), Grotius (1583-1645) 1648-1918 (Vestfaali rahust Esimese maailmasõja lõpuni) Esmakordne termini ,,rahvusvaheline õigus" kasutamine: 1789. aastal J. Benthami poolt. Seda perioodi iseloomustab: o rahv.-vah. õiguse normid ja printsiibid olid Lääne tsivilisatsiooni produkt, o normid olid loodud Euroopa suurte või keskmiste riikide poolt peamiselt nende endi huvides
teha. 2 Sepulveda raamatule telliti ametlik eksperthinnang ning Salamanca teoloogid mõistsid Sepulveda teooria hukka, soovitasid hoopis selle keelustamist. Sepulveda aga ei andnud järele ning nõudis, et asi selgitatakse avalikul väitlused või dispuudil Las Casase ja Sepulveda vahel. Mõlemad tõid välja argumente oma kaitseks, kuid mingile lõplikule järeldusele ei jõutud. 60. Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele Vitoria töötas välja kompromissivariandi. Ta lükkas ümber tavapärased argumendid: ütles, et paavst ei saa annetada maad, mis kuulub juba teistele õiguspärastele valitsejatele. Teiseks need maad olid juba enne hispaanlasi avastatud. Kolmandaks, kui indiaanlased keelduvad ristiusust, siis sunniviisiliselt ei tohi ristida. Neljandaks barbarid võivad teha patte, sest teistel valitsejatel pole
Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad 1548. aastal telliti ametlik hinnang. Salamanca teoloogid (dominiiklased) ja juristid mõistsid teooria hukka ning soovitasid keelamist. Sepulveda nõudmisel 1550. aastal toimus Valladolidi vaidlus: Las Casas vs Sepulveda. Tulemust sel polnud. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele 1. Loomulik reisimine ja kommunikatsioon (v.a kui ei lubata võib sõdida) 2. Ristiusu levitamine (v.a kui takistatakse...) 3. Ristitute kaitsmine 4. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja 5. Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu 6. Tõeline ja vaba valik 7. Liitlaste ja sõprade kaitsmine 8. Barbarite mentaalne võimetus end valitseda 6
Konverents). § 2. Rahvusvahelise õiguse ajalooline areng Rahvusvahelise ühiskonna tekkimine (kuni 1648, Vestfaali rahuni) Sel perioodil saab rääkida rahvusvahelise õiguse elementide (diplomaatia ja konsulaarsuhted, liidu- ja rahulepingud jms) esinemisest, mitte rahv.-vah. õigusest tänapäevases mõttes – selleks olid vajalikud ilmalike riikide teke, reformatsioon ja Euroopa ususõjad, rahvusriikide tugevnemine, kaubandussidemed. Nimekaid autoreid: Vitoria (1483-1546), Suarez (1548-1617), Gentili (1552-1608), Grotius (1583- 1645) 1648-1918 (Vestfaali rahust Esimese maailmasõja lõpuni) Esmakordne termini „rahvusvaheline õigus“ kasutamine: 1789. aastal J. Benthami poolt. Seda perioodi iseloomustab: rahv.-vah. õiguse normid ja printsiibid olid Lääne tsivilisatsiooni produkt, 1
teostab Hispaania vaenulikkust. Ta ütleb, et indiaanlased pole täisväärtuslikud inimesed, seega loomu poolest orjad, neil puudub arusaam sedustest, loomupärastest reeglitest, inimohverdus, kannibalism = nad ei ole inimesed ja nad tuleb alistada. 1548 telliti Sepulveda raamatule ametlik hinnang. Salamanca teoloogid mõistsid Sepulveda teose hukka. 1550 suur dispuut las Casase ja Sepulveda vahel, kestis nädalaid, tulemust ei leitud. Ametlik seisukoht : kompromissvariant. Francisco de Vitoria argumendid (1485-1546). 1539 hinnang indiaanlaste ristimise kohta. Lükkab ümber tavapärased argumendid : paavst ei saa annetada, indiaanlastel tegelikult legitiimne riik, need maad olid juba enne hispaanlasi avastatud, sunniviisiliselt ei tohi ristida, barbarid võivad teha patte, sest teistel valitsejatel pole võimu, jurisdiktsiooni nende maade üle. Vallutuse õigustamine : kõikidel inimestel on õigus maailmas vabalt ringi reisid. Ristiusu rahumeelne levitamine lubatud,
Kristlased pidasid pärismaalaste maid terra nullius'eks asustamata maadeks. Tegelikult need maad olid asustatud pärismaalaste poolt, kuid kristlased lihtsalt ei tunnustanud seda. Kuid kas neil pärismaalastel ikka on mingid õigused? Hispaania õigusteoreetikud siiski tunnustasid, et need pärismaalased ei ole ikka asja staatuses, vaid mingid õigused neil siiski on. Sellest kujuneb välja hispaania moraal-teoloogiline koolkond. Selle juhtivad teadlased olid Suarez ja Vitoria. Nad on ka rahvõ teoretiseerimise algusepanijad. Loomuõigusest 3 tulenevalt on ka teistel oma õigused. Tegemist ei pruugi olla võrdse suhtega, kuid nad ei ole ka õigusetuses seisundis. Loomuõiguse periood Loomuõiguse järgi tuleneb õigus asjade loomusest. Teoloogilise loomuõiguse järgi on Jumal andnud asjadele selle loomuse. Seega on tegemist religioosse käsitlusega. Ratsionaalse
vaatama pikemas perspektiivis. Lühiajalise suhtluse reguleerimine varasem. Mõtlejad: - Machiavelli (kuni 1500) – eristas poliitikat ja moraali (erinevad asjad), jätkas Thukydidese mõtteid. Tema poliitiline põhimõte oli Itaalia ühendamine, milleks kõlbasid kõik vahendid, õigustamist vajamata, valitseja võis sõna võtta ja seda tagasi võtta, kui usku vaja vahetada, siis tuleb seda teha. Tema ideaaliks oli Rooma riik. - Vitoria – kontsentreerus riigile, tõi välja universaalsed ideed (universalismi esindaja). Tema suur panus: ülemvõimu õigustamine, kuidas õigustada vallutusi, suurvõimu. Esialgne: Jumal lubab seda. Kristluse nimel tehtud vallutusi õigustatud ka mõnevõrra varem. - Bodin (hilisem kui eelmised) – suveräänsuse väljatooja, mitte küll sellisel kujul nagu tänapäeval, aga hakkas sellest esimesena jõuliselt rääkima (ka jumalik suveräänsus). Välissuhtluses puudub ülemvõim
" "Tratado sobre las justas causas de la guerra contra los indios": Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Loomu poolest orjad, hispaanlased loomu poolest isandad. 1548 telliti ametlik hinnang. Salamanca teoloogid ja juristid mõistsid teooria hukka ning soovitasid keelamist. Sepulveda nõudmisel 1550 Valladolidi vaidlus: Las Casas vs Sepulveda. Tulemust polnud. 5. Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele Argumendid, mis ei päde: a. Paavsti annetus <-> indiaanlased on oma maa täieõiguslikud valitsejad b. Maade "avastamine" naeruväärne, seal olid ju juba indiaanlased c. Keeldumine ristiusust <-> sunniviisiliselt ristida ei tohi d. Barbarite patud <-> hispaanlastel pole jurisdiktsiooni, nad ei saa karistada teisi rahvaid mingite pattude eest
Kaasneb pattude andeksandmine (loomuseisundis) Kohuseks inimesele kui kristlasele Hugo Grotius (1583-1645) Varauusaegsed traditsioonid I: uus-skolastikud Hugo Grotius õiglasest sõjast Dominiiklane Francisco de Vitoria (1492-1546), jesuiit Francisco Suárez Inimloomuse 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteemi (1548-1617). Ka protestandid. alus Toetusid Augustinusele ja Aquino Thomasele Skeptik Carneades: õiglus = kasulikkus Keskmes individuaalne patt: kuidas sõdida patuta
kastiilia alamaid. Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu, kes on neile ülekohut teinud. Siiski tunnistas juriidilist argumenti: indiaanlasi tuleb kohelda kui alamaid (paavsti suveräänsuse luba kõigile vallutamata Atlandi maadele). Sepulveda: indiaanlased on pigem loomad, metsikud barbarid; oma metsiku loomu poolest orjad, kelle isandad on loomu poolest hispaanlased. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele 1) Loomulik vaba võimalus reisida ja suhelda 2) Inimeste ristimine 3) Ristitute kaitsmine 4) Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata alale kristliku valitseja 5) Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu. Kui barbarid ei saa iseenda valitsemisega hakkama, võib paavst ka neile kristliku valitseja määrata. 6) Tõeline ja vaba valik 7) Sõprade ja liitlaste kaitsmine, samas tuleb jätta neile täiesti vaba valik 6
Selle torni puust tipu hävitas äike 1823. aastal. (Autori märkus.) 109 Tõesti, kui parast kauast kobamist mööda järsku spiraaltreppi kellatorni paksu müüri sees viimaks äkki välja jõuda ühele kahest platvormist, täis päikest ja õhku, siis avaneb suurepärane vaade igasse külge omamoodi vaatepilt, mida kergesti võivad kujutleda need meie lugejad, kel õnn on näha olnud mõnda säilinud gooti stiilis linna täielikuna, tervikuna, nagu seda on Nürnberg Baieris, Vitoria * Hispaanias või veel väiksemad paigad, kui nad ainult hästi on säilinud, nagu Vitre * Bretagne'is või Nordhausen * Preisimaal. Pariis kolmesaja viiekümne aasta eest, viieteistkümnenda sajandi Pariis oli juba tol ajal hiiglalinn. Meie, pariislased, oleme üldiselt eksiteel, kui arvame, et Pariis on hiljem palju laienenud. Louis XI ajast peale pole ta palju üle kolmandiku juurde võtnud. Kindlasti on ta palju rohkem kaotanud kauniduselt kui võitnud suuruselt.
the system. References Alãna, G. H., J. C. Crespo, A. H. Marteache, M. Aguado, and J. G. Gonzalez. 1996. Implantacion del sistema Recognition of a Food HACCP en la industria cárnica. Servicio Central de Safety Management Publicationes del Gobierno Vasco. Vitoria-Gasteiz, Spain: Gubierno de España. System Implemented in Björkstén, B., R. Crevel, C. Hischenhuber, M. Løvik, F. a Food Industry Samuels, S. Strobel, S. L. Taylor, J. M. Wal, and R. Ward. 2008. Criteria for identifying allergenic foods Compliance of a food-safety management of public health importance
annaabi.ee 
