Brasiilia turismismajanduse arengu eeldused (0)

1) Idas on Brasiilial ligi 3000 km Lõuna-Atlandi ookeani rannikut, sealhulgas maailmakuulsad rannad Ipanema ja Copacabana
2) Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 40-60 pikkuskraadi vahel. Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm (olenevalt asukohast). Suvel Brasiilia asub subtroopikas. Kui Brasiilias on suvi, on meil talv ja vastupidi. Juuni, juuli ja august on Brasiilias talvekuud, temperatuur langeb vahemikku 13 - 18°C. Suveperioodil - detsember, jaanuar, veebruar, märts - on temperatuur vahemikus 26 - 39°C. Vihma võib Brasiilias sadada aastaringselt , iseloomulikud on troopilised tugevad ent lühiajalised vihmahood. Rannikualadel on valitsev soe troopiline kliima.
Amazonase madalikul on aastaringselt väga niiske ja palav . Amazonase aladel on kliima jagunenud veetaseme järgi vee madal- ja kõrgperioodiks. Sealne loodus ja kohalikud külainimesed sätivad oma elu lähtuvalt jõe veetasemest. Novembris hakkab jõevesi tõusma saavutades vete kõrgperioodi märtsiks. Märtsist juunini on Amazonase jõetase kõige kõrgem, seejärel hakkab veetase alanema ning oktoobriks saavutab jõgi madalaima taseme.
3) Kliima, kõigile midagi – nii suurepärased supelrannad kui ka mägimetsarajad, vihmametsad, eksootilised saared ja rahvuspargid .
Rio de Janeiro on sadamalinn Brasiilias ja samanimelise osariigi pealinn. Asub Guanabara lahe ääres. Linn on tuntud muuhulgas karnevalide, Copacabana ja Ipanema supelrandade, Suhkrupeamäe ja 32 meetri kõrguse Jeesus Kristuse kuju poolest.
Pão de Açúcar (eesti keeles Suhkrupeamägi) on kaljumägi Brasiilias Rio de Janeiros ja üks tuntumaid vaatamisväärsusi. Mägi tõuseb merepinnast 396 m kõrgusele. Tippu viib 1400 m pikkune köisraudtee.
Ipanema on Rio de Janeiro linna lõunaosas Atlandi ookeani rannikul asuv linnaosa ning eelkõige tuntud seal asuva supelranna poolest. Supelrannas orienteerutakse vetelpäästetornide (Posto) järgi. Ranna läänepiiril asuvad mäed Dois Irmãos ('Kaks Venda'). Ipanema on asutatud 1894. aastal ja on tänapäeval üks linna kallemaid piirkondi. Avenida Vieira Soutol asuvate elamute ruutmeetrihind on Brasiilia kalleim.
São Paulo asub Atlandi ookeani rannikust 80 km kaugusel ning on Brasiilia ja kogu Lõuna-Ameerika suurim linn. Koos eeslinnadega elab seal ligi 20 miljonit inimest. Erinevat päritolu immigrantide tõttu on linn multikultuurne, suuremad etnilised rühmad on portugali, itaalia, saksa, hispaania , aafrika, liibanoni ja jaapani päritolu. Linn on tuntud sudu, suure helikopteripargi ja paljude pilvelõhkujate poolest.
Iguaçu juga asub Brasiilia ja Argentina piiril. See on 2,7 kilomeetri pikkune, 82 meetrit kõrge ning koosneb 270 väiksemast joast. Juga jaotatakse Iguazú rahvuspargi (Argentina) ja Iguaçu rahvuspargi (Brasiilia) vahel. Iguaçu juga on oluline turismiobjekt. Ligi pääseb nii jalgsi , autoga kui ka paadiga .
4)Brasiilia on arengumaa ning seal valitseb suur majanduslik ebavõrdsus.
5)Suurim kaubasadam on Tubarao. Brasiiliat läbivad ka suured jõed nagu Amazonas, Sao Francisco , mille ääres asuvad ka suurlinnad, seega on levinud jõetransport. Võrreldes Euroopa ja Põhja-Ameerikaga on raudtee- ja õhutransport vähelevinud ja –arenenud. Raudteevõrgustiku tihedus on ainult 4-8 km 1000km² kohta. Autosid on Brasiilias 100-250 tuhande inimese kohta. Infrastruktuurirajatistest on Brasiilias 2 suurt, üle 20 mln reisijaga lennujaama : Sao Paolo ja Rio de Janeiro. On ka suured Tubarao ja Sao Luisi sadamad. Kaubaväravaid läheduses pole. Põhiline transport toimub mööda teid, mida on ligi 2 mln km, millest on asfalteeritud ligi 185 000 km. Raudteid on 30 000 km ringis ning lennujaamu 3500. Veeteid on 50 000 km. Olulisimad sadamad on Belem, Fortaleza, Imbituba, Manaus, Paranagua, Porto Alegre, Recife, Rio de Janeiro, Rio Grande , Salvador, Santos ja Vitoria. 1960-1980 rajati mitu suurt mnt-d.
6) Seal on ka planeedi kõige rikkalikum taime- ja loomariik . Tantsimine, muusika ja jalgpall on igapäevaelu sama lahutamatud osad kui söömine. Brasiilia tuntud sambakarnevalide järgi.