töömälu fonoloogiline komponent informatsiooni lühiajaliseks (phonological loop)? säilitamiseks. Seal toimub informatsiooni säilitamine, aga ka mälujälje pidev värskendamine korduva artikuleerimise abil. 2. Millist informatsiooni töötleb Selles komponendis hoitakse visuaalset ÕO9 töömälu visuaal-ruumiline ja ruumilist informatsiooni. See on komponent (visuo-spatial sketch- süsteem säilitamaks ja manipuleerimaks pad)? visuaalselt infot. Nagu fonoloogiline komponent, on ka see piiratud mahuga. Visuaal-ruumiline komponent salvestab objekti kuju ja värvi ning hoiab informatsiooni objekti paiknemise kohta
Kui paluda osalejatel taolise katse jooksul pidevalt öelda mõnd sõna, siis see efekt kaob, sest ..... (kaks sõna) tõttu ei saa katseisikud visuaalselt esitatud materjali sisekõne abil viia töömälu fonoloogilisse komponenti. 12. Kui lektor näitab loengus tekstirohket slaidi, võib osa tema jutust kuulajate tähelepanuta jääda, kuna nende töömälu fonoloogiline komponent on slaidil olevast tekstist ülekoormatud. Kui slaidil on aga põnev foto, töötleb seda ennekõike töömälu visuaal-ruumiline komponent ning lektori jutu jälgimine on lihtsam. Kui lektor esitab aga väga palju uusi mõtteid lühikese aja jooksul, võivad kuulajad järje kaotada töömälu keskse kontrolli komponendi ülekoormatuse tõttu. 13. Teadvust peetakse enamasti emergentseks fenomeniks ehk madalama taseme protsesside koosmõjul tekkivaks kvalitatiivselt uueks nähtuseks. 14. Milline järgnevatest lausetest kirjeldab töömälu funktsiooni kõige adekvaatsemalt? Info
Toitumise ja töömälu vahelised seosed Üha enam tõuseb meedias teemana üles tervislik toitumine ja räägitakse palju sellest, mida ja kui palju peaks sööma. See võib inimestes suurendada soovi ja samas ka survet tarbida just tervlislikku toitu. Siiski on liigsöömine ja ülekaalulisus arenenud maades suur probleem. Mind on pannud mõtlema just olukorrad, kus inimesed üritavad pidada dieeti või luua endale uusi toitumisharjumusi, kuid mingil põhjusel see ei õnnestu. Miks on see nii? Põhjuseid on kindlasti palju, aga loengu teemadest lähtuvalt otsustasin ma uurida töömälu ja toitumise vahelisi seoseid, kuna töömälu ülesandeks on ebasoovitavate ihade ja kiusatuste allasurumine. Bryani ja Tiggermani (2001) uurimusest selgus, et ülekaalulistele naistele ettekirjutatud dieet ei mõjutanud kognitiivset sooritust (sealhulgas töömälu). Dieedil olemine suurendas kontrollitunnet enda kaalu ja söömiskäitumise üle. Samas mõju...
alakomponenti: fonoloogiline hoidla (toimub info säilitamine) ja artikulatoorse kordamise komponent (mälujälje pidev värskendamine korduva artikuleerimise abil) 2. Millist informatsiooni töötleb Visuaal-ruumilise töömälu ülesandeks on ÕO9 töömälu visuaal-ruumiline komponent hankida mõtestatud teavet objektide (visuo-spatial sketch-pad)? välimuse ja funktsioonide kohta, säilitada nende kujundeid, positsioone. Hoitakse erinevat visuaalset ja ruumilist infot. Mahutavus 3-4 objekti korraga. Visuaalne register salvestab kuju ja värvi, sisemine
MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID MOTIVATSIOON – üldine asjade kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab - vajadus - motiiv - eesmärk VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERAR...
Kurtide puhul on raskusi viibete valikul ja nende moodustamisel, samal ajal ei pruugi olla raskusi teiste motoorset vilumust nõudvate ülesannete täitmisel. Kurtidel esinevad samasugused afaasia vormid kui kuuljatel. Kahjustused samades piirkondades mis suuliste keelte puhul. Keeleline analüüs toimub samades piirkondades mis suulistel keeltel. Parema poolkera kahjustusega kurdid viiplevad selgelt ja mõistavad viipekeelset kõnet, isegi kui mittekeeleline visuaal-ruumiline taju on suures osas kahjustunud. Kui kahjustunud on parem poolkera, on raskusi sidusa teksti, tervikliku pildi nägemisel. Ruumisuhetest ei saada aru, aga viipekõne ise on kahjustuseta, viibeldes püsitakse teemas, kuid ei suudeta terve loo vältel säilitada algul loodud ruumisuhteid. Vasaku poolkera kahjustuse puhul pole patsiendid võimelised grammatilist infot analüüsima. Viipekõne töötlemine ja kõneloome sarnaneb rohkem suuliste keelte töötlemisega kui muu visuaal-ruumilise
Andekad õpilased Huvitavat: müüte ja müüdimurdmisi andekate kohta Andekad lapsed on targad ja seetõttu saavad nad ise hakkama (müüt). Kui lastele ei anta võimalusi ennast arendada ja esineda vastavalt võimetele, kaotavad nad nii motivatsiooni kui ka huvi. Kui aju ei saa küllaldaselt stimulatsiooni, siis lapse õppimisvõime halveneb. Andekad õpilased on edukad kõigis ainetes (müüt). Ehkki paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, ei käi see kaugeltki mitte kõigi õppeainete kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades, olles mõnel alal üsna nõrgad. Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekad lapsed on ühesugused (müüt). Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Just seetõttu vajavad andekad lapsed eriti individuaalset lähenemist. Mis on andekus? Andekuse määratlus on aluseks sellele, kuidas me tuvastame andekaid lapsi. E...
tekkimiseni ajus? / Under what conditions does the simultaneous occurrence of events lead to the formation of an association in the brain? 1. Millist Töömälu fonoloogiline komponent hoiab ja töötleb verbaalset informatsiooni informatsiooni. See koosneb hoidlast ja kordamismehhanismist ehk töötleb töömälu korratakse infot peas nagu sisemist häält. See aitab inimestel fonoloogiline kauem infot töömälus hoida. komponent? 2. Millist Visuaal-ruumiline komponent hoiab visuaalset ja ruumilist informatsiooni informatsiooni ning töötleb seda. See koosneb sisemisest hoidlast ja töötleb töömälu sisemisest kuvandist. Säilitab lühiajaliselt infot objektide kuju ja värvi visuaal-ruumiline ning liikumise ja ruumilise asetuse kohta. Näiteks on see piltide komponent? meelde jätmisel kasutusel. 3. Milline roll on Töömälu keskne kontrolli komponent on töömälu võtmekomponent.
Töömälu Millised on töömälu omadused? Tähelepanu kontroll, stiimulitele tähenduse andmine, seoste loomine. Kõige üldisemalt öeldes sisaldab teadlikku informatsiooni. Koosneb: kodeerimisest, säilitamisest, meenutamisest, äratundmisest, tuttavlikkusest, värskendamisest, ajalise järjekorra seadmisest, sidumisest, tähelepanust, pärssimisest. Milline on Baddely ja Hitchi poolt 1974.a väljapakutud töömälu mudel? Keskne- täidesaatev tähelepanusüsteem, fonoloogiline ring ja visuaal-ruumiline visandiplokk. Milline on Baddeley mitmekomponendiline mudel ning uuendused võrreldes vanema mudeliga? Lisaks eelnevalt olemasolevatele osadele on juures episoodiline puhver mis säilitab integreeritud kujutisi mis moodustavad teiste lühiajalist emälu osade visuaalsete, ruumiliste ja verbaalsete koodide seostumisel pikaajalises mälus oleva informatsiooni. Millest koosneb fonoloogiline ring ning milleks see vajalik on? Ülesandks on hoida ajuiselt
* Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest s.o. dünaamiline lokalisatsioon * Nt. lastel kõnega seotud parem ajupoolkera Aju funktsionaalne asümmeetria:Parem ja vasak ajupoolkera on erineva funktsiooniga: lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis holistlik (parem) vs analüütiline-järjestav (vasak). à Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest rohkem arendada paremat poolkera lapsik jutt! Aleksander Luria jaotas peaaju kolmeks erineva üksteist täiendava funktsiooniga blokiks:
hall- ja valgeaine suhe dx > sin valgeainet; tsütoarhitektoonika modulaarsus dx < sin. Rohkem valgeainet – suurem võimalus seostada kaugemal olevate neuronite funktsioonidega jne. Rohkem hallainet – suurem võimalus seostada lähedal olevate neuronitega jne. b. Elektrofüsioloogilised c. Biokeemilised d. Kliinilised – dominantne vs mittedominantne; verbaalne vs visuaal-ruumiline; abstraktne vs konkreetne. e. Infotöötlusviisilt – analüüsiv (seriaalne) vs sünteesiv (holistlik). 4. Poolkerade koostöö: a. Kõige keerulisem vaimne tegevus, s.o uue info omandamine ja loomine efektiivsem asümmeetriline funktsiooniga (!) poolkerade koostöös. b. Näiteks loovus (uue ja väärtusliku produkti loomine) – olemasoleva info (sin)
fonoloogiline hoidla (toimub indormatsiooni säilitamine) ja artikulatoorse kordamise komponent (mälujälje pidev värskendamine korduva arikuleerimise abil).. 2. Millist informatsiooni töötleb Ülesandeks hankida mõtestatud teavet ÕO9 töömälu visuaal-ruumiline objektide välimuse ja funktsioonide kohta, komponent (visuo-spatial sketch- säilitab kujundeid, positsioone. Hoitakse pad)? visuaalset ja ruumilist infot. Mahutavus 3-4 objekti korraga. Visuaalne register salvestab kuju ja värvi, sisemine kirjutaja ruumis paiknemise 3
üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest. Samad funktsioonid võivad olla ajuga erinevalt seotud s.o. dünaamiline lokalisatsioon Nt. lastel kõnega rohkem seotud parem ajupoolkera Erineva funktsiooniga on parem ja vasak ajupoolkera: * lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis holistlik (parem) vs analüütiline-järjestav (vasak) * Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Sissejuhatus psühholoogiasse 60 Aju kolm funktsionaalset blokki Aleksander Luria jaotas peaaju kolmeks erineva kuid üksteist täiendava funktsiooniga blokiks:
* Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest – s.o. dünaamiline lokalisatsioon * Nt. lastel kõnega seotud parem ajupoolkera Aju funktsionaalne asümmeetria: Parem ja vasak ajupoolkera on erineva funktsiooniga: lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis – holistlik (parem) vs analüütiline-järjestav (vasak) Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik – seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest rohkem arendada paremat poolkera – lapsik jutt! Aleksander Luria jaotas peaaju kolmeks erineva
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus: o Struktuurid või ’mehhanismid’ : kuidas ja miks inimene käitub nii nagu ta käitub – kitumise seletamine o Mõõdetavad individuaalsed erinevused: mõned inimesed on näiteks ekstravertsemad kui teised; nendel erinevustel ei ole ühtainsat seletust Isiksuse mõõtmine Enesekohased...
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (sig...
* Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest – s.o. dünaamiline lokalisatsioon * Nt. lastel kõnega seotud parem ajupoolkera Aju funktsionaalne asümmeetria: Parem ja vasak ajupoolkera on erineva funktsiooniga: lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis – holistlik (parem) vs analüütiline-järjestav (vasak) 116 Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik – seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest rohkem arendada paremat poolkera – lapsik jutt! 117 Aleksander Luria jaotas peaaju kolmeks erineva üksteist täiendava funktsiooniga blokiks:
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS –...
maailmast, verbaalselt vahendatud), protseduuriline (oskused, tegevused, harjumused) 3. Teadvustatuse tase eksplitsiitne (ligipääsetav, selgem, jälgitav) ja implitsiitne Tajust siseneb info psüühikasse. Info läheb sensoorsesse mällu, edasi läheb info töömällu, see on väike osa, millega tegeletakse edasi. Töömälu koosneb alakomponentidest fonoloogiline silmus (hoidla, kordamine), keskjuhtiv süsteem (tähelepanu) ja visuaal-ruumiline hoidla. Töömälu on nagu töölaud, kus kasutatakse ka püsimälust saadavat infot. Teatud info sisestatakse töömälust püsimällu, kus säilitatakse infot kaua, võib ka elu lõpuni. Püsimälus on eraldi semantiline, protseduuriline ja episoodiline mälu eraldi (vt slaid). Mälu protsessid Oluline on aru saada, mis toimub mälu protsessides: o Salvestamine selleks kasutame erinevaid strateegiaid (kordamine ja selle hajutatus,
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutradit...
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, er...
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on erine...
Mõjutatud emotsioonidest, enesetundest Keeleliselt vahendatud (seos meeldejätmisega) Taju erinevusi õpilastel iseloomustab: kiirus ja täpsus osad ja tervik osade alusel üldistamine ajas ja ruumis orienteerumine Töömälu: Info aktiivne töötlemine Maht on piiratud Suutlikkust suurendavad varasemad teadmised, automatiseerumine, känkimine (suure mahuga info grupeerimine) ja sturktueerimine Visuaal-ruumiline, sõnaline info, tähelepanukeskus Soovitusi: esita lühikesi ja selgeid juhiseid jälgi, et ei tekiks ülekoormatust abista lapsi nende tööde kontrollimisel ja vigade parqandamisel harjuta lastega vajalikke tegevusi, et need automatiseeruksid uudsed ülesanded esita eraldi ja rõhuta nende erilisust Pikaajaline mälu: Deklaratiivne mälu- semantiline (sõnad ja mõisted), episoodiline (kogemused ja mälestused)
Gardneri multi intelligentsuse teooria on hinnatud pedagoogide seas, kuid saanud palju kriitikat teadlastelt. Eelkõige seetõttu, et need võimekused ei ole mõõdetavad ja seetõttu ei saa me väita, kas need ikka on üksteisest sõltumatud või erinevad. Howard Gardner väitis, et ei ole olemas ühte üldvõimekust, vaid suisa 9 üksteisest erinevat intelligentsust. Nendeks on: lingvistiline ehk keeleline loogilis-matemaatiline muusikalis-rütmiline visuaal-ruumiline kehalis-kinesteetiline interpersonaalne ehk teiste inimeste tunnetamisega seonduv intrapersonaalne ehk enesetunnetamisega seonduv naturalistlik ehk looduslik-loomulik eksistentsiaalne 121. Millest koosneb emotsionaalne intelligentsus? Emotsionaalne intelligentsus ehk EQ koosneb 5 võimest: enda emotsioonide äratundmine enda emotsioonide kontrollimine enda motiveerimine teiste inimeste emotsioonide äratundmine võime luua ja hoida suhteid
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They ...
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süste...
annaabi.ee 
