Kultuuripärandiga teiste hinge ja südamesse Kuna laulul ja tantsul on eestlaste minevikus ja ajaloos suur osatähtsus, siis tänapäeval pööratakse aina enam tähelepanu traditsioonidest kinnipidamisele ning just tänu sellele oleme me tunnistajateks laulu- ja tantsupeo toimumisele, populaarsusele ja eripärale. Leian ja toon välja tähtsa ürituse olemuse, põhiväärtused ning tuleviku vaated. Missioon peegeleb üldjuhul millegi olemust ning on kõige aluseks. Laulu- ja tantsupeo olemus seisneb kultuuripärandis, vaba rahva põhimõttes ja koorilaulu väärtuse edasikandmises. Eesti rahvas suhtub eelnimetataud pidustustesse kui kultuuripärandisse, sest tegu on eelkäijate poolt looduga ning omab reaalset ja hingelist seost mineviku ja tänapäeva vahel. Küll on laulupidu eestlaste jaoks veidi hingelähedasem kui tantsupidu, sest laulval revolutsioonil (1988-1991) on ka tähtis roll Eesti taasiseseisvumise ajaloos. ...
Kuressaare Gümnaasium Heureka Teaduskeskus ja Fazeri kommitehas Referaat Koostaja:Kärt Hansen Klass: 7 c Kuressaare 2014 Sisukord Heureka teaduskeskus.................................................................................................................3 Põhinäitusel:............................................................................................................................3 Veel pakutakse:.......................................................................................................................3 Ajalugu....................................................................................................................................4 Vahetuvad näitused 2011:....................................................................................................4 ...
.........................................................10 KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU..........................................................................11 2 SISSEJUHATUS Kommunikatsioon on kõige laiemas tähenduses informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine. Suhtlemise osana on ta selle informatiivne külg. Edukat kommunikatsiooni ei ole võimalik saavutada vaid öeldes teistele, mida me tahame, visiooni viimine töötajate teadvusesse peaks kaasama laia tegevuse ja ülesannete ringi. Kommunikatsioon on tihedalt seotud organisatsiooni struktuuri, protsesside ja kultuuriga, kuna just need kolm tegurit aitavad kommunikatsioonisüsteemi üles ehitada. Mida keerulisema ülesehitusega on organisatsioon, seda mitmekesisemaid kommunikatsioonikanaleid ta eeldab. (Valk 2003:199) Antud grupitöö teemaks on kommunikatsiooni probleemid Päästeametist komando tasandini
diktaator) roll olnud sageli võimu keskne (juhi käske või korraldusi täidetakse tema poolt omatava võimu tõttu ehk hirmust saada karistada). Kaasaegne juhtimine lähtub aga tõsiasjast, et inimesed ei allu võimule, kuna neil on demokraatlikus ühiskonnas valikuvabadus. Seetõttu tuleb inimesed juhi poolt kaasata tegevusse vabatahtlikkuse alusel. Juht peab seetõttu käskude ja keeldude asemel looma visiooni ja näitama isiklikku eeskuju visiooni alusel seatud eesmärkide saavutamiseks. Juht on tänapäeval aina enam liidri ehk teenäitaja rollis. Juht peab tulemuste saavutamiseks suutma luua arusaadava visiooni tulevikust ja seadma selle alusel eesmärgid, millega inimesed saavad oma isiklikke eesmärke siduda. Kaasaegset juhti eristab traditsionaalsest (võimu alusel talitavast) juhist see, et teda järgitakse vabatahtlikult. Näiteks seetõttu, et mõistetakse eemärgi olulisust või eesmärgi sidet isikliku arenguga. Juhtimise
Tootmisettevõtte juht usaldab täielikult vaid iseennast, võtab vastu otsuseid, muudatusi, konsulteerimata ettevõtte teiste tasandite inimestega. Seetõttu puudub organisatsiooni liikmetel initsiatiiv, nad ei võta vastutust, ei otsita probleemidele lahendusi ning töötajatel puudub usaldus iseenda, oma töö ja tööandja vastu. Peter Senge 5 distsipliini Süsteemne mõtlemine Isiklik meisterlikkus Org. liikmete mõttemudelite muutmine Ühise visiooni loomine Meeskondlik õppimine Süsteemne mõtlemine Ettevõtte töötajatel puudub uus maailmanägemine, mis on uutmoodi organisatsiooni ülesehitamise aluseks. Töötajatel puudub võimalus kaugemale kui hetke tööülesanded mõelda. Isiklik meisterlikkus MIS ON ANTUD Puudub kindel ETTEVÕTTES eesmärgitunnetus ja PUUDU? missioon Õppimine ei ole töötajate
· konkurentsivõimelise hinna pakkumine Märksõna: "doing things right" Funktsionaalse tasandi strateegia Peab aitama konkurentsieelist saavutada läbi -kvaliteedi -säästlikkuse -toodete uuendamise -kiire reageerimise kliendi vajadustele ja ootustele Globaaltasandi strateegiad Peavad tagama ettevõttele turupositsiooni globaalses konkurentsis -välisstrateegia -mitme tegevuspiirkonna strateegia Strateegilise juhtimise protsessi 9 etappi 1. Missiooni, visiooni ja eesmärkide kindlaksmääramine 2. Väliskeskkonna analüüs, PEST analüüs 3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine 4. Organisatsiooni ressursside analüüs 5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine SWOT analüüs Strateegilise juhtimise protsessi 9 etappi 6. Missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele ja vajaduse korral strateegiate ümbersõnastamine 7. Strateegiate rakendamine ja elluviimine 8. Turuosa tundmaõppimine ja toodangu
TASAKAALUS TULEMUSKAART (Balanced Scorecard) 1. Meetodi lühikirjeldus Tasakaalus tulemuskaart on unikaalne organisatsiooni poolt kehtestatud tasakaalustatud mõõdikute süsteem eesmärkide täitmise mõõtmiseks ja strateegia rakendamiseks kõigil tasanditel. Tasakaalustatud tulemuskaart on juhtimismeetod, kus ettevõtte igapäevategevus on seotud tema visiooni ja strateegiliste eesmärkidega sobivalt valitud suhtarvude süsteemi abil. 2. Milline on selle meetodi kasutamise eesmärk Tasakaalus tulemuskaardi aluseks on organisatsiooni põhiliste eesmärkide vaheliste põhjus- tagajärg seoste leidmine ühtse visiooni saavutamiseks. Klassikaline tasakaalus tulemuskaart jagab strateegiast tulenevate eesmärkide elluviimiseks vajalikud tegevused neljaks tasakaalustatud valdkonnaks. · Finantsid · mida ootavad meilt omanikud ja rahastajad?
Koolitusplaani näidis Sihtgrupp Koolituse liik Koolituse sisu / eesmärgid Koolituse maht Juhtkond Juhtimiskoolitus / * juht kui visiooni looja ja 4 x 2 päeva treening innustaja * väärtuspõhine lähenemine strateegiale * sisemine turundus kui juhi töövahend * õppiva organisatsioonini jõudmise teed ja vajalikud kompetentsid
vabakaubandusest tulenevate nähtustega.Globalisatsioon on viinud organisatsioonide rahvusvahelistumiseni. Globaliseerumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Majanduses peab muutus suurendama väärtust ehk siis kliendiväärtust või tootja väärtust. Innovatsiooni eesmärgiks on positiivne muutus. Strateegia on tee, mille organisatsioon valib oma kujutluse ehk teise sõnaga visiooni, missiooni ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Strateegia põhiline eesmärk on tootlikuse kasvatamine. Strateegia on plaanide ja eelarvete koostamise aluseks. Füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE on füüsiline isik, kes tegeleb majandustegevusega. OÜ on juriidiline isik, täiesti iseseisev objekt. Fie plussideks on: 1)Kassapõhine arvestus raha laekumine on tulu ja väljaminek kulu. 2) Lihtne raamatupidamine, aastaaruannet ei pea tegema, ainult tuludeklaratsiooni.
Millel pole mingit väärtust. Nüüd, pärast ligikaudu kaheksamiljardilist kärbet valitseb igati õige arusaam, et vaid selle lõikega piirduda ei saa ning edasine tähelepanu peab keskenduma abinõudele, mis aitaksid majanduse uuesti tõusujoonele. Et poliitikud ja isegi professionaalsetest majandusteadlastest asjatundjad pakuvad seejuures erinevaid toimimisstsenaariume, on paraku paratamatus. See omakorda aga tekitab segadust ning on pannud kurtma üldise ja kõikehõlmava visiooni puudumise üle. Kuid visioon selle sõna tõelises tähenduses ei ole majandusvaldkonna kategooria. See ei paikne majandussfääris. Visiooni kõrval on isegi raha vaid abivahend. Abivahend visiooni elluviimiseks. Ning visiooni tuleb otsida hoopis mujalt. Väärtuste maailmast. Maailmast, kus see kriis sündis.
Tsiteering: „ ... emotsinaalne pilk sellele seaduse põhjusele on minu meelest see, et teatud rindkonnad maailmas vajavad lapsi.“ 2. Võte #14: Sildistamine Heinar Lenk sildistab ( 13:25) Taavi Rõivast sarkasiliselt geeniuseks, sest Taavi Rõivas väitis Postimehes, et on sõnastanud läbi aastate parema visioon Eestile. Tsiteering: „ ... geenius sõnastas kõige tähtsama visiooni, keegi pole paremini sõnastanud. 3. Võte #5: Kordamine: Heinar Lenk tuleb sama teema juurde tagasi, kordab öeldud mõtet ( 16:05) eesmärgiga naeruvääristada Andrus Ansipi Eestile suunatud visiooni, jõuda Euroopa viie rikkama riigi hulka. 4. Võte #10: Vale-põhjuse tagajärje seos ( post hoc ergo propter hoc) Mart Ummelas ( 19:00) tuginedes Taavi Rõivase valimisreklaamile, milles
Strateegia seisneb püüdest mõista, kus sa tahaksid olla, realistlike võimaluste hindamises, kuidas liikuda ühest punktist teise 2. Strateegia kui: perspektiiv, positsioon, plaan, tegevusmall strateegia kui positsioon langetatakse teatud põhiotsused, kuidas end tegevusharus positsioneerida; strateegia kui plaan määratletakse tegevuse eesmärgid ja püütakse need läbimõeldud tegevuse läbi saavutada; strateegia kui perspektiiv strateegia tugineb missiooni ja visiooni määratlemisele; strateegia kui tegevusmall otsustatakse kuidas toimida, vastavalt tagasisidele viiakse sisse korrektsioone.. 3. Läbimõeldud strateegilise planeerimise eelised a) ettevõttel on selged eesmärgid, teatakse, mida tahetakse teha ja saavutada; b) selguvad tegevusharu arengutendentsid, saadakse teadlikuks ähvardavatest ohtudest ja leitakse uusi võimalusi c) kujunevad eeldused ressursside kontsentreerimiseks kõige tähtsamatesse
Missiooni peab olema sõnastatud organisatsiooni püsiväärtustest ja tänasest kliendi vajadusest lähtuvalt. 12. Mida peate oluliseks missiooni viimisel inimesteni? Töötada see välja koos nendega ning on vajalik tippjuhtkonna toetus. 13. Mida peegeldab visioon? Milliseks soovitakse organisatsiooni pikemas perspektiivis kujundada. Ettevõtte kõige üldisem eesmärk, mille vaheetappe täpsustatakse pika- ja lühiajaliste eesmärkidega. 14. Mis on oluline visiooni sõnastamisel? Visiooni sõnastus peaks olema nii lühike kui võimalik ja nii pikk kui hädavajalik. Õnnestunud sõnastused eristavad ettevõttet konkurentidest, toovad välja tema identiteedi ja arenguteed. 15. Mida annab ettevõtte juhtidele, töötajatele ja teistele seotud osapooltele hästi sõnastatud strateegiline visioon? Strateegilise orientatsiooni põhikomponendid. Kordamisküsimused. Visioon peab oma töötajaid motiveerima tegutsema eesmärgipäraselt ja teadlikult. Töötajate
digitaliseeritud, Eestis tegutsetakse ühe füüsilise pangakontoriga. ´Enim soovitatud` on saavutatav läbi soodsate intressimäärade, pandlikkuse, mugavuse jne. läbi. Nad tahavad jätkata digitaliseeritud finantsteenuse pakkumist ning olla soovitatud, selge. 4. Arco Vara kinnisvarabüroo OÜ - Oleme kõige inimesekesksem kinnisvarafirma, tunneme kinnisvara kõige paremini, aitame kõige suuremat hulka inimesi Visiooni täielik täitmine eeldab turuosa suurt hõivamist, arvestades ettevõtte pikaajalist kogemust võib see olla saavutatav. Inimesekesksus on antud ala arvestades iseenesest mõistetav, samuti kinnisvara hea tundmine. See kes nad olla tahavad ja selle saavutamise nimel vaeva nähakse on ettevõtte kohta informatsiooni otsides selge. Visioon edastab ettevõtte edu saavutamiseks kõige olulisemad aspektid. 5. Omniva AS - Loome e-ettevõtluse standardi
talle ka kriteeriumid. Millised peaksid aga olema 21. sajandi eduka liidri isiksuslikud omadused? Edukalt liidrilt ei oodata mitte niivõrd uudsust ning ideede rohkust, kui seda, kuidas ta suudab oma ideed alluvate abiga ellu viia. Liiderliku juhi olemust iseloomustavad nii eneseteadlikkus, mis väljendub adekvaatses enesehinnangus ning enesekindluses kui ka sotsiaalne teadlikkus ning heal tasemel suhtlemisoskused. Liidri käitumises peaksid väljenduma selge visiooni olemasolu, hool ja armastus oma töösse, moraalne küpsus, usaldus ning julgus. Kõik see peaks aitama kaasa liidril muuta ettevõtet konkurentsis teistest eristuvaks. Eesmärgi poole püüdlemiseks peab juhil olema kujunenud kindel visioon tulevikust. Esimeseks sammuks selle saavutamisel oleks algatada uusi protsesse. Nende loomiseks peab juht oskama sihikindlalt planeerida ning organiseerida oma tegevust. Kaasamaks alluvaid endaga koostööd tegema, tuleb juhil kehtestada liidriroll
· Kuidas neid vajadusi rahuldatakse? Vastavalt nendele küsimustele organisatsiooni missioon on orienteeritud rohkem tarbijale kui tootjale. Visioon on vaade organisatsiooni tulevikule, kontseptsioon sellest, milliseks organisatsiooni tahetakse arendada. Visioon peegeldab firma strateegilisi kavatsusi. Sisuliselt on tegemist kõige üldisema eesmärgiga milleni jõudmise vaheetappe täpsustatakse pika- ja lühiajaliste eesmärkide fikseerimise kaudu. Visiooni iseloomustavad järgmised omandused: · ta peegeldab teatud ideaali, ei ole detailne ega sisalda numbreid, · visioon käsitleb üldiselt kõrget kvaliteeti ja kõrgtasemelist tegevust, · ta on üldiseks suunanäitajaks pidevalt muutuvas maailmas, · visiooni peaksid läbi tunnetama ja elu viima nii palju inimesi kui võimalik. EESMÄRGID Eesmärk on kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada
1 Akadeemiline eesti keel Harjutus 4. Refereeri, ühendades kaks allikat. Lisa viited ning vormista viitekirjed. Originaaltekst Kirjandusallika info lk 27: Müüt pakub lihtsustatud maailmapilti. Autor Katrin Aava, artikli pealkiri: Inimrühm loob endale müüdi, mis seda „Ajalookirjutus retoorilise visiooni rühma koos hoiab ja tegutseda aitab, põhjendajana“; lk 27–29; ajakiri Haridus; nr jutustuse ehk narratiivi jõud annab 5; 2005. inimtegevusele õigustuse, toetab ja kujundab identiteeti. lk 4: Kirjanikud on juba ammu näinud, et Autor Eia Uus, Tallinna ülikooli eesti keele paljudel lugejatel on suur huvi autori isiku ja kultuuri instituudis kaitstud magistritöö
Senge (1997) on arendanud välja viiel distsipliinil põhineva õppiva organisatsiooni mudeli: · süsteemne mõtlemine 6 Juhtimise alused (4. loeng) Liina Puusepp · isiklik meisterlikkus · mõttemudelid · ühise visiooni loomine · meeskondlik õppimine Kõigi liikmete uus maailmanägemine on aluseks uut moodi organisatsiooni ülesehitami- sele. Isikliku meisterlikkuse saavutab inimene siis, kui ta lakkab keskkonda nägemast oma probleemide allikana ja võtab vastutuse enda peale. Organisatsiooni liikmete mõttemudelite muutmine eeldab avatust. Ühise visiooni loomine kindlustab töötajate pühendumise pikemas perspektiivis. Meeskondlik õppimine peab tagama üksteise
Loomulikult, mitte keegi ei anna lubadust, et peale tutvumist antud stardipäevikuga, oma äri avamine läheb sul takistuseta, kuid mõned vead saab küll vältida. Esimene ja üks olulisematest etappidest on äriidee valimine. Siin peab lähtuma sellest, mille vastu sa tunned huvi, ning kasuks tuleb ka samas valdkonnas omandatud haridus. Samuti on oluline enda jaoks kindlaks teha see, kuidas lõpuks peab välja nägema sinu idee, ning omada täpset visiooni. Teisest küljest, on tähtis pakkuda klientidele just seda, mida nad ootavad, ning ka just õigel ajal. Seega tuleb alguses kõik hästi läbi kaaluda. Kasuks siin lähevad ka tuttavad, kelle seas saab teha küsitluse, kas toode või teenus vastab klientide soovidele ja ootustele. On tähtis, et ettevõtja oleks valmis ka tagasilöökideks, sest kui ta usub oma ideesse ja suhtub sellesse kirglikult, läheb kõik edukalt edasi.
*enesevalitsemine ja eneseregulatsioon on sihtide ja eesmärkide seadmine ja visadus eesmärkide saavutamisel ja takistusete ületamisel EQ (emotsionaalne inteligentsus) mõiste propageerija on Daniel Goleman. Garuso ja Salovey toovad esile kuus eestvedamise ja juhtimise valdkonda mida saab parandada emotsionaalse inteligentsuse jõuga: 1) Efektiivsete meeskondade loomine 2) Efektiivne planeerimine ja otsustamine 3) Inimeste motiveerimine 4) Visiooni edastamine 5) Muutuste esilekutsumine 6) Efektiivsete inimvaheliste suhete loomine Oma emotsioonide juhtimine - enesekontroll,kohanemine,saavutamine,initsatiiv,optimism,kergesti mõistetavus. Emotsioonide äratundmine teistes - Empaatia,organisatsiooniteadlikkus,teenindamine Suhtekorraldus- Inspiratsioon,mõjutamine,teiste arendamine,meeskonnatöö,konfliktiohjeldamine
läbirääkija Juhtimis alused - Tlü - OSKUSED: tehnilised, suhtlusalased, kotseptuaalsed Mida nõutakse juhtidelt? Emotsionaalne intelligentsus - Eneseteadvus - Emotsioonide juhtimine - Enesemotivatsioon - Empaatia - Suhtekorraldus - Maksimaalne efektiivsus vajab vastastikku sõltuvust. Selle valivad tõeliselt vabad. Karismaatiline liider - Loob visiooni - Tekitab missioonitunde - Annab väärtused inspireerib - Julgustab - Intelligentne probleemidelahendaja - Isikliult tähelepanelik Juhtimisteooriate areng 1 - 1911 Frederic Taylor ,,The Principles of Scientific Manangement" Teaduslikud juhtimise alused: 1) Leida teaduslikult parim meetod 2) Inimese oskused ja võimed on tööle vastavad 3) Treening ja koostöö, standardid 4) Innustamine, osalus ja vastutus 5) Juhtkonna roll, tööliste roll
SISSEJUHATUS Strateegia on kõikehõlmav pikaajaline tegevusplaan organisatsiooni eesmärkide saavutamineks, mis peab aitama juhil vastata sellistele küsimustele nagu "Kus on organisatsioon praegu?, Milline tahab organisatsioon olla 3 a pärast?", Millised tegevused aitavad neid esmärke saavutada?" Protsess algab olemasoleva strateegilise plaani, missiooni ja visiooni hindamisega. Analüüsitakse uuesti organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ja tulenevalt keskkonna muutustest tehakse kindlaks, millised strateegia osad vajavad muutmist. Võib tekkida vajadus missiooni või visiooni uuestisõnastamiseks ning sellest tulenevalt vajadus koostada uued strateegiad kontsernitasandil, globaaltasandil, äritasandil või funktsionaalsel tasandil. Kui uus strateegia on valminud tuleb kavandada selle elluviimiseks sobiv
järgmistest printsiipidest: · Õpetajal on ühiskonnas väärikas positsioon. · Õpetaja on õppija ning oma professionaalse arengu hindaja ja kavandaja. · Õpetaja toetab õppija arengut. · Õpetaja on juhendaja ja õpioskuste kujundaja. · Õpetaja on valdkondi lõimiv ainetundja. · Õpetaja kaasab õppija arengu toetamisse teisi õpetajaid ja lapsevanemaid. Visiooni elluviimiseks tuleb strateegia alusel täita järgmised eesmärgid: · Õpetajaks õppimine on teaduspõhine ning toetab kutsestandardis kirjeldatud õpetajapädevuste kujunemist. · Õpetajahariduses rakendatakse haridussüsteemi vajadusi ja õppijate individuaalsust arvestavaid paindlikke mudeleid. · Õpetaja professionaalne areng ja selle toetamine on süsteemne ja järjepidev.
eluruumi elama asumine on võimatu; eakad ja puudega isikud, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid, kes vajavad kõrvalist abi ja kelle kasutuses olevas eluruumis on raske hooldamist korraldada; teised isikud mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel. (Ibid) 1.2. Visioon ja prioriteedid Iga suurem organisatsioon vajab sihti, kuhu pürgida. Tulevikuplaanideta ei mõelda reaalselt tulevikule, puudub visioon ja missioon. Visiooni vajalikkus aga KOV tasandil on esmavajalik, sest kogu elu meie ümber on alati arenemas ja uuenemas. Ilma korraliku visiooni määratlemiseta võivad sihid ja arengustrateegiad olla ebamäärased ja arusaamatud. Võru vald on Võru maakonna üheks tähtsaimaks osaks ja seega kogu maakonna üldine visioon ka valla enda visiooniks. Tulenevalt tänastest väljakutsetest, baasressurssidest ja väärtustest on püstitatud visioon aastaks 2025:
vabaühendused ja aktiivsed kodanikud. Oma eesmärkide täitmiseks viib Sangaste Rukkiküla oma liikmete seas läbi koolitusi, tutvustab Sangaste turismipiirkonda messidel nii Eestis kui välisriikides ja aitab kaasa rukki kui Eesti rahvusvilja - eelkõige "Sangaste" rukkisordi - populariseerimisele. Sangaste Rukkiküla iga-aastaseks suurürituseks on Sangaste Rukki Päev, mis 2015. aastal toimub juba kümnendat korda. MTÜ Sangaste Rukkiküla visiooni kohaselt on Sangaste piirkond Eesti juhtiv toidu- ja agroturismi sihtkoht, mida lisaks ajaloolisele Sangaste lossile ja kaunile loodusele tuntakse maitsvate "Sangaste" rukkist ja kohalikust toorainest valmistatud toitude järgi ja kus saab külastada kohalikke talunikke ja väiketootjaid, kelle käe all kasulikke teadmisi ja oskusi omandada. Ma arvan, et kutsub külastama küll , kuna seal saab tutuvustada meie toidukultuuri ning seal on tegevust tervele perele.
9. Millistesse etappidesse jagab Kurt Lewin muudatuse? Esimene etapp on hetkeolukorra üles sulatamine. Teine etapp on liikumine soovitud tulemuseni läbi osalemise ja kaasamise. Kolmas etapp keskendub taaskülmutamisele ja uue olukorra stabiliseerimisele läbi protseduuride kinnitamise, edu tunnustamise ja uute standardite kehtestamise. 10. Kirjeldage John P. Kotteri muudatuste läbiviimise protsessi 1. Pakilisuse tuvastamine 2. Koalitsiooni loomine 3. Visiooni ja strateegia loomine 4. Visiooni edastamine 5. Võimu andmine laiaulatuslikuks tegutsemiseks 6. Kiirete võitude tekitamine 7. Saavutatu koondamine ja uute tekitamine 8. Uue lähenemise kinnistamine organisatsiooni kultuuris 2 11. Mis takistab muudatuste läbiviimist? o Muudatustele vastutöötavad grupinormid; o Rahuolu jooksvate töötulemustega;
vajalikkuses ja kiireloomulisuses. Kuus komponenti inimeste veenmiseks ja mõjutamiseks on: autoriteet, meeldivus, vastandlikkus, järjepidevus, konsensus ja tunne olla vajalik. Inimeste emotsioonidele keskendumine on muutuste saavutamisel olulisem kui veenda neid faktidega (Oake et al., 2017). Muutuste lahutamatuks osaks on muutuste juht, kes peab olema usaldusväärne ning asjakohtaste teadmistega, tema sõnum peab olema selge ning teda ei tohiks vaadelda kui käsuandjat, vaid kui visiooni loojat. Oluline vahend muutusteks valmisoleku loomisel on ka väline teave, mis koosneb ümberlükkamatutest faktidest (Oake et al., 2017). Aktiveerimine, soodustades muutustes osalemist, vähendab vastupanu ja hõlbustab valmisolekut. See tähendab – andes inimestele personaalse rolli muutuste protsessis, on nad vähem tõenäolised muutustele vastu seisma (Oake et al., 2017). Muudatuste protsess ja visioon
Iga erineva tasandijuht kulutab juhtimisfunktsioonidele aega erinevalt. Nt tippjuhid enamik aja organiseerivad. Juht omab suhtlusrolle: esindaja, eestvedaja, sidepidaja. Inforolle: vastuvõtja, jagaja, kõneleja. Otsustusrolle: uuendaja, ressurside jagaja, läbirääkija ja oskuseid: tehnilisi, suhtlusalaseid ja kontseptuaalseid. Juhil peab olema emotsionaalne intelligents: eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, suhtekorraldus, empaatia. Karismaatiline liider loob visiooni, annab väärtused, tekitab missioonitunde, inspireerib, julgustab, oskab lahendada probleeme ja on isiklikult tähelepanelik. On olemas erinevad juhtimisteooriad: 1) Frederic Taylor 1911. Teadusliku juhtimise alused: leida teaduslikult parim meetod, treening ja koostöö, innustamine,osalus ja vastutus. Fordi tehases! 2) Bürokraatia koolkond Max Weber. Organisatsioon on kui õlitatud masinavärk: selge tööjaotus, hierarhia, reeglid, tulemuste hindamine ja edutamine.
Iga erineva tasandijuht kulutab juhtimisfunktsioonidele aega erinevalt. Nt tippjuhid enamik aja organiseerivad. Juht omab suhtlusrolle: esindaja, eestvedaja, sidepidaja. Inforolle: vastuvõtja, jagaja, kõneleja. Otsustusrolle: uuendaja, ressurside jagaja, läbirääkija ja oskuseid: tehnilisi, suhtlusalaseid ja kontseptuaalseid. Juhil peab olema emotsionaalne intelligents: eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, suhtekorraldus, empaatia. Karismaatiline liider loob visiooni, annab väärtused, tekitab missioonitunde, inspireerib, julgustab, oskab lahendada probleeme ja on isiklikult tähelepanelik. On olemas erinevad juhtimisteooriad: 1) Frederic Taylor 1911. Teadusliku juhtimise alused: leida teaduslikult parim meetod, treening ja koostöö, innustamine,osalus ja vastutus. Fordi tehases! 2) Bürokraatia koolkond Max Weber. Organisatsioon on kui õlitatud masinavärk: selge tööjaotus, hierarhia, reeglid, tulemuste hindamine ja edutamine.
Viis ettevõtte missiooni ja visiooni. SELVER K-Rauta Securitas AS Li OÜ Confirmo infosüsteem MISSIOON Eesmärk on luua ja On olla juhtiv Märksõnad on Mõelda kliendi On tihe koostöö hoida kliendi ehitusmaterjale ja ausus, valvsus ja jaoks välja kliendiga, mis usaldust. Loome kodukaupu pakkuv abivalmidus
avaldama. Teatud inimesed rahvast näevad seda kui asutust, mis hoolimata rahva soovist teeb seda, mis parasjagu kasulik on ning mida visioon ette näeb. Ja loomulikult on inimesi, kes arvavad, et see on pelgalt maksumaksja raha kulutamine. Teised inimesed kiidavad jällegi heaks riigiarhitekti ideed ning tajuvad ,,valitsusearhitekti" kui neutraalset kohtunikku arhitektuurimaastikul, kes omab visiooni ja tegutseb parema arhitektuuri ja linnaplaneerimise nimel. Kaitstes nii avalikku ruumi, üksikisikute kui ka kogu rahva huve. Riigil peaks olema terviklik konseptsioon ruumilisele arengule. Mina arvan, et kui riigiarhitekt kui instituitsioon eksisteeriks, siis peaks selle eesmärk, tegevus ja positsioon reguleeritud olema. Mulle meeldib väga see paralleel, mida tõmmatakse riigiarhitekti ja näiteks õiguskantsleri vahele ehk lisaks seadusandlikule menetleja rollile
Suhtumine- positiivne, abivalmis, sõbralik Minu arvates on selles asutus H. Harrisoni ideoloogiale põhinev organisatsioonikultuur. Organisatsioonis on rollikultuur, kuna kehtivad kindlad reeglid ja juhendid nii juhtidele kui ka töölistele. Nendest tulenevalt valitseb kord, mis tagab stabiilsuse ja kaitse. See saavutatakse ühise eesmärgina. Samuti võib Harrisoni ideoloogiast välja tuua selle, et organisatsioon on sooritusele orienteeritud. Töötajad töötavad ühise visiooni ja eesmärgi nimel, et pakkuda klientidele parimat ostuvalikut ning keskkonda. Organisatsioon on orienteeritud toetusele, mis kuulub samuti Harrisoni ideoloogiale. Töötajad tunnevad, et neid väärtustatakse kui isiksusi. Seda oli väga hästi näha sellest, et töötajaid peetakse meeles sünnipäevadel, samuti jõuludel ja muudel traditsioonilistel ühisüritustel kus neid tunnustatakse. Samuti on töötajad väga abivalmid kõigiga
( Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 1.1 Juhtkond Peadirektor Kuno Tammearu 6282001 Peadirektori asetäitja Alo Tammsalu 6282002 Peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi 6282003 Peadirektori asetäitja Kairi Rikko 6282004 (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 1.2 Päästeameti missioon ja visioon. Organisatsiooni ja selle personali arendustegevus algab missiooni ja visiooni määratlemisest ja sõnastamisest ning sama kehtib ka organisatsiooni põhiväärtuste kohta. 3 Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda, visioon - kuidas organisatsioon soovib välja näha tulevikus. Päästeamet, üks riigi sisejulgeolekut tagavatest organisatsioonidest, annab omapoolse panuse Eesti territooriumil viibivatele inimeste (tule)ohutuma elukeskkonna põhistamisse,
Minu arvates on selles asutus H. Harrisoni ideoloogiale põhinev organisatsioonikultuur. Organisatsioonis on rollikultuur, kuna kehtivad kindlad reeglid ja juhendid nii töötajatele kui õpilastele. Nendest tulenevalt valitseb kord, mis tagab stabiilsuse ja kaitse. See saavutatakse ühise eesmärgina. Samuti võib Harrisoni ideoloogiast välja tuua selle, et organisatsioon on sooritusele orienteeritud. Töötajad töötavad ühise visiooni ja eesmärgi nimel, et pakkuda õpilastele turvalist keskkonda, eneseteostust ja head haridust. Organisatsioon on orienteeritud toetusele, mis kuulub samuti Harrisoni ideoloogiale. Töötajad kui ka õpilased tunnevad, et neid väärtustatakse kui isiksusi. Seda oli väga hästi näha sellest, et töötajaid peetakse meeles sünnipäevadel, samuti jõuludel ja muudel traditsioonilistel ühisüritustel kus neid tunnustatakse. Samuti on töötajad väga abivalmid kõigiga. Töötajate vahel
Tarnestrateegiate kordamisküsimused 1.Millised on logistika erinevad juhtimistasandid ja millised toiminguid nendel teostatakse? Logistikas toimub juhtimine korraga mitmel erineval tasandil,nendeks on: Strateegiline juhtimine,kus otsused langetatakse enamasti ettevõtte tippjuhtkonna tasandil Taktikaline,kus juhtimisega tegelevad enamasti valdkondade logistikajuhid, Operatiivne tasand,mis on seotud enamus valdkonnas töötavatest inimestest.Nende mõju tegevuste tulemuslikkusele ja efektiivsusele on väiksem. 2.Milline on otsuste mõju erinevatel juhtimistasanditel logistiliste protsesside korraldatusele ja efektiivsusele? Logistikat mõjutavad juhtimise valdkonnad on toimingute juhtimine, (lean production), aja ja kvaliteedi juhtimine, protsessijuhtimine ning kliendi poolt juhitav tegutsemine. Logistika juhtimine peab sisaldama logistiliste süsteemide ja protsesside terviklikku planeerimist, teostamist ning toimingute jälg...
Meie missiooniks on ausate ja asjatundlike sisejulgeoleku ning regionaalhalduse spetsialistide koolitamisega kaasa aidata turvalise elu kindlustamisele Eestis. (http://sisekaitse.ee/public/Oppeosakond/Akrediteerimine/Toendusmaterjalid/Kommunikatsio onistrateegia.pdf) 4.2 Visioon Sisekaitseakadeemia arengukavas on määratletud akadeemia visioon aastaks 2012 järgmiselt: Olla kaasaegne sisejulgeoleku valdkondade kompetentsikeskus. Visiooni elluviimiseks on seatud järgmised strateegilised eesmärgid: 1. Rahuldada sisejulgeoleku valdkonna vajadusi kompetentsete töötajatega ja aidata kaasa turvalisuse tõstmisele riigis 2. Arendada õppe- ning teadus- ja arendustegevust -tagades koolitusvajaduse täitmise erinevatel haridustasemetel - tagades õppetöö kvaliteedi - tõstes teadus- ja arendustegevuse mahtu ja kvaliteeti 3. Tõsta Sisekaitseakadeemia juhtimiskvaliteeti - tõstes tugiteenuste tulemuslikkust ja kvaliteeti
strateegiliste plaanide koostamist, ka sobiva kultuuri kujundamist, tegevusmeetodite valimist, inimeste võimekuse arendamist, eestvedamist ja keskkonnategurite mõjude ärakasutamist oma eesmärkide saavutamiseks Strateegilise plaani komponendid: Missioon, Kontekst, Visioon, Strateegia, Eesmärgid, Ressursid. - Kus me oleme praegu (olukorra kaardistamine)? - Kus me tahaksime olla teatud aja möödudes (visiooni loomine)? - Kuidas me jõuame soovitud olukorrani (strateegia)? - Milliseid konkreetseid samme on selleks vaja teha (tegevuskava)? - Kuidas me oma tegevust mõõdame (seire, kontroll, tagasiside)? 8. Mis on SWOT analüüs, kuidas see on seotud PEST analüüsiga? Millised on peamised vead nende analüüside koostamisel? Väliskeskkonna tegurid sõnastatakse väliste võimaluste-ja ohuallikatena, mitte võimalustena tegevuste mõttes.
Film peab aga kogu romaani sisu ja mõtted edastama meile kuuldavalt. Ükski "pedofiil" aga ei vabanda ennast nende sõnadega välja, neid ei suuda usutavalt rääkida ka raamatu - Humbert. Kui poleks Nabokovit, kes paneb neisse sõnadesse kogu oma elu ning tunde. See ongi raamatu suurim pluss filmide ees. Nagu juba enne mainitud, ei ole "Lolita" filmid sugugi ebaõnnestunud. Õnnestunud filmi kolm kriteeriumit on järgmised: tuleb austada originaalteksti, peab arvesse võtma kirjaniku visiooni ning tulemuseks peab olema iseseisev kunstiteos. Kas "Lolita" vastab neile nõudmistele? Kindlasti. Stanley Kubricu film algab tegelikult romaani lõpuosaga, teos on justkui pööratud peapeale. Aga selgub, et siinkohal on justnimelt mitte eiratud, vaid arvestatud kirjaniku visiooniga, sest 1962. aasta tõlgendusele on Vladimir Nabokov ise käsikirja kirjutanud. Originaaltekstiga on arvestanud mõlemad rezissöörid. Ning kes julgeks väita, et "Lolita" filmid pole iseseisvad kunstiteosed
Jutte saab kasutada erinevatel eesmärkidel ning üheks on loodava visuaali ilustamine, teadmiste ja tarkuste edasiandmine ning organisatsiooni identiteedi ja kultuuri vormimine. Jutustamise all mõistetakse üht kõige efektiivsemat ja mõjuavaldavamat tehnikat ning seda on dokumenteeritud loendamatutes valdkondades. Järgnevalt toon välja jutustamise rolli: 1. Normide ja väärtuste jagamine: Jutud on kui meedium, mille kaudu kantakse edasi väärtuseid ning luuakse visiooni. 2. Pühendumuse ja usalduse loomine: Isiklikud jutud on viis andmaks edasi märke inimese võimekusest ja pühendumusest, samuti avatusest. 3. Vaikivate teadmiste jagamine: Võimaldab inimestel väljendada nn vaikivaid teadmisi ning selle tundega samastuda, mis omaorda aitab edasi anda rohkem kui nad arvavad end teadvat. 4. Hõlbustada õpitu mitteunustamist: Õpitu mitteunustamine vajab tihtipeale enamat kui ratsionaalsed argumendid
Strateegiline turundus juhtimisprotsess, mis hõlmab turundusplaanide kavandamist, teostamist, tulemuste hindamist ja kogu turundusprotsessi kohandamist muutuva kesk- konnaga (Eesti Pangaliit 2010). Strateegiline turundus ei hõlma ainult planeerimist. See on pikaldasem protsess, millega juhitakse kogu turundustegevust (vaata Joonis 1 lk. 4). 1.1. Strateegilise turunduse etapid Eduka strateegilise turunduse protsess sisaldab järgmisi etappe (Vihalem 2003): firma visiooni ja missiooni defineerimine. strateegiliste äriüksuste moodustamine. turunduseesmärkide püstitamine.S 1.1.1. Situatsiooni analüüsimine turundusstrateegia koostamine. turundustaktika väljatöötamine. tulemuste kontrollimine. Seega eeldab strateegiline juhtimine ettevõtte eneseteadvust ning kindlate sihtide olemasolu. Firmad, kes on strateegilises planeerimises edukad, defineerivad oma eesmärke selgelt ja arendavad ratsionaalseid plaane, et neid seejärel rakendada (Jain 1999). 2
Masinatööstuse Liiduga. "Instruteci" ekspositsioon ning messil toimuvad teabe-, nõustamis- ja koolitusüritused annavad ülevaate Eesti metalli-, masina-, aparaadi- ning puidu- ja saetööstuse hetkeseisundist ja arengupotentsiaalist, teisalt aga toovad asjatundjaini teiste riikide uusimad teadus-, tehnika- ja tehnoloogiasaavutused antud valdkonnas. "Instrutec" , läbi oma rahvusvahelise tuntuse, stabiilse väärtussüsteemi, visiooni ja konkreetsete eesmärkide, on kujunenud efektiivseks ärikeskkonnaks, mis annab osalevatele ettevõtetele hea võimaluse edukaks positsioneerumiseks turul, olemasolevate kliendisuhete kinnistamisel ning uute võitmisel. Näituse kestel sa tutvuda erinevate tehnoloogiliste lahendustega metalli töötlemis valdkonnas. Enim tähelepanu pöörasime metalli töötlemis seadmetele. Esimene peatus sai tehtud
võrku Festivali sihtgruppideks on: - Muusikud - Muusikaüliõpilased, muusikaõpilased - Üliõpilased - Kõik avatud meelega kontserdikülastajad Visioon XII Rahvusvaheline Noorte Rütmimuusika Festival Visioon 29.-31. mai 2014. Festivali Visioon kolmel päeval toimuvad kontserdid ja meistriklassid Tallinnas ja Saue linnas. Festivalil osaleb igal aastal 120- 140 mängijat Eestist ja mujalt riikidest.2014.aasta Visiooni Tallinna kontserdid toimuvad 29. ja 30.mail:Tallinna Vanalinnapäevade raames eraldi kontsertidena Raekoja Platsil, Bastioni aias jaJazziklubis Philly Joe´s.31.mai kontserdid toimuvad Saue linnas Noortepäeva raames, Jaanitule platsi laval ja restoranis Loft Longe´s.Festival on mõeldud nii algajatele, kui ka edasijõudnud noortele jazzmuusikutele.Visioon 2014 peaesineja on Rahvusvaheline Noorte Big Band. Big Bandi dirigendid
Peamised (perekondliku) konflikti allikad ja võimalikud lahendusstrateegiad Enamik konflikte tekib strateegia ja selge visiooni puudumise tõttu. See omakorda on seotud pereliikmete väärtuste, omamissuhete, uskumuste ja eesmärkide (aeg ja raha) ning ka selgepiiriliste vastutuste lahknevusega. Ühtlasi võib olulisema konfliktiallikana välja tuua probleemid ja vaidlused raha või dividendide investeerimise ja informatsiooni jagamise üle, nt millal rääkida tööalast juttu ja millal perekondlikku. Isikutevaheliste konfliktide tekkepõhjuseid on mitmeid. Esimeseks ja kõige tavalisemaks võib
päästalast ennetustööd ja kriisireguleerimist. Päästeameti missiooniks on ennetada õnnetusi, päästa õnnetusi, vara ja keskkonda. Nende visioon on aastaks 2025 igaühe kaasabil vähendada eestis õnnetuste arvu ja kahjusid põhjamaade tasemele. Päästeameti missioon ja visioon soodustavad organisatsiooni arengut, kuna võimaldavad sihikindlalt saavutada ühise eesmärgi poole püüdlemist rakendades selleks iga isiklikku potentsiaali. Missiooni ja visiooni teadvustamine organisatsiooni liikmete seas aitab edendada koostööd ja meeskonnatööoskusi, arendab personali analüüsioskust ning ergutab juhtkonda, aga samuti kõiki teisi töötajaid, tulevikule mõtlema. Reageeritakse ühtsetel alustel neljaks tasandiks ja neljaks astmeks jagatud süsteemina. Tasandid näitavad päästevõimekust ja –ressursse, astmed hindavad päästesündmuse keerukust. I astme sündmusele reageerib häirekeskuse korraldusel üks pääste-
Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) teab, kuidas püstitada õpivajadustest lähtuvaid eesmärke ja mooduseid nende saavutamiseks; 2) tunneb õppimist mõjutavaid tegureid ja oskab neid oma igapäevases õppetöös arvestada; 3) teab erinevaid motivatsiooniliike ja oskab hinnata enda õpimotivatsiooni; 4) oskab analüüsida ja hinnata ennast õppijana; 5) omab ülevaadet tervishoiu kutsealase kõrgharidusõppe filosoofiast ja suundadest Euroopas ning sõnastab isikliku visiooni rahvusvahelise õppijana; 6) analüüsib oma väärtushinnanguid ja hoiakuid ning nende mõju suhtlemises; 7) tunneb ära liigse stressi ja teab, kuidas sellega toime tulla; 8) oskab konflikte lahendada; 9) teab meeskonnatöö põhimõtteid. Siinkohal pean ma tunnistama, et enamik minu õpivajadustest, ootustest ning minu poolt püstitatud õpieesmärkidest seoses enesejuhtimise ainekursusega sai täidetud. Samuti olen ma
TIIM A 1) Mõelda välja näidisvaldkond (fiktiivne ettevõte) (tehas, pank, ladu ...) Vihje: kuhu sobituks IT meeskond >= 20 FTE(full time employee)-d. – a) Ettevõttele nimi: YouSolutions Suurus: kuni 100 töötajat Geograafiline asukoht: Tallinn Tegevusvaldkond: IT arendus; veebilehtede ja äppide arendus – b) Ettevõtte missiooni, visiooni, eesmärkide välja mõtlemine / kirjapanek Ettevõtte YouSolutions missiooniks on viia kliendi IT lahendused uuele tasemele. Ettevõte pakub huvitavat töökohta ja eneseteostusvõimalusi enda töötajatele. Ettevõtte visiooniks on olla enim kasutatud it-lahenduste pakkuja Eestis. Ettevõtte eesmärgid: 1. Pakkuda IT-põhiseid lahendusi, kus hinna ja kvaliteedi suhe oleks paigas 2. Tagada oma töötajatele meeldiv ja turvaline töökeskkond 3. Täita kliendi ootused ja vajadused
Ideaalsel juhul peaks juht olema liider inimene, kes on võimeline mõjutama teisi ja kes omab juhivõimu. (Kotkas 1999: 165) 1.1 Juhi ja liidri erinevus Juht täidab eelkõige administratiivseid ja kontrolli funktsioone: ressursside hankimine ja jaotamine, igapäevase tegevuse korraldamine, inimressursside rakendamine. Liider tegeleb pikaajaliste eesmärkidega, mis on oma olemuselt uudsed ja muutustele orienteeritud: organisatsiooni visiooni väljatöötamine, võimustamise strateegiate rakendamine, väärtuste, hoiakute ja käitumise muutmine. Kui juhil on alluvad, siis liidril on järgijad. Liidri tegevus toimub alati vastastikuses mõjutuses oma järgijatega, nii nagu liider kujundab oma järgijate käitumist, on liidri käitumine mõjutatud järgijate käitumise poolt. Liidrid kujundavad organisatsiooni kultuuri. Liidrite käitumine peab peegeldama organisatsiooni väärtusi ehk eestvedamine peab olema väärtuspõhine
• Ääsmäe ENERGY PRODUCTION AND CONSUMPTION IS ONE SUSTAINABLE WHOLE COMPLEX – CO-GENERTION OF ELECTRICITY AND HEAT • FLEXIBLE AND ADAPTIVE SYSTEM FOR PRODUCING BIOEENRGY FROM AGRICULTURE, NATURE PROTECTION AREAS, FORESTS AND THEIR RESIDUES • FROM SURRAOUNDING ENVIRONMENT (15-30 km) INFO KOGUMINE PROBLEEMIDE KAARDISTAMINE TAGASISIDE SWOT PRIORITEETIDES TÄIENDAMINE KOKKULEPPIMINE UUE VISIOONI ARENGUIDEE EHK SEADMINE VISIOONI SEADMINE INFO VAHETUS KOOSTÖÖ EESMÄRGID JÄLGIMINE ELANIKE TEGEVUSTE HINDAMINE OSALEMINE KAVANDAMINE TULEMUSTE MÕÕTMINE MÕÕDIKUD RESSURSID ELLUVIIMINE UUTE VÕIMALUSTE LOOMINE
Edukad ettevõtjad naudivad seda, kui saavad teha midagi uut ja varasemast erinevat. Teiseks kriitiliseks eduteguriks on võime olla loov ja innovaatiline. ,,Loo ja uuenda või kaotad!" Tänapäeva dünaamilises majanduskontekstis peab ettevõtja olema valmis looma uusi tooteid ja teenuseid ning ära kasutama kaasaegset tehnoloogiat. Loovus tähendab võimet kombineerida ideid unikaalsel viisil, leida originaalseid lahendusi erinevatele probleemidele. Kolmas kriitiline edufaktor sisaldab visiooni ja eestvedamist. Visioon on laiahaardeline formuleering selle kohta, kuhu ettevõte tahab tulevikus välja jõuda. Kui ettevõtja on võimeline sõnastama selge visiooni, siis kõik jooksvad otsused langetatakse seda arvestades. Selleks on vaja tugevat liidrit ja efektiivset eestvedamist. Viimaseks kriitiliseks eduteguriks on organisatsioonis kvaliteedi tagamisele orienteeritud tervikliku kultuuri loomine. Kõik ettevõtte ressursid ja võimed peavad olema suunatud parema
iteratiivse arendusprotsessi osana. Loengu eesmärk: Anda ülevaade iteratiivsest arendusprotsessist Unified Process (UP): o Näidata seosed UP ja Zachmani raamistiku vahel. Käsitleda kontseptuaalsest süsteemianalüüsi iteratiivse arendusprotsessi osana: o Siduda ainetöö (projekti) tegemine iteratiivse arendusprotsessi raamistikuga. Toetada harjutustunde: o Anda ülevaade visiooni kirjeldamisel kasutatavatest mudelitest ja notatsioonidest (lisaks eelmises loengus tutvustatud eesmärkmudelitele): kontseptuaalne klassidiagramm kui visuaalne ärisõnastik; kontekstidiagrammide erinevad võimalikud esitused ja notatsioonid äriprotsessi kirjeldamine (UML tegevusdiagramm vs mitteUML: BPMN) Kava
annaabi.ee 
