Iluatimede kasutamine Ülesanne 7 Aktsenttaimed • Roosbegoonia • Ilukapsas • Madal mätashari • Harilik kosmos • Fuksia • Heliotroop • Lemmalts • Eriline lobeelia • Aed-pärdiklill • Lilltubakas • Viirpelargoon • Petuunia • Suvifloks • Karvane päevakübar • Salvei Täitetaimed • Alatiõitsev begoonia • Mugulbegoonia • Padipõõsas • Täpplehik • Vilt-ristrohi Pinnakatjad • Feerulalehine ruse • Kivikilbik • Sanvitaalia Lehtdekoratiivsed taimed • Kard-hõbepael • Aedkohhia • Pronks-lutiklill • Suva ilunõges • Riitsinus Amplitaimed. • Mehhiko päsmaslill • Feerulalehine ruse • Kaksikkannus • Sanvitaalia • Harilik maajalg • Sinilobeelia • Roomav metsvits • Oranž pärdiklill • Ripp-pelargoon • Tiiviklill Asukoht: Toila Oru Park ...
KONTEINERTAIMED 1) MADALAKASVULINE PEIULILL 2) ALATIÕITSEV BEGOONIA 3) HÜBRIIDPETUUNIA 4) SUUREÕIELINE VARSAPÕLV 5) ILUKAPSAS 6) HÕBEKAKAR 7) ÕIEVÄHENE PEIULILL 8) LAMAV KÄOKULD 9) VIIRPELARGOON 10) VILT RISTIROHI 11) LAMAV SANVITAALIA 12) TULIPUNANE SIGARETILILL 13) SUVA ILUNÕGES 14) SÜDAJAS SUUTERA 15) PADIPÕÕSAS 16) KANARBIK 17) KARD-HÕBEPAEL 18) HALL SALVEI 19) LUUDEROHI 20) FUKSIA 21)
Naiste ülerõivad 2012/2013 Kaasaegsed moesuunad Värvitoonid Pruunid toonid Beezid toonid Oranzid toonid Rohekas-sinakad toonid Must Hallid toonid Erinevad loomamustrid(ussi-,loomanahk) Värvid... Värvid... Asümmeetrilised lõiked Erinevad pikkused Mitte kehakuju järgivad mantlid Vormihoidvad materjalid nagu vill, vilt ja nahk Klassikalise lõikega maskuliinse tooniga mantlid Ponsod ja keebid Kasukad ja karusnahksed detailid Kunstnahk Kunstnahk Klassikalise lõikega Kasukad ja karusnahksed detailid Kasutatud allikad: 1. www.fashion-era.com 2. www.harpersbazaar.com 3. http://www.fashionising.com 4. www.weconnectfashion.com 5. www.vogue.com
pähik.Ta kasvab rabades. Älved, laugaste ääred ja teised vesised kohad on tupp-villpea lemmikpaigad.Tupp-villpea on oluline komponent turba moodustumisel.Tupp-villpea on üks esimesi taimi, kes asustab kasutatud turbaväljasid või põlenud rabasid. Kõdunenud turvas on ideaalne keskkond tupp-villpea seemnete idanemiseks.Rahvasuus on villpead nimetatud Sooema juusteks. Vanasti lisati selle taime turbaslaagerdunud tupekiude kraasitavale villale saadud lõng ja vilt oli vastupidav ning tervislik.Mitmel pool Euroopas on hakatud seda oskust taas kasutama.Villkarva on kasutatud ka termoisolatsiooniks
Viltimine Grissel Kaur 103 SKA TTHK 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Viltimise ajalugu 3. Töövahendid 4. Viltimis tehnikad 5. Vilditavaid esemeid Sissejuhatus Viltimist peetakse maailma vanimaks tekstiilitehnikaks . Vilt on kangas, mis tekib villakiudude haakumisel, selles kangas pole ei lõime ega kudet. Vildil on kõik villase eseme head omadused, ta on elastne ning kergesti vormitav, kaitseb meid külma kui sooja eest. Viltimise ajalugu Millal inimesed hakkasid vilti valmistama, pole täpselt teada. Vanimaks näiteks peetakse Türgi seinamaalilt pärit viltkaunistuse motiivi, mille vanuseks arvatakse olevat 8000 aastat. Lõuna-Siberist Altai piirkonnast on leitud värvitud
aastal see tulemus oli juba palju parem 3.35,27. Aga naste rekordite areng on palju kiirem. Et parandada oma tulemust (vähendada aega 30s )naistel oli vaja ainult 11 aastat. Aga meestel oli vaja 60 aastat.[ tabelid 13 ja 14] Eesti võistlused: Eesti sportlaste tulemuse areng on väga suur ja hea. Kõige esimene Eesti meeste rekord oli tehtud aastal 1910. Seda saavutas Voldemar Kuusner. Pärast teda peaaegu iga aasta Eestlased parandasid seda aega. 1966. aastal Eesti sportlane Mart Vilt saavutas kõige parepat tulemust. Tema aeg oli 3.39,0. Ei saa öelda, et eesti naistel on halb rekordite areng. Nende tulemused tõstuvad ülesse ka kiiresti. Kõige parem naiste resultaat on 4.14,05. Selle omanik on Ille Kukk(1981). [ tabelid 15 ja 16] 5. Gallerii Kokkuvõte Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Aga pärast minu töö tegemist ma
Uraan Koostaja : Jürgen Vilt Uraan Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Teleskoobi abil avastas Uraani 31. märtsil 1781 Saksa päritolu Inglise amatöörastronoom William Herschel. Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud seda vana-aja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu. Orbiit ja pöörlemine Uraan teeb tiiru ümber Päikese 84,3 Maa aastaga ning tema keskmine kaugus Päikesest on ligi 3 miljardit kilomeetrit. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal. Uraani telje kalle Uraani telje kalle ekliptika suhtes on 97,77 kraadi, ehk pöörlemistelg on peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Seetõttu on aastaaegade vaheldumine Uraanil täiesti erinev võrreldes teiste plane...
Loomsed kiud Alpaka Lõuna-Ameerikas kasvatatav laama perekonda kuuluv koduloom Lama pacos. Villa tarvitatakse segus teiste kiududega. Vill võib olla valge, liivakarva, pruun või hall. Alpakka Uuesti kasutusele võetud vill, mida saadakse erineva kvaliteediga kangasegudest Angooravill Vill, mida saadakse angoora küülikute (Oryctolagus cuniculus) kammimisel. Villa on raske kedrata, seetõttu tarvitatakse segus teiste kiududega. Tarvitamisel tekib elektrostaatiline laeng. Kergesti vanuv. Burettsiid Burettniidist tehtud kangas. Burett on niit, mis on valmistatud siiditööstuse jääkidest, lühikestest ( 10..50 mm) loodusliku siidi kiududest. Guanako Laama perekonda kuuluv loom Lama huanaco, elab Lõuna- Ameerika mägedes 2..3 tuh. Meetrit üle merepinna. Vill on väga peen, ...
tsellulooskiududeks ja valkkiududeks. Tsellulooskiud ● On taimse päritoluga, koosnevad peamiselt tselluloosist. ● Tähtsaim tsellulooskiud: ● puuvill, lina- ja kanepikiud, paks linane riie present, kanepist valmistatud nöör ja köis. Valkkiud ● Valkkiud on loomse päritoluga. ● Tähtsaim valkkiud on vill, mida saadakse peamiselt lamba karvkattest. ● Villa saab vee ja mehaanilise mõjutamise abil vanutada, moodustub tugev vilt. Siid Tehis- ja sünteeskiudained ● Tehiskiudude lähteaineteks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos (nt tehissiid). ● Sünteeskiudaineid valmistatakse sünteetiliselt, lähteaineks väikese molekuliga ained (nt polüamiid- ja akrüülkiud). ● Omadused: odavad, looduslikud, ilusad, vett- tõrjuvad, ebatervislikud, pesukindlad. Tarbekeemia tooted ● I Pesemisvahendid - seebid, šampoonid, pesupulbrid. ●
Timpanid 2007 Timpan Timpan on sümfooniaorkestri löökpillide rühma kõige tähtsam pill. Ta teeb madalat kumisevat häält. Timpan on metallkatel, mis on kaetud pinguldatud nahaga. Nahk teeb niisuguse kõrgusega häält, nagu parajasti vaja. Mida suurema pinge all on timpani nahk, seda kõrgem on pilli heli. Kui naha pinge on nõrgem, on ka pilli hääl madalam. Timpani nahka pingutab pillimees pedaali abil või häälestuskruvidega, mida timpanil on kaheksa. Timpanikatla kõrval üleval ääres on skaala, millelt pilli mängija näeb, millise kõrgusega häält pill parasjagu teeb. Pedaali abil saab pillimees teha timpanil väga põnevalt ja salapäraselt kõlavad glissando'sid libiseda sujuvalt ühelt toonilt teisele. Timpaninahka ei tohi aga liiga palju pinguldada, sest siis võib nahk rebeneda. Selleks, et timpanite hääleulatus oleks suurem, valmistatakse eri suurusega timpaneid. Väiksemad katlad annavad kõrgemaid helisid, suurem aga madala...
läbi paneelmaja raskete kande- ja piirdekonstruktsioonide, sest nendes puudub eraldatav isolatsioon. Heli levib hoones mööda detaile- ühe võnkumine kandub üle ka teisele detailile. Heli levib hoones läbi õhu ja ehituskonstruktsioonide. Ruumi järelkõla valjastamiseks sobivad heli neelavad pehmed ja lahtiste pooridega materjalid nagu mitmesugused vahtplastid, vilt, tekstiilid, kummi ja mineraalvill, mis paigutatakse lae- või seinaplaatide taha 2. Ruumi akustika lokaalsed tunnused? Ehitistes tuleb enam tähelepanu pöörata tahkes materjalis (kõigis hoone konstruktsioonelementides) levivale võnkumisele ja selle summutamisele. Sammumüra saab alguse põranda elastse membraani võnkumisest. See levib mööda ehitise jäiku detaile, millest mõni hakkab kaasa võnkudes omakorda heli kiirgama
Eesti Maaülikool Mehis Rebane Tartu Ülikooli Botaanikaaed Referaat Juhendaja: Toomas Laidna Tartu 2013 Üldandmed Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. 1810. a. taime...
Luua Metsanduskool Maastikuehitus 14MEPK1 Digiherbaarium Koostaja: Andres Laanemaa Juhendaja: Maria Jürisson Luua 2016 SUVELILLED 1. Nimi: Longus rebasesaba Ladinakeelne nimetus: Amaranthus caudatus Sugukond: Amaranthus Interneti aadress: http://goo.gl/xQ05Jo 2. Nimi: Suur lõvilõug Ladinakeelne nimetus: Antirrhinum majus Sugukond: Scrophulariaceae Interneti aadress: https://goo.gl/8e5pzt 3. Nimi: Mehhiko päsmaslill Ladinakeelne nimetus: Ageratum houstonianum Sugukond: Ageratum Interneti aadress: http://goo.gl/Inpsbq 4. Nimi: Alatiõitsev begoonia Ladinakeelne nimetus: Begonia semperflorens Sugukond: Begoniaceae Interneti aadress: http://goo.gl/dUWmYQ 5. Nimi: Ibeeriselehine tukalill Ladinakeelne nimetus: Brachycome iberidifolia Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: https://goo.gl/BwyHuR 6. Nimi: Ilukapsas Ladinakeelne nimetus:...
Suvelilled nende kasutamise võimalused floristikas Pille-Riin Tilk I FK 2009 Sissejuhatus Suvelilled lilled, mis õitsevad ainult ühel suvel. Meil kasvatatavatest suvelilledest on paljud oma kodumaal püsikud. Suvelilled on ettekasvatatavad ja kohalekülvatavad. Floristil on suvelilledega palju teha, sest ta kasutab neid oma töös mitmekülgselt. Väga paljud lõikelilled, mis poes müüakse on just nimelt suvelilled. Talvel, kui pole niipalju värsket materjali tehakse ka kuivseadeid ja ka suvelilli saab kuivatada ja nad jäävad kaunid seades. Tihti tuleb tööl ette ka inimesi, kes pärivad nõu lillede istutamisel aeda ja kuidas kaunistada lihtsalt oma verandat või rõdu. Lilleseadja ei pea oskama teha ainult kimpe vaid peab andma ka nõu taimede valikul amplisse või nõusse. Seepärast peab tundma õppima erin...
Tallinna Tehnikagümnaasium Meedia roll õpilaste elus Uurimustöö Juhendaja: Taimi Svarpstin Koostajad: Kevin Tõkke, Jürgen Vilt Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Meie uurimistööks oli ,,Meedia roll õpilaste elus". Uurimustöö eesmärgiks oli uurida õpilaste suhtumist meediasse, ning uurida, milline meedia vorm on õpilaste seas kõige populaarsem. Materjali leidmiseks koostasime küsitlused ja uurisime internetis infot selle teema kohta. Meetod. Töö käik Et teada saada mis klassid missugust meediat eelistavad, pidime tegeme küsitlused.
Etruskid N: tuunika, (700-650 a e Kr.) M: lühike seelik, tuunika lacerna, tebenna, keep puuvillane, villane kingad, saapad, sandaalid tutulus granuleeritud ehted Assüüria Narmastega rüü, ülevise, (1132-609 a e Kr) varrukateta särk, vaipseelik, foiniikia müts vilt, villane kangas saapad, sandaalid Euroopa alad cuccullus Gallialased, keldid, pallium, varrukatega tuunika, britid pikad püksid Muinasaeg nahk, villane, linane (...12saj) Rooma N: tuunika, stoola,palla, Kuningate ajajärk paenula, sapparum, olicula (8-6. saj. e Kr) M: niudevöö, tuunika, keep, Vabariigi periood tooga
Valentine Legat, Kristina Markeviciute, Alens Piskunovs, Anthony Maloney, Colin Thomas Maggs, Anna Shircliff, Julia Litvinenko, Daniil Kolmin, Rebecca Peters, Emily Hughes, Fenella Cook, Rosamund Ford, Laura Quin, Milena Tuominen, Julia Kaskovskaja, Matthew Jordan, Vjatseslav Ladoskin, Vladimirs Latisonoks, Daniel Szybkowski, Elias Girod, Janika Suurmets, Annika Kaasik, Milvi Luik, Viktor Mägi, Inge Õunapuu, Endel Kroon, Luule Veziko, Tarmo Teekivi, Maire Saar, Margus Toode, Anne Vilt, Uku-Markus Simmermann, Liina Tordik, Ivar Saks, osalevad Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased. Dirigent LAURI SIRP Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1993. aastal koorijuhtimise erialal ja 2002. aastal orkestridirigeerimise erialal. Ta on osalenud Esa-Pekka Saloneni, Jorma Panula ja Peter Gülke meistrikursustel. Alates 1993. aasta augustist töötab Lauri Sirp Vanemuise teatris. Ta on dirigeerinud peaaegu
välisvärvidega. Meie kliimas tuleb valida tumedamaid värve. Tarud tuleks värvida erinevate värvitoonidega, et mesilased ei eksiks. Mesilased eraldavad hästi valget, sinist ja kollast värvust. Tarude toppematejalid: hoiavad ära mesilaste pesaruumide liigse jahtumise ja ülekuumenemise. Toppematerjali kasutatakse kahekordsete seintega tarude seinte vahele toppimiseks ja kattepatjade valmistamiseks. Toppematerjaliks võib olla näiteks: vilt, vatt, sammal, saepuru, takud ja turvas. Tarus peab olema harilikust tugevam ventilatsioon mesilasperede transportimise ajal kaugemale korjemaale kui ka perede tarudes kinnihoidmiseks. Tarusid saab ventileerida kahel viisil. Esimene on pesa peale asetatakse tühi magasinikast ja teine on, et kärjeraami pealmise liistu pikkune ning 50 või 85 mm laiune võrkraam kinnitatakse pesaruumi tühjaosa peale (Talts 1977).
SIIM LAURIMAA 49 ***** HENDRIK VALLER 51 ***** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ ERIK ERVIN 45 ***** KRISTJAN MULD 56 ****** TARVO TELLING 44 **** MATTIAS PILV 39 **** RANNER LIGI 28 *** TARMO VILT 44 **** MAIT LEIGER 53 ***** REIMO KLASEN 49 ***** MARIO REBANE 27 *** PRIIT IGLANE 47 ***** MARTIN ENNUS 44 **** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ MART JGEVA 35 **** KUUNO HEIN 32 ***
Sparafucile, palgamõrtsukas Taisto Noor Maddalena, tema õde Jovita Vaskeviciute (Leedu) Giovanna, Gilda teenijanna Karmen Puis Krahv Monterone Märt Jakobson Marullo Taavi Tampuu Borsa Tõnu Kattai Krahv Ceprano Jaan Willem Sibul Monterone tütar Silja Lani Idamaa neiu Katrin Kapinus Hertsogi sõber Alo Kurvits Õukonnadaamid Helen Hansberg, Laili Jõgiaas, Siiri Koodres, Maire Saar, Ave Madiste, Luule Veziko, Anne Vilt Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp Lajastaja Taisto Noor Kunstnik Aime Unt Minu arvamus: Kuna ma pole võõrkeelset ooperilavastust kunagi varem vaatams käinud siis kardsin algul, et ma ei saa sellest aru ja see võib väga igav olla, aga see polnudki nii. Natukene halb oli ainult lava üleval asuvaid subtiitreid lugeda. Lavastus oli minu jaoks suhteliselt huvitav, sest selles kajastusid huvitavad teemad (pime armastus, reetmine ja kättemaks). Mulle meeldis ja jättis
Angooravill rineb kõigist teistest villadest: tooted on väga-väga pehmed, vill on täiesti sile. Üks kergemini vanuvaid villasid. Kõige keerulisem hooldada, karvad kukuvad kergelt ära. Kiud väga libedad, peened, kerged. Väga soojapidav. Hea niiskusimamisvõime: võib imada iniskust kuni 60% massist ja ei tundu seejuures märjana. Ainuke looduslik kiud, mida kedratakse kohe pärast pügamist. Kasut: segades teiste villadega (lambavilll) nt ravipesu, vilt, rõivad. MOHÄÄRVILL (MW) Angoorakits Kallis ja raskesti kättesaadav kiud. Väga pikk kiud, iseloomuliku läikega. Värvus: valge, vahel hallikas või pruunikas, harvem must. Tugev, vastupidav, elastne, mittekortsuv, ei elektriseeru, lihtne puhastada. Lihtne värvida. Soojapidav, niiskusthülgav, raskesti süttiv. Ei vanu nii kergelt nagu vill. Kasut: rõivatekstiilid, tekid, pleedid, mantlikangas, ravipesu jne. SIID
1950ndad: stiletod vs Marlon Brando 1940ndatel alguse saanud ,,New Look" stiil jätkub jõudsalt ka 50ndatel kuigi Christian Diori jaoks oli teema ennast ammendanud. Sellele stiilile omane liivakella vorm ilmutas ennast kõikjal: arhitektuuris, sisekujunduses, tarbeesemetes. Dior tabas täpselt ajastu närvisõlme. Peale sõjaaastate poolt pealesunnitud minimalistlikku ja rohmakat rõivamoodi unistasid naised pehmetest vormidest. Samuti ihkasid nad kulutada oma isiklikku raha poodlemisele. Teisest küljest võimaldas sõjajärgne majanduslik tõus soetada kodumasinaid, mis pakkus pääsemist raskest majapidamistööst. Naised lasid end meelitada sellesse lõksu kus sõja-aastatel kättevõidetud vabadus vahetatakse taas koduperenaise rollil vastu. Mood propageerib naiselikkust, peenetundelisust ja luksust. Peene tooniga oli kooskõlas ka väike koketinoot. Päeva edenedes oli ette nähtud mitu erinevat paari kingi. Loomulikult pidi arsenalis olema esindat...
Kuidas saadakse bituumeni-emulsioon? See saadakse kui segatakse omavahel bituumen(tõrv) ja vesi. Kuidas saadakse soe bituumen-võõpmastiks? Sulatatakse bituumen kuumutamise teel ja lisatakse talle juurde peentäitematerjali(mineraalpulber) Sooja mastiksi saamiseks lisatakse veel mõnda vedeldajat(petrool, diislikütus, vedelad õlid) Milliseid materjael kasutatakse katusekatte- rullmaterjalide tugikihiks? Tugikihiks võivad olla: tselluloidpapp, klaaskiust kangas, klaaskiust vilt, polüesterkiust vilt, klaaskiust karkassiga tugevdatud polüestervilt, õhuke alumiiniumplekk. Milliseid materjale kasutatakse katusekatte- rullmaterjali puistekihiks? Võib olla:mineraalpulber, peenliiv, jämeliiv, vilgupuru, kivipuru. Milline põhiline erinevus on alus- ja pealiskihi ruberoididel? Aluskihi ruberoid kaetakse mõlemalt poolt peene liiva või mineraalpulbriga. Pealiskihiruberoid kaetakse alt peenpuistega ja pealt jämepuistega. Mida kujutab endast keevisruberoid?
1. KASUTAMINE Kaseiini kasutatakse üksnes segatuna, tavaliselt lambavillaga, kuid ka lambavilla-viskoosi seguga või lambavilla-puuvilla seguga [5]. Tänu heale soojusisolatsioonivõimele ja segatuna villaga heale vildistatusele on kaseiin laialdaselt kasutatav kvaliteetse peenkübaravildi tootmiseks [6]. Kaseiinil on veel kasutusalasid nagu sokid (Pilt 2), lipsud, trikoopluusid, padjatäidis, vilt ehk soojapidavad tooted, mille tugevusele, eriti hõõrdekindlusele ei esitata kõrgeid nõudeid [4]. Taimset maapähklivalku kasutatakse kudumite valmistamiseks segatuna mariinovillaga vahekorras 50/50 [5]. Maisivalgust valmistati pealisrõivaid ja aluspesu, trikootooteid, suka-sokitooteid ja vaipu [5]. Sojakiude kasutatakse kallimate kiududega segi või ndende asemel näiteks sooja pesu
f f 2011 SUVELILLEDE TUNTUMAD LIIGID, NENDE KASVATAMINE JA KASUTAMINE HALJASTUSES Konspekt aines ,,ilutaimede kasutamine" ... rohtsed taimed, mis õitsevad ainult ühe suve. 1-aastased lilled õitsevad külvjärgselt sama aasta suvel ja annavad sügisel seemet. 2-aastased lilled kahe aastase elutsükliga taimed, kus esimesel aastal moodustuvad taime vegetatiivsed organid ja teisel aastal generatiivsed organid. Begoonia (Begonia) -alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens) Kõige vähenõudlikum varjutaluv suvik. Kasvab hästi päikeselises ja...
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks 3.osa vegetatiivsed taimeorganid LEHT Lehte võib iseloomustada kui taime vegetatiivset organit, mille kasv on piiratud(meristeem talitleb teatud aja vältel) ning mis harilikult ei kanna endal teisi taime organeid. Lehe ülesanded: *peamiseks fotosünteesi(süsiniku assimilatsoon) ja transpiratsiooni(ehk taimauramine on vee aurumine aimedest) organiks *taimede säilituselund *kaitsevahend *putukate püüdmise organ (putukoidulisetele) *kinnitusvahend( ronitaimedele ) Lehe osad: *kõige suurem ja peamine lehe osa on lehelaba. *lehelaba kinnitub taime varrele leherootsu abil. selle kaudu toimub ainete vahetus lehe ja ülejäänud taime vahel. Osal taimeliikidest leheroots puudub ja lehed kinnituvad varrele laba alumise osaga. *leheroots võib alumises osas laieneda nng ümbritseda vart,moodustades ...
Soojuse äraandmine toimub: 1) Kiirguse teel katmata kehaosadelt ümbritesevasse õhku. See saab juhtuda vaid siis, kui ümbritsev temperatuur on madalam. Kiirgust soodust õhu liikumise suurenemine. Õhu liikumine viib selle vahtuse läheduses oleva soojuse minema. 2) Juhtivuse teel. See toimub ekhaga vahetus kontaktis olevate esemete kaudu (ka riided). On olemas head ja halvad soojusjuhid. · Head vesi, metall, maapind · Halvad vilt, villane, karusnahad, puit 3) Väljahingatava õhu kaudu suhteliselt väike 4) Higi aurumise teel kehapinnalt. See muutub ainsaks äraandmisviisiks siis, kui ümbritsev õhk ja kenaga kontaktis olevate esemete temperatuur ületab 37º. Naha veresooned laienevad, higistamine intensiivistub. Higi aurumise intensiivsus sõltub õhu niiskusest. Mida kuivem on õhk, seda suurema intensiivsusega higi aurustub.
üleriided. Villasest õmmeldi mitmesugused pealisrõivaid, samuti kooti kindad, sokid ja sukad. Lõngad värviti taimevärvidega. Põhiosa rõivastusest aga oli kaua aega värvimata: linased riided valgeks pleegitatud, villased riided aga valdavalt lambavilla värvi valged, hallid, pruunid, mustad. Lõng kedrati vakutud villadest. Pärast kudumist vanutati riiet tugevalt, nii et see nägi välja nagu vilt. Sellist riiet hinnati vastupidavaks. Kui 19. saj. lõpupoolel hakati villaveskite teenuseid kasutama, siis muutus riie õhemaks ja kergemaks. Vanemad inimesed pidasid sellisest riidest õmmeldud rõivaid vähe vastupidavateks ja kokkuvõttes lõnga raiskamiseks. Rõiva juures peeti väga oluliseks, et see peaks kaua vastu. Tähtsamaks rõivaesemeks oli linasest riidest särk. Lastel oli see tihti ainsaks
Põltsamaa Ametikool Automootor A1 MARTIN KIM Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus 3 2. Mootori töötsükkel 5 3. Vänt kepsmehhanism 8 4. Gaasijaotussüsteemid 11 5. Õlitussüsteemid 12 2 1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3 ·...
1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepr...
Põltsamaa Ametikool AUTOMOOTOR A1 Sami Laasi Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus............................................................................2 2. Mootori töötsükkel................................................................................4 3. Põhimõisted........................................................................................6 4. Vänt- kepsmehhanism............................................................................7 5. Õlitussüsteem....................................................................................10 6. Jahutussüsteem...................................................................................15 ...
tingimusi ja hooldust. Kui järgid järgmisi lihtsaid juhiseid ja soovitusi, on tagatud põranda kvaliteedi säilimine ja hea väljanägemine pikaks ajaks. Kõige tähtsamad põhimõtted: __ õiged niiskus- ja temperatuuritingimused, tuulutamine, õhuniiskus __ uksematid mõlemal pool välisust __ esikus plastmatid kingade alla veekahjustuste vältimiseks __ napp vee kasutamine koristamisel __ viivitamatu plekkide eemaldamine __ vilt mööbli jalgade alla. Kriimustuste vältimine Põranda kaitsmiseks kriimustuste ja mõlkide eest peab kasutama mööbliesemete jalgade all vilti. Kohe tuleks eemaldada põrandale sattunud liiv ja teised abrassiivsed ained. Lakitud põrand Kasuta mõlemal pool välisust uksematti, et vältida põrandale liiva ja muu lahtise mustuse kogunemist. Eemalda liiv ja tolm tolmuimeja või harjaga. Kui soovid põrandat põhjalikumalt puhastada, pühi põrandat kuivaks väänatud mopiga
kuni 20m. Eriti laiadel laevadel kuni 25 m. voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust. Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12, 16 ja 19 mm. Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi, andma pihustatud ja kompaktse veejoa. *Kantavad pulber- ja süsihappegaasi kustutid erineva mahutavusega. *tuletõrjeämber liiniga *metallkast liivaga, kühvel *pootshaak, raudkang, labidas *tulekindel vilt või present mõõtudega 1,5*1,5 *rahvusvaheline kaldaühendus, tihend, 4polti ja mutrit ning 8 seibi 16mm-se mõõduga Tuletõrjevahendite märgistus: A-klass. Tahkete, peamiselt orgaaniliste päritoluga ainete tulekahjud. B-klass. Põlevad vedelikud ja tahkete sulavate ainete tulekahjud. C-klass. Gaaside tulekahju D-klass. Metallide tulekahjud. E-klass. Elektri seadmed ,pingega 1000W 2. Kes tagab laevapere liikme töö- ja eririietuse
minimaalne kaugus puitkonstruktsioonist Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni või puitlagede ja korstna vahel on 10 cm. Põlevast materjalist katusekatte puhul peab kate jääma korstnast eemale 10 cm ning pealt tuleb katta korstna ümbrus plekiga. Pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid kaetakse tulekindla võõbaga. 35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon · Põranda lauad paksusega 28 mm · Puittalade kohal sammumüra tõke (õhuke klaasvillast plaat, vilt, kummiriba, puitkiudplaat) · Puittala sammuga 600...900 mm, ristlõige sõltub sildest · Puittalade vahe täidetakse mineraalvati või saepuruga · Ehitupapp või ehituspaber · Hõre laudis 22x100 mm, sammuga 300 mm · 2 kihti kipsplaati (kinnitatud lae alla riputatul nt. metallist kübarprofiili abil) 36. Ripplagede otstarve ja nendele esitatavad nõuded Otstarve · ruumi kohal paiknevate torustike, juhtmete jne varjamiseks · ruumi kõrguse vähendamiseks · õhumüra summutamiseks
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM 4B ,,Muusikariistad" Referaat Andri Suga Merle Adelman Tallinn 2010 SISUKORD Eessõna..............................................................................................................................................3 Muusikariistad...................................................................................................................................3 Klaver................................................................................................................................................3 Keelpillid...........................................................................................................................................4 Puhkpillid.......................................................................................................................................
alumisele silindrile. Siit ta tõuseb esimesele ülemisele silindrile, edasi langeb alla teisele alumisele silindrile jne., ümber haarates siksakiliselt kõik silindrid. Paberi läbiviimise hõlbustamiseks masina käikulaskmiselja paberilaia rebenemisel, samuti ka tihedamaks paberi ligisurumiseks kuivatussilindrite kuumale pinnale kasutatakse nn kuivatusvilte. Tehakse vahet ülemiste viltide silindrite ülemise rea jaoks- ja alumiste viltide vahel- alumise rea jaoks. Vilt hõlmab kuivatussilindreid umbes poole ringi ulatuses, liigub koos nende grupi viimase silindrini ja tuleb tagasi esimese silindri juurde. Kuivatussulindrite arv grupis, mis on ümber haaratud ühest vildist, on väga mitmesugune: alates ühest kuivatussilindrist masinatel, mis valmistavad eripaberite sorte, kuni 20 ja enam silindrini kiirekäigulistel ajalehemasina. Kuivatusvildid niiskuvad kokkupuutumisest märja paberiga, samuti ka vildi poorides kondenseeruvatest vee aurudest, mida paberist
Väga tihe materjal. Nõelviltvaipu valmistatakse eelvärvitud kiududest võrkudest. Üldjuhul on nõelviltvaip karmi välimusega, kuid väga vastupidav vaipkate, mis sobib ka ruumidesse kus muidu vaipkate vastu ei peaks (Auma Expo). Hästi puhastatav. Lõikamisel ei hargne, mis võimaldab eriti hästi kujundada põrandaid. pistega kinnitatud põhjakanga külge kinnitust võib tugevdada vaibavaiguga põhjaks võib olla vilt, vahtkupp või lateks Igapäevane hooldus toimub tolmuimejaga. Korralik hooldus vähendab pesemise vajadust ja pikendab vaiba kasutamisaega. Korralikuma tulemuse saab kui vaipa imetakse kaks korda. Kõigepealt risti narmaste suunaga, seejärel narmaste suunas. Hoolduskoristuse seisukohalt on oluline plekkide võimalikult kiire eemaldamine. Suur osa plekkidest eemaldub värskena vee ja neutraalse puhastusainega. Päikesevalgus, soojus ja muud mustust siduvad ained kinnitavad
sellega ülekuumenemist füüsikalisel teel. Soojuse äraandmise viisid: 1.kiirguse teel katmata osadelt ümbritsevasse õhku – see saab toimuda kui ümbritsev temperatuur on madalam kui naha temperatuur. Kiirgust soodustab õhuliikumise suurenemine. 2. Juhtivuse teel – juhtivus toimub kehaga vahetus kontaktis olevate esemete kaudu, ka riiete/jalatsite kaudu. On olemas head ja halvad soojusjuhid. Head soojusjuhid on vesi, metall, muld; halvad soojusjuhid on vilt, villane riie, karusnahad, puit (võrreldes kiviga). Head soojusjuhid jahtuvad kiiremini, juhivad soojust eemale (Sinna kus temperatuur on madalam). Inimene kasutab talvel ja suvel erinevaid riideid ja jalatseid. Suvel on riideid vähem, et kiirgust saaks suurendada. 2. soojusjuhtivus – toimub kehaga kontaktis olevate esemete, riiete, jalatsite või pindade kaudu. On olemas head ja halvad soojusjuhid. Hea on metall, kivi, vesi, maapind. Halvad on villased riided, vilt, puit
Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m.Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikus), kantavad pulber- ja süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga, metallkast liiva ja kühvliga, pootshaak raudkang labidas, tulekindel vilt või present, rahvusvaheline kaldaühendus rõngastihend poldid mutrid ja seibid. Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel: tuletõrjuja kaitseriietus, kiivrid, saapad, kindad, kaisevöö tulekindla julgestusliini ja karaviiniga, plahvatusohutu elektrilamp, hingamisaparaat. 3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled, päevamärgid Kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld nähtavaimas kohas, kaht vertikaalselt paiknevat kera või
Veerelaagrite iga oleneb suuremääral määrimisest, sest see hoiab ära korrosiooni ja soodustab jahtumist. Parim viis on vedelik määrimine. Paksemaid määrdeid kasutatakse siis, kui laagri temperatuur ei ületa 100o lähtud võll on läbipesemiseks ja määrde vahetamiseks kergesti lahtivõetav. Veerelaagritele piisab üsna väiksest määrdehulgast. Laagrite kaitsmiseks tolmu ja mustuse eest kasutatakse tihendeid. Väikemate kiiruste juures kasutatakse vilt tihendeid. Hammas- ja tiguülekanded Hammasülekanded on kõigerohkem levinud mehaanilised ülekanded. Nendega kanatakse üle pöörlev liikumist ja muudetakse seda kulgevliikumiseks või vastupidiseks. Ülekande arv on konstante. Hammasülekanne koosneb kahest hammasrattast või rattast ja hammaslatist, mille hambad on omavahel hambumuses. Silinderratastega ülekandes on rataste teljed paraleelsed, koonusrataste puhul teljed lõikuvad ja tigu ülekannetes on nad risti. Hammasülekanne võib
Noored kandsid sportlike seelikute ja pullooverite juurde värvilisi sukki. Sellel ajal domineerisid poolvarrikud ja erinevad kraed. Aksessuaare oli ka mitmeid näiteks kanti sõltuvalt seongust kübaravormi.Paljudel juhtudel õmmeldi peakatted mantliga samast materjalist.Kübar asetati pähe enamjaolt otse. Samuti kitsa ääre ja pehme kellukesekujuline kübar oli moes.Populaarsemateks materjalideks olid:karvastatud vilt, veluur ja karusnahk,seemisnahk ja silmkude. Värvid mis domineerisid olid järgmised:Jäähall, elevandiluuvärv ja niineõievärviline heleroheline. Üldiselt olid ikkagi heledad toonid peamised. 4.2 1961-1962. Ka edaspidi domineeris sportlik rõivastus. Ühaenam hakati pluusidele varrukaid külge õmblema.Sellel ajastul mõjutas Saksamaa looming väga palju.Kleitidele tuli pehme,mugav ja naiselik joon. Seeliku pikkus siiski endine, põlved jäävad kaetuks. Silueti järgi võib
Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni või puitlagede ja korstna vahel on 10 cm. Põlevast materjalist katusekatte puhul peab kate jääma korstnast eemale 10 cm ning pealt tuleb katta korstna ümbrus plekiga. Pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid kaetakse tulekindla võõbaga. 35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon Põranda lauad paksusega 28 mm Puittalade kohal sammumüra tõke (õhuke klaasvillast plaat, vilt, kummiriba, puitkiudplaat) Puittala sammuga 600...900 mm, ristlõige sõltub sildest 7 Puittalade vahe täidetakse mineraalvati või saepuruga Ehitupapp või ehituspaber Hõre laudis 22x100 mm, sammuga 300 mm 2 kihti kipsplaati (kinnitatud lae alla riputatul nt. metallist kübarprofiili abil) 36. Ripplagede otstarve ja nendele esitatavad nõuded Otstarve
Silmkoelõng valmistatakse tavaliselt 2-kordne, mis on tugevam ja seetõttu ei pea keerdude arv olema väga suur. Väga hinnatud on 2-kordne angoorast ja looduslikust siidist kedratud lõng, mida on pärast korrutamist värvitud. Kiud värvuvad erinevalt ja tekitavad efektseid varjundeid. Angooravillast valmistatakse ka vilti. Sel juhul tuleb kiud eelnevalt kraasida. Segus lambavillaga saadakse vastupidavam vilt. Värvilise vildi saamiseks, värvitakse kiudu enne kraasimist või värvitakse valmis villa. Angooravillaste toodete hooldamisel tuleb olla väga tähelepanelik. Angooravill vanub kergesti ja selle kokkuminek on suur. Mehaanilise töötluse tulemusena libisevad sirged villakarvad kergesti tootest välja. Angooravillaseid tooteid soovitatakse pesta käsitsi temperatuuril mitte üle 30˚ C neutraalsete pesuvahenditega. Tooteid ei tohi vanumise
toimuda. Kiirgust intensiivistab õhu liikumine keha naabruses. Tuulin kuum ilm on paremini talutav. Talvel on tuuline külm raskemini talutav. · Juhtivuse teel- kehaga kokkupuutes olevate esemete, riiete, jalatsite kaudu. Intensiivsus sõltub soojusjuhi omadustest, kas on hea soojusuht või halb. Head on metall, kivi, siid, kumm- antakse kergesti soojust ära. Halvad- puit, villane riie, nahkriie, vilt, põdranahk (nendega on soojem olla). Riie või jalats ise sooja ei anna, ta kas takistab või soodustab soojuse äraandmist. · Higi aurumise teel- higi aurub keha pinnalt, muutub ainsaks soojuse äraandmise viisiks, kui ümbritsev temperatuur on kõrgem keha temperatuur, või kui ei ole võimalik kasutada häid soojuse juhte keha vahetus naabruses, nt jää. Higistamine on intensiivne, higi aurumine ehk soojuse äraandmine saab toimuda siis, kui üht ei ole
või polüesterkiududega. Pikad nahkobjektid tuleks hoiustada horisontaalselt, et nad oleksid ühtlaselt toetatud. Riietusesemed tuleb asetada mannekeenidele või vastavates mõõtmetes alustele. Raud ja vasklisandid tuleb nahast eemal hoida need hakkavad korrodeeeruma. 4. Tekstiilid Tekstiil on lõngast või selle valmistamiseks kasutatavast kiudainest toode. Tekstiiliks võib olla riie, mille all mõistetakse kangana valmistatud tekstiilmaterjali, või vilt. Vilt on villast, kiudainest või loomakarvadest valmistatud tihe materhal, mis saadakse kiudainet vees või aurus surve all hõõrudes. Päritolu järgi eristatakse looduslikke (taimsed-, loomased-, mineraalkiud) ja keemilisi kiude (tehis-, süntees-, anorgaanilised kiud). Muuseumides on tekstiilid kindlasti üheks kõige tundlikumateks objektideks. Mehaanilistest kahjustustest võib neil esineda rebendid, augud, deformeerumine, lõhed,
Põltsamaa Ametikool Automootor A1 Andres Asson Kaarlimõisa 2009 Liigid Kütuse liigid: Bensiin Diisel Gaas Bio Elekter Hübriid Tahke Automootori litraaz: 0,75 ; 0,9; 1,0; 1,2; 1,3; 1,4; 1,5; 1,6; 1,7; 1,8; 1,9; 2,0; 2,2; 2,3; 2,4; 2,5; 2,6; 2,7; 2,8; 3,0; 3,5; 4,0; 4,5; 5,0; 5,6; 6,0 Mootoritüübid: R3; R4; R6; R8; R10; R12; R14 V4; V6; V8; V10; V12; V14 Mootoritöötsükkel Töötsükkel Progresside kogum, mis kindlas järjestuses Ülemine surnud seis: Kolvi kõige ülemine asend (ü.s.s.) Alumine surnud seis: Kolvi kõige alumine asend (a.s.s) Takt Töösüli osa mis toimub kolvi ühe käigu jooksul Kolvikäik Kolvi äärmise asendite vahekaugus, mis võrdub vantvõlli...
traadiga. 49. Katusekatte- ja hüdroisolatsioonimaterjalid. Bituumenite baasil valmistatud katusekatte- ja hüdroisolatsioonimaterjalid jagunevad väliskuju järgi: rullmaterjalid (nt ruberoid); plaatmaterjalid (nt plaatruberoid); valumaterjalid (valatakse kohapeal ). Rull- ja plaatmaterjalid koosnevad tugikihist, immutusainest, kattekihist, puistest, kleepsukihist jne. Tugikihiks võivad olla: tsellulooskiudpapp, klaaskiust kangas, klaaskiust vilt, tekstiilmaterjalid, õhuke alumiiniumplekk. Immutusaineteks on: naftabituumen, kummibituumen, polümeerbituumen, põlevkivibituumen, kivisöetõrv jne. Puistekihi materjaliks on: mineraalpulber, peenliiv, jämeliiv, vilgupuru, kivipuru. Puistekihi ülesandeks on kaitsta materjali pealispinda ultraviolettkiirguse eest ja vältida rullide kokkukleepumist. Ruberoid . Tugikihiks on tsellulooskiudpapp, millel sageli lisatakse peenestatud kaltskiudu
Kaamlivill WL pealisvill on tuhmim, laugema alusvillst:kostüüme, alusvill sama nagu kitsevillal, soovitav säbarusega, tugev, vanub kudumeid, mantliriiet. helepruunist puhastada keemiliselt või kergesti, head termostaatilised Pealisvill: köied, rihmad, tumepruunini,pe kasutada käsipesu, vanumise omadused( külmas kaitseb, telfiriie, vilt alisvill vältimiseks pesta ettevaatlikult soojas jahutab), hästi värvitav, liivakollasest , neutraalses pesulahuses ja kuid kasutatakse enim helepruunini õrnalt hõõrudes naturaalsena. Kasmiirvill, WS hea soojuspidavus, hästi kallis, kuid kasutatakse hallikas, pesta tuleb villa jaoks spets
Eriti laiadel laevadel kuni 25 m. voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust. Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12, 16 ja 19 mm. Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi, andma pihustatud ja kompaktse veejoa. *Kantavad pulber- ja süsihappegaasi kustutid erineva mahutavusega. *tuletõrjeämber liiniga *metallkast liivaga, kühvel *pootshaak, raudkang, labidas *tulekindel vilt või present mõõtudega 1,5*1,5 *rahvusvaheline kaldaühendus, tihend, 4polti ja mutrit ning 8 seibi 16mm-se mõõduga Tuletõrjevahendite märgistus: A-klass. Tahkete, peamiselt orgaaniliste päritoluga ainete tulekahjud. B-klass. Põlevad vedelikud ja tahkete sulavate ainete tulekahjud. C-klass. Gaaside tulekahju D-klass. Metallide tulekahjud. E-klass. Elektri seadmed ,pingega 1000W • Soodisõlm, pikk pleiss • RSK-65 PILET 5
5. LEHT Lehe siseehitus sõltub küllalt tugevasti konkreetsetest ökoloogilistest tingimustest, eeskätt vee ja valguse kättesaadavusest. Kui uurida lehtede ehitust ühe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseärasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustai...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
