Naiste ülerõivad 2012/2013
Kaasaegsed moesuunad
Värvitoonid
Pruunid toonid
Beežid toonid
Oranžid toonid
Rohekas -sinakad toonid
Must
Hal id toonid
Erinevad loomamustrid(ussi-,loomanahk)
Värvid…
Värvid…
Asümmeetrilised lõiked
Erinevad pikkused
Mitte kehakuju järgivad mantlid
Vormihoidvad materjalid nagu vil , vilt ja nahk
Klassikalise lõikega maskuli nse tooniga mantlid
Ponšod ja keebid
Kasukad ja karusnahksed detailid
Kunstnahk
Kunstnahk
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kärt Põldme
Õppematerjali autor
positsioonist, mis mängis ENSV-le kätte ida-lääne vahelise akna positsiooni. Tallinna Moemajast tuli institutsioon, mis peamiselt töötas Lääne moega, sai riiklikku dotatsiooni Lääne moeajakirjade sisseostmiseks, sünteesides nende põhjal moodi, mille tootmine ja kandmine võisid tulla Nõukogude Liidus kõne alla. Siluett oli oma kvaliteetsete moelõigetega orienteeritud elanikkonna sellele osale, kes suutis endale ise riideid õmmelda, ja nende naiste arv kasvas sedamööda, kuidas riigis levisid defitsiidimajandus ja suurenes madala kvaliteediga toodangu maht. Pole raske ette kujutada, millist mõju avaldas moele kui iseseisvale loomingulisele fenomenile vajadus teenindada tuhandeid inimesi, kes olid ilma jäetud esmatarbekaupadest ja pidid neid ise valmistama. Kui 1960. aastatel muutus ühiskond keerulisemaks ja diferentseeritumaks ning endast andis märku
Uurimiseks on valitud just see ajastu, kuna tegemist on väga muutusterohke ajaga. Ning maailma tabasid taolised katastroofid, nagu näiteks Esimene, Teine maailmasõda ning Suur Majanduskriis. Just sel ajal muutus naise koht ühiskonnas ning naisest sai valimisõigusega, mehest sõltumatu inimene. Aastatöö on jagatud seitsmesse suuremasse peatükki ning ajastute järgi veel alapeatükkideks. Esimeses peatükis on kirjeldatud naiste kleidimoe muudatusi läbi aja. Teises on välja toodud aluspesu areng, kolmandas soengu, neljandas kingade ning viiendas kübarate areng. Kuuendas ja seitsmendas on kirjutatud kahest tolle aja suurimast moeloojast: Gabrielle ,,Coco" Chanel ja Elsa Schiaparellist. Lisadesse on ära toodud fotosid selle ajajärgu riietumisest, soengutest, kübaratest. Aastatöö kirjutamisel on kasutatud ainult internetilehekülgedel toodud materjale. Selle ajastu
kaelusega. Palju kanti ehteid, sest väärismetall ja kalliskivid muutusid üheks kapitali paigutamise viisiks. Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad. Juba 1830. aastast peale oli mõnes Pariisi poes müüdud valmisrõivaid. Pariisis oli moodi läinud ajaviide nimega shopping. Suurt elevust tekitas esimeste kaubamajafe avamine Pariisis. Esimest korda olid ühe katuse all nii meeste, naiste kui laste valmisrõivad ning lisandid, mida oli seni müüdud eraldi poodides. Charles Frederich Worth Worthi panus moeajalukku on korvamatu. Just teda peetakse alusepanijaks kõrgetasemelisele õmbluskunstile, mis sai üldsusele tuntuks kui haute couture s.t. kõrgmood. Tänu Worthile muutus moelooja toodang käsitööst omaette kunstiliigiks ning moelooja nimi sai tähtsamaks kui tema loomingu kandjad. Ta alustas juba 13 aastaselt moekaubanduses õpipoisina
Paul Poiret'i "Hubble Allikas: skirt" http://headtotoefashionart.com/paul- Allikas: poiret-1879-1944/ (15.05.17) https://en.wikipedia.org/wiki/Hob ble_skirt (15.05.17) Mõnda aega domineerisid mundrid (vt lisa 1). Palehigis vabrikutööd tehes ei tundnud inimesed moe vastu huvi. Valmisriietetööstus tekkis esmalt Inglismaal. Sikiks muutunud vabatahtlik töö avardas naiste väljavaateid. Lõpptulemusena said 1918. aastal üle 30-aastased 1Kättesaadav Internetist: https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Poiret 2 http://www.metmuseum.org/toah/hd/poir/hd_poir.htm 5 naised Inglismaal hääletusõiguse, millega seoses muutusid naised iseseisvamaks ning pöörasid rohkem tähelepanu moele. Paljusid spordirõivaid, nagu näiteks sviitreid ja seelikuid hakati kandma igapäevaselt
Nahast rõivaesemed Muinasaeg Jahe kliima sundis inimesi endale loomanahku ümber siduma. Tänu sellele said nad hakata asustama ka alasid, kust seni külmaga eemale hoiti. Arvatakse siiski, et alles rooma rauaaja paiku õppisid Euroopa kesk- ja põhjapiirkondade asukad tekstiilrõivaste eeskujul õmblema kokku nahku, mida seni oli kasutatud lihtsalt kraesarnaste ülevisetena. Ajapikku tekkisid uued, liikumist vähem takistavad ülerõivad, karusnahast või karusnahkvooderdisega mantlid- kasukad. Karusnahk oli Põhjala kuld ning kujundas püsivaid ja läbi sajandite muutumatult kestvaid majandusseoseid. Karusnaha kaubaväärtus oli läbi aegade suur Muinas- Kreekas, Egiptuses, Roomas, Harun-al-Rasidi hiilgavas Bagdadis, isegi kauges Indias, kus kärbinaha eest maksti muinasjutulist hinda. Moed võisid vahelduda, kuid üle aegade ja moevärinate püsis nõudmine karusnahkade järele. Rahvasterändamise-eelsesse aega (4. - 6. saj. p
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus ja ilu osakond Agnes Peterson Juukse värve maaletoovate firmade toodete tutvustus ja kasutusjuhendid Õpimapp Juhendaja: Merike Rosenthal Tartu 2012 SISUKORD Schwarzkopf________________________________________________________ 3 Goldwell____________________________________________________________7 Wella______________________________________________________________ 11 Sim________________________________________________________________ 20 Ewald______________________________________________________________ 22 Estel_______________________________________________________________ 23 Cutrin______________________________________________________________ 33 Davines____________________________________________________________ 36 Londa_______________________________________________________
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 Kati Pall Vill Referaat Juhendaja Kati Adul Paide 2013 Sissejuhatus Villa kitsamas tähenduses mõeldakse lambavilla, laiemas tähenduses aga kõikidelt loomadelt saadud karvkatet. Villakiud kuulub loomsete looduslike kiudude hulka. Villa mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa rakud. Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse katterakke, tüvikihti e pärisrakke ja säsikihti. Villa koostisest suurem osa on valkaine, mis koosneb peamiselt keratiinist. Sinna kuuluvad süsinik 50%, vesinik 6-7%, hapnik 21- 24%, lämmastik 16-18% ja väävel 2-5%. Villa molekul on nn polüpeptiidimolekul. Lisaks valkudele sisaldab vill umbes 2% rasvu (struktuurivälised ja sisesed rasvad). Villa struktuuri väliseid rasvu teame villarasva nime all, millest tuntuim on lanoniin. Veel on villa koostises mineraalseid soolasid, süsivesikuid ja nukl
Eesti kunstiakadeemia Getri Mitt Moestilistika I kursus Värvipsühholoogia Referaat Juhendaja Alvar Reisner Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. Värvimõjud 4 2. Värvipsühholoogia 9 3. Värviteraapiast 20 4. Kokkuvõte 21 5. Kasutatud kirjandus 22 2 3 1.Värvimõjud Värvimõju kujutab endast radikaalselt erinevat lähenemist värvipsühholoogiale: see on selge, loogiline süsteem, mille 1980te alguses töötas välja värvipsühholoog Angela Wright. See kehtib sisekujunduse, tootekujunduse, võrgulehekülgede ja kaubamärkide kohta. Süsteemi on edukalt rakendatud 16 aastat ja suured korporatsioonid tunnistavad selle tõhusust, kuna see on aidanud kasvatada müüki ja hoidnud kokku väärtuslikku disainile kuluvat aega. On inimesi, kes väidavad, et see on muutnud nende elu. Seda, et värv mõjutab meie
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid