100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kelly Orgusaar
Õppematerjali autor
Ekvatoriaalsed vihmametsad Koostanud:Rita Jalast Asend: ekvaatorilähedased alad · Kesk-Aafrikas · Lõuna-Ameerikas · Kagu-Aasias Kliima: · ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling. Vihm kestab paar-kolm tundi.Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks. · ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune Pinnamood: · L-Ameerikas ja Aafrikas enamasti tasandikuline Amazonase madalik · Kagu-Aasias erilimelised mäestikud vaheldumisi lavamaade ja madalikega Amazonase madalik · suurim ekvatoriaalse vihmametsa ala · ulatus ligi 6 miljonit km2 · nimetatakse ka selvaks Loodustingimuste mõju pinnamoele: · kivimite keemiline mur
SAVANN. VIHMAMETSAD. 1. Millises kliimavöötmes asuvad vihmametsad? Ekvatoriaalses kliimavöötmes. (Kesk-Aafrikas; Lõuna-Ameerikas; Kagu-Aasias) 2. Miks on ekvatoriaalses kliimavöötmes aastaringi kuum ja niiske ilm? Selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. 3.Milline on vihmametsade tähtsus kogu maailma looduse jaoks? *fotosüntees *süsihappegaasi kasutamine *hapniku tootmine *suur veeringe 4.Milline on vihmametsade koosseis:taimerinded, -liigid? Vihmametsad koosnevad 4-st rindest: Esimese rinde moodustavad kõige kõrgemad puud. Teine rinne on puurinne. Kolmas rinne on põõsarinne. Neljas on alustaimestiku- ja rohurinne. Liigid:roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, orhideed., sandlipuu, veripuu, palisander, pokkpuit. 5.Millised on taimede kohastumused vihmametsades? *Puude lehed:-vahaga
Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. Amazonas Maailma suurim troopiline vihmamets (6 miljonit km2) Asub ühtekokku üheksas riigis Bioloogiliselt üks maailma rikkalikumaid ja eriliigilisemaid piirkondi. Esindatud ligi 20% maailma taimeliikidest ja linnumaailmast, 10% maailma imetajatest Jaaguar Läänepoolkera suurim ja võimsaim kaslane Kaslastest jaaguarist suuremad vaid lõvi ja tiiger Jaaguari kere 150-180 cm pikk, jässakas saba 4070 cm pikk Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi
Ekvatoriaalne vihmamets Kadi 8b Ekvatoriaalsete vihmametsade levik ja kliima Ekvaatori lähedal, Lõuna-Ameerika põhjaosas (Brasiilia, Amazonas), Aafrika keskosas, Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatani ps. lõunaosas), Indoneesia (Aasia). Ekvatoriaalsetes vihmametsades on koguaeg palav ja niiske, aastaaegu ei ole.Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või rohkem ja aastas tuleb sademeid umbes 2000mm. Loomastik Loomastik on väga mitmekülgne. Vihmametsade tüüpilised loomad elutsevad puudel.Tavalised on : Ahvid (Näiteks: Aafrikas gorillad ja simpansid, Aasias orangutangid ja makaagid). Kiskjad (Jaaguarid ja puumad) Linnud (Tuukanid ja koolibrid) Maod (Anakondad,boad ja võrkpüütonid) Loomastik on rikas ka maapinnal.Näiteks: metssead, pühvlid,kääbusjõehobud,okaapid, ninasarvikud,taapirid ja teised. Loomade kohastumused Hea ronimis-ja hüppamisvõime, Hästi arenenud küünised, Tundli
troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm,Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu- Aasia piirkonna. Ekvatoriaalne kliima Allikas: Vikipeedia Ekvatoriaalne kliima on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele Ekvatoriaalne vihmamets Venezuelas Ekvatoriaalse kliima kliimadiagramm (Labuan, Malaisia) Ekvatoriaalne kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele. Sellele on iseloomulik palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul. Ekvatoriaalse kliima levikuala on Lõuna-Ameerika põhjaosa Amazonase madaliku piirkonnas, Aafrika keskosa Kongo jõgikonnas ja Kagu-Aasia (Malaka poolsaar ja Malai saarestik) koos Austraaliakirderannikuga.
Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa ehk savann, kus puud saavad vaid üksikult kasvada. Kliima Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev
Vihmametsad Reili Tooming 10.klass Vihmamets Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud: kõrge produktiivsus kiire aineringe igihaljaste taimede rohkus kõrged puud liaanide ja epifüütide rohkus hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Vihmametsade levik
on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa e. savann, kus puud saavad vaid üksikult kasvada. Iseloomustavad suurusi: v kliima on aastaringselt soe ja niiske; v sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); v taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; v taime- ja loomaliike kõige rohkem; v paljud linnud talvituvad vihmametsades; v vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid