FENNEKREBANE (0)

KOOL
FENNEKREBANE
Referaat õppeaines „Eesti keel“
Koostaja : Eesnimi Perekonnanimi
Tallinn 2011

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Kehaehitus 4
Toitumine 4
Eluiga 5
Paljunemine 5
Kokkuvõte 6
Kasutatud kirjandus 8

Sissejuhatus

Fennekrebased elavad Põhja-Aafrika ning Araabia ja Siinai poolsaare kõrbetes ja poolkõrbetes. Ta on kassi- või küülikusuurune pikkade kõrvadega loom. Kuumas kliimas elaval fennekil kiirgub suurte kõrvade kaudu üleliigne soojus , millest ta higinäärmete puudumise tõttu ei saa vabaneda higistamise teel. Suurte kõrvade tõttu on tal ka väga hea kuulmine , mis võimaldab saaklooma kaugelt üles leida. Saba on kohev ja pikk, paks karv on liivakarva. Erinevalt teistest rebastest ei ole fennekil vänget lõhna. Teda peetakse ka lemmikloomana. Fennek on segatoiduline. Süüa armastab ta oma urus, et olla kiskjate eest kaitstud. Ta võib kaua ilma veeta läbi ajada. Fennek on öise eluviisiga , päeval varjub ta päikese eest urgu. Ta on vilgas ja tal on väga hea hüppevõime. Samuti on ta väga kiire kaevaja. Fenneki arvukus väheneb karusnahaküttide tegevuse tõttu. Loomaaedades näeb fennekit harva.

Kehaehitus

Fennekrebane on kõige väiksem rebane. Ta õlakõrgus on tavaliselt 18–22 cm, maksimaalselt kuni 31 cm[2]. Keha ja pea pikkus on kokku 24–41 cm, saba 18–31 cm. Täiskasvanud fenneki kaal algab 1 kilost ega ületa isastel 1,75 kg. Emased on kergemad.
Fenneki kõrvad on 15 cm pikkused või pikemadki ja palju suuremad kui pea. Kõrvad ning väga väike ja terav koon kiirgavad soojust, võimaldades palavuses toime tulla. Suured kõrvad aitavad ka saaklooma kaugelt üles leida. Tema kuulmine on väga terav.
Fenneki hambad on väga väikesed, sest fennekid ei küti suuri saakloomi. Saba on kohev, peaaegu keha pikku
Karv on pehme ja pikk, seljapool on liivakarva kollane, kõhupool on valge. Fennek on rebastest kõige heledam. Fennekrebasel puuduvad teistele rebastele omased lõhnanäärmed. Sellepärast peetakse neid ka koduloomadena. Ka fennekite sõbralikkust seostatakse nende näärmete puudumisega.

Toitumine

Fennek peab jahti üksinda, küttides kõiki, kellest jõud üle käib: peamiselt putukaid kahepaikseid, roomajaid (sisalikke ja madusid), linde ja nende mune ning väikeimetajaid, võimaluse korral ka kalu. Samuti sööb ta võimaluse korral marju ja puuvilju (datleid) ega põlga ära ka surnud looma jäänuseid. Hädakorral kaevab ta saaklooma liiva seest välja.
Fennek haarab saagi kaelahammustusega ning viib selle urgu ja alles siis hakkab sööma, sest tal on endal oht langeda suuremate kiskjate, näiteks kõrbeilvese saagiks. Võimaluse korral varuvad nad urgu toidutagavarasid.
Fennek joob vett, kui seda on saadaval, kuid suudab pikka aega läbi saada toidust saadava veega, sest teda nähakse tihti veekogudest kaugel. Temperatuuri reguleerimiseks on tal soojust kiirgavad kõrvad ja koon.
Vangistuses sööb fennek ka porgandeid, rohelisi ube ja õunu ning mune.

Eluiga

Eluiga on vangistuses 10–14 aastat. Fennekite eluiga looduses pole teada.

Paljunemine

Suguküpsuse saavutab fennek 1. eluaastal . Enne sünnitust kaevab emane sügava uru ja vooderdab selle karvade , sulgede ja taimekiududega. Poegade arv on 2-4. Tiinus kestab 50 päeva. Seejärel sünnivad väikesed fennekikutsikad, kes on pimedad ja ema hoole all turvalisse urgu. Kutsikakarv on lühike, pehme ja hästi hele, ainult õlgadel tumeda äärisega. 12 päeva peale sündimist hakkavad nende silmad avanema. Seejärel hakkavad nad mängima.

Kokkuvõte

Fennekite elust looduses on vähe teada. Nende eluviis on öine, kuigi neid nähakse ka päeval. Seda juhtub siiski harva, sest fennek on väga ettevaatlik ega talu pikaajalist otsest päikesekiirgust. Tavaliselt jääb fennek päeval oma laialt hargnenud maa-alusesse urgu, kuid ka seal vajab ta kaitset kuumuse eest. Ometi armastavad nad mängida soojal liival ja magada päikesest kuumaks köetud esemetel. Toitu otsima läheb fennek alles jahedatel öötundidel.
Ka inimese hooldatuna on fennekid aktiivsed peamiselt öösel. See võimaldab vähendada energiakulu kehatemperatuuri hoidmisele. Mitmekesi koos on nad kohanemisvõimelised ja mänguhimulised. Ka metsikult eelistavad fennekid elada suuremates rühmades kui teised rebased (kuni 10 isendit). Paljude elanikega urud on keerukad tunnelite süsteemid, mille keskel on avar ruum. Tunnelid , kus poegi kasvatatakse, võivad olla kuni 5 m pikkused.

Kasutatud kirjandus

1. Miksike. [ http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fennek_siim.ht m] (02.04.2011)
2. Vikipeedia. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Fennek ] (02.04.2011)
8