Paigalinnud (0)

Q: Kus asub söötmiskoht või söögimaja?

Vastus leiad õppematerjalist: Paigalinnud

Q: Missugust toitu panid ja mida need linnud suvel söövad?

Vastus leiad õppematerjalist: Paigalinnud

Q: Millised linnud sinu söögimajas külalised olid?

Vastus leiad õppematerjalist: Paigalinnud

Q: Kui suur oli nende arvukus?

Vastus leiad õppematerjalist: Paigalinnud

Q: Mida arvad lindude toitmisest?

Vastus leiad õppematerjalist: Paigalinnud

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kus asub söötmiskoht või söögimaja?
Missugust toitu panid ja mida need linnud suvel söövad?
Millised linnud sinu söögimajas külalised olid?
Kui suur oli nende arvukus?
Mida arvad lindude toitmisest?

Kaarma Kool
Paigalinnud minu söögimajas
Uurimustöö
Koostaja : Kärt Hansen
Klass: 3.klass
Juhendaja : õp. R. Rist
Kaarma 2010
Sissejuhatus

Keda vaatasid?
Vaatasin paiga linde.

Kus asub söötmiskoht või söögimaja?
Riputasin akende taha ja puude otsa söögikohad.

Lindude liigikirjeldus .
1. Rasvatihane .
Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa metstika või mõne teise tema pessa tikkuva linnu.
Rasvatihast tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes on näinud teda akna taga pekitükikese küljes rippumas, see tunneb ta ära helekollase kõhualuse järgi. Samuti on teda kerge ära tunda ainult temale iseloomuliku lihtsa ja meeldiva lauluviisi järgi ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi.
2. Sinitihane .
Sinitihane on rasvatihasest veidi väiksem, helesinise lagipea ja ülapoolega. Julguselt ja riiakuselt ei ole sinitihasele võrdset, kuna püüab end, kus vähegi võimalik maksma panna. Toidulaudade sageda külalisena valitseb ta seal teiste lindude üle ning sunnib neid taanduma. Kirjanduses on andmeid sinitihaste omavahelistestki kaklustest toidulaual, kusjuures see ühel juhul lõppes ühe linnu surmaga. Oma paarilise vastu on sinitihane aga leplik , hoidudes temaga aasta läbi kokku. Julguse ja uudishimu tõttu satuvad need linnukesed kergesti püünistesse.
3. Põhjatihane.
Ka põhjatihane on väga liikuv ja vilgas nagu kõik tihased . Põhjatihane on eluks põhjamaadel hästi kohastunud : vastandina teistele tihastele ei otsi ta toitu ainult kõige peenemailt okstelt, vaid ka tüvedelt ja neil kasvavate samblike alt ning koorepiludest. Talveks kogub ta omale tagavaraks puuseemneid, mida peidab puukoore piludesse. Nagu põhjatihase nimigi ütleb, on ta eriti levinud põhjapoolsetes piirkondades. Ka Eestis on ta arvukas. Kuni kevadeni hulguvad need linnukesed ringi kaunis suurte salkadena, tihti koos teiste tihastega.
4. Leevike .
Leevike on varblasest suurem, musta lagipea ja kurgualusega jässakas värvuline. Isaslind hiilgab oma kauni sulestikuga. Tema helepunane rind on nii silmatorkav, et looduses teda tähele panna ja ära tunda ei ole raske. Emaslind roosakashalli värvusega on tagasihoidlikum. Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga.
5. Musträstas.
Musträsta rohked rahvapärased nimetused viitavad tema sarnasusele mitmete teiste lindudega: jõeköster ja jõe-õpetaja (vesipapi nimed), siplasekukk (musträhn), kuldnokk jne. Välimuse järgi on teda aga lihtne kõigist teistest eristada. Nimelt on musträstas tõesti üleni süsimust ning kontrastselt paistab kaugele kuldkollane nokk. Mingeid teist värvi rohkeid tähne, nagu kuldnokal on, temal pole.
6. Rähn.
Suur-kirjurähn on ilmselt kõige enam tuntud rähniliik. Ta on ilusa kirju sulestikuga lind. Valdavad on kontrastsed must ja valge, aga sabaalune on helepunane ning ka laubal asub punane laik. Isaslindudel on lisaks veel punane kukal. Iseloomulikud on talle veel väga pikk kleepuv keel, mida on hea putukakäikudesse sisse lükata, et sealt toitu kätte saada, ja väga jäik ning teravatipuline saba, mis on puutüvel tegutsedes tänuväärseks toeks.
Missugust toitu panid ja mida need linnud suvel söövad?
Ma panin neile lindude talviseid rasvapalle ja tegin ise ka õuntest söögi pallid. Viskasin
kaerahelbeid õue maha.
Suvel söövad nad puude otsast õunu ja putukaid kes ringi lendavad. Nad söövad ka maasikaid.
Kokkuvõte
1. Millised linnud sinu söögimajas külalised olid?

Rasvatihane
Sinitihane
Põhjatihane
Leevike
Musträstas
Rähn

2. Kui suur oli nende arvukus?

Seoses külmade ilmadega käis neid väga palju

3. Mida arvad lindude toitmisest?

Kui ma olen linde juba toitma hakanud siis toidan neid kevadeni, sest kui ma pooleli jätan söötmise siis võivad nad hukkuda.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 13 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liina286 Õppematerjali autor

paigalinnud ja nende söötmine

paigalinnud

Sarnased õppematerjalid

ppt

Linnud talvel

valkja alapoole ja musta lagipeaga.  Väga liikuv lind.  Sootihase laul on ühetooniline hele "dip- dip-dip...".  Sügisel rändab osa sootihaseid meilt ära, kuid on teadmata, kui kaugele nad siirduvad.  Hakk on varesest väiksem, üleni mustja, kõhu alt natuke heledama - musthalli -sulestikuga lind.  Haki tunneb ära silma värvuse järgi, mis on helehall.  Eestis on hakk levinud kõikjal.  Hakid on suhteliselt lärmakad linnud.  Üksiku haki häälitsuseks "kjakk-kjakk".  Hakk toob inimesele kasu, hävitades suurel hulgal kahjurputukaid.  Vares on tark lind.  Sageli istub ta aiateiba otsas või katusel ja kraaksub.  Käib teiste lindude pesades mune rüüstamas ja sööb kõike, mida kätte saab.  Harakas on ereda must-valge sulestiku, pika saba ja kädistava häälega lind.  Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis.  Harakas tekitab mõningast kahju,

Loodus

docx

Linnud

Lääne-Euroopas. Ta võib elutseda nii üksikpaaridena kui ka kolooniatena. Toitub peamiselt putukatest. Pärast saabumist ja isegi läbirände ajal võib näha kiivitaja mängulendu, mida saadav "kii-vit" hüüde rida ja omapärane tiivavuhin. Pesa on kiivitajal küllaltki primitiivne, peentest kõrtest koosnev ja vähese vooderdisega. Kurnas on 4 pirnikujulist pruuni-musta laigulist muna. 33 päeva vanuselt hakkavad noored linnud lendama ning koonduvad järk-järgult salkadesse. 4 Header and footer ; nimi Kiivitaja äraränne toimub üsna vara. Enamjaolt kaovad nad kuidagi märkamatult juba augusti lõpuks või septembri esimesel poolel. Putuktoidulise linnuna piirab kiivitaja kahjurputukate levikut. Kiivitaja ei kuulu looduskaitse alla. Jäälind Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni.

Bioloogia

pdf

Neid linde me tunneme

742 8442, faks 742 8166 Pk. 245 E-post: [email protected] 50002 Tartu www.elfond.ee Elektrooniliselt on õppematerjal kättesaadav Eestimaa Looduse Fondi kodulehel www.elfond.ee Õppematerjali võib paljundada sihipäraseks kasutamiseks. © Eestimaa Looduse Fond, 2006 ISBN-13: 978-9949-13-918-7 ISBN-10: 9949-13-918-X Sisukord Eessõna 4 Kes on linnud? 5 6 Leevike 7 Tihased 8 Varblased 10 Varesed 12 Kuldnokk 13 Harakas 14 Linavästrik 15 Rähn 17 Lõoke 19 Toonekurg 21 Pääsukesed 25 Kägu Mänge lindudest 28 Kirjandust lindude kohta 32 3 Saateks

Bioloogia

doc

Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt

Alapool on roostepruun, kõhualune kollakas. Lind paistab veidi raskepärane, kui ta liigub maapinnal kõndides, hüpates ja joostes väga kiiresti ning osavalt. Elupaik ja -viis Põldlõoke on väga sage haudelind peaaegukõigis lagemaastiku elupaikades - niitudel, laialdastel metsaväludel ja metsaservadelgi, eriti meelsasti aga põldudel (teravilja- ja heinapõllud). Elutseb ka steppides ja kinnistatud liivaaladel poolkõrbetes. Päevase eluviisiga, algul viibivad saabuvad linnud salkades, mõne päeva pärast jagunevad paaridesse. Ränne Oma leviala põhjapiirkondadest rändab talveks ära, lõunapoolsetele aladel on paikne. Talvituvad Lääne-Euroopa maades, Aasia lõunaosas ja Põhja-Aafrikas. Saabuvad pesapaikadesse varakevadel pärast esimeste lumevabade laikude teket, isegi veebruari lõpus; massiliselt märtsi lõpus. Lahkuvad oktoobri lõpuks. Rändab päeval, veidi enne päikeseloojangut laskuvad maapinnale, kuhu jäävad kogu ööks.

Eesti linnud