Viktor Kingissepp (24. märts 1888 Kaarma-Suure vald 3. mai 1922 Tallinn) oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja kogu kommunistliku liikumise suurkuju. Oma vähestele jüngritele oli ta eeskuju ja innustaja, laiale üldsusele aga kardetud ja põlatud riigikukutaja. Riigikukutajaks nimetas ta end ülekuulamisel ka ise. 3. mail möödus 86 aastat Kingissepale määratud kõrgeima karistusmäära täidesaatmisest. Elulugu Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 18981906 õppis ta Kuressaare gümnaasiumis. Viktor oli edukas õpilane. Tema lemmikained olid matemaatika ja keeled.
Viktor Kingissepp 24. (12.) 3. 1888 3. 5. 1922 Täisnimi: Viktor-Eduard Kingissepp. Sünniaeg: 24. (12.) märts 1888. aastal Sünnikoht: Viktor sündis Saaremaal Kuressaare linna lähedal Marienthalis. Seal oli elu raske. Tekkis palju konflikte ja arusaamatusi. Kui Viktor oli vaid paari kuune, kolisid nad isaga linna elama. Eluasemeks oli vilets hurtsik. Viletsast hütist koliti väiksesse majja Pargi tn. 5, mille isa ostis. Vanemad: Isa Eduard ja ema Eliise. Eduard töötas koos vendadega vanaisa Aldo juures sepikojas. Ta oli väga osav töömees. Isa töötas veel Wildenbergi nahavabrikus masinistina. Ta käis pidevalt Riias elektrimasinate montaaziga tutvumas ja seadis ka Kuressaares ise ühe sellise masina üles. Oskas ka elektrimasinaid hästi parandada.
Viktor Kingissepp Täisnimi: Viktor -Eduard Kingissepp . Sünniaeg: 24. (12.) märts 1888. aastal Sünnikoht: Viktor sündis Saaremaal Kuressaare linna lähedal Marienthalis. Seal oli elu raske. Tekkis palju konflikte ja arusaamatusi. Kui Viktor oli vaid paari kuune, kolisid nad isaga linna elama. Eluasemeks oli vilets hurtsik. Viletsast hütist koliti väiksesse majja Pargi tn. 5, mille isa ostis. Vanemad: Isa Eduard ja ema Eliise. Eduard töötas koos vendadega vanaisa Aldo juures sepikojas. Ta oli väga osav töömees. Isa töötas veel Wildenbergi nahavabrikus masinistina. Ta käis pidevalt Riias elektrimasinate montaaiga tutvumas ja seadis ka Kuressaares ise ühe sellise masina üles. Oskas ka elektrimasinaid hästi parandada
Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. · Jüri Vilms - oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister. tema asutatud oli ka Eesti Tööerakond. Vilms kuulus Eestimaa Päästekomiteesse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse · Johan Pitka - oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. · Viktor Kingisepp - oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, elukutseline riigikukutaja. 1917 valiti Eestimaa Nõukogude II Kongressil enamlastepoolse võimuorgani Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee liikmeks ka Viktor Kingissepp. Kingisepp valiti ka Täitevkomitee Sõjakomitee ja Toitlustuskomitee liikmeks. · Johan Laidoner - oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. 2. detsembril 1917 kutsuti Johan Laidoner Eesti
Maarahva Liit (Päts), põranda alt tulid välja enamlased. Loodi Tallinna tööliste ja soldatite saadikute nõukogu (J. Anvelt) korraldas Maanõukogu vastaseid meeleavaldusi. Töölistest moodustati Punakaart. Saksa armee vallutas Riia ja Eesti saared (aug - sept 1917) 1917. a sügis Venemaal ja Eestis 25.-26. okt toimus võimu veretu ülevõtmine Petrogradis. Loodi Lenini valitsus. 25. okt võttis Eestimaa SõjaRevolutsioonikomitee (V. Kingissepp, J. Anvelt) Tallinnas võimu üle. Poska kõrvaldati võimult. Kehtestati tsensuur, loodi revolutsiooniline tribunal, algas mõisate ülevõtmine. 28.okt esitas Jaan Tõnisson artiklis "Eesti Asutav Kogu!" esimest korda Eesti Vabariigi loomise idee. 28. nov kuulutas 48 Maanõukogu saadikut end Tallinnas Toompeal Eestimaa kubermangu kõrgeimaks võimuks, keeldudes tunnustamast enamlaste võimu. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine: ideest teostuseni
Sõjast tüdinenud rahvas kutsus see esile pahameeletormi ning Miljukov ja sõjaminister Gutskov lahkusid ametist. Valitsusse kaasati nüüd ka mensevikud ja teised sotsialistid, välja jäid aga bolsevikud. Kerenski sai sõjaministriks, parteitu liberaal ja senine rahandusminister Mihhail Terestsenko (1886-1956) nimetati välisministriks. Konovalov jätkas kaubandus-tööstusministrina, kadett Nikolai Nekrassov (1879-1940) sai transpordiministriks. Üks esseeride tuntuimaid juhte Viktor Tsernov (1873-1952) sai põllumajandusministriks. Teine suur kriis tabas Ajutist Valitsust juulis 1917, kui bolsevikel õnnestus mässama ajada osa Petrogradi töölisi ja sõdureid. Mässu põhjustas suuresti ebaõnnestunud pealetung sõjas, milleks käsu andis Kerenski. Mäss suruti küll maha, ent vürst Lvov astus tagasi. Uue valitsuse moodustas Kerenski, kes ühtlasi jätkas ka sõjaministrina. Asepeaministriks ja rahandus-
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
PAUL PINNA Näitlejast, teatritegelasest ja näitekirjanikust Paul Pinna sündis 21. September 1884. Aastal Tallinnas linnaametniku pojana, õppis 4- klassilises linnakoolis, hiljem (1916 ) lõpetas eksternina reaalkooli. Seejärel töötas 1899-1906. Aastani kantselei ametnikuna Tallinna ringkonnakohtus ja linnavalitsuses. 1906. Aasta suvel astus direktor Duve juhatusel töötavasse alalisse saksa näitetruppi ja siirdus sama aasta sügisel näitlejaks ja teatrijuhiks äsjaasutatud ,, Estonia "elukutselisse teatrisse, kus teotses kuni 1914. aastani, olles seega Tallinna eesti alalise teatri rajajaid. Vaheajal käis Pinna suviti Saksamaal, täiendas ennast E. Reicher´i teatriakadeemias Berliinis ja mängis 1913. aasta suvehooaja Kieli linnateatris. Sügisel 1914 asus ta Venemaale ja mängis Nizni--Novgorodi, Kaasani, Samaari, Saratovi ja Moskva (Nikitski) teatreis. 1915. aasta sügisel Tallinna tagasi tulnud teenis mobiliseerituna s�
endisi Vene armee luureohvitsere, sõitis Laidoner 23. veebruaril(just üks päev enne Eesti vabariigi väljakuulutamist Tallinnas) siit rongiga Petrogradi. Sama aasta 4.aprillil ülendas tollal illegaalselt tegutsenud Eesti Ajutine valitus Laidoneri polkovnikuks. Järgnenud aegadel olevat Laidoner olnud Eesti valitsuse volinik eesti sõjaväelaste organiseerumisel Venemaal; ta kohtus ja pidas läbirääkimisi ka punaeestlaste Viktor Kingissepa ning Hans Pöögelmanniga balti aadli ja saksa okupatsioonivõimudega võitlemise asjus. Tagasi kodumaale tuli ta alles siis kui Vabadussõda juba käis. Ta jõudis üle Soome tallinna 8. detsembril 1918, kui punavägi hoogslt meie pealinna poole liikus. Oli teada, et Läänemerele on ilmubud Briti laevastikuüksus, mis pidi tulema Tallinna, kui mis kaotas 6. detsembri öösel Hiiumaa lähistel miinil kergeristleja ,,Cassandra'' ja seetõttu tagasi pöördus
igasuguse lõpu kommunistide tegevusele Ungaris. Paljud kommunistid vangistati ja hukati ilma kohtuta, mõned aga anti hiljem, kunagise Austria-Ungari kontradmiral Miklós Horthy, kes Ungari antikommunistide väejuhina 1919 võimu haaras, valitsusajal (1919-1944) üle Nõukogude Liidule. Kun ise aga hukati Stalini-aegsete repressioonide ajal, 29. augustil 1938. Maailmarevolutsiooni ülistav karikatuur: "Seltsimees Lenin pühib maailma rämpsust puhtaks". (umbes 1920. aasta) Autor: Viktor Deni (1893-1946) Allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/a/aa/Tov_lenin_ochishchaet.jpg 1.2. Olukord Eestis enne mässu Peale Vabadussõda ja Tartu rahu sõlmimist ei olnud Eesti olukord kerge. 1920. aasta alguses loodeti veel Venemaa turule ja sealsetele tellimustele, mida lubati palju, kuid mis hiljem kadusid, mille täitmiseks olid ka paljud Eesti ettevõtted laenu võtnud. Majanduse ümbersuunamine idast läände tekitas palju probleeme ja sotsiaalseid pingeid. Seda kasutas
D 11 EESTI AJALUGU Reformatsioon 1517 reformatsiooni algus Martin Luther 1523.aastal esimese luterliku kiriku jutlustajad Melchior Hoffmann Tartus ja Herman Marsow Tallinnas 1524.aasta september pildirüüsted Tallinnas 1525.aasta jaanuaris pildirüüsted Tartus M. Hoffmann Hävitati liigne luksus, reliikviad, pildid Liivi sõjani nn usurahu, mil tagutsesid nii katoliku kui ka luterlus. 1525.aastal Liivi ordu iseseisvus Sõjaline võimsus vähenes 1525. esimene katekismus 1535.aastal Wandrat-Koelli (koelli tõlkis eesti keele) katekismus 1578.aastal Balthazar Russowi kroonika. Eesti ajaloo tähtsaim allikas, kus arvustas aadlikke ja juhtis tähelepanu talupoegade rõhumise süvenemisele Hilary Karu 22 D 11 EESTI AJALUGU EESTI VARAUUSAJAL
Eesti Vabariik rahuajal (1920–39) 1920 Viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati Eesti Vabariigis 50 000 talundit. 26. veebruar Algas rahvaväe demobiliseerimine ja viimine rahuaja olukorda. 15. juuni Asutav Kogu kiitis heaks Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. 1921 Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks. 22. märts Tallinnas asutati esimene reisilennuselts Aeronaut. 13. mai Tallinnas Narva maanteel hakkas sõitma mootortramm. 1922, 3. EKP-d juhtinud Viktor Kingissepp lasti sõjakohtu otsusega maha. mai 1923 Asutati Eesti Olümpia Komitee. Avati Eesti esimene (Tallinna-Pääsküla) elektriraudtee; asutati Kaubandus- 1924 Tööstuskoda (tegutses a-ni 1940, taasasutatud 1989). Punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi 1. detsember kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu). 1925 Riigikogu võttis vastu Eesti Kultuurkapitali seaduse. 28
veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ning kolmandik põllumajanduslikust maast. Tegemist oli ajutise lepinguga. · Venemaa väljumine sõjast oli raskeks hoobiks Inglismaale ja Prantsusmaale. Saksamaa oli oma käed idas vabastanud ning võis nüüd kõik jõud koondada läände sõja lõpetamiseks õhe otsustava rünnakuga Kodusõda Venemaal. (ptk.10) Uute riikide teke Kesk-ja Ida-Euroopas · 6.detsembril 1917 iseseisvus Soome. 16.veebruaril 1918 deklareeris oma iseseisvust Leedu ning 24.veebruar 1918 Eesti. · 1918.aasta sügis iseseisvumiste laine. Üksteise järel kuulutasid end iseseisvaks Tsehhoslovakkia, Poola ja Ungari. Serbia ja Autria-Ungari koosseisus olnud slaavlased moodustasid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi, hilisema Jugosliivi. 18.novembril 1918 teatas oma iseseisvumisest Läti. Iseseisvuse kuulutasid välja ka Ukraina, Valgevene ning Taga-Kaukaasia
a. läks enamlaste kontrolli alla Tartu (Läti kütipolk oli Tartus). Kutsuti kokku II Üle-Eestiline kongress 14.-16. oktoober, seejuures enamlased kutsusid kokku ainult nende nõukogude esindajad, kus nad olid enamuses (Tallinna, Tartu, Narva, Rakvere, Viljandi), 34 kohale tulnud saadikust 24 olid enamlased - polnud probleemi täitevkomitee allutada oma tahtmisele, täitevkomitee juhiks valiti Jaan Anvelt, aseesimeheks Kingissepp ja Erast Meister. Hakkasid ilmuma taas enamlaste ajalehed ilmuma. Organiseeriti ka Eesti suuremates linnades Punakaardisalku ja saavutati kokkulepped enamlastega. 22. oktoobril moodustati Tallinnas nn Eestima Sõjarevolutsiooni Komitee, mis oligi mõeldud ettevalmistustööde tegemiseks ja riigipöörde otseseks juhtimiseks, kokku 40 liiget, esimeheks enamlane Ivan Rabtsinski. ESRK
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Jõuti Muhu linnuse alla. Nii suurt väge nähes pakkusid Muhulased rahu, millega ei nõustutud. Hakati linnust piirama.Alles kuuendal päeval suudeti linnus vallutada ning siis peeti suured tapatalgud. Edasi liiguti Valjala alla, kus oli Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Ka saarlased pakkusid rahu ning seekord võtsid sakslased selle vastu. Hakati kohe usinasti ristima. Nii jõudis lõpule Eesti muistne vabadusvõitlus nign muinasaeg e. muistne iseseisvus. 11. Muistse vabadusvõitluse lõpp, eestlaste kaotuse põhjused. Vaenlased vallutasid süstemaatilisels. Eestlastel tuli üle elada sõjaretked ja vastata ka omaltpoolt. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. Ordu rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Neil oli tolle aja kõige parem relvastus. Samuti said nad täiendada oma väge uute meestega. Lisaks sakslastele tuli võidelda ka Rootsi ja Taaniga
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
Oktoobripööre 1917 oktoobris toimus enamlaste võimuhaaramine Vene riigis. Enamlased võtsid suuna ebademokraatliku ühepartei diktatuuri väljakujundamisele. Asutava Kogu valimised katkestati, maa ja linna omavalitsused asendati nõukogudega, kärbiti kodanike õigusi ja vabadusi, riigistati ettevõtted, pangad ja maad, rahvusväeosad asendati punaarmeega. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt. Viktor Kingissepp kommunist, Sõja-Revolutsioonikomitee juht. Venemaast lahkulöömine Tuleb kasutada soodsat momenti, kui venelased on lahkunud ja sakslased pole veel tulnud. Loodeti, et Asutav Kogu otsustab lahkulöömise küsimuse, aga poldud kindel kas see on võimalik. Otsustamine langes Maanõukogu õlule. 15. novembri otsuses öeldi et Eesti tulevase riigikorra määrab Asutav kogu ja kuni AK kokkukutsumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Maanõukogu.
Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani, Tallinn 1998 Ilmar Talve. Eesti kultuurilugu: keskaja algusest Eesti iseseisvuseni, Tartu 2004 väga tõsiseltvõetav raamat. Poliitiline majandusaren nõrgemalt käsitletud, omariiklusperioodi enam ei käsitle. 2 Eesti ajalugu VI: Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Peatoimetaja Sulev Vahtre, Tartu 2005 Eesti iseseisvus ja selle häving. Koostaja Mart Laar, Tallinn 2000 Eesti ja maailm: XX sajandi kroonika. I-IV, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002-2007 Välismaa Georg von Rauch. Balti riikide ajalugu 1918-1940. Tallinn 1995 Michael Garleff. Die baltichen Länder: Estland, Lettland, Litauen vom Mittelalter bis zur Giegnwart; München-Regensburg 2001 Vilho Niitemaa, Kalervo Hovi, Baltian historia, Helsinki 1991 Seppo Zetterberg, Viron historia, Helsinki 2007 Kohustuslikud raamatud:
1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa Keisririigi poolel ka eesti väeüksused. Lähiajalugu Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal aga kiiresti ning peagi toimuski Petrogradis oktoobripööre, millega haarasid võimu enamlased. Eestis võttis võimu üle enamlastest ja esseeridest koosnev Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Viktor Kingisseppa juhtimisel, Poska oli sunnitud tagasi astuma. Peagi selgus, et enamlased liiguvad diktatuuri suunas ega kavatse Eesti autonoomiat austada. Eesti Vabariigi väljakuulutamine Seetõttu kuulutas Eesti Maapäev end 28. novembril (vana kalendri järgi 15. novembril) end kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast otsuse tegemist laiali.
EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noor
kirjasõna. 1806. aastal ilmus Tartus "Tarto maarahwa Näddali-Leht".1821-1823 ja 1825. aastal Otto Wilhelm Masingu toimetusel "Maarahwa Näddala-Leht". Kultuurielu elavnemist soodustas aastal 1802 taasavatud Tartu Ülikool, mis kujunes ülevenemaalise tähtsusega teaduse- ja kultuurikeskuseks. 1840. aastail hakkas tähelepanu äratama eesti talurahva seast pärinevate demokraatide (F.R. Faehlmann ja F. R. Kreutzwald) tegevus. Hariduse alal loodi Eestisse külakoolide võrk. kuigi muistne iseseisvus oli maarahva poolt ammu unustatud, oli ometi läbi raskete aastasadade alles jäänud üht-teist väga väärtuslikku. Selle hulka kuulus keel, rahvaluule, rahvamuusika, kunstipärane kodukäsitöö ning tugev külaühiskond. Rahvuslik ärkamine. Venestamine. J. Tõnisson ja K. Päts Mis eestlasi ärkamisaja künnisele tõi? Tänu paremale haridusele osa eestlasi saksastus, kuid teine osa ei unustanud oma rahvust ning pani aluse rahvusliku haritlaskonna tekkele. Sinna
(ühekordne maks elanikkonnalt kannatajariikide kahjude hüvitamiseks). Brest-Litovski rahuläbirääkimised november-detsember 1917 Saksamaa esitas Venemaale väga suuri territoriaalseid nõudmisi- alasid, mida Saksa väed olid okupeerinud, lisaks Türgile ka osa Kaukaasiast. Venamaa ei saanud selliseid tingimusi vastu võtta. Kuna Venemaa ei suutnud sõda jätkata, lahkus Vene delegatsioon Brest-Litovskist. Delegatsiooni juhtis L.Bronstein alias Lev Trotski- vasakpoolne kommunist. Samas esitati üleskutse sakslastele: teostada nagu Venemaalgi sotsialistlik revolutsioon, tuua kommunistid võimule ja alustada rahuläbirääkimisi. Nii hakati Punaarmeed ka Baltikumist välja viima. Saksa väed aga alustasid uut pealetungi. Eesti Maapäev otsustas vene vägede lahkumise ja saksa vägede saabumise vahel 24.02.1918 kuulutada välja Eesti Vabariik. Kui Saksamaa oli alustanud Idarindel uut pealetungi ja okupeerinud Baltikumi, otsustas
Septembri lõpul jõudis sõda Eesti pinnale. Sakslased maandasid dessandi Saaremaal. Venemaa sõjalise ebaeduga kaasnes enamlaste populaarsuse järsk tõus. ,,Maha sõda!" Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee juhtimine läks enamlastele üle. Alustati ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks. Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis. Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. oktoobris Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee Eestimaa SRK, mille eesotsas seisid Rabtsinski ja Kingisepp. 23. okt. Punakaardi salgad linnatänavail. 26. okt. SRK alustas riigivõimu tegelikku ülevõtmist, sest Petrogradis oli see õnnestunud. Vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks Jaan Poskalt üle Viktor Kingissepale. Valimised olid ebademokraatlikud, Eesti Asutava Kogu valimistel, kui selgus, et enamlased ei võidaks neid, siis katkestatu valimised. Kärbiti kodanikuõigusi. Majandusreformid pankade, tööstusettevõtete, suuräride, hotellide jms riigistamine.
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma rauaaeg - 500 eKr- 50 pKr, 2)R
Maaelanike liikumisvabadust piirati Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u 9mln in) Kollektiviseerimise tulemused Väenes viljasaak ja kariloomade arv Tootlikkus langes I maailmasõja eelsele tasemele 1932-1933 puhkes näljahäda, mille all kannatas enim Ukraina (Holodomor). Hukkus u 7 mln inimest Suur terror 1934 a alustati vägivallakampaaniat, mille eesmärk oli Stalini võimu kidlustamine Terrori avasignaaliks oli kommunist Kirovi tapmine Terrori läbiviimine oli NKVD( siseasjade rahvakomissariaat) korraldada Terrori ohvriks võis langeda igaüks, ka kommunistliku partei kõrge ametnik Korraldati näidisprotsesse „rahvavaenlaste“ üle Ohvrite arv ligi 20 mln GULAG GULAG- vangilaagrite peavalitsus Juhtis sunnitöölaagrite tegevust terves riigis Laagrite põhimõte- tagada odav tööjõud rasketööstusele Korraga võis vangilaagreis olla kuni 5% elanikkonnast
Sotsialistliku Töölis-Internatsionaali liige ja on võtnud osa kõigist selle kongressidest. Peaülesandeks seati kapitalismi arengule kaasaaitamine, demokraatliku riigikorra kaitsmine ja reformide teostamine töölisklassi huvides. Demobiliseeritud sõjaväelased - Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit oli Vabadussõja veteranidest koosnev Eesti poliitiline organisatsioon aastail 1921–1925. Üürnikud – said 1 koha Liit asutati 1921. aasta jaanuaris Tartus. 1922. aastal oli liidul 148 osakonda 44 000 liikmega. 1923. aastal valiti liidu esindajana II Riigikogu liikmeks Heinrich Laretei. Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit likvideerus pärast Kaitseliidu tegevuse taastamist 1925. aastal. II Riigikogu koosseis kandis Eesti seadusandlikku võimu 31. maist 1923 kuni 14. juunini 1926. Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad 14 erakonnast ja valimisliidust, peamiselt Põllumeestekogudest, Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist, Eesti Tööerakonnast
Sotsialistliku Töölis-Internatsionaali liige ja on võtnud osa kõigist selle kongressidest. Peaülesandeks seati kapitalismi arengule kaasaaitamine, demokraatliku riigikorra kaitsmine ja reformide teostamine töölisklassi huvides. Demobiliseeritud sõjaväelased - Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit oli Vabadussõja veteranidest koosnev Eesti poliitiline organisatsioon aastail 19211925. Üürnikud said 1 koha Liit asutati 1921. aasta jaanuaris Tartus. 1922. aastal oli liidul 148 osakonda 44 000 liikmega. 1923. aastal valiti liidu esindajana II Riigikogu liikmeks Heinrich Laretei. Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit likvideerus pärast Kaitseliidu tegevuse taastamist 1925. aastal. II Riigikogu koosseis kandis Eesti seadusandlikku võimu 31. maist 1923 kuni 14. juunini 1926. Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad 14 erakonnast ja valimisliidust, peamiselt Põllumeestekogudest, Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist, Eesti Tööerakonnast
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine. Ühiskondlikust atm
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele
Konverentsil arutati interventsiooni Venemaa vastu ja natuke ka Balti küsimust. Enamlasi taheti Venemaa kukutada, sest nemad olid kukutanud kodanluse. Tekkis vastuolu Venemaa ja kapitalistlike riikide vahel. Lääneriigid tahtsid kaitsta maailma demokraatiat - intervetsiooniga oleks Venemaal taastatud kodanluse või tsaari võim. Rahulepingutes öeldi, et Saksa väed ei tohi baltikumist lahkuda enne Antante'i luba. Samas tunnustati ka Poola riiki, mis iseseisvus novembris 1918. Võitnud riikide hulgas etendas tähtsat rolli nn Suur kolmik: USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA-d esindas president Wilson (esimene USA president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat). Suurbritanniat - David Lloyd George. 17 Prantsusaad - peaminister G. B. Clemenceau. Itaaliat esindas peaminister Orlando. USA president Wilson esitas rahukonverentsil oma ettepanekud ehk nn 14 punkti. Nende eest sai ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
