tõvestavaks. 2. tõvestavad valgud ei lagune. Nad kogunevad närvirakkudesse - rakk ummistub ja sureb. Surnud rakk laguneb ja valk nakatab uusi rakke. Surnud rakkude asemele jäävad mikrotühimikud, sest närvirakud ei jagune *Surma põhjuseks on närvisüsteemi ulatuslik kahjustus. * Haigestumise võimalus : 1. Toitumine nakatunud looma ajust või meeleelunditest.(kotletid ja hakkliha - võib olla ajulisand) 2. Organite siirdamine (silma sarvkest). 3. Meditsiiniline nakkus (ajukirurgia), nüüdseks on välistatud. 4. Elukutsest tingitud nakkus(lihunik, talunik, arst). 5. Priionhaigus võib organismis iseenesest tekkida (kui muutub priionvalku määrav geen). Priionhaigused Loomadel: Skreipi - lammaste kratsimistõbi, hullu lehma tõbi- veistel algul tugevad liikumishäired,siis osaline halvatus, sülje vool ja surm. Inimestel: 1)kuru e „ naerev surm“- Uus Guinea paapuad, tänu liigikaaslaste ja surnute söömisele. (näolihaste
VIIRUSED Viirus on keemiliste ainete kogum, mis on võimeline tungima elusrakku. Viirused on palju väiksemad ja lihtsama ehitusega kui bakterid. Nad koosnevad nukleiinhappest, mida ümbritseb valguline kest (Joonis 1). Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel DNA-viirusteks ja RNA- viirusteks. Viirused on erineva korrapärase kujuga. Palja silmaga on nad täiesti nähtavad, kui neid on üheskoos küllaldasel hulgal- võib olla mõni miljon miljonit neid. Sel juhul liituvad viirused tihedalt kokku, moodustades seejuures korrapäraseid geomeetrilisi ruumikujundeid. (Joonis 2) Kui viirus nakatub raku, võtab tema nukleiinhape üle rakustoimuvate keemiliste protsesside juhtimise. Rakku sunnitakse viirust paljundama ning selle käigus rakk sageli ise hävib. Viirused esinevad väljaspool rakke nakkuslike viirusosakestena. Viirustel pole absoluutselt mingeid vahendeid liikumiseks, aga ikkagi on ta üks liikuvamaid olendeid või aineid maal
Tallinna Õismäe Gümnaasium Viiruste mõjust inimesele Ainealane uurimistöö Johanna Oras 11a. Juhendaja õpetaja Inga Ehrpas Tallinn 2012 SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS Enamus viirused on inimkonda kimbutanud terve ajaloo vältel. Nad tegid seda märkamatult, kuni nende olemasolu paljastati 19. sajandil. Alates sellest ajast on inimesed püüdnud nendega võidelda ja päästa enda lähedaste elusid. Pingutused on kandnud vilja, sest paljudele haigustele on leitud ravi, kuid on veel neid, mis jätkavad inimeste tervisliku süsteemi kahjustamist. Oma uurimistöö teemaks valisin viirushaigused, sest lähen tulevikus kindlasti seda õppima ja tahan sellel alal töötada
Viirused On bioobjektid (molekulkompleksid, rändavad geenid), mis paiknevad elusa ja eluta looduse piirimail. Ei loeta organismideks! Elusorganismidega seob neid: 1. Valkude ja nukleiinhappe (ainsuses hape!) olemasolu 2. Võime muteeruda, eriti kiiresti mutateeruvad RNA viirused: nt gripp, HIV 3. Viirused evolutsioneeruvad - uute omadustega viirustüvede teke Viimased olid SARS (kokku paarsada surnud üldse), linnugripp (praegu olemas vaid linnult inimesele minev vorm, kui läheb inimeselt inimesele, on jama majas) 4. Ka viirustel endal on parasiidid, ehk viirustel parasiteeruvad viirused. Elutute objektidega sarnasused 1. Puudub rakuline ehitus 2. Puudub iseseisev paljunemine 3. Puudub iseseisev ainevahetus 4. Neil on kriitiliselt väiksed mõõtmed
Inimese suu, tupe, päraku ja kusiti sisemus on kaetud limaskestaga, millel elavad ja paljunevad mikroorganismid (enamasti bakterid või viirused), mis põhjustavad seksuaalsel teel levivaid infektsioone. Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal võivad need nakkusetekitajad levida ühe inimese limaskestalt teise inimese omale. See põhjustabki nakkuse. GONORRÖA (TRIPPER) Gonorröad põhjustavad bakterid võivad elada tupe, emakakaela, suguti, päraku, kusiti ja kurgu limaskestal. Seega võib nakkus levida kõikides nendes kohtades. Milline piirkond nakatub, sõltub sellest, kas nakatunud partneriga harrastatakse suu-, tupe- või pärakuseksi. Naistel võib paar päeva kuni kaks nädalat pärast nakatumist tekkida suguteedest eritis või voolus (kollakas või rohekas) ja/või kusiti on urineerimisel valulik. Meestel võib esineda eritist peenisest (võibolla ainult paar tilka) või on urineerimine valulik. Nii naistel kui meestel ei pruugi sümptomeid alati esineda. Gonorröad on võimalik
B Hepatiit Erik Jüri Nurmela Tallinn 2010 B-hepatiit (kollatõbi) on nakkuslik maksapõletik, mis on põhjustatud B hepatiidiviirusest. Viirust leidub veres ja teistes kehavedelikes, nagu sülg, uriin ja sperma. Peiteperiood - aeg alates nakkuse saamisest kuni haiguse avaldumiseni - võib ulatuda isegi kuni poole aastani. Haigust peetakse krooniliseks, kui viirus sisaldub veres ka kuus kuud pärast nakatumist. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Hepatiidi erinevad vormid, kirjeldused, levikud erinevatel vormidel Riiko Kojoni Juhendaja : Reet Parik 2017 Hepatiidid, Mis on Hepatiit? Hepatiit on maksapõletik. Maks on elutähtis organ, mis muu hulgas osaleb ainevahetuses, toodab seedimiseks vajalikku sappi ning aitab organismil vabaneda jääkainetest. Maksapõletiku tõttu võivad need funktsioonid kahjustuda. Hepatiiti võivad põhjustada mitmesugused viirused, alkohol, uimastid, ravimid ja muud tegurid. Seda võib põhjustada ka mitu tegurit korraga. Selles voldikus räägime viiruste põhjustatud hepatiitidest ehk viirushepatiitidest.
Viirushepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Praegu tuntakse viit tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas teeb tõsist muret. Suur oht nakatuda on ka meditsiini- ja päästetöötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel. Üldiselt paraneb maksapõletik hästi, vahel muutub aga haigus krooniliseks. A-hepatiidi viirus võib saada kuumtöötlemata toidu söömisel, saastunud veest või sellest jää valmistamisel. B- ja C- hepatiiti saadakse viirusega saastunud verest nt. sugulisel teel, tatoveerides. Parim kaitse A- ja B- hepatiidi vastu on vaktsineerimine. B- hepatiidi vastu vaktsineerimine on samaaegselt ka maksavähi ennetus. Pikaajaliste kaitse tagamiseks on vajalik ettenähtud perioodil 2 (A hepatiit) või 3 (B ja A+B hepatiit) vaktsiiniannuse manustamine.
Sisukord 1. Viiruste paljunemisest. 2. Kuidas viirused toimivad. 3. Viirustega nakatumise viisid. Organismi vastupanuvõime mikroorganismidele. 4. Nakkushaiguste liigid. 5. Viirustevastane ravi. Tuntumaid viirushaiguseid. 6. Tuntumaid viirushaiguseid. 7. Tuntumaid viirushaiguseid. 8. Kasutatud materjal. Viirustest Viiruse ehitus on korrapärane, ja enamasti sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega.
süüfilisetekitajad jäävad organismi alles. Aastaid pärast nakatumist algab süüfilise hilisstaadium, mille käigus kahjustuvad mitmed erinevad organid ja organsüsteemid. Süüfilis levib ka raseduse ajal emalt lootele. Süüfilise proov võetakse haavandi olemasolul haavandist, haavandi puudumisel vereproovist. Süüfilist on võimalik ravida, kuid vaid esimeses ja teises staadiumis. Inimese papilloomviirus (human papilloma virus - HPV) on sugulisel teel ja nahk-naha kontaktil leviv viirus, mille mõned tüved põhjustavad genitaaltüükaid, mõned tüved aga emakakaelavähki ja ka muude paikmete vähki nii meestel kui ka naistel. Papilloomviiruse enamlevinud tüvedesse nakatumist ja neist tingitud haigustesse jäämist saab ennetada HPV- vastase vaktsiiniga. Kondüloomid esinevad suguelundite limaskestal ja neid ümbritseval nahal. Nende tekitajaks on inimese papilloomiviirus
Viirusnakkuse puhul hävitavad T-lümfotsüüdid nakatunud rakke ning sellega peatatakse organismi immuunsüsteemi poolt viiruse paljunemine. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiakse organismi (süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile immunvastuse. Vastsündinud laps saab immuunkaitse emalt rinnapiimaga, mis sisaldab antikehi. Need hoiavad ära lapse nakatumise terve rea viirustega. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane
Üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused (STD sexually transmitted diseases) kuuluvad gruppi ,,nakkushaigused". See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik STD-d levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga
Tallinna Humanitaargümnaasium Referaat Suguhaigused Tsõpov Vladislav 8a Üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused (STD sexually transmitted diseases) kuuluvad gruppi ,,nakkushaigused". See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik STD-d levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga tsiseks), vastu
Suguhaigustest üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused kuuluvad nakkushaiguste gruppi. See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik suguhaigused levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Tänapäeval on kardetavaim suguhaigus AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini
Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu
KORDAMINE VIIRUSEVASTASED RAVIAINED 1. Kuidas on võimalik viirusinfektsiooni nakatuda ja millise elundkonna rakke kõige sagedamini viirused nakatavad? Inhalatsiooni teel; viiruste sattumisel seedetrakti; putukahammustuste tagajärjel; seksuaalkontakti teel; katkise naha ja limaskestade kaudu; raseduse ja rinnaga toitmise teel. Kõige sagedamini nakatavad viirused hingamiselundkonna rakke. 2. Kirjelda üleüldiselt viiruse ehitust. Kõige tähtsamaks komponendiks ja kõikgi omaduste määrajaks on genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Genoomi kaitseb tihe ja tugev kapsel – kapsiid. Mõnedel viirustel on lisaks kapsiidile ka seda kattev ümbris. 3. Millest sõltub viiruse organismi rakkude nakatamise võime? Kas viirused on võimelised nakatama kõiki organismi rakke?
GRIPI SÜMPTOMID Alustuseks tuleks teada, mis gripp on. Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B. Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Kui nüüd käsi ei pesta saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt. NB! Tuleks kindlasti unustada, et ärge kunagi köhige ja aevastage avatud peopessa või rusikasse, hoopis paremini sobib selleks varrukas! Gripiviirused kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta (ninast kuni bronhideni).
SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne
· Imedes verd põhjustavad täid naha ärritust ja sügelust. Tavaliselt pesitsevad kubemekarvades, kuid võivad levida ka kehakarvadele ja kaenlaalustele karvadele, kulmudele ja ripsmetele. · Uuritavas piirkonnas leitakse kubemetäisid või nende mune ehk tinge. Kondülloomid · Kondüloomide teine nimetus on suguelundite näsad. · Tekitajaks on viirus, mis tekitab õrnroosasid või nahavärvi näsasid või tüükataolisi moodustisi. Need võivad olla erineva suuruse ja kujuga, üsna tihti lillkapsa sarnased. · Kondüloomid levivad sugulisel teel kaitsmata tupe, päraku ja suuseksi ajal. · Tunnused: tekkinud näsad võivad nii meestel kui naistel põhjustada sügelust, valulikkust, eritist, vähest veritsust, lõhekesi ja muid põletikulisi nähtusi, seda eriti siis kui lisandub mingi muu nakkus.
andma töökohalt või ohualalt lahkumisest esimesel võimalusel teada töö vahetule korraldajale või struktuuriüksuse juhile. 3. NAKKUSHAIGUSED- Nakkushaigus on haigus (või haigustunnusteta kandlusseisund), mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi. Nakkushaigusi nimetatakse ka infektsioonhaigusteks. Bakterid põhjustavad bakteriaalseid haigusi (näit. tuberkuloos, borrelioos, gonorröa, angiin jt.) Viirused põhjustavad viirushaigusi (aids, gripp, marutõbi jt) Seened avalduvad haigusena tavaliselt nahal, varvaste vahel, küüntel. NB! Jalgade seenhaigused levivad üldkasutatavates dusiruumides, võõraid jalanõusid kandes ja liiga sagedasti higistavate jalgadega. HIviiruse korral hakkavad seened vohama organismi siseselt, näiteks söögitorus. Parasiidid on elusorganismid, kes elavad soolestikus, veres, nahas või juustes ja toituvad inimese kehavedelikest või kudedest. Välisparasiidid on täid, puugid, kirbud ja sügelislestad
1. Virulentsus, virulentsust mõjutavad tegurid, virulentsuse hindamine Virulentsus on viiruse tõvestusvõime, patogeensuse aste, mis näitab patogeeni võimet tungida peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni.
(Koffeiin ei anna mitte energiat, vaid pidurdab väsimustunde tekkimist) NB ! Füüsiline ja emotsionaalne soojus on ajus tugevalt seotud: o Sooja koha visualiseerimine parandab külmatunneta ja enesetunnet o Tuju kujundab sooja/külma tundlikust o Sooja joogi, rõiva vmt ulatamine on usalduse märk Keha temperatur Inimene on homeotermiline – sisetemp säilimine väliskeskkonna temp hoolimata keha temperatuur kõigub kuni 1c (36,1 – 37,8; WHO järgi algab palavik alates 37,8) keha temperatuur on soojuse tekkimise ja eemaldumise tasakaalu tulemus Soojuse allikad ja teed Saame ainevahetuslik soojus – seest poolt genereeritud soojus keskonna soojus - päike Loovutame Radiatsioon ehk soojuskiirgus konduktsioon konvektsioon aurustumine Soojuse tootmine Rahuolekus toodab keha soojust 1,5 Kcal /min Füüsikalisel pingutusel kasvab see 10 korda (15 kcal/min)
ANTIGEEN on immuunvastust esilekutsuv aine, mille toimel organism toodab antikehi. Antigeen võib-olla potentsiaalselt organismi kahjustav kehavõõras aine (nt valk) aga ka bakterid, viirused, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. ANTIKEHAD ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kehavedelikes lahustuvad essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinid hulka ja mida toodavad immuunsüsteemi B-
Ekstrakromosomaalne DNA – Plasmiidid: DNA rõngasmolekulid, pole elutähts bakterile, määravad bakteriraku omadusi. Bakteri kromosoom on üldjuhul tsirkulaarne. Transformatsioon – doonori DNA molekul satub retsipientrakku väliskeskkonnast. Transduktsioon – bakteri DNA kandub ühest rakust teise bakteriofaagide abil. Konjugatsioon – bakteri DNA vahetu ülekanne doonorist retsipienti, mis eeldab rakkudevahelist kontakti. Peamisteks kanaliteks on F-rakud. 4. Bakteriofaagid e. bakteri viirused. Bakteriofaag - on bakteri viirus, mis võib kindlat liiki bakterit rünnata ja selle tappa (lüüsida). Bakteriofaagid, kes suudavad hävitada ühte bakteri liiki, on täiesti toimetud teiste bakterite suhtes. Igale bakterile vastab sama liiki bakteriofaag. Virulentsed – põhjustavad rakkude lüüsumise. Mõõdukad (tempereeritud) – säilivad bakteri genoomis „vaikivana“ ja aktveeruvad hiljem. 5. Kuidas jaotatakse prokarüootseid mikroorganisme meditsiinilises mikrobioloogias:
: im. süsteem katab kogu organismi ala ära. Lümfotsüütide O populatsioon ei ekspresseeri T ja B rakkudele iseloomulikke pinnamarkereid. O populatsioon koosneb suurtest, granuleeritud lümfotsüütidest- nim. natural killer cells = NK rakud. NK-rakud (natural killer cells) on kaasasündinud immuunsüsteemi oluline komponent. NK-rakud tapavad organismis rakke, mille pinnal ei ole koesobivusantigeen I (MHC1) kogus piisav. Mõned viirused suruvad nakatunud rakus alla koesobivusantigeen I sünteesi. Ka mõne kasvaja puhul väheneb raku pinnal oleva koesobivusantigeen I hulk. Niisuguste kasvajate mahasurujana on samuti olulised NK-rakud. NK on mittespetsiifilised tsütotoksilised rakud, 5-10% tsirkuleerivate lümfotsüütude populatsioonist. NK on pärit luuüdist, neil teatud sarnasus Tc-rakkudega, aga ei küpse tüümuses. NK tsütoplasmas on graanulid perforiin ja granzüümid- märklaudrakk suunatakse apoptoosi
7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon – organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7. Eksotoksiinid – kunstväetised, taimekahjurite ja umbrohu tõrjevahendid, ravimid, riknenud sööt. Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid – organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega – toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid – noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele. 10. Seened 6. Ektofüüdid – keha väliskatetel 7. Endofüüdid – siseorganites 4. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine) Põletik on organismi kohalik kaitsekohastusliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava
bakterite sademes ~ 1012 rakku/g. § Rakutuuma puudumine; § Monokromosomaalsus ja haploidsus; § DNA on kogu oma pikkuses funktsionaalne; § Prokarüootsed rakud poolduvad mitoosita Nukleiinhapped DNA info kandja, säilitaja ja vahendaja; (bakterites, seentes, algloomades, viirustes). DNA jaguneb: § kromosomaalne DNA obligatoorne; § ekstrakromosomaalne DNA pole obligatoorne. RNA info kandja ja säilitaja mõnes viiruses ja bakteriofaagis (onkogeensed viirused, HIV), universaalne info vahendaja (mRNA). Baketerite genoom § DNA kompaktne kogum - nukleoid § Üks kromosoom § Tsirkulaarne kaheahelaline helikaalne DNA § Kahesuunaline § Binaarne pooldumine § Geenid paiknevad üksteise lähedal § Funktsionaalselt seotud geenid grupeeritud operoni Kromosomaalne DNA Nimetatakse ka bakteri kromosoomiks. E. coli, genoom 4700 kbp pikk (umbes 1400 µm), mass on 4.4×10-15 g., sisaldab 3...6 × 106
Hingamisel osalevad roietevahelised lihased. Perkussioon: emfüseemist karbikõla ja kopsupiiride madalseis. Hingamisel kopsupiirid liiguvad vähe. Auskultatsioon: kuivad kiuned, viled, urinad. Rohke sekreedi korral ka märgi mullilisi räginaid. Röga: algul limane, hiljem limajas-mädane või mädane. Rögakülv: tavaliselt Haemophilus influenzae, sageli koos pneumokokkidega, harvemini teised bakterid. Ägenemistel ka viirused, mükoplasmad. Röntgen: Tüsistumata bronhiidi korral leiuta. Väikesed laik- ja vöötvarjustused on põletikulise infiltratsiooni tunnuseks. Veri: ägenemisel SR kiirenemine, mõõdukas leukotsütoos. Kopsupõletiku määratlus, tekkepõhjused ja kaks peamist avaldumisvormi (lobaarne ja koldeline kopsupõletik). Kopsupõletik on kopsukoe nakkuslikku päritolu põletik. Etioloogia: Streptococcus pneumoniae (sagedasim)
saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7. Eksotoksiinid kunstväetised, taimekahjurite ja umbrohu tõrjevahendid, ravimid, riknenud sööt. Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele. 10. Seened 6. Ektofüüdid keha väliskatetel 7. Endofüüdid siseorganites 3. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine)
Penitsilliini-allergia korral kasutatakse teisi antibiootikume. Vajalik on ka voodirahu ja enesetunde parandamiseks palaviku alandamine. Erilist tähelepanu vajavad imikud langenud immuunsusega isikud ja vanurid. Ravi peab kestma vähemalt 2 nädalat, et vähendada võimalust põletiku taaspuhkemiseks. Õendusprobleemid: · Valu, mis on tingitud haiguskoldest. · Sügelus ja turse · Voodireziim · Palavik · Olukorrast tingitud madal enesehinnang · Raskendatud liikumine (http://www.langetextbooks.com/0071774343/gallery.php?id=d-e 06.01.15) Video: https://www.youtube.com/watch?v=KdcCts1HNqU Arutelu, küsimused: Olen näinud roospõletikuga inimest ning see põhjustas talle palju vaevusi, kõige ebameeldivam oli neist arvatavasti see, et liikumine oli tihtipeale raskendatud. Kas ja kui tihti haigestuvad sellesse lapsed ?
väärarendeid, mistõttu ka need ravimid tuleks kohe raseduse alguses vahetada teiste vastu. Probleemiks siinkohal on asjaolu, et tablettravi tuleb vahetada süstitava ravimi vastu, sest samalaadse toimega lootele ohutu ravim on olemas ainult sellisel kujul. Seega on rasedusaegne ravi patsiendile oluliselt ebamugavam, kuid siiani on kõik patsiendid leidnud, et terve laps on seda väärt. Tuulerõuged Umbes 25%-l juhtudest kandub ema nakkus looteni verega. Loote kahjustuse oht on esimesel trimestril üsna väike (ca 3%), kuid kahjustused võivad olla see-eest rasked. Hilisemas rasedujärgus on loote kahjustuse risk kaduvväike. Kuna tuulerõugete poolt lootele kujutatav oht on raseduse algusjärgus väike, on küsitav, kas raseduse katkestamine sel põhjusel on õigustatud. 16-18. rasedusnädalal tehtud ultraheliuuringu abil on võimalik avastada arenguanomaaliaid. Spetsiifiline tuulerõugete ravi puudub. Samuti ka vaktsiin.
Miks on kõrgvererõhutõbi ohtlik? Hüpertooniatõbi võib endaga kaasa tuua: paljude haiguste süvenemise või ka ootamatu äkksurma; aju veresoonte probleemid; südame pärgarterite probleemid, südame puudulikkus, vasaku südamevatsakese puudulikkuse, isheemiatõbi; silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine; insuldi; infarkti; neeruhaigused ja neerupuudulikkuse. 9. Seedeelundite talitluse häired: gastriit, haavandtõbi, maksa talitluse häired - hepatiit ja maksa tsirroos. Gastriit on mao limaskesta põletik. Järsku tekkinud ja lühikest aega kestnud põletikku korral on tegemist ägeda, pikka aega kestnud aga kroonilise gastriidiga. Ülevaade Gastriit on üsna sageli esinev haigus, mis on tihedalt seotud inimese eluviisidega -- toitumisharjumused, alkoholi, ravimite pruukimine, stressirikas elu jms. Haigus avaldub peamiselt valuna mao piirkonnas ning ravile allub hästi. Gastriidi teke on sageli seotud inimese toitumisharjumustega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
