Viirushaiguste levik Pille-Riin Kärner L2E Kuidas võib nakatuda viirushaigustesse: Piisknakkusega - gripp Toitude ja jookidega A-hepatiit, kollatõbi Haigete loomadega entsefaliit, marutaud Koevedelikega AIDS, B hepatiit Gripp Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B. Levik: aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Sümptomid: palavik, köha, väsimus Tuulerõuged Tuulerõuged on tuulerõugeviirusest põhjustatud eriti kergesti nakatuv palavikuga kulgev lööbehaigus, mida enamik põeb lapsepõlves. Levik: hingamisteede kaudu, Piisknakkus Sümptomid: sügelevad villid, palavik Lastehalvatus Lastehalvatus on nakkuslik viirushaigus, mis oma klassikalises vormis väljendub jäsemete halvatusena. Levik: Saastunud toit ja vesi, kontakt Sümptomid: palavik, halvatus Mumps
vanustele lastele BCG-vaktsiini vasaku õla piirkonda. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest võib mõnikord erituda mäda. Süstekoht tuleks siis puhta veega puhastada, muud ravi see ei vaja. Eestis on viimastel aastatel tuberkuloosi haigestumine vähenemistendentsiga, kuid see on siiski kordades suurem kui naaberriikides Soomes ja Rootsis. Samuti on Eestis levinud ravimitele resistentsed tuberkuloosibakterid. Leetrid on kõrge piisknakkusena leviv viirushaigus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning lööbena nahal. Peale 10-15 päevast peiteperioodi tekib 3-4 päeva kestev palavik. Tekib lööve, mis algab kõrvade tagant ja levib kõigisse nahapiirkondadesse. Lööve on algul roosa, hiljem punetav, kestab umbes 5 päeva. Punetised on äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena. See levib piisknakkuse teel. Rasedatel võib tekitada lootekahjustusi
Seda haigust Põevadtavaliselt (3)___________. Haigusega tekivad nahale (4)_______, mis jäävad kehale tavaliselt (5)______ päevaks, ning on eriti nakkusohtlikud (6)___ ööpäeva enne. Viirushaigus (5) Bakter (5) Ülesanne 3 Kas lause on õige või väär? Paranda, kui tarvis.' 1) Zika viruse üheks sümptomiks on kõrge veresuhkur. 2) Hepatiit A on liigesepõletik. 3) Hepatiit A levib saastunud joogiveega. 4) B-Hepatiit on väga nakkusohtlik 5) B-Hepatiit levib kehavedelike kontakti kaudu. 6) Hepatiit C vastu saab vaktsineerida. 7) Igal aastal sureb C-Hepatiiti sadu tuhandeid inimesi. 8) Sarlakid ehk mädaplekid nahapinnal. 9) Sarlakeid ei ravita. 10) Linnugrippi haigestutakse saastunud sööda või veega. Ülesanne 4 Paiguta järgmised haigused edasikandumismeetodi kaupa õigesse
kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena. Tekkepõhjused Haigustekitajaks on Morbilli viirus. Haigestutakse kui vaktsineerimata inimene puutub kokku nakatunuga. Viirus levib piisknakkusena. Peiteperiood Peale nakatumist esineb peiteperiood ehk aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad 1015 päeva (maksimaalselt 21 päeva). Sümptomid Tekib palavik, mis kestab 34 päeva, kaasuda võib ka köha, nohu ja silmapõletik. Tekib lööve, mis algab kõrvade tagant, levib näole, järgmisel päeval kehale ja kätele. Kolmandaks päevaks on lööve ka peopesades ja jalataldadel. Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, kestab 5 päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkiski. Iseloomulikud on põskede sisepinnale tekkivad pruunikad laigud ehk Kopliki laigud. Ravi
seljavalu, lihasevalu ning külmaväinaid. Võib kaasneda ka nohu, valulik kurk, kähe hääl, isutus, unetus ja iiveldus. Tekitajateks on kolme tüüpi gripiviirused: A, B ja C. Gripp levib piisknakkusena inimestelt inimestele aevastamisel, köhimisel või otsese kontakti kaudu. Otsest gripi ravi ei ole, aga soovitatav on voodipuhkus, piisav vedeliku tarbimine, paratsetamooli regulaarne manustamine, et hoida palavikku kontrolli all. TUULERÕUGED Tuulerõuged on laialt levinud nakkushaigus, mille korral ilmub nahapinnale iseloomulik lööve ja mida põevad peamiselt lapsed. Tekitajaks on varicella-zoster-viirus (VZV), mis on hästi lenduv ja väga nakkusohtlik, kuid vähe vastupidav väliskeskkonnas. Otsese päikesevalguse käes hävib viirus koheselt. Lööve tekib tüüpiliselt kehatüvele, kust levib näole, peanahale ja ülajäsemetele. (Joonis 6)Villid esinevad ka limaskestadel suus, ninas, kurgus ja silma sidekestal. Tuulerõuged on nakkusohtlikud
LEETRID, MUMPS, PUNETISED Leetrid • Väga kõrge nakkavusega viirusnakkus • Avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena • Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga Punetised • Viirushaigus • Avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisega • Väga ohtlik rasedatele lootekahjustuse tõttu • Tüsistuseks võivad olla liigesepõletikud Mumps • Kiiresti nakkav viirushaigus • Avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna • Tüsistustena võib avalduda peaaju põletik Vaktsiinist • Eestis on 1994.aastast kasutusel leetrite-punetiste- mumpsi liitvaktsiin Kohustuslik? Immuniseerimissüsteem • On kohustuslik • Esimene vaktsineerimine 1-aastaselt ja revaktsineerimine 13-aastaselt Kas elus- või surmatudvaktsiin? • Elusvaktsiin - ehk sisaldab elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, kuid kujundavad
Viirustest tingitud haigused Vova 11.klass Marutõbi Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Haigus levib peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg satub haava. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva. Ohtlik on selline levikuviis eriti seetõttu, et
Inimene on shigella ainus peremeesorganism, loomade nakatumist ei ole avastatud. Eestis esineb sagedamini kahte selle bakteri alaliiki. Shigellade tekitatud düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest bakteriaalsetest kõhulahtisustest. Shigelloosile on iseloomulik kõhulahtisus, palavik,kramplikud valud kõhus, valulik sooletühjendamine. Shigella perekonda kuuluvad bakterid levivad saastunudtoidu ja veega. Riikides, kus veehügieeni tase on kõrge, shigella tavaliselt levima ei pääse. Shigellad tungivad sügavale sooleseina ja tekitavad sealhaavandeid, mis paranevad armidega. Shigelladest vabanevad toksiinid ehk bakterimürgid, mis põhjustavad põletikku sooleseinas ning palavikku ja halba enesetunnet.
................................................................................4 Sümptomid..............................................................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1..................................................................................................................6 Sümptomid..............................................................................................................................7 NIPAH VIIRUSHAIGUS...........................................................................................................8 SIBERI KATK............................................................................................................................9 Levik.......................................................................................................................................9 Haigusnähud...............................................................................................
loomad, kelle verest puugid toituvad. Haigus ei levi inimeselt inimesele. Haiguse sümptomid Esimeses faasis võivad nakatunul ilmneda 12 nädala pärast gripitaolised haigusnähud. Enamik inimesi seejärel tervistub. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele, mille võimalikud välised tunnused on: kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Ravi Puukentsefaliit on viirushaigus, millel puudub ravi. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus. Ennetamisvõimalused Puukentsefaliiti on võimalik enneteda vaksineerimisega. Kanda tuleks heledaid riideid, mille taustal on puuke kerge märgata, ning katta oma käed ja jalad. Kanda pikkade, randme juurest kinniste varrukaotstega särke, pikki pükse, mis on pahkluu juures tihedalt liibuvad või sokkide sees, samuti jalgu täielikult katvaid jalanõusid.
ja millal tuleks teha revaktsineerimine. Immuniseerimispass- Pass, kuhu kirjutatakse sissekanded kõikide vaktsineerimiste kohta Karantiin- Karantiin on nakatunute, suure tõenäosusega nakkuse saanute või nakkuskoldes viibinud isikute või loomade sunniviisiline eraldamine teatud ajaks, vähendamaks haiguse leviku ohtu. 3. Kirjelda järgnevate haiguste olemust (TBC, HepB, rotaviirusinfektsioon, leetrid, mumps, punetised, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Hib, tuulerõuged, sarlakid). TBC (Tuberkuloos)- Tuberkuloosi tüüpiliseks sümptomiks on üle kolme nädala kestev lahtine köha. Haigestunul võib esineda palavikku, kaalulangust ja öist higistamist. Haige võib tunda nõrkust ja isulangust. Olenevalt haaratud kehaosast võib esineda ka teisi sümptome. Kohas, kuhu haigusetekitajad satuvad (kopsu 90%) areneb algkolle. Tekib
Viirus paljuneb hingamisteedes ja selle limaskesta. Gripi tagajärjel võib tekkida bakteriaalne või viiruslik kopsupõletik, lastel keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik, dehüdratsioon, krooniliste haiguste nagu südamepuudulikkus, astma või diabeedi ägenemine. Gripp võib põhjustada ka surma (nt HIV-positiivsetel inimestel ja vanuritel). Kõige suuremad gripi hooajad on kevadel ja sügisel. Gripi peiteaeg on 1-4 päeva. (Gripp) Grippi sümptomiteks on haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), lisaks veel kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu või hingamisraskused ning kõhulahtisus. (Gripi info) Gripp levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Sama oluline on ka levik saastunud käte abil. Köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Seetõttu tuleb alati midagi suu ette panna (nt varrukas, taskurätik). (Gripi info) Kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine
VIIRUSTEST TINGITUD HAIGUSED MIS ON VIIRUS? Nukleiinhapetest ja valkudest koosnevad bioloogilised obj ektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. MIS ON HEPATIIT ? Viirus, mis tekitab maksapõletiku. On teada mitu erinevat hepatiidi viirust mõned neist on surmavad, sest hävitavad aja jooksul maksa. Haigus võib olla kerge, raske või krooniline. Kergeks loetakse sellist hepatiidi vormi, kus esinevad ainult üks või mõned haigusnähud ja organism paraneb kiiresti. Raske vormi korral haige paraneb tavaliselt mõne nädala, või äärmisel juhul paari kuu jooksul. Krooniline haigus kestab aastaid, võimalik, et kuni elu lõpuni.
Läkaköha läbipõdemise järgne immuunsus ei ole eluaegne ning läkaköha võidakse elu jooksul korduvalt põdeda. Ka läkaköha vaktsineerimise järgselt tekkinud immuunsus ei ole eluaegne. Eestis on registreeritud suhteliselt palju läkaköha haigusjuhte koolilaste hulgas. Lastehalvatus ehk poliomüeliit Poliomüeliit kulgeb kergematel juhtudel palaviku, pea-, kurgu- ja kõhuvaluga. Klassikaline raske jäsemelihaste lõtv halvatus jätab liikumispuude. Hingamislihaste halvatus võib lõppeda surmaga. Eestis ei ole viimastel aastakümnetel lastehalvatust esinenud. Siiski on vaktsineerimist ära jätta ohtlik, sest veel 2008. aastal registreeriti maailmas üle 1600 lastehalvatuse juhu 17 riigis ning üleilmastumise tingimustes võivad nakkushaigused levida kiiresti riigist riiki ja mandrilt mandrile. B-tüübi hemofiilusnakkus 7
Retsidiiv ehk taastekkimine haiguse ägenemine paranemisperioodis organimsis säilinud tekitajate toimel. Komplikatsioon ehk tüsistus organismis leiduvate mikroobide toimel tekkiv haiguslik nähtus, mis erineb antud haiguse klassikalistest tunnustest (näiteks gripi tüsistusena tekkinud kopsupõletik). Kliiniliselt väljendunud nakkusi ehk teiste sõnadega nakkushaigusi võib jaotada veel tüüpilisteks ja atüüpilisteks. Eksootiline nakkushaigus on antud piirkonnas tavaliselt mitteesinev, sissetoodud haigus. Eriti ohtlik nakkushaigus on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik. Viirusevastane ravi Kaasajal areneb viirushaiguste diagnostika ja on välja töötatud ka osade viiruste vastaseid ravimeid. Näiteks on need olemas herpesinfektsioonide, tuulerõugete ning gripiviiruste vastu.
......................................................17 kasutatud kirjandus.................................................................................18 Sissejuhatus Toiduinfektsioone on väga palju erinevaid ja kõik need põhjustavad erinevaid haigusi inimestele ja selles töös on neist vaid vähesed välja toodud. 3 Düsenteeria Düsenteeria ehk sigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõie jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulhtisusega. Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel, kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit; Shigella dysenteriae, Shigella flexneri, Shigelle boydii ja Shigella sonnei. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid. Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. Nakatumine toimub oraalsel teel
nädalat enne reisi algust pöörduda oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti vajaliku tervisekontrolli ja vaktsineerimise teostamiseks ning teabe saamiseks teistest soovitatud ennetusmeetmetest, sh hügieenireeglite järgimise vajadusest ning ravimite kasutamise otstarbekusest. 7. Kust on võimalik saada nõustamist enne kui reisile lähed? Reisimeditsiini kabinetist. 8. Mis on kollapalavik ja kuidas see levib? Seletus Kollapalavik on sääsehammustuse kaudu nakkav troopiline viirushaigus, millele on iseloomulik järsk algus, palavik, pulsi aeglustumine ning peavalud; väga raske kulu puhul ka neerude- ja maksakahjustus. Ülevaade Kollapalavikku tekitav viirus kuulub flaviviiruste perekonda. Kollapalavikku esineb ulatuslikult troopilises Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas Sahara kõrbest lõunapool. Haigust ei esine Aasias. Kollapalavik on sääskede kaudu leviv, lühikese peiteajaga äge viirushaigus, mis enamasti
PUNETISED Punetised Punetised on kerge kuluga viirushaigus, millega kaasnevad lööve ja palavik. Sümptomid ehk kliiniline pilt Õrn roosa lööve, mis tekib alguses näole ja levib kehale. Suurenenud lümfisõlmed- peamiselt kõrvade taga ja kuklaosas. Palavik- lastel kerge, täiskasvanutel võib see kujuneda kõrgeks ning vahel kaasneb peavalu. Harva ka liigesevalu, põrna suurenemine, silmade sidekesta põletik , köha ja punetav kurk. Punetiste sümpomiks on õrn roosa lööve, mis laatub aegamööda suurteks laikudeks. Selle tõttu on oht, et haigele
RAVI Spetsiaalset leetrite ravi pole olemas, leevendada saab vaid haigusnähte: nohu, köha ja silmalimaskesta põletikku. Leetreid ravitakse kodus. Haiglaravi vajab LEETRID raskes seisundis laps. Tüsistuste raviks Morbilli kasutatakse antibiootikume. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Kasutatud kirjandus: Üldarstikäsiraamat (1999).Laste ENNETAMINE nakkushaigused. Tallinn: Medicina
Nendeks on: kätepesu, käte desinfitseerimine, isiklike kaitsevahendite õige kasutamine ja aseptiline invasiivsete protseduuride teostamine. Kaitsemeetmeid tuleb rakendada õigesti, sest muidu nad ei täida oma ülesannet. Käte desinfitseerimisel tuleb kindlasti jälgida, et käed oleksid puhtad, tuleb manustada õige des. vahendi kogus ja anda õige mõjumisaeg. Kusjuures, hõõrumistehnika on ka väga oluline. Juhul, kui patsiendil avastatakse ka ülemisi hingamisteid hõlmav nakkushaigus, siis kaitsemask kohe pannakse ka patsiendile ette. Invasiisete protseduuride puhul on oluline, et protseduuri piirkond ja lõike- või torkekeha oleksid desinfitseeritud. Samuti, protseduuri läbiviija peab kandma kummikindaid valtimaks kontakti patsiendi verega. Läbiviija peab olema ettevaatlik ka teravate objektide utiliseerimisel, kuna selleks sobivad ainult spetsiaalsed anumad. Muidugi on oluline ka patsiendiga kontakti hoidmine. Nakkushaigusega patsienti puhul tuleb
Viirushaigused Kertu Tedremäe Puukentsefaliit Viiruslik nakkushaigus Sümptomid › Palavik › Pea- ja lihasvalud › Närvisüsteemi kahjustused Puukentsefaliit Nakatumine › Puugi hammustus › Nakatunud toit Hoidumine › Vaktsiin A-Hepatiit ehk kollatõbi Maksakahjustusega kulgev nakkushaigus Peiteaeg 3-6 nädalat Sümptomid: › Iiveldus › Palavik › Valud Kollatõbi Nakatumine › Saastunud toit ja jook › Kontakshaigus Hoidumine › Vaktsiin Poliomüeliit ehk lastehalvatus Valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus Põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus Sümptomid: › 10-20 päeva palavik › Pea- ja seljaaju hallaine kahjustused › Halvatus Lastehalvatus
b) Peidetud nakkus sarnane lüsogeensele tsüklile (huuleohatis) c) Krooniline ehk pidev nakkus viiruse omadused muutuvad kiiremini kui organism suudab neid hävitada (hepatiit, AIDS) Mõned viirustest põhjustatavad kasvajad: * Papilloomviirus Emakakaelavähk, soolatüükad, konnasilmad. * HTLV- 1 põhjustab verevähki. VIIRUSED: PPT Lastehalvatus e. Poliomüeliit. KALBRE Nakatumine: tekitaja on polioviirus Sümptomiteks palavik peavalu, kõhuvalu, kurguvalu, lihaste halvatus, hingamislihaste halvatus.levik maailmas . aastal 1996 registreeriti 3500, eestis viimane 65. Aastal. Vaktsiine on kahte tüüpi, suukaudu tilkadega, ja süstitav vaktsiin. NEEMRE- HIV Sümptomid kaalukaotus, väsimus, palavik kõhulahtisus öine higistamine, kuiv köha.. Levikuteed on kaitsevahenditeta seksi kaudu, rasedusajal emalt lapsele, rinnapiima kaudu(välditav). Levik maailmas: aafrika, aasia, epideemia sai alguse 1981. Ravi puudub
Tuulerõuged -Piisknakkus -Nakkus annab -avaldumisaeg pärast -Naha haavandid eluaegse kokkupuudet immuunsuse selle viiruskandva -isikuga on viiruse suhtes. 10-20 päeva -sügelevad villid -palavik Leetrid -Piisknakkuse ja -Ennetav 3-4 päeva kestev palavik kokkupuutumise vaktsineerimine võib kaasneda ka köha, teel nohu ja silmapõletik tekib lööve, mis on alguses roosa, hiljem intensiivselt punetav põskede sisepinnale
PUNETISED Punetised on äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena. Haigus levib piisknakkusena haigelt inimeselt sülje vahendusel. Viirus on vähenakkav, esineb puhangutena 7-12 aasta järel, enam kevadeti. Nakatunud inimene eritab viirust ja on nakkusohtlik ühe nädala jooksul enne lööbe ilmumist ja 14 päeva jooksul pärast lööbe ilmumist. Nakkusallikaks võivad olla ka lapsed, kes põevad kaasasündinud punetisi ja kelle organismis viirus võib säilida 1,5 aastat ja rohkem
MARUTÕBI Marutaud on püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Tüüpilised viiruse levitajad on rebane, koer, kass, kährikkoer, nahkhiir. Haigus esineb suuremal osal maakeral. Inimine haigestub peale kontakti haige looma süljega, näiteks hammustusega. Otsene kontakt (haige looma süljega) - hammustus - kriimustus - lakkumine Esineb 50%-l haigetest, kestab prodroom ehk erutusstaadum 2-10 päeva.
Mononukleoos Seletus · Mononukleoos on Epstein-Barr viiruse poolt põhjustatud süljega leviv nakkushaigus, millele on iseloomulik halb enesetunne, palavik, kurguvalu ja kaela-, kukla- ning kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine. · Ülevaade Mononukleoos põetakse sageli läbi juba lapseeas. Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kujuneb välja mononukleoosi haiguspilt. Peale nakatumist jääb Epstein-Barr viirus vaikselt kogu eluks organismi, elades neelus ja spetsiifilistes immuunsüsteemi rakkudes. Mononukleoos esineb kõige sagedamini vanuses 15-35 aastat.
Ta jääb pesitsema seljaaju tagumistesse närvisõlmedesse ja võib isegi aastakümnete pärast puhkeda teistsuguse haigusena, milleks on vöötohatis. Kuidas tuulerõuged ära tunda? Tuulerõuged on nakkavad 1-2 päeva enne lööbe nahale ilmumisest kuni koorikute tekkimiseni 5 kuni 6 päeva jooksul punnide tekkest. Tuulerõuged avalduvad nahal 10-20 päeva jooksul pärast kokkupuudet inimesega, kellel on tuulerõuged. Lööbele võib eelneda väike palavik. Lööbed on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik üheaegselt alates punastest väikestest laikudest, vistrikutaolistest villide ja mädakoorikute ning armideni. Lööbe on tavaliselt kõikjal, ka peanahal, kuid lööbe täpikeste arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Kuna sügelemine on tugev, kratsitakse mõnigi villikestest katki ja need võivad muutuda põletikulisteks
bronhid-(kulgevad koos kopsuarteritega ja veenidega kopsuvärati kaudu kopsudesse) Neelu kaudu toimub ülemiste hingamisteede ja seedekanali algosa kooskõlastatud tegevus 12. Olulisemad hingamisteede infektsioonid põhiliselt viiruste poolt tekitatud · nohu ( nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli samaaegselt neelupõletikuga ) · ninaneelupõletik ( äge ja väga nakkav viirushaigus,iseloomulik ninakinnisus,vesisus,valulik neel , väike palavik ) · kurgumandlite põletik (Punetav neel,tonsillid tursunud,katud tonsillidel,neelamine valulik,palavik,halb enesetunne,vahel lõhnab hingeõhk mäda järele) · keskkõrvapõletik (kuulmekile põletikulised muutused ja eritis kõrvast ) · põskkoopapõletik (nohu,palavik,rö-pildiga kinnitatud põletik vähemalt ühes urkes) · kõripõletil= larüngiit (öösel ärkab laps hädise nutuga, kumeda köhaga,palavikku ei ole,sissehingamine raskendatud )
Huuleherpes: huule ja näo piirkonda tekib erütomatoossee põhjale kobar läbipaistvaid vesiville. Genitaalherpes: ulcereeruvad vesivillid genitaalide piirkonnas. Punetised: punased, väikesed nahast veidi kõrgemad laigud, lööve algab näolt ja ülakehalt ning levib kehale ja jäsemtele, püsib 2-3 päeva. Eriti ohtlik on haigusseisund raseduse algusperioodil, olulisi kahjustusi ei teki pärast 20. rasedusnädalat. Leetrid: 3-5 l päeval peale haigestumsit tekib tugev makulopapulaarne, laatuv lööve, mis algab näost ja laieneb kehale ning jäsemetele. Tüsistused- pneumoonia, otiit. Lööbega troopilised viirushaigused: Dengue palavik: 3-5 ööpäeva pärast haigestumist tekib makulopapulaarne või morbilliformne mittesügelev love algusega rindkerelt levides tsentrifugaalselt näole ja jäsemetele. Ravimatuse korral suremus 50%.
Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus. Suguelundite ohatise puhul ilmnevad esimesed lööbenähud peale nakatumist. Esmalt tekib sügelus ja valulikkus suguelundite piirkonnas, millele järgneb haavanduvate vesivillide teke. Tekivad uued villid ja haavandid. Suguelundite ohatise kordumist võivad provotseerida suguühe, nahatrauma, menstruatsioon, füüsiline või psüühiline stress. Sageli võib lööbega kaasneda palavik, pea- ja lihasvalud ning lähedal asuvate lümfisõlmede suurenemine. VORMID: Huuleohatis(HSV1), suguelundite ohatis (HSV2), vöötohatis. RAVI/SOOVITUS Viirusevastaste ravimid, millest levinum on atsükloviir. Atsükloviiri on saada kreemina, tablettidena ja süstitava vormina. Sõltuvalt haiguse raskusest valitakse ravimvorm huuleohatise puhul piisab tavaliselt
imeb inimeselt verd, siis satub haigusetekitaja inimese vereringesse. Esimese haigusetunnusena ilmuvad nahale punetavad laigud puugihammustuse ümber. Lisaks võib inimene tunda peavalu ja väsimust, mis aga mööduvad peagi. Seetõttu arvatakse tihti, et see oli kaasnev puugihammustusega, mitte aga tõsise haigusega. Kui haigust ei ravita, siis järgevad südame- liigeste ja närvisüsteemi häired. PUUKENTSEFALIIT Puukentsefaliit ehk puukajupõletik on viiruslik nakkushaigus, mis levib puugihammustuste ja lehma- ning kitsepiima kaudu. Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 12 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks. Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus
paljuneda.Lümfotsüüti ei lähe sisse, vaid kinnitub selle pinnale, et edasi kanduda. Reaktivisatsiooni: stress, transport, PI-3 superinfektsioon, Dictycaulus viviparus, poegimine, ravi kortikosteroididega. Seroloogiliselt sarnane teiste herpesviirustega. Levik horisontaalne: aerogeenselt, otsese kontaktiga, veneeriliselt, kaudse kontaktiga (sööt, joogivesi, lüpsiseadmed, viirusega kontamineerunud sperma). Sümptomid BHV-1-1 (respiratoorne vorm): anoreksia, palavik (42º C), ninapeegli hüpereemia, riniit, konjunktiviit, salivatsioon, enteriit, piimatoodangu langus, sigimishäired, abort. Sümptomid BHV-1-2 (genitaalne vorm) (BHV-1-2a – respiratoorne haigestumine, BHV-1-2b – vulvovaginiit): pustuloosne vulvovaginiit – tatratera suurused kalkjas-kollased pustulid lõhkevad, balanopostiit, abort. Dif.diagnoos: suu- ja sõrataud, veiste viirusdiarröa/mukooshaigus, paragripp-3, adenoviroos, respiratoorsüntsütiaalnakkus, pastörelloos.
kahjustamiseks. Meditsiiniteenuste kasutamine, nt arstlikud kontrollid, vaktsineerimine, sõeluuringud. Arstilt saadud soovituste ja ravireziimi järgimine, nt toitumissoovitused, diabeedi või kõrgvererõhutõvega seotud ettekirjutused. Iseseisvalt sooritatud tervisekäitumised, nt toitumine, kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, riskiv seksuaalkäitumine. Viimase saja aasta jooksul on vähenenud ägedate nakkushaiguste (tuberkuloos, leetrid, lastehalvatus) esinemine seoses ravi paranemisega ja avalike tervisestandardite muutustega (prügimajandus, kanalisatsioon), samas on tõusnud ennetatavate haiguste/häirete esinemine, nt kopsuvähk, südamehaigused, alkoholi ja teiste ainete tarvitamine ja liiklusõnnetused. Tervisekäitumist mõjutavad: demograafilised tegurid- vanus, sugu, sotsiaalmajanduslik staatus, etniline staatus sotsiaalsed tegurid- vanemlik eeskuju, eakaaslased, töökaaslased
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
