Viiger mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Viigerhüljes - Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid.

Eesti imetajate kohastumised.

Viigerhüljes on väiksem kui hallhüljes. Ta on arktiline liik, kelle levila hõlmab põhjapoolkera merede põhjaosa, Läänemere ning Saima ja Laadoga järvi.

Hülged

Viigerhüljes on Eesti punase raamatu imetajate seast üks kolmest enamohustatud liike koos naaritsa ja lendoravaga.

Eesti hülged

Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavatest hülgeliikidest ning on ka maailma väikseim hüljes.

Hüljes

Viigeri kehamass on emastel kuni 40 kg, isastel kuni 100 kg. Eesti rannikuvetes elab alla 4000 viigerhülge.

Viigerhüljes

Viiger on jäänukliik. Ta poegib veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas.

Läänemere üldiseloomustus

Viigerhülged on varjulise eluviisiga, pigem üksi või väikeses seltsis elavad loomad.

Eesti hülged

Viigerhülge jäsemed on maapinnal käimiseks kõlbmatud - need on tal ujumiseks.

Eesti imetajate kohastumised.

Viigerhüljes on üks kahest Eesti rannavetes elavast hülgeliigist.

Hülged

Viigerhüljes – (Phoca hispida) on väiksem ja saledama kehaga.

Läänemeri

Viigerhüljes on põhjapoolkera meredes laialt levinud.

Viigerhüljes

Viigerhüljes on väiksem kui hallhüljes.

Viigerhüljes

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

kello on viisi. Kell on viis.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti