seisundid jms. 1924. aastal koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. SÜRREALISMI TUNNUSED • Alateadvuse otsingud. • Fantaasia-ja värvirohke. • Ei tunnistatud piire, sealhulgas ka mitte kunstiliikide vahel. • Erines senisest maalikunstist omapäraste süžeede poolest. • Vaimukad objektid SALVADOR DALI (1904 – 1989) VERISTLIK SÜRREALISM Looming on küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Optilisi petted, mida saab tajuda mitut moodi. Reaalse ja ebareaalse piirid Mõistusevastased seosed TEMA TÖÖD SALVADOR DALI. MÄLESTUSE PÜSIVUS. 1931. Salvador Dali. Kodusõja eelaimus. 1936. SALVADOR DALI. GALTEA OF THE SPHERES.1952. SALVADOR DALI. NÄO JA PUUVILJAVAAGNA ILMUTUS RANNAL. 1938. JOAN MIRÓ Ta oli katalaani maalikunstnik, skulptor ja keraamik. JOAN MIRO (1893 – 1983) Hollandi interjöör. 1928
3.17.sajandi luule John Donne- nn metafüüsiline luuletaja-rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud (paradoksid ja nendele toetuvad kontseptid) ,,Jumalikud luuletused", ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid" Hispaania Gongora ja Quevedo Gongora, hämar luuletaja-vaimne süvenemine loodusega ja kooskõla loodusega, nagu nähtub tema tuntud ,,Letriljast"- rahvalaululik luuletusvorm, milles iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga. Ta algatas metafoorse, mütloloogilisest vihjetest tulvil luulestiili-kultismi e. gongorismi. ,,Üksindused" Marinism-eriti peen ja valitud kujundlikkus Pretsioosne kirjandus-aristokraatlik salongikirjandus, lilleline stiil. Quevedo-looming ulatuslik ja mitmekesine. ,,Unenäod", ,,Kelm don Pablose elukäik" 4.Luuleuuendused Saksamaal Saksamaal tegi olulise pöörde luules Martin Opitz, tähtsaim tema teoses oli, et ta kinnitas silbilisrõhulise värsisüsteemi suurimat sobivust saksa keele võimalustega.
maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (19041989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer"). Dali enese igapäevane elu oli küllastunud skandaalidest ja sokeerimistest. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte (18981967), kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad. Suuremalt jaolt veristlik oli ka Max Ernsti (18981967)
Sürrealismi eesmärgid *Peamine eesmärk on elu muutmine. *Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. *Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, tahtsid tõestada et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada ka alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Salvador Dali *Kuulsaim sürrealist, kes elas aastatel 1904-1989. (Tema loomingi on baroklikult ülespuhutud, eksalteeritud ning küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Illusionistlikult naturalistlikke üksikasju ühendab Dali uskumatult mõistusevastastesse seostesse.) *Dali igapäevane elu ja käitumine oli väga teatraalne ja kohati skandaalne. *Proovib kustutada reaalse ja ebareaalse piiri. *Tihti maalib oma piltidesse optilisi petteid, mida saab tajuda mitut moodi. Mälestuse püsivus 1931 See maal kehastab Dali teooriat pehmusest ja kõvadusest, mis oli pidevalt tema tähelepanu keskpunktis
Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada, tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest, huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni. Oma kunstis kujutasid nad fantaasia abil loodud nägemusi. Nende teostes on palju ebamäärast, tabamatut, vaid aimatavat; need kubisevad igasugustest mitmemõttelistest vihjetest, võrdkujudest ja sümbolitest - viimased on andnud kõnesolevale kunstisuunale ka nime. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Inimhinge varju-poolte esiletoomine, tähendusrikastes poosides tegelased, virildunud maskid, tardunud pilguga mustad silmad surnukahvatutes nägudes, saatuslikud surmameeleolud, võikad fantaasialoomad, luukered, kõlbad - neid motiive võib sageli kohata sümbolistide loomingus
*** nende tärnidega on antud kasulikke vihjeid, *** pea *** vihjetest kinni *** vastuste arv ei ole piiratud, paku niipalju valesti kui tahad.. ***Kuna kogu see värk on bugine siis soovitavalt. Kui algne vool on 1 ohmiste takistuste korral suur (üle 5 Ampri näiteks) siis alusta uuesti, usu mind... *** vahest on küll sisestatud õige vastus, kuid programm tahab et oleksid ise ka selle Mõõda nuppu või Lülitit näppides üle kontrollind. Kui nuppe lõksutatud veidi siis vastus imekombel sobib :roll ***takistused soovitavalt pisikesed, täisarvulised
alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer"). Dali enese igapäevane elu oli küllastunud skandaalidest ja sokeerimistest. Salvador Dali
esimese maailmasõja ajal harrastas Itaalias nn. metafüüsilist maalikunsti . Selle nimetusega viitas ta oma püüdlusele kujutada midagi, mis ulatub üle inimese igapäevasest kogemusest. Tema paljudel piltidel on kummalisi esemetekogusid, mis vahel viitavad aja ja ruumi mõõtmisele. Inimeste asemel olid Chirico piltidel skulptuurid ja mannekeenid, kellel puudus side konkreetse ajaga. SALVADOR DALI (1904-1989) looming on barokilikult üles puhutudja eksalteeritud ning küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Maalid mõjuvad suurejoonelise ja efektse lavastusena. Väga teatraalne ja kohatika skandaalne oli Dali igapäevane elu ja käitumine. Ka MAX ERST i(1891-1976) loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest ja enamasti süngetest olenditest. JOAN MIRO( 1893-1983) arendas omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides.
tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. · Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali. · 1920ndate lõpus pöördub Dali sürrealismi juurde. · 1931 Valmivad esimesed sürrealistlikud esemed. · 1933 on tema esimene näitus New Yorgis S. Dali looming: · barokselt ülespuhutud, · eksalteeritud, · pungil vihjetest ja alltekstidest, · maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Salvador Dali. Autoportree Mona Lisana. 1954. Salvador Dali. Mälestuse püsivus. Salvador Dali. Uni. Kasutatud allikad: · http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCrrealism · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/20sajipoole_kunstivoolud_mari · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/syrrealism.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal%C3%AD · Saaret. E. http://www.koolielu
sarnasust tõeliste maailma kirjanikutega. 2) Autori vihjed teisest maailmast: Romaanis autor kujutab 2 maailma, maailm siin ja seal. Siin maailmas asub vangla ja kõik tegelased. Maailm seal on paradiisi moodi, seal asub peategelase liik(vaim) ja ka ise romaani autor. Cincinnatus ,,siin" maailmas sai salaja kirju autorist. Need kirjad olid vihjed sellest, et on olemas teine maailm ning et seal kõik läheb hästi. Üks vihjetest oli fraas: ,,Mali è trano t'amesti" ,,Surm on armas, see on saladus." Ka Cecilia C. jutuga autor annab Cincinnatusele salaja teadet. Cecilia C. jutustab imelikust mänguasjast, vana kavalast peeglist. Peegliga kaasa tulid totrad asjad nimega "eiei", asjad olid muhklikud, aukudega ja laikudega. Kole imelik peegel tegi tavalised asjad koledaks, ja koledad totrad asjad tegi ilusaks. Ehk kole pluss kole andis ilusa.
Teaduse ja tehnika tormiline areng tekitas usu helge tuleviku peatsesse saabumisse. Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Näiteks tekkis sürrealism peale I maailmasõda vägagi mässulises seltskonnas ja nad pidasid oma sooviks Lääne ühiskonda lammutada või radikaalselt muuta, see aga viis nad kohati koostöösse kommunistidega. Nende tööd koosnesid vihjetest ja alltekstidest. Näitena võib tuua näiteks Salvador Dali maali ,,Kodusõja eelaimus." Ka kuulsaima kubismi Pablo Picasso teostes oleks justkui kadunud see ilu. Ta lõi teoseid, mille peateemaks oli inimelu sünged küljed. Inimesi maalis ta õnnetute ja muserdatutena hallikas ja sinakas koloriidis. Näiteks tema maal ,,Vaesed rannal.". Kogu tolle aja kunst väljendas inimeste väga rasket elu, sest sellel ajal pidid inimesed nägema palju surma, nälga,
prast. Kahte koolikaaslast kirjeldab Holden lhemalt. Esimene neist on tema abituriendist toakaaslane Stradlater. Stradlater pdis endast jtta mulje kui korralikust ja viisakast noormehest, kuid tegelikult oli ta rpane ja ei armastanud korda. Holdenile tundus see silmakirjalik, et Stradlater pdis jtta endast paremat muljet kui ta tegelikult on. Teine on Robert Ackley. Ackely elab Holdeni krvaltoas. Ta on vga pealetkkiv ja ei tee vlja Holdeni vihjetest, kuigi ta saab nendest suureprast aru. Samuti valetab ja ilustab ta mitmeid oma jutte. ldiselt ei peatu Holden eriti oma koolikaaslaste kirjeldamisel ja need on ainult ajutised tegelased. 2) Vana Spenceri ja Mr. Antoliniga olid tal suhted head. Vana Spencer oli Holdeni ajaloopetaja. Ta meeldis Holdenile, kuigi ta oli eakas ja tema petamismeetodid olid vanamoelised. Ta ritas Holdenit aidata ja suunata teda tagasi ppimise ja kooli juurde, kuid poiss ei vtnud teda kuulda. Mr
Müüdid on vajalikud,endaga seotud peab olema. *Andre Breton ,,Vabaarmastus" *Guillaume Apollinaire ,,Kroon" Imazism tekkis 20.saj.alguses. Imago,oluline on luuletuse väline külg,et sellele tähelepanu pöörataks.Põhineb sümbolismil ja impressionismil ning on mõeldud intelligentsele inimesele lugemiseks.Kirjandusvool võimutses Inglismaal ja Ameerikas 1912.-1917.aastatel.Luuletus ei pea kohe esimesel hetkel arusaadav olema.Pilt tuleb kokku panna erinevatest sümbolitest,vihjetest,mõtetest. *Thomas Stearns ,,Tühermaa" Avangardism tekkis 20.saj.alguses.On vormiuuendust taotlev suund kirjanduses, kunstis,muusikas.Ürgmaisuse väljendus,esile tõstetakse loomulik-bioloogiline alge inimeses,ürgne tung vabaduse ja armastuse poole.Kirjutasid kõrgtasemel erootilist luulet.Moraalituks peeti neid,kes oma ürgseid tundeid maha suruvad ning alluvad ühiskonna ahistavatele normidele *Federico Garcia Lorca ,,Truuduseta naine"
jälitatakse ja tulistatakse.Lavalette hakkas ka tulistama.Nende auto peatus ja lasud tabasid Lavalettet,Gami käele voolas Lavalette veri. Minu arvamus:Raamat oli väga sisukas ja kõik tähtsamad asjad olid välja toodud.Nii hästi oli seletatud,et miski ei jäänud arusaamatuks.Tegelased,kellest seal räägiti oli seletatud lühidalt ka seda millised nad olid.Gami tegelaskuju oli natukene raskem kui teised,sest seal polnud otseselt kirjutatud keda ta armastab vaid lugeja peab ise saama vihjetest aru.Mulle meeldis seda raamatut lugeda kuna seal ei olnud midagi ebaloogilist ja kõik tundus nii nagu oleks see kellegi teise elulugu. 3
Stradlater oli Holdeni toakaaslane Pencey koolis. Ta nägi kena välja ning ta oli populaarne. Holdeni arvates oli ta aga „salaja laisk“, sest ta nägi kogu aeg viisakas ja korralik välja, kuid näiteks tema pardel oli must ja karvu täis. Ackley oli Holdeni naaber Pencey kooli internaadis. Ta oli vinniline ning halva suuhügieeniga. Ta oli Holdeni arvates väga tüütu, sest ta näppis koguaeg tema asju ning ei saanud aru ka tema vihjetest, et ta ruumist ära läheks. Põhiprobleem Holden ei tea, mida oma tulevikuga peale hakata, sest talle on paljud asjad vastukarva. Ta ei taha koolis käia, sest tema arvates ei ole sellest talle mingit kasu. Paljud asjad ei meeldi talle ja tekitavad isegi viha. Lõpuks on ta enesetunne pidevalt kehv ning ta proovib leida endale midagigi, mis ta tuju selles sünges maailmas paremaks teeks. Minu arvamus
Nüüd paistab, et tulevikus tuleks Rohelennu tegemistel pilk peal hoida. · Idee: Filosofeerimiskatseid ja targutusi raamatusse jagub, aga minu jaoks oli oluline mõte, et igaühel tuleb oma maailmavalu ise läbi põdeda ning on ka teisi lahendusi, peale selle, et kivi kotti, kott selga ja Emajõkke. · Karakterid: Olemas. Küll visandlikud, kuid neis on hoogu ja tabavust. · Kohakesksus: Ülikoolilinn jõe ääres. Nii mõnedki Tartule iseloomulikud kohad ja tunded on vihjetest aimatavad. · Kriitika: Maris Meiesaare artikkel "Noorteromaani tegelaste maailm on lohutu" . Eriti sobis mulle lõik artikli kommentaaridest: "kurvameelsus võib olla täpselt sama nürimeelne kui positiivsus. ja vastupidi loomulikult ka. mõlemad võivad olla ka loomingulised, arendavad ja edasiviivad jõud. oleneb inimesest." · Kummastav tõik: Hoolimata autori noorusest annab raamat pildi juba kadunud maailmast
1917 Giorgio de Chirico. Hector ja Andromache. 1917. Giorgio de Chirico. Kadunud poeg. 1922. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904- 1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer"). Dali enese igapäevane elu oli küllastunud skandaalidest ja sokeerimistest. Salvador Dali. Mälestuse püsivus (Pehmed kellad). 1931. Salvador Dali. Paul Eluard'i portree. 1929. Salvador Dali. Pehme konstruktsioon keedetud kontidega (Kodusõja eelaimdus).
Barokse luule üks tunnusjooni on seegi, et armastustemaatikas tervikuna hakkas järjest enam maad võtma satiiriline hoiak, mis väljendas ideaalides pettumist ja skepsist väljendav hoiak. GONGORA (1561-1627) oli hispaania luuletaja, ametilt preester. Tema ideaaliks oli vaimne süvenemine ja kooskõla loodusega. Gongora sai kuulsaks eelkõige kui hämara mainega luuletaja. Seda stiili iseloomustab iseäranis kujundirikas ja keeruline väljendus. Sellist metafoorset, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama kultismiks ja tema enda järgi gongorismiks. Eriti kuulsad on tema poeemid, tuntuim neist ,,Üksindused", mille ta kirjutas silva vormis. Poeemi süzeeks on tundmatule rannale paisatud noor merehädaline, sellest olulisemaks saab aga Andaluusia looduse kirjeldamine. Igapäevane ja ,,madal" põimub tihedalt mütoloogiliste vihjetega. Gongora eesmärgiks näib olevat metafooride kaudu igavikustada ja poetiseerida kaduvaid hetki nii looduse ilus kui
Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer"). Dali enese igapäevane elu oli küllastunud skandaalidest ja sokeerimistest. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte (1898-1967), kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad. Suuremalt jaolt veristlik oli ka Max Ernsti (1898-1967) veidratest ja süngevõitu kujunditest küllastatud looming,
Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada, tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest, huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni. Oma kunstis kujutasid nad fantaasia abil loodud nägemusi. Nende teostes on palju ebamäärast, tabamatut, vaid aimatavat; need kubisevad igasugustest mitmemõttelistest vihjetest, võrdkujudest ja sümbolitest - viimased on andnud kõnesolevale kunstisuunale ka nime. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Inimhinge varju-poolte esiletoomine, tähendusrikastes poosides tegelased, virildunud maskid, tardunud pilguga mustad silmad surnukahvatutes nägudes, saatuslikud surmameeleolud, võikad fantaasialoomad, luukered, kõlbad - neid motiive võib sageli kohata sümbolistide loomingus
mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! Nimetage Mihhail Bulgakovi peateos. "Meister ja Margarita" Selgitage väidet "Käsikirjad ei põle" "Käsikirjad ei põle" on fraas, mis on levinud laialt, mitte ainult vene, vaid kogu maailma kirjanduslikes ja mittekirjanduslikes ringkondades. Fraasi tähenduse ja mõtte üle on palju arutletud ja vaieldud. Üks vihjetest on vast Bulgakovi enda elule, kus ta põletas esimese "Meistri ja Margarita", kuid käsikiri ei põlenudki ära (autori peas see säilis). Teine peamine vihje viitab evangelistlikule õpetussuunale. Mis põhjusel saabub Woland Moskvasse? Woland, langenud ingel koos oma saatjaskonnaga, kes näiliselt täiesti juhuslikult peatub Moskvas, annab meistri armastatud Margaritale võimaluse meister päästa. Romaani lõppedes jätavad armastajad oma maise kesta ning pääsevad jumalariiki, hüljates
Näiteks alustas joonistamist plaanita lihtsalt kriitseldades. Ta sündis 04.01.1896 ning suri 28.10.1987. Yves Tanguy oli prantslasest kunstnik, kelle piltidel on näha samuti spontaanset joonistamist. Ta sündis 05.01.1900 ja suri väga noorelt, vaid 56 aastaselt 15.01.1955. Salvador Dali oli teise katalaani kunstnik, kes oli sürrealismi kuulsaim esindaja. Tema looming on baroklikult ülespuhutud ja eksalteeritud ning küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Illusionistlikult naturalistlikke üksikasju ühendab Dali uskumatult mõistusevastasesse seostesse. Kunstnik on väitnud, et selliste seoste allikas on tema enda haiguslike nägemuste kriitiline analüüs ehk kujundid on loodud kaine mõistusega, aga selle leidlikus on imetlusväärne. Mõnedes teostes oli Dali tsiteerinud või parodeerinud mineviku kunsti. Ta põimib oma töösse optilisi petteid, mida saab tajuda mitut moodi ja millega ta kustutab
Kui sümboolse võimu omaja seda võimu teise (väiksema sümboolse kapitaliga) indiviidi tegevuse mõjutamiseks rakendab, on tegemist sümboolse vägivallaga. Seejuures on oluline, et teine pool tajuks sümboolset vägivalda kui legitiimset, saades seega omaenese allutamise kaasosaliseks. Nt tütar toob koju noormehe, keda vanemad ei pea talle sobivaks meheks. Kui vanematel on piisavalt sümboolset kapitali, piisab tütre meele muutmiseks vaid vihjetest, pole tarvis isegi teemat üles võtta, veel vähem otseselt keelata. Reegline toimubki võim sümboolse vägivalla kaudu. 23. Näiteid nn väravahoidmis-situatsioonidest (gate-keeping situations) Näiteks riigieksam, tööintervjuu, intervjuu vanglas tingimisi vabastamise osutamiseks, viisaintervjuu: igal sellisel juhul on eksamineerija/intervjueerija sümboolne kapital äärmiselt suur
Sürrealism Giorgio de Chirico Veristliku sürrealismi eestkujuks oli juba Giorgio de Chirico. Armastuslaul (ing.k. Love Song) on üks tema kuulsamaid teoseid ja varajane näide sürrealismist, kuigi ta tegi seda ligi 10 aastat verem , kui Breton sürrealismi ,,leiutas". Salvador Dali Salvador Dali oli sürrealismi kuulsaim esindaja, tema looming on baroklikult ülespuhutud ja eksalteerinud ning küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Illusionistlikult naturalistlikke üksikasju ühendab Dali mõistusevastastesse seostesse. Ta on väitnud, et tema seoste allikaks on tema haiguslike nägemuste kriitiline analüüs. Mõnedes teostes on Dali tsiteerinud või parodeerinud mineviku kunsti, tihi maalib ta oma piltidesse optilisi petteid (,,Mae West"), mille kõigega üritab kustutada reaalsuse piiri. Tema kuulsaim teos ,,Mälestuste püsivus" (ing.k. The Persistence of Memory)
maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer"). Dali enese igapäevane elu oli küllastunud skandaalidest ja sokeerimistest. Sürrealistid ei teinud eri kunstiliikidel vahet, tegeldes kõigega millega taheti. Loodi sõnakunstiteoseid, skulptuurisarnaseid objekte, tungiti tarbekunsti valda. Sürrealistlikuks võib
ning kuidas vanatädi sünnipäevale minnes – vanatädi ise on veel mitmesaja kraadi võrra veidram kui teised tegelased – läheb kõik veel palju hullemaks, sest lisaks vanatädi õõvastavatele jutukatketele lõpeb lugu, oh üllatust, veel absurdsemalt suures Amazonase üleujutuse mõõtu tualetiuputuses, mille kohta polegi teada, kas tegelased sellest pääsesid. (Ehkki mõnedest esimestes lausetes toodud vihjetest - „Jaan sai sellest hiljem väga hästi aru“, „tagantjärele tark“ jne, võiks eeldada, et vähemasti üks ellujäänu leidus – või siis olid peategelased natuke „prohvetlikud“.) Igastahes, klassikaliselt Kivirähule algavad kurjakuulutavad ja jaburad oomenid loo alguses ja autor ei tee sellest ka sugugi saladust – seesama „kurjakuulutavaid märke oli õhus juba hommikul“ ja siis need märgid ise: väljas hakkab ootamatult paduvihma sadama, pidevalt vinguv Margit (kellel
väljendamisele. Kaotab piirid elu ja kunsti vahel ja ka kunstiliikide vahel. Joan Miro tööd sigri-migrid, nagu oleks lapse või vaimuhaige tööd, Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali. Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte, kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad.
väljendamisele. Kaotab piirid elu ja kunsti vahel ja ka kunstiliikide vahel. Joan Miro tööd sigri-migrid, nagu oleks lapse või vaimuhaige tööd, Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali. Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte, kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad.
sisuliselt mõttetuid asju. selle käigus oli nn. vaba meenutamine tunduvalt parem katseisikutel, kes said vastava eksperimentaatori poolse tõlgenduse katse ajal. Teises katses õppisid katseisikud mõttetute piltide paare koos ilma neid ühendava seoseta. Katseisikud , kes kuulsid fraasi, mis seostas pildipaare, suutsid neid hiljem meenutada ja sobitada paremini, kui need katseisikud, kes ei olnud tõlgendust varem kuulnud . Selline tulemus näitas, et mälu saab abi vihjetest, mis aitavad koostada kahanduslikke skeeme ja lihtsustavad vajaliku materjali õpet seoste kaudu. 2. Milliseid peamisi tulemusi on selle probleemi uurimisel varem saadud. Varasemalt on lingvistilise mäluga seonduvat uurinud Bransford ja Johnson (1972), Bransford ja McCarell (1974) ja Doll ja Lapinski (1974) ja näidanudveenvalt, et isiku võime meenutada sõltub, kas tal tekib põhjuslik seos sarnase situatsiooniga, mis seda kergendaks ja lihtsustaks. 3. Uuringu eesmärk, hüpotees.
17. Millise uuenduse tõi kunsti Marcel Duchamp? Kasutada kubismi ja eriti futurismi võtteid, kuid sisaldada ka aimatavat paroodiat nende vooludele, aga ka üldise maalikunsti aadressile. Sürrealism. 18. Milliseid muutusi ühiskonnas taotlesid sürrealistid? Elu ja kunsti piiri( nagu ka kõigi teiste ühiskondlike reeglite ja tabude) kahtlaseks muutmine või kaotamine. 19. Iseloomusta Salvador Dali loomingut? Baroklikult ülespuhutud ja eksalteeritud ning küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Funktsionalism ja konstruktivism 1920.a. 20. Mida tähendab funktsionalism? Mis on konstruktivism? (Millises riigis esimesena?) Funktsionalism- põhimõte, mille järgi ehituste ja esemete vorm peab tulenema nende ülesannetest (funktsioonidest). Konstruktivism- uute vormide loomine ja ehitamine(Venemaa) Lääne-Euroopa kunst 1920-1940.a. 21. Mis aastal toimus Pariisis suur dekoratiiv- ja tööstuskunsti näitus? Ja mida propageeris? 1925.a
René Magritte (1898-1967) Belglane. Nappide vahenditega ja jaheda meeleoluga looming. Alateadvuslikud teosed. Pornograafilise alatekstid. Väitis, et kõige puhtamad teosed tulid une seisundis tehes. Eeskujuks oli Freud. "The menaced assassison"; "Armastajad" 1928; "La Dureé poiguardéi" (rong kaminast välja); "The domain of arnhlism"; "The two mysteries" Salvador Dali (1904-1989) Hispaanlane. Tema looming on barokilikult ülepuhutud ja küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Illusionistlikult naturalistlikke üksikasju ühendab ta uskumatult mõistusvastastesse seostesse. Oli vaimustatud Freudist. 1923.aastal avastas enda jaoks puhtal kujul sürrealismi. "Autoportree stuudios"; "Self-portrait with raphaelesque neck" 1921-1922; " Figure on the rocks" 1926; "The great masturleator"; "The persistence og memory" (sulanud kellad); "Püha Anthony kiusatus"; "Kodusõja eelaimus"; "Uni". Alberto Giacometti (1901-1966) Sveitslane. Skulptor
Sümbolism 20.sajandil Kujutasid fantaasia abil loodud Akseli Gallen-Kallela Prantsusmaal, nägemusi. Nende teostes on palju ,,Kullervo needmine" Belgias ebamäärast, tabamatut, vaid Hogo Simberg aimatavat; need kubisevad ,,Haavatud ingel" igasugustest mitmemõttelistest Edward munch ,,Elu vihjetest, võrdkujudest ja Tants" sümbolitest - viimased on andnud kõnesolevale kunstisuunale ka nime. Juugendstiil 19.sajandi lõpp Juugendstiil püüdles välise Edvard Burne-Jones Inglismaa dekoratiivsuse poole. Kaunistuste ,,Kuldne Trepp" loomisel lähtuti taimedest; tihti on Aubrey Beardsley
). Ja siis ta läheb Mr.Spenceriga kohtuma. Mr Spencer on haige ja Holden kahetseb et läks. Nad arutasid Holdeni suhtumist kooliga, et miks ta välja visati.. Siis läheb ta internaati tagasi ja hakkab raamatut lugema. Siis tuleb Robert Ackley, kes elab kõrvaltoas. Holden ei paista teda eriti. Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater hakkab välja minema ja Holden läheb kaasa. Siis tahab Stradlater et Holden ta kirjandi ära teeks. Pika veenmisega saab ta Holdeni nõusse. Ja ta hakkab kirjutama oma venna pesapalli kindast luuletusi. (suri 1946 valgeveresusse) Siis tuleb Stradlater koju ja näeb millest Holden ta kirjandi kirjutas ja saab pahaseks. Rebib paberi puruks ja hakkab suitsetama. Nad kaklevad.
vihjete arvelt, kui ollakse alkoholi mõju all. Kuna joobes isikud on võimetud tegelema kõigi asjakohaste situatsiooniliste vihjetega samaaegselt, olenevalt käitumiskonfliktist situatsioonis, võivad nad olla rohkem mõjutatud tugevate esiletungivate vihjete poolt (nt keegi solvab neid) kui nõrgemate vihjete poolt (vahistamine, kui nad alustavad kaklust). Vaieldakse, et spetsiifilised situatsioonilised kombinatsioonid tugevatest ja nõrkadest vihjetest toovad esile erinevusi joobnud ja kainete inimeste vahel. Alkoholi mõju piirab kognitiivset võimekust ja häirib kognitiivset funktsioneerimist, nii et tähelepanu on suunatud esiletungivatele vihjetele perifeersete vihjete kulul, tuues kaasa sündmuse perifeersete või kontekstuaalsete detailide häiritud meenutamise. 4 Alkoholi võimalik negatiivne mõju kuriteo pealtnägemisel on selged: Joobes tunnistajad võivad olla vähem keskendunud kuriteo detailidele ja kurjategijale, mis võivad
Hindas mõistust väga kõrgelt. Tema lause : MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN!" GONGORA-(1561-1627) hispaania Barokkluuletaja. Poeet, keda oli kasvatatud antiikteadust tundmise vaimus. Ta oli ka meister kirjutama rahvalikke romansse ja laule. Tema luule oli keerukas eelkõige tema vaimuteravuse ja vaimukuse tõttu. Just seepärast on enamik Garciani poeetikauurimuse ,,Loomingu vaimuteravuse ja kunst" näiteid võetud just Gongora luulest. Tema algatatud metafoorset, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama KULTISMIKS, aga ka tema enda nime järgi gongorismiks. Luule paistis silma peene viimistlusega. Maailma edevusest ja auahnusest pidas ta paremaks vaimset süvenemist ja kooskõla loodusega, nagu nähtub tema tuntud ,, Letriljast" (letrilja on rahvalaululik luuletusvorm, milles iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga). Kuulsaim poeem ,,Üksindused". Kirjutas selle SILVA vormis, mis lubas korrapäratult põimida 11-
*Jean Racine ,,Aleksander Suur" ,,Andromache" ,,Britannicus" ,,Iphigeneia Aulises" ,,Phaidra" *Jean de La Bruyere ,,Karakterid e Selle sajandi kombed" *Moliere ,,Naeruväärsed eputised" ,,Tartuffe" ,,Don Juan" ,,Misantroop" 4.UUED ZANRID JA ZANRINÕUDED BAROKK *rahvuslik draama-palju tantse, põnev, narrid *mõõga ja mantlikomöödia- lõbus,põnev,peategelane naine *kultuism loogilistest vihjetest tulvil luulestiil *manerism renessanssi ja baroki vaheline metafoorne stiil *marinism tundeline,sensuaalne,mütoloogiale toetuv kujundlikkus KLASSITSISM *valm-õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või jutt,mille tegelasteks on enamasti lomad, esemed, jumalad või inimesed. Otsese tähenduse all peitub teine,olulisem tähendus, mis selgub valmi lõpus olevast õpetusest e moraalist. Idamaadest pärit *ulmeromaan-vahendiks Cyrano de
fevoolne. ,,Valmid" laenatud motiivid muistsetelt valmimeistritelt, lool on moraal, tegelasteks loomad. Valmid olid kujutatud nõtkes klassikalises riimitud vabavärsis, leidlik sõna-ja riimikasutus. Mõjutas tugevalt hilisemalt Euroopa satiirilist kirjandust. Gongora (1561-1627) Tema luule sai kuulsaks oma iseäranis kujundirikka ja keerulise, nö hämara väljenduse poolest. Tema algatatud metafoorset, mütoloogilisest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama kultismiks (gongorismiks). Juba Gongora lühivormides luule (sonetid, romansid) paistsid silma peene viimistlusega. ,,Üksindused" Poeemi läbivad terved keeruliste metafooride ahelad, lausetus on väänlev, tavalisest kõrvalekalduv. Metafooride kaudu igavikustamine ja poetiseerimine kaduvaid hetki nii looduse ilus kui ka igapäevases. Quevedo (1580-1645) Gongora vastane, kritiseeris tema luulet liigse ,,udususe" pärast. Sai varakalult kuulsaks satiirikuna
Levinum suund sürrealismis on veristlik sürrealism, milles unenägudest, hallutsinatsioonidest ning asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Sigmund Freudi teooriale tugines enim Salvador Dali. Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Lisaks Salvador Dalile on sürrealismi kunstivoolu suuremad esindajad veel Hans Arp (1886- 1966), Max Ernst (1891-1976), Frida Kahlo (1907-1954), Paul Klee (1879-1940), Rene Magritte (1898-1967), Andre Masson (1896-1987), Joan Miro (1893-1983), Yves Tanguy (1900-1955) SALVADOR DALI ELULUGU Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domenech sündis 1904. aastal Figueresis kesklassi perre
See pole Holdeni arvates õige, ta vihkab kino. Siis tuleb Robert Ackley, kes elab kõrvaltoas. Holden ei paista teda eriti sallivat (ta nägu on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga). Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine. Holdenil on igav ja ta läheb kaasa. Stradlater vilistab, kuid teeb seda jube halvasti. Stradlater palub, et Holden talle kirjandi kirjutaks. Holden pole õnnelik, kuid jääb lõpuks nõusse (tuleb kirjeldada mingit tuba või hoonet, kuna Holden ei oska midagi selle kohta kirj. Siis
See pole Holdeni arvates õige, ta vihkab kino. Siis tuleb Robert Ackley, kes elab kõrvaltoas. Holden ei paista teda eriti sallivat (ta nägu on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga). Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine. Holdenil on igav ja ta läheb kaasa. Stradlater vilistab, kuid teeb seda jube halvasti. Stradlater palub, et Holden talle kirjandi kirjutaks. Holden pole õnnelik, kuid jääb lõpuks nõusse (tuleb kirjeldada mingit tuba või hoonet, kuna Holden ei oska midagi selle kohta kirj. Siis
See pole Holdeni arvates õige, ta vihkab kino. Siis tuleb Robert Ackley, kes elab kõrvaltoas. Holden ei paista teda eriti sallivat (ta nägu on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga). Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine. Holdenil on igav ja ta läheb kaasa. Stradlater vilistab, kuid teeb seda jube halvasti. Stradlater palub, et Holden talle kirjandi kirjutaks. Holden pole õnnelik, kuid jääb lõpuks nõusse (tuleb kirjeldada mingit tuba või hoonet, kuna Holden ei oska midagi selle kohta kirj. Siis
nüüd kirjutab Hollywoodis raha eest filme. See pole Holdeni arvates õige, ta vihkab kino. Siis tuleb Robert Ackley, kes elab kõrvaltoas. Holden ei paista teda eriti sallivat (ta nägu on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga). Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine. Holdenil on igav ja ta läheb kaasa. Stradlater vilistab, kuid teeb seda jube halvasti. Stradlater palub, et Holden talle kirjandi kirjutaks. Holden pole õnnelik, kuid jääb lõpuks nõusse (tuleb kirjeldada mingit tuba või hoonet, kuna Holden ei oska midagi selle kohta kirj. Siis kirjutab ta hoopis oma
palju sellest, kui ausad me oleme, kui julged ja kui praktilised. Inimesel peab olema nn maandus, mida esindab Saturn, et täielikult hinnata võimalusi, mida pakub Neptuun. Ainult vabadus enesepettustest, ebareaalsetest fantaasiatest ja vajadusest libiseda ära reaalsuse eest annavad võimaluse kogeda Neptuuni loovat energiat. Ja nii tihtilugu näitabki Neptuuni asetud majas seda valdkonda elus, kus meil on kõige suuremad illusioonid ja nii ei saa me aru ka kõrgema mõistuse vihjetest, mis tulevad ka selles samas valdkonnas. Just nimelt Neptuuni asetus näitab meile kogemuse sfääri, kus me otsime ideaali, usume seda, mida tahaksime uskuda ja soovime ära saada selle sfääri kogemusest. On vaja väga täpset arusaamist, mis siis ikka tegelikult on vaimne kas ja mis on lihtsalt eluvaldkond, kus me ainult soovime rahuldada oma vaimseid püüdlusi. -10- Kasutatud materjal: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/neptuun_evelin.htm http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/tekst.html
6) Sürrealism toetus paljuski psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. 7) Sürrealismi põhimõtted sõnastas prantsuse kirjanik Andre Breton. 8) Sürrealistid kuulusid kapitalistlikku ühiskonda. 9) Sürrealistid püüdsid väljendada inimese seksuaalsust, et vabastada teda mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. 10) Kuulsaim sürrealismi esindaja kunstis on Salvador Dali (1904-1989). 11) Tema maalidel korduvad lemmikmotiivid: ülespuhutud, eksalteeritud ja küllastatud vihjetest ja alltekstidest. 12) Kummalisi olendeid kujutas prantslane Max Erns. 13) Fantaasia- ja värviküllased, laste joonistusi meenutavad on hispaanlase (täpsemalt katalaani) Salvadro Dali tööd. 14) Sürrealism skulptuuris ilmneb näiteks Alberto Giacometti loomingus. II Vali õpikust lehekülgedelt 83-89 üks kunstnik Miro, Dali või Magritte`i maal ja kirjuta, mis mõtteid see Sinus tekitab! Salvador Dali. Kodusõja eelaimus. Kõheda tunde tekitab. Pop-kunsti tekkimine
ehitati laev, mis pidi teatud kangist tõmmates pooleks murduma ja uppuma. Nero õnnetuseks ei uppunud ta ema laevaõnnetuses,,, sest ühel kaluril õnnestus Agrippina veest välja õngitseda ja viia ta oma maavillasse. Viimases hädas kasutas Nero mõrvakomandot, Ta võib mu tappa, kui ainult keisriks saab,, oli Julia Agrippina kunagi öelnud. Burrus Kaks pretoriaanide(keiserlik ihukaitsevägi) ülemjuhatajat Lusius Geta ja Rufrius Crispinus olid Agrippinale pinnuks silmas. Prefektide vihjetest võis järeldada, et nad leinasid ikka Messalinat, Claudiuse endist abikaasat, kelle keiser lasi tappa. See näis Agrippinale liiga riskantne, sest pretoriaanide keiserlik ihukaitsevägi mängis võimuvahetustel alati olulist rolli. Agrippina teatas keisrile, et kaks prefekti olevat omavahel tülis ja seega oli vaja nad oma ametist kõrvaldada ja asendada ühe ülemjuhatajaga. Agrippina valik langes sõjatribuun Afranius Burrusele, kes pidas seda kogu eluaja tänulikult meeles.
häält. Kui too pidi osalema kahe erineva eksperimentaatori testides, üks käitus temaga jämedalt, ning testid olid igavad, teine oli sõbralik ja vastutulelik. Kuigi David ei suutnud eksperimentaatoreid ära tunda, valis ta edasiseks tööks teise eksperimentaatori. Emotsioon koosneb erinevatest sõltumatutest osadest, millest kõik ei pruugi teadvuses kajastuda. Empaatiavõime – toimib tahtmatult, sõltub alateadlikest emotsionaalsetest vihjetest. Esmaseks aluseks on eesmises vöökäärus ja eesmises insulas toimuvad protsessid. Teisese hinnangu ja teise isiku emotsiooni metakognitiivse teadlikkuse vahendajaks on mediaalne prefronaalkoor. Peegelneuronid – aktiveeruvad enda tegutsemine ja vaatlemise korral. Paiknevad premotoorses koores, eesmises insulas ja eesmise vöökääru keskosas. Oluline roll kavatsuste mõistmisel, vajalik uute oskuste omandamiseks, empaatiavõime aluseks. Eesmine vöökäär – dor
vaimumängud. Kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Paratamatult irooniline varjund, eriline mõttetihe keskkond. Armastajad – sirkli kaks haru. Suur osa varajast luulet varjamatult satiiriline. Gongora: Eelistas maisest kärast eemale tõmbunud elu. Luule sai kuulsaks oma kujundirikkuse ja keerulise, hämara väljenduse poolest. Tema algatatud metafoorset, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama kultismiks. Peen viimistlus. Taotluseks näib olevat metafooride kaudu igavikustada ja poetiseerida kaduvaid hetki nii looduse ilus kui ka tavalises igapäevaelus. Gongora, Quevedo eluajal sõnasõjas, erinesid nii maailmavaatelt kui ka loomemeetodilt. Quevedo: kritiseeris Gongora luule udusust, sai varakult kuulsaks satiirikuna. Fantastiliste + grotesksete kujunditega proosasatiirid, kelmiromaan tegid kuulsaks, kuid oli ka oma ajastu suur luuletaja. Kirglik
läheks Kadriorgu neile tuttavatele külla. Sisse astuvad ka need sama paarike ja suhtuva skeptiliselt Martinisse, kes lahkub. Isebel oli jätnud vaid ühe sõnumi mida ta ema ei mõista: ,,Laev on Deloselt tagasi jõudnud" PEATÜKK ÜKSTEIST Martin läheb randa otsima seda sensuaalsust mida ta kord koges Isebeliga. Ta sooritab palju mõtlemist ja sisemist vaidlust teemal kas ta oleks saanud kuidagi juhtunut vältida ja kas ta oleks pidanud aru saama rohketest vihjetest, lausub fraasi "...ma tunnustan inimese seost kehaga, intstinkte, küll mitte nendele alistumist, aga ka mitte nende puritaanlikki allasurumist, vaba äratundmist, et lõpuks on jäädav vaimsus" Ostab lehti milles kirjutatakse enesetappust ja Martin vihastab kui seostatakse Kreeka madruseid Delose saarega. Ajab juttu vanamehega kes räägib, et ta just luges kuidas seikleja Scott põhjanabal on surnud. Otsustab masendusses, et tahab inimest kellega rääkida
raamatukogud. Üks suuremaid raamatukogusid oli Konstantinoopoli keiserlik raamatukogu, kahjuks on see ja paljud teised raamatukogud aja jookusl hävinud. Bütsantsis kujunes välja oma luulekunst ehk hümnograafia. 10. ja 11. sajandil tekkis Bütsantsis kangelaseepos, mille peategelane oli Digenis Akritosest. Sellel ajaperioodil oli ka väga kiidetud Bütsantsi kõnekunst. Osavus seisnes ümber nurga rääkimises, vihjetest aru saamises ja oma tunnete vaos hoidmist. Bütsantsi algusaegadel oli riigikeeleks ladina keel, mida aga paljud roomlased ei osanud ja nii võeti veel ametlikuks riigikeeleks.(Palamets 1991: 49-50) Teadus ja kõrgkoolid Bütsantsi teadlased koostasid 10. ja 11. sajandil mahukaid sõnastikke meenutavaid käsiraamatuid ajaloos, kirjandusest, meditsiinist, veterinaariast, põllumajandusest ja sõjandusest.
Hollywoodis raha eest filme. See pole Holdeni arvates õige, ta vihkab kino. Siis tuleb Robert Ackley, kes elab kõrvaltoas. Holden ei paista teda eriti sallivat (ta nägu on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga). Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine. Holdenil on igav ja ta läheb kaasa. Stradlater vilistab, kuid teeb seda jube halvasti. Stradlater palub, et Holden talle kirjandi kirjutaks. Holden pole õnnelik, kuid jääb lõpuks nõusse (tuleb kirjeldada mingit tuba või hoonet, kuna Holden ei oska midagi selle kohta kirj
annaabi.ee 
