Spordivigastusi jagatakse kahte leeri: primaarsed spordivigastused ja sekundaarsed vigastused. Primaarsete spordivigastuste alla käivad ülekoormus, kokkupõrkest teise inimesega või spordiriistaga, kukkumised jne. Sekundaarsed vigastused tulenevad varasematest paranemata vigastusteks. Spordivigastuste tekkepõhjused Traumad tekivad erinevatel põhjustel. Pealmiselt tekivad välised vigastused. Sisemised vigastused kutsub esile välimine vigastus, kui kutsub. Vahel võib olla ka vastupidi. 1. Treeningute ja võistluste halb organiseerimine. Näiteks, kui võistlus on venitatud liiga pikaks või kõiki ohutusnõudeid ei ole täidetud, eriti ekstreemspordis, kus võib lõpmata palju asju halvasti minna. 2. Sportliku tegevuse koha, varustuse, inventari korrastamatus, jalanõude ja riietuse mittevastavus. See käib nii spordiklubide kui ka sportlaste enda kohta. 3
Referaat Põlveliigese vigastused: Vigastuse teke Põlveliigese vigastused võivad olla kas värsked või kroonilised. Esinevad liigesesisesed ja liigesevälised vigastused. Tekkemehhanismi järgi võivad põlveliigese vigastused tekkida kas otsese või kaudse jõu toimel. Otsene jõud on kõige sagedamini löök, mis võib tekitada vigastuse ka põlve vastaspoolel. Kaudse jõu toimel, tavaliselt väänamine, tekib vigastus sääreluude asendi muutustest reieluu suhtes- kas välja- või sissepoole väänamisest, lähendamisest või eemaldamisest ( O ja X asendisse) ette- ja tahanihkumisest ning nende liikumiste kombinatsioonidest. Kroonilised põlveliigese välised vigastused 1. Limapaunapõletikud Kõige sagedamini esineb turse ja valulikkus põlvekedra piirkonnas või munakujuline moodustis põlveõndlas. Ravi: vajadusel (määrab ja teeb arst) punktsioon - põletikulise eritise eemaldamine süstlaga,
Riina Kohvrit. 1. Spordivigastuste üldiseloomustus Üldiselt loetakse spordivigastusteks neid vigastusi, mis on saadud sporti tehes või siis võistluste käigus. Spordivigastuste alla kuuluvad · harrastussport · ekstreemsport · meelelahutusliksport (http://www.annaabi.ee) 1.1. Spordivigastuste tekkepõhjused Traumad ja vigastused tekivad erinevatel põhjustel. Tavaliselt tekivad välimised vigastused. Sisemise vigastuse kutsub esile väline vigastus. Kuid mõnikord on see ka vastupidi. Ülekoormus. Liigesed või korduvad liigeste liigutused võivad olla suurteks spordivigastuste põhjustajateks. Kõik sportlased on vigastustele vastuvõtlikud. Vale varustus ja selle ebaõige kasutamine. Suuri raskusi tõstes võib alaseljale ja kätele tekkida tõstmisest trauma. Ekstreemspordis kasutatakse kaitsmeid, aga kui kaitsmed on valesti kinnitatud, võivad need kukkumise tagajärjel eemalduda ning siis ei ole nendest mingit kasu.
Peamiseks loote hemolüütilise tõve põhjuseks on reesuskonflikt. Harva tuleb ette juhtumeid, mil loote hemolüütilist tõve põhjustab mõni väline faktor, nt viirusinfektsioon. Milles väljendub hüperbilirubineemia sdr? Vastsündinu kollasus on tingitud bilirubiini hulga suurenemisest veres. Sünnitraumade mõiste, põhjused, klassifikatsioon. Mehaanilisest vigastusest või hapnikupuudusest tingitud lapse trauma raseduse ajal või sünnituse käigus. Põhjused: · Suur laps · Enneaegsus · Lapse pea ja ema vaagna proportsioonide sobimatus · Pikaleveninud sünnitus · Äkksünnitus · Tuharseis Instrumentaalne sünnitusabi Klassifikatsioon: a) Pehmete kudede sünnivigastused b) Luude sünnivigastused c) Perifeerse NS sünnivigastused d) Kraniaalsed ehk kolju sünnivigastused Nimeta pehmete kudede sünnivigastusi.
6. TSÜKLILISUS töö ja puhkuse vaheldumine (kahe treeningu, harjutuse või seeria vahel); 7. HARJUTUSTE UUDSUS JA VAHELDUS rutiin väsitab just psüühiliselt! 10-15% füüsilistest harjutustest tuleb perioodilisel vahetada või uuendada (olenevalt inimesest); 3 8. MÕÕDUKUS koormused peavad olema mõõdukad. Ka need, mis on pikalt kestvad, peavad olema intensiivselt mõõdukad. Sõltub trauma iseloomust; 9. ÜLDISE JA ERIALASE TAASTUSRAVI KOOSKÕLASTAMINE üldise ehk kogu keha hõlmava taastusravi eesmärgiks on organismi üldine tervendamine ning elundite ja süsteemide funktsioonide parandamine. Erialane ehk konkreetse piirkonna taastusravi peab taastama trauma või haiguste tagajärjel tekkinud konkreetse elundi või piirkonna häired, taastama konkreetsed liigutused ja oskused, mis on patsiendile
Referaat Vigastused sulgpallis Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Vigastuste põhjused...................................................................................................................3 Õlavigastused.............................................................................................................................4 Seljavigastused...........................................................................................................................4 Põlvevigastused.........................................................................................................................5 Ülekoormusvigastused........................................................
Ravi seisukohalt peab füsioterapeut olema teadlik muutuste põhimõtetest kudedes ning ka sellest, kuidas vastavad muutused mõjutavad inimest füüsiliselt, psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Füsioterapeudi lai teadmistepagas hõlbustab kliinilise mõtlemise protsessi, mis on vajalik patsiendi füsioterapeutiliste probleemide, ravi eesmärkide ja ravi plaanide formuleerimisel. Ortopeedilised haigused, vigastused Luumurd ehk fraktuur (ladina k. fractura) Luumurd ehk luu terviklikkuse katkemine võib olla põhjustatud traumast, korduvast väiksest koormusest (ingl.k repeated small stress) või patoloogilisest muutusest näiteks kasvaja näol. Füsioterapeut sekkub niipea kui luumurd on parandatud/fikseeritud ja immobiliseeritud (immobiliseerima- liikumatuks tegema, mobiilsust vähendama). Pehmete kudede vigastus Pehmete kudede vigastuste all mõeldakse ortopeedias liigessidemete, kõõluste ja lihaste vigastusi
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne. Kuigi noortel inimestel on vigastuste ja traumade oht mõnevõrra väiksem kui vanematel, tasub neisse siiski tõsiselt suhtuda. Välja ravimata lihtne vigastus võib tulevikus suureks ja parandamatuks probleemiks osutuda.
5 Krüoteraapia ehk külmaravi Külma kasutatakse enamasti vigastuste varajases ravis, eriti efektiivselt aga akuutsete traumade esmaabis. Külmaprotseduure korratakse kahel esimesel haiguspäeval 10-12 korda. Enim kasutatud külmaraviviisid on külm vesi, külmakotid, külmaspreid, jää, lumi ning külmageelid. Külm aitab kaasa ainevahetusprotsesside aeglustamisele, veresooned ahenevad ja turse alaneb. Külmaravi on ka hea lihashoolduse seisukohalt tugeva treeningu või võistluse järgselt. Selle kudesid jahutav toime vähendab põletikuprotsesse ja kiirendab traumast paranemist. Verevool kudedes väheneb vere temperatuuri jahenedes 40-25 kraadini. Vere temperatuuril alla 25° C hakkab verevool kiirenema ja külmutatud koht hakkab soojenema. Seega ei tohiks jääkotti vigastatud kohas hoida kauem kui 30-60 minutit.
treeningjalatseid ja vältida jooksmist kõval pinnasel. Seljavalud Seljavalud on spordiga tegelejate hulgas sagedased. Ennekõike esinevad need sportlastel, kellel spordialast tingituna mõjuvad lülisambale suure amplituudiga kiired ja järsud liigutused,näiteks:võimlejatel, heitjatel, jalgpalluritel, võrkpalluritel, vehklejatel, vettehüppajatel, sõudjatel, maadlejatel. Valude põhjuseks on lihaste ja sidemete venitus või rebend, põrutus või luumurd otsesest löögist lülisambale. Ravi ja ennetuseks on võimlemine ja patsientide koolitus. Kirurgiline ravi on harva näidustatud,osutudes vajalikuks vaid täpsete meetmetele allumatutel juhtudel.Võimlemises on rõhk suunatud kehatüve lihaste tugevdamisele (kõhu-, paraspinaalsed ja tuharalihased),et parandada lülisamba stabiilsust. Ägeda alaseljavalu puhul on esimesteks eesmärkideks valu leevendamine ning võimalikult peatne sportimise jätkamine. Valuravis on efektiivseks osutunud pidev
Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või
Nahk, juuksed, küü- Mehaaniline kaitse, D-vitamiini eellas- Kattesüsteem ned, higinäärmed te süntees, eritus, termoregulatsioon Peamine regulatoorne süsteem, Pea- ja seljaaju, närvid, Närvisüsteem kontrollib kõiki füsioloogilisi ja ganglionid, retseptorid intellektuaalseid funktsioone Närvisüsteemi kõrval teine oluline
· lahtine (murde kohal on haav kust võib olla nähtav luu ots) 8 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Luumurru korral püüdke kannatanut mitte liigutada. Kui kannatanu lamab maas, siis on lahaseks maapind kõik lahastamist vajavad luumurrud lahastuvad maapinnaga. Ärge palun kasutage lahastamiseks roikaid ja "muid käepäraseid vahendeid"! Murru kohale võib panna külma, kodustes tingimustes lahastada ei tohi! Lahtise luumurru korral katke (ärge siduge!) haav steriilse sidemega. Kui on tugev verejooks tuleb verejooks peatada. NB! Ja palun ärge tassige luumurruga inimest viiendale korrusele, see tekitab kannatanule lisatraumasid ja keegi peab ta sealt alla tassima! 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI Nikastus Nikastuse korral väljuvad liigest moodustavad luu otsad hetkeks normaalsest asendist, millega kaasneb liigesesidemete väljavenitamine või rebend. Tunnused: Liigeses
etappidest ja ravivõimalustest. Anatoomia ja vigastuse mehhanism Hamstringlihased koosnevad kolmest lihasest, semitendinoosusest, semimembranoosusest ja biceps femorisest. Hamstringlihaste ülemine osa kinnitub istmikku kõrgendikule vaagnaluul ja reieluul ning alumine osa kinnitub sääreluu ja pindluu välisservale. Üle kahe liigese kinnitusega on hamstringlihased erilised, teostades nii põlve fleksiooni kui puusa sirutust koos suure tuharalihasega. Kõige tavalisem hamstringlihaste vigastus esineb järsul kiirendusel ja hoo mahavõtmisel, kus lihases on suurim ekstsentriline jõud. Samuti ka kiirel suunavahetusel või jala löögifaasi lõpus. Suure kiirusega jooksul tekib vigastus ekstsentrilisel kontraktsioonil hoofaasi lõpus, enne kannalööki, kus jala kiirus tuleb järsult pidurdada ning sellele järgneval järsul kontsentrilisel kontraksioonil, kus jalg viikase kiirelt üle puusa sirutusse
..........................................................................17 3. VIGASTATUD TANTSIJA.......................................................................................................19 3.1 Igapäevased toimingud ja kehakasutus...............................................................................20 3.2 Tagasipöördumine normtegevuse ja koormuse juurde........................................................22 4. MIDA ANNAB VIGASTUS TANTSIJA ELUKUTSELE ....................................................23 INTERVJUUDE ANALÜÜS........................................................................................................23 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................26 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................................28 LISAD......................
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne
fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps. WPW- sündroom- mööduvad rütmihäired, surma põhjuseks kodade fibrillatsioon. ÄS muud põhjused: südame nüri trauma (kontaktalad, pallimängud), ravimid (kokaiin), müokardiit, aordiklapi steoos, mitraalklapi prolaps. Soovitatakse kliiniline koormuskatse kuni 45a varem spordiga mittetegelenud meestel ja kuni 55 a sportimist alustavatel naistel maksimumkoormusteni. Kehalise aktiivsuse soodne toime organismile aitab vähendada südame-vereringe haiguste arvu, tugevdab immuunsust, parandab töövõimet, kiirendab koormusjärgset taastumist, luud tugevnevad, osteoporoosi ennetamine, südamemaht suureneb ja
HÜPPELIIGES Kool Koostaja Klass Aasta Hüppeliiges Ülemine hüppeliiges * Sarniirliiges: kahvel, harud on pindluu ja sääreluu ja koos hoiab sündesmoos * Kontsluu liigestuv osa tagaosas kitsam kitsam * Tagumine liigesserv allpool eesmist 4 6 mm 6 mm Alumine hüppeliiges * Kera +ratasliiges, mille telg tagant alt lateraalselt ette üles mediaalsele Hüppeliiges on koht, mida sageli vigastatakse. Luumurru korral pannakse jalg kipsi, mõnikord on ka operatsioon vajalik. Hüppeliigese sidemete vigastuse korral on olukord keerulisem. Hüppeliigese sidemete vigastused moodustavad tervelt veerandi kõigist luude ja lihaste vigastustest. Teadaolevalt on Skandinaavias erakorralise meditsiini osakondadesse pöördunutest kümnendik vigastanud just hüppeliigest. Kuidas võib vigastada hüppeliigest? Enamik hüppeliigese vigastustest tekib nii, et jalalaba pöördub
asendis, puusa-ja jalatõsted külili. (Danskanen, Tarto, Tõnus 2008) 1.1.3 Hüppeliigese sidemete vigastused Kui sportlane vigastab hüppeliigest, siis võivad kahjustada saada väga erinevad hüppeliigese anatoomilised struktuurid: sidemed, liigesekapsel, kõõlused, kõhrkude, sündesmoos sääre-ja pindluu vahel, luu kasvuplaat (lastel). (Männik 2008) Autori mängijakogemus on näidanud, et sulgpallis on palju hüppeid ja pöördeid ning vale tehnika ja hooletuse puhul võib see vigastus tekkida väga kergesti. Näiteks ülevalt löögil hüppel on tõuge sooritatud valesti või võrku minnes astutakse valesti, näiteks jalg sissepoole. ( Foto 2, 3) Hüppeliiges on väga hea tugi-liikumisaparaadi amortisatsioonilüli hüppamise ja jooksmise ajal, hoides niiviisi ära liigset koormust lülisambale. Kui hüppeliiges on kange, eriti pärast skeletiluu või sidemete purunemist hüppeliigese piirkonnas, on ülekoormusvigastuste oht jalgades ja seljas väga suur
Eemalda või lõika lahti haava kohal olevad riided. (Kui ilmastikutingimused ei võimalda kannatanut lahti riietada, libista käega üleriiete all üle kannatanu keha, avastamaks verejooksu.) Aseta haavale steriilne haavapadi või mitteebemeline padjand. Suru haavale tugevalt oma sõrmede või peopesaga. · Tõsta ja toeta vigastatud jäset Tõsta vigastatud jäse kannatanu südame tasapinnast kõrgemale. Käsitse vigastatud jäset väga ettevaatlikult, kui sa kahtlustad, et seal võib olla luumurd. Aita kannatanul pikali heita. · Aseta haavale side. Kinnita haavapadi steriilse rullsidemega kindlalt paigale. Kui veri imbub esimesest haavapadjast läbi, aseta teine haavapadi selle peale. Kontrolli regulaarselt vereringet (pulssi) sidemest kaugemal, vajaduse korral lase side lõdvemaks. · Helista numbrile 112 kiirabi kutsumiseks Edasta telefoni teel üksikasjad vigastuse asukoha ja verejooksu tegevuse kohta. · Ravi sokki ja jälgi kannatanut
Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkonda taalamusest otse ajukoorde? Lihas, liiges, nägemine, maitse, lõhn, kuulmine.. .LÕHN enda ümber. (nt sõjaolukord, abuse jne selles asjas elamine tekitav ajuatroofiat). Seega on 2. LOENG tähtis, et olete positiivne, rõõmus, pole pidevat valu jne. 2 meeleolurikkujat on depressioon Kuulmine, nägemine, lõhn, maitse, lihas-liigestundlikkus – neist lõhn EI läbi taalamust. Ta ja malaaria
hiljem. "Kui auto pärast hüpet õhus lendas, tundsin kohe, et tulemas on midagi halba, ent tegelikkus osutus loodetust palju hullemaks." Park nimetas õnnetust oma karjääri rängimaks. "Teist korda ei tahaks midagi sellist läbi elada," rääkis Park, kes aasta ja kaks kuud hiljem, 2005. aasta Walesi rallil hukkus. Luhamaal purunes lõualuu: "Sain vastu molli, nii lihtne see oligi." Austrian Openi veerandfinaalis tabas portugallasest vastase löök Marko Luhamaad näkku, tagajärg: lõualuu murd. "Sain vastu molli, nii lihtne see oligi. Normaalne löök oli, aga tuli lõualuu jaoks mitte kõige parema nurga alt," kommenteeris Luhamaa juhtunut. Karates on näo tabamine keelatud ja Luhamaa kuulutati matsi võitjaks, kuid turniiri ta loomulikult ei jätkanud ning ravi katkestas ka treeningud. "Pauk ise ei olnudki valus, aga tagajärjed on valusad," tõdes Luhamaa. "Rääkida saan, aga rahulikult. Toituma pean pigem vedelatest roogadest, midagi närida ei saa. Isegi kartulisalati
Kujuneb 2-7 päeva peale külmetushaiguse algust. Sümptomid: köha, rahutus, ärrituvus, palavik, halb isu, kõrvavalu, kõhulahtisus, harvem oksendamine. Põskkoopapõletik e. Sinuiit- Ägeda infektsiooni sümptomid: nohu, köha, palavik, rö-pildiga kinnitatud põletik vähemalt ühes urkes. Hingamisteede infektsioon on kestnud rohkem kui 10 päeva. Lisanduvad halb hingeõhk, peavalu, näopiirkonna valu, harvem hommikune silmade turse. Paks kollane sekreet. Areneb tüsistusena 5-10 % lastest. Antibakteriaalne ravi. Kõripõletik e. Larüngiit- Põhilised tekitajad on viirused. Öösel örkab laps hödise nutuga, haukuva köhaga, palavikku ei ole. Sissehingamine raskendatud. Raviks kasutatakse jahedat auru. Ravi haiglas. 0,5-4a. lapsed, poisid-tüdrukud- 7:1 Bronhiit e. Larüagotrahheiit- lapsel on palavik, puristav lima ja sülge, viriseb, unetu. Sagedamini vanuses enne 4 a
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs
Mõisted Õnnetus – ootamatu ja ettekavatsemata sündmus, mis tekitab või mis on potensiaalselt võimeline tekitama vigastust. Õnnetusjuhtum – tahtmatu, ettekavatsemata ja äkilise toimega jõud või tegevus, mis toob endaga kaasa isiku vigastused. Vigastus – inimese organismi kahjustus, mis tekib mingi energiahulga akuutsest ülekandmisest organismile, järsust soojuse, hapniku puudusest või mürgiste ainete sattumisest organismi. Trauma – vigastus, mis on tekkinud väliskkeskkona mehaanilise, füüsilise, lokaalse toimega keemilise või psüühilise iseloomuga tegurite toime tagajärjel. Õnnestused, vigastused, traumad Vigastuse all mõistetakse organismi füüsilist kahjustust või hävingut, mis tekib (akuutse) mehaanilise, keemilise, termilise või mingi teise keskkonna-energia toimel, mis ületab organismi vastupanuläve, aga ka organismi eluks vajalike ainete
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi:
(sidemete venitus/rebend, lihaste põrutused ehk„puukad“, luumurrud jne). Minu spordialaks on korvpall. Korvpall on kiiretempoline mäng, kus esineb väga palju kontakti mängijate vahel. On palju suunamuutusi, äkilisi sprinte ning spurte, hüppamisi ning maandumisi. Olen ise tegelenud korvpalliga nüüdseks juba 13 aastat ning pidanud samuti läbi elama erinevaid traumasid. Suurem osa neist on õnneks olnud kergemad, kuid ka üks suurem ja tõsisem vigastus, mis on üsna sagedane sellel spordialal. Sellest tuleb hiljem ka pikemalt juttu. Korvpallimäng oma kiires tempokuses võib põhjustada mängijatel väga laia spektri vigastusi. Kõige sagedamini on haaratud alajäseme erinevad osad - väljaväänatud hüppeliigesed, luumurrud jalalabas, põlve sidemete venitused ning rebendid on väga levinud. Korvpallureid ohustavad ka vigastatud randmed-sõrmed, mõrad pahkluudes, verine kulm või nina.
organismile vajaliku füsioloogilise protsessi toimumise. Organsüsteem ehk elundkond ühte kompleksfunktsiooni täitev organite kogum. Organsüsteemid üheskoos moodustavad organismi Nad on omavahel integreeritud. Organism töötab kui tervik. Elundkonnad e. organsüsteemid (11) 1.Katteelundkond: nahk, juuked/karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid 2. Luustik ehk skelett: luud, liigesed 3. Lihastik 4. Närvisüsteem: peaaju, seljaaju, närvid 5. Sisenõristus ehk endokriinsüsteem: hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e munandid 6. Vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem: süda, veresoonkond 7. Lümfisüsteem: lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid 8. Hingamissüsteem: nina, keel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud 9. Seedesüsteem: Primaarsed organid: suu, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool
Nendes piirkondades piirdume kinni surumisega kiirabi tulekuni. Ära puutu paljaste kätega kannatanu verd see võib olla nakkusohtlik! Ära eemalda sidet, mille sa juba haavale oled pannud. Vajadusel lisa sidemekihte või sidemerulle juurde. Ära aseta zgutti, peata verejooks survesidemega. Zgutt teeb kasu asemel vaid kahju, kuna tekib venoosne pais ja verejooks haavast sageli suureneb. Ära tõsta veritsevat jäset üles, kui esineb luumurd. Ära pane kannatanut lamama pea alaspidi, peavigastuse korral. Ära eemalda kunagi haavast seal kinniolevaid keskmisi ja suuri esemeid (nt. nuga, puupilbas, raudlatt). Fikseeri nad kindlalt, et vigastus suuremaks ei kujuneks. Võimalusel ära sellist haiget liiguta vaid oota kohapeal meditsiiniabi saabumist. Kui haavata saanud kohal on nahatükk, mis on kinni vaid serva pidi, siis ära ise seda tükki eemalda. Sidemega suru lapp haava külge kinni ja seo.
kindel ei ole ega töödelda joodiga, kuna sellele võib kannatanu olla allergiline. Ära kunagi pööra lapsele selga, kui sa tema haavaga tegeled, säilita rahu ja pidev kontroll tema seisundi üle, vajadusel pane ta pikali ja mässi soojalt sisse. Kui laps hakkab oksendama siis on ta saanud peapõrutuse ja tuleb kutsuda 112. Põrutus, venitus, nikastus Tunnusteks on kahjustunud liigese piirkonnas järsk valu, liigutused on siiski võimalikud, paari tunniga tekib turse ja hiljem nahaalune verevalum. Tõsta kahjustatud jäse üles ja aseta trauma kohale külma. Toestamiseks võib siduda kinni elastiksidemega ja 24 tunni möödudes teha viinakompressi. Nihestus Kui liigese ümber olev kapselning sidemed saavad nii ulatuslikult kahjustada, et liiges liigub oma kohalt ära on tegemist nihestusega. Liigutused on võimatud, jäse on ebahariliku nurga all deformeerunud ja liigese piirkonnas on tugev valu. Aseta traumale jääd või külmakott, ära ürita
piirkonnas on sinakaspunane ja paistes. Tütarlaps asetas külma vigastatud piirkonnale ja pärast asetas vähese survega sidet ja toetas padja abil kõrgendatud asend. Anamneesi võtmisel saime teada, et patsient ei saanud aru kuidas ta sai kukkuda, temal on hüpertooniatõbi, kuid viimasel ajal oli tal RR 90/60 mmHg hommikuti. Tema tavaline RR on 150/70 mmHg.Tütarlaps soovitas emale minna EMO-sse, aga patsient rangelt nõudis jätta teda kodus. Arst hindas turse suurus. Sinakaspunane värv viitas verejooksule. Arst suunas patsienti röntgenile. Röntgen näitas, et see on hüppeliigese nikastus. Patsiendi andmed: vanus 73 kaal 70 ; Sugu: naine pikkus 165 cm; Varasem tervishoiuasutuse Kilpnäärme operatsioon kogemus Kaasuvad haigused, eelnevad II astme hüpertooniatõbi operatsioonid Regulaarselt kasutatavad Micardis plus 40mg x1, indometatsiin 1 tbl vajadusel,
Hingamine ja südame tegevus taastub Elustatava välimus muutub Pupill läheb kitsaks Elustamist tuleb jätkata kuni: Kannatanul tekivad elutunnused (pulss, hingamine) On saabunud kvalifitseeritud abi Abiandja ei jõua elustada väsimuse tõttu Sokk on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hävingule. Soki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired Esmaabi soki korral Soki põhjuse kõrvaldamine Kannatanu rahustamine Kannatanu ettevaatlik käsitlus