Klassikirjand ,,Kogemustest õpitakse" .Öeldakse, et inimene õpib kogu elu, aga ei pruugi lollina surra. Kõik sõltub inimesest endast. Kui hästi ta omandab koolitarkusi, millisena ta näeb maailma ja kuidas ta oskab õppida sellest, mis tema ümber toimub.Kas meie kogemused teevadki meid sellisteks nagu me oleme? Me sünnime siia ilma kõik ühesugusena, aga meist saavad ikkagi erinevad inimesed. Mõni meist õpib kiiremini, mõni aeglasemalt ja mõni ei õpi üldse. Esimesed elutarkused saadakse vanematelt. Samas soovime ise maailma avastada ning alguses võivad kogemused olla väga valusad. Need on negatiivsed kogemused, mis on eluks väga vajalikud. Vigadest õpitakse ja läbi nende saame palju targemaks. Me ei pruugi küll ainult enda vigadest õppida, vaid ka teiste omadest. Selleks peab teisi tähele panemda ja olema uudishimulik. Kõige tihemini saame me kogemusi ümbritsevast keskkonnast- kodust, koolist ja sõpradel...
Kodukirjand Vigadest õpitakse Tihtipeale olen kuulnud kuidas inimesed üksteisele ütlevad :"Ära korda oma viga, õpi teiste vigadest, siis on su elu palju kergem!", aga kas üks inimene on nii tugeva iseloomuga, et ta suudaks õppida teiste, mitte oma, vigadest? Kas inimene on üldse nii tark, et teiste vigadest õppida? Vastus sellele küsimusele on, et ei ole. Iga inimene peab kordki elus sama käigu läbi tegema, eksima ja siis proovima uuesti ja paremini, siis kui ta sellest juba õppind on. Mitte ükski inimene ei ole perfektne, kõik teevad vahel vigu. Eksimine on täielikult inimlik, selle järgi ei saa inimesi sildistada. Mitte kunagi ei tohi alla anda, tuleb järele mõelda, mida tegid valesti, õppida sellest ning teha seda sama asja uuesti, kuid seekord targemalt. Eksides saadaksegi kõige paremad kogemused. Eelmisel nädalal tegin igapäev kodutöö ära, k...
Kogemustest õpitakse Tihtipeale olen kuulnud inimesi mulle lausumas :"Ära korda mu vigu, õpi teiste vigadest, siis su elu on palju kergem!", aga kas üks inimene on nii tugeva iseloomuga, et ta õpiks teiste, mitte oma, vigadest? Kas inimene on üldse nii tark, et teiste vigadest õppida? Ei usu. Sekundid muutuvad minutiteks, minutit tundideks, tunnid päevadeks ja igal sellel hetkel me kogeme midagi. Ei saa välistada, et mõnikord võib kogemus halb olla, aga tuleb enda jaoks teha see kogemus võimalikult heaks. Me oleme kõigest nõrga loomuga inimesed, kes ei saa teistmoodi targemaks kui kogedes, alustades kogemuste nimekirja kukkumistest ja lõpetades armastusega. Olen kuulnud palju arvamusi inimestelt, kes proovivad oma elu ümber päästerõnga heita ja päästa see kõigest halvast: nad proovivad õppida teiste vigadest ja elada nii, et nad ei kahetseks midagi, aga tegelikult nad ei saavuta mitte midagi...
Kogemustest õpitakse Tihtipeale olen kuulnud inimesi mulle lausumas :"Ära korda mu vigu, õpi teiste vigadest, siis su elu on palju kergem!", aga kas üks inimene on nii tugeva iseloomuga, et ta õpiks teiste, mitte oma, vigadest? Kas inimene on üldse nii tark, et teiste vigadest õppida? Ei usu. Sekundid muutuvad minutiteks, minutit tundideks, tunnid päevadeks ja igal sellel hetkel me kogeme midagi. Ei saa välistada, et mõnikord võib kogemus halb olla, aga tuleb enda jaoks teha see kogemus võimalikult heaks. Me oleme kõigest nõrga loomuga inimesed, kes ei saa teistmoodi targemaks kui kogedes, alustades kogemuste nimekirja kukkumistest ja lõpetades armastusega. Olen kuulnud palju arvamusi inimestelt, kes proovivad oma elu ümber päästerõnga heita ja päästa see kõigest halvast: nad proovivad õppida teiste vigadest ja elada nii, et nad ei kahetseks midagi, aga tegelikult nad ei saavuta mitte midagi...
Igal ühel oma elu. Tere kõigile, Räägin teemal ,,Igal ühel oma elu". Elu see on meile kui kingitus, et me saame olla kahe jalaga maapeal. Elu on sibul. Seda kooritakse kiht-kihilt ja vahel ajab ta nutma. Elus võib tulla palju raskeid otsuseid ja valikuid ette, ainult seda ma ei või iial teada millal see kõik võib aset leida meie elus. Oletame, et sind on kutsutud tööle väga kõrge palgaga kuhugi firmasse, kus sa oled unistanud terve elu töötada. Kuid ülikoolis on viimane aasta käimas, et saada kätte bakalaureuse kraad. Nende vahel tuleb teha otsus, sest kui firmaga midagi juhtub võid oma töökoha kaotada ning pole haridust ega tööd kumbagi. Veel võivad ära ununeda koolis saadud teadmised. Millise otsuse teeksite teie? Sellised valikud võivad olla väga rasked ning võivad sinu elu muuta nii põrguks või hoopis veelgi paremaks. Kindlasti avaldavad teised oma arvamusi või soovitusi. Võib tulla ka olukord, kus si...
Kallid esimese klassi õpilased! Suvi on taaskord otsa saanud. Koolimaja võtab rõõmsalt vastu teid, usinaid ja ootusärevil koolilapsi, kes tänasest siin oma kooliteed alustavad. Teie jaoks on kõik uus, põnev, natuke hirmuäratav. Ka mina olin aastaid tagasi seda teekonda alustamas. Ma ei tundnud kedagi, kuid tegin kohe tutvust enda kõrval seisva tüdrukuga. Sealt edasi juba järgmiste kaasõpilastega. Täna astute oma esimesed sammud pikal kooliteel. Kui teil tekib hirm, või ei tea mida teha, küsige julgelt õpetajate või teiste õpilaste käest. Ka vanematest klassidest. Kool ei ole ainult koht, kus õpitakse. Kool on üks suur pere, kus kõik aitavad üksteist ja on teineteisele sellel pikal teel toeks. Koolis käies muutute Te rohkem iseseisvaks. Kasvab ka teie vastutus. Kuid sellel raskel teekonnal leiate omale eluaegsed sõbrad, kes on teiega koos igal sammul. Kellele saate ise toeks ja abiks olla. Koolist saate lisaks üldistele teadmistele k...
Armastus ja andestamine. Armastus - mis see on? Seda võib tõlgendada vägagi erinevalt. Kõik oleneb, mida mõeldakse selle sõna all. Enamasti arvatakse, et see sõna on kokku üks väga suur hoolivus ning kiindumus. Armastust võib olla mitut erinevat liiki. Neid on vägagi palju ja erinevaid. Näiteks on olemas mehe ja naise-, vanemate ja lapse-, sõprade- ning loomade vaheline armastus. Seda saab tõlgendada väga erinevalt. Kõige enam levinum on vanemate ja lapse armastus. Seda leidub kõikjal maailmas. Kõige rohkem tajuvad seda muidugi omad ehk isiksused ise. See on tunne, mida ei saa keegi varastada või tunda seda kellegi teise eest. See on täiesti isiklik ja seda pole võimalik muuta. Kindlasti ei tohi välja jätta mehe ja naise vahelist armastust. Muidugi võib olla ka erand juhuseid. Näiteks mees ja mees või naine ja naine paaris. Kuid enamasti on ikka mehe ja naise armast...
Inimene valikute vahel Inimene on loodud maailma valikute ees silmitsi seisma ja nende eest ka vastutama. Valikute eel tabab meid hirm- kuidas me tegutsema peaks ja kuidas õige valiku heaks otsustada? Millised valikud on mind elus siiani mõjutanud või on alles ees ootamas? ''Kas olla või mitte olla?'' mõtles Shakespeari teoses Hamlet, kaheldes, kas tal on enam mõttet elada. Noore printsi Hamleti viis hukule lähedaste inimeste reetlikus. Hamlet pidi pettuma oma emas Gertrudis ja ka oma armsaimas Ophelias. Ka minul on olnud elus momente, mil olen silmitsi seisnud sellesama küsimuse ees. Sel hetkel olen elus teinud valed valikud, näiteks olen väiksena pidanud valima ema ja isa vahel ning hiljem seda otsust väga kahetsenud. Oma vigadest õpitakse ja seda olen teinud ka mina. Alati ei pea tegema elus ainult õigeid valikuid, et elus hästi läbi lüüa. Koolis käies tekib tohutult valikuid, neid on isegi ehk rohkem kui ...
Noorus on ilus aeg Kas noorus on ilus? Või polegi? Minu kõne proovibki selles selgusele jõuda. Tuleb meelde mitmeid põhjuseid, miks noorus ilus on. Esiteks, on see täpselt selline aeg, mil õpitakse iseend ja oma võimeid tõeliselt tundma. Avastame iseendas omadusi, mida pole ennist kunagi märganud. Me võime olla üllatavalt hulljulged, samaaegselt tagasihoidlik olles. Võime avastada, et me polegi see, kes me arvasime end olevat, vaid meis on midagi hoopis enamat, kui vaid füüsiline isik. Kogu see eneseavastus teeb nooruse kindlasti meile väga tähtsaks ajaks. Teiseks, noorus on uute elamuste aeg. Periood, mil me saame kordumatuid kogemusi, mille tagasivaatamisel nende üle naerame. Me eksime ja püüame oma vigadest õppida. Me püüame mõista elu põhitõdesid. Nõrk on see, kes ei mõista oma viga ega oska järgmine kord õigesti teha. Tõde on aga see, et vigadest on väga raske õppida. Kuid seda me siiski püüme. Noorusest teebki just nooruse see...
Mina kui teenindaja Mulle meeldib olla klienditeenindaja, kuna mulle meeldib inimestega suhelda. See ei tähenda, et pean olema tööl kusagil restoranis või majutusasutuses, kuna ma õpin seda eriala, vaid teenindamine on igalpool meie ümber. Loogiliselt võttes teenindab iga töötegija igaüht meist. Positiivsed küljed minu jaoks teenindamise juures on, nagu eelnevalt juba mainisin, inimestega suhtlemine, välimuse positiivsete külgede rõhutamine ning inimeste tuju paremaks muutmine kvaliteetse klienditeeninduse läbi. Negatiivsete külgedena tooksin siinkohal kindlasti välja pikad tööpäevad, rutiin, pikad jalulseismisperioodid ning negatiivne emotsioon agressiivsete klientidega suhtlemisel. Komistuskiviks võib olla ka läbisaamine oma tööandjaga või kaastöötajatega. Ohud teenindaja töökohal võivad olla ettearvamatud, kunagi ei tea, mis võib juhtuda, kukkuda õnnetult, ennast ära lüüa, klaasikillud jne. Hirmud tee...
Aktiveerimine Muusika ja loomingulise tegevusega Sihtrühmaks on normintellektiga lapsed. Tegevuse eesmärgiks oli tuju tõstmine, pärast pikka päeva koolis istumisest. 1) Vahenditeks on vajalik Guass värid, veetopsid, pintslid ja pikk tapeedirull 2) Lustakas muusika Tegevus algab ettevalmistusega Valmis peab panema laud ja nii, et inimesed ümber laua mahuksid. Laua pikkus peab olema nii, et kõikidel oleks ruumi liikuda. Lauale pannakse pikk tapeedirull nii, et valge pool on üleval ja peale asetatakse värvitopsid, vee topsid ning pintslid eri suurusega. Kui need valmis siis hakkab juhendaja selgitama ülessannet. Palutakse kõigil ümber laua jaguneda ja juhendaja selgitab siis edasist toimuvat. Mõte on joonistada üks koer ja kui muusika käima panen peab looma vastav meeleolu ja tantsusamme tegema. Kui see on tehtud siis juhendaja ütleb kuna üks koht edasi minna tantsu sammudega partneri pildi juurde ja seal edasi joonistada jne. Kuni jõua...
Õppides loon ennast Õpitakse terve elu ja selle aja jooksul inimene areneb ja muutub koguaeg. Inimene vajab teisi inimesi, et elus edasi jõuda. On palju mõjutavaid faktoreid mis inimest muudavad ja selle tulemuseks on lõpuks kindla isiksuse välja kujunemine. Lapsepõlv on inimese kõige tähtsam aeg. Aga miks? Siis kujunevad välja eelistused, soovid, hirmud, kartused ja oma arvamus. Lapsepõlv on inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk. Lapsepõlves läbi elatu võib mõjutada edasist elu. Alateadvusesse jäävad asjad mida sa ise tegelikult ei mäletagi enam. Siis proovitakse ja õpitakse uusi asju, teadmiste pagas aina kasvab. Vanemate , kasvatajate, õpetajate ja kõigi meid ümbritsevate inimeste abil. Laps ei saa iseseisvalt hakkama oma eluga. Õppides vajab laps kodu ja kooli tuge. Ta vajab tuge võimalikult palju ja kõigilt kes seda talle võimaldada suudaksid.. Kõige rohkem peab saama ta seda kodust ja see ...
Kuidas me peaksime elama? Inimestel on väga erinev arusaam sellest, kuidas me peaksime elama. Iga inimesel on erinevad väärtushinnangud ja eesmärgid. Ühtede jaoks on tähtis elada usk ning teha kõike vastavalt oma uskumusele. Teised aga arvavad, et iga päev tuleb elada nagu see oleks viimane ehk tuleb koguaeg lõbutseda ja ,,tuleb elult võtta kõik, mis võtta annab." Mõne jaoks on jälle esmatähtsad suhted lähedaste ja sõpradega. Kuid kuidas siis oleks kõige parem elada? Inimesed peaksid elama nii, et nad oleksid õnnelikud. Igapäevane pidutsemine ja raha ei tee tavaliselt inimesi jäädavalt õnnelikuks ega muuda elu veel elamisväärseks. Kuna aga alati ei teata, mida elult tahetakse või mis on õnn, siis tulebki seda otsida. Otsides võidakse küll vigu teha, kuid neid ei tohiks karta. Vigadest õpitakse. Pealegi kui juba oma õnn leitakse, siis muutuvad need vead õnne kõrval tühisteks. Tuleks paika pann...
Grupijuhi analüüs Hea juhiga on meeldiv koos töötada, töö laabub ja probleemid saavad lahendatud. Kahjuks iga inimene ei sobi täitma juhi rolli. Kuid juhiks siiski ei sünnita, vaid elujooksul saadakse, õpitakse vigadest ning olles ise grupi liige ja jälgides, mis ümberringi toimub. Ometi mõned isikuomadused loovad eelduse juhiks saamiseks ja mõningad omadused ei lähe üldse kokku juhiks olemisega. Kõige olulisemas positiivsed juhi tunnused on oskus kujundada meeskonna koostööd, kuulamisokus, iseseisvate oskuste vastuvõtmise oskus, energilisus, tasakaalukus, järjepidevus ja esinemise julgus. Takistavateks tunnusteks on eraklikkus, vähene sotsiaalsus ehk siis hirm inimestega suhtlemise ees, usaldamatus ehk inimene, kes ei suuda teisi üldse usaldada ja nõrk stressitaluvus. Stressitaluvus on kindlasti väga vajalik omadus, mis peab grupijuhil olemas olema. Üks kindel omadus, mida mina enda juures peaksin m...
Majanduselu korraldamine turumajanduse tingimustes Turumajandus- arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. Eestisse jõudis turumajandus pärast taasiseseisvumist, Nõukogude Liidu ajal oli aga plaanimajandus. Kumb majandusmudel on aga inimesele mugavam ja parem? Kas leppida sellega, mis on praegu või minna tagasi plaani- ehk käsumajanduse juurde? Turumajanduse plussiks võib pidada seda, et tegu on vaba turuga. Näiteks pole Eesti riigi poolt määratud ühte elektripakkujat, vaid iga inimene saab ise omale sobiva pakkuja valida, olgu selleks siis Eesti Energia, Elektrum või keegi kolmas. Negatiivne on turumajanduse puhul see, et turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, igast turutehingust ei võida alati kõik osapooled. Konkurentsirohkuse tõttu lähevad paljud väikeettevõtted pankrotti, sest jõukamad ja suurettevõtted on o...
Aivar Rehe · Juhiamet pole kerge. Selleks ei sünnita vaid selleks peab õppima ning seda mitte ainult koolis vaid õppima peab ka sisemiselt. Juht peab olema valmis lahendama erinevaid situatsioone. Peab tahtma teha otsuseid. Juht peab olema ambitsioonikas. Aus oma organisatsiooni vastu. Juht peab olema hea suhtleja ning tuleb motiveerida ka teisi töötajaid. Ka ettevõtjad sarnanevad juhtidega. Nad on väga juhiomadustega. Ettevõtjad peavad olema pidevalt valmis. Mõned ettevõtjad on oma töösse liiga süvenenud, et neil puudub eraelu. Nad peavad olema 24 tundi oma väärtuste eest väljas. Peavad olema konkurentsivõimelised. Palgatöötajad üldjuhul täidavad teiste käske. Palgatöötajad peavad olema head suhtlejad ning tagama tasemel teeninduse. Palgatöötaja töö on vastutusrikas. Tihtipeale peab lahendama erinevaid situatsioone. Oma töö ning eraelu on lahus. Ei kuluta...
,,Mina olen Surm" Mairi Laurik Mina valisin selle raamatu, sest see on Tänapäeva ja Lastekirjanduse keskuse korraldatud 2016. Aasta noorteromaani võistluse võitja. Ma olen alati väga rahul olnud selle konkursi raamatutega. Romaani peategelane Roomet pole sugugi tavaline keskkooli õpilane. Ta on nii erinev, et pidi eakaaslaste kiusamise pärast vahetama kooli ja kolima Lihulast Viljandisse vanatädi juurde. Roomet näeb inimeste elusid ja seda, kuna need lõpevad. Ta on Surm. Roomet ei vehi vikatiga. Ka liha on tal luude peal tunduvalt rohkem ning keebi asemel kannab ta punast kapuutsiga dressipluusi. Elusid näeb Roomet liivakelladena, mis ripuvad inimeste õla kohal. Kui liivakell mõraneb või hakkab selles liiv otsa saama, saabub Surmal aeg lahkunu hing teele saata. Tema ülesandeks ongi hingede vabastamine, et nad siia ilma ekslema ei jääks. Tegemist on heasüdamliku noormehe...
1. Mis iseloomustab filosoofiat? Inglise mõjukas 20. sajandi filosoof Bertrand Russell (1872-1970) nimetas filosoofiat tühermaaks,mis asub teoloogia ja teaduse vahel. Sarnaselt teoloogiale spekuleeritakse filosoofias „asjade“ üle,mille kohta teadusel seni puuduvad vastused. Filosoofilises arutluses võidakse autoriteete pidada ekslikeks. Filosoofia tegeleb nn „teise järgu“ (mitte teisejärguliste!) küsimustega. Teise järgu küsimus küsib aga selle järgi, mida üldse mõistetakse skisofreenia all. 2. Millega tegeleb meditsiinifilosoofia? Milliseid teemasid kajastatakse meditsiinifilosoofias? MF käsitleb kriitiliselt meditsiini ainest ja püüab määratleda meditsiini olemust, MF on sama vana kui meditsiin ja filosoofia. Meditsiin on enam kui teadus.Teemad mida MF käsitleb : tervis, haigus, surm, haiguste ennetamine, ravi, abi, hooldamine, patsiendi hüve, kliinilise kokkupuute olemus jne. Meditsiin huvitub patsiendi hüvest ja patsiendi hüvel on ...
Kohanemisvõimest sõltub edukus Kohanemisvõime on sobivus mingis teises keskkonnas. Teistes olustikes kohanemist arendab suuresti õppimine, kas koolis või eraelus. Õpitakse ikkagi eelkõige oma tehtud vigadest. Kuidas oleks sobilik kohaned teistes oludes? Uues keskkonnas on kohanemine ainult iseenda teha, keegi ei tee seda teie eest ära. Iga persoon kohaneb uutes oludes erinevalt ning selleks kulub omajagu aega. Mõnel inimesel kulub olustikuga harjumiseks nädal või isegi kaks, aga samas teistsugusel võib see võtta paar kuud, kas või aasta, välistatud pole ka aastate pikkust harjumist uute oludega. On erinevaid inimesi, kes on kõrge või madala kohanemisvõimega. Kõrge kohanemisvõimega inimeste eelisteks on kohaneda erinevate muutustega, selline inimene leiab omale parima ning kasulikuma lahenduse ebasoodsas olukorras. See vastu madala kohanemisvõimega inimene ei soovi olla paindli...
Piisoni lend. Autori(te) põhilised seisukohad ja õppetunnid on : 1. Viia töö tulemused nende omandusse, kes tööd teostavad. 2. Luua omanikutunde keskkond, milles iga inimene tahab olla vastutav oma töö tulemuste eest. 3. Juhendada inimeste individuaalsete võimete ja kompetentside arendamist. 4. Õppida kiiremini. On olemas kindlad tõdemused, milleni raamatu autor tihti jõudis: 1) Enamikel juhtidel "olen probleemiks mina". 2) Ülemuseks on klient, mitte juht organisatsioonis. 3) Mõelda tuleb strateegiliselt. 4) Tuleb harjutada intellektuaalse kapitalismiga sobivat juhtimisstiili. 5) Juhtida tähendab õppida. Julgen väita, et sellest raamatust sain ma väga palju uut teada. Näiteks seda et, käsitleda juhtimist kui isiklikku emotsionaalset rännakut. Usaldage oma kõhutunnet: rännak saab alguse teie tunnetes. See on minu jaoks kummaline, sest olen a...
LOE JA PANE KÕRVA TAHA ! " Vigadest õpitakse. Seepärast ei tohi väsida vigu tegemast, et teistel oleks midagi õppida." ( Jõhvi Joosep) " Inimene on see, kelleks ta end teeb." ( J.P.Sartre) "Kui inimesed sinust halba räägivad, siis ela nii, et keegi neid ei usuks." ( Platon) " Tähtis pole see, mida sinu kohta öeldakse, vaid see, mida sosistatakse." ( E.Flynn) " Mehed abielluvad harva naistega, kelle üle nad nalja heidavad, naised abielluvad meestega, kelle üle nad naeravad." ( C.Sandberg) " Naera ja maailm naerab koos sinuga, norska ja sa magad üksinda." (A.Burgen) " Kolm inimest võivad saladust hoida, kui kaks neist on surnud." (B.Franklin) " Sõbra alalhoidmiseks on vaja kolme asjaolu: austa teda, kui ta viibib kohal, kiida teda, kui ta on ära, ning abista teda ta vajadustes." ( Itaalia vanasõna) " Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus." ( V.Panso) " Õnn ei lange nende katusele, kes kodus istuva...
Põlvkondade vahelised suhted Mida aeg edasi, seda suuremaks muutuvad erinevused põlvkondade vahel. Olgu siis asi elukommetes, põhimõtetes või käitumises. Sellele on väga palju erinevaid põhjuseid, näiteks erinev kasvatus ja ühiskonna normid. See, mis tundub meile praegu elementaarne, võis vanavanematele täiesti ettekujutamatu olla. Sellepärast tekivad aina suuremad erinevused põlvkondade vahel ja see võib tuua endaga kaasa kaugenemist. Kuid millest siiski on põhjustatud nii suured erinevused? Tuleb tihti ette olukordi, kus vanemad põlvkonnad kritiseerivad nooremaid ja vastupidi. Küll ei meeldi vanematele noorte riietusstiil või noorematele vanemate põlvkondade kinnisus uutele asjadele. Kui näiteks meil, noorematel, on kombeks magada nädalavahetuseti nii kaua, kuni vähegi und on, siis neil, vanematel, oli tavaks ärgata koos päikesetõusuga ja hakata tööle. Harjumuste ja tavade muutmine on a...
Inimene kujundab oma elu ise! Iga inimene kujundab oma elu ise. Seab seda ise oma kindlate käikude järgi. Rajab oma teed omaenda tegude järgi. Ükski inimene ei saa muuta oma vigu olematuks. Nagu öeldakse – omaenda vigadest õpitakse. Üks näide mida saab tuua on üpris sagedane just alaealiste puhul jookide kasutamine mis on neile keelatud. Joomine on üks paljudest noorte probleemidest. Paljud noored tarvitavad alkoholi ning ei oska piiridest kinni pidada. Kunagi ei mõelda tagajärgedele. Usutakse, et joomine uputab nende mured, aga nii see pole. See tekitab ainult muresid mis tavaliselt lõppevad kaklustega ja halbade tegudega mida hiljem kahetsetakse. Sass Henno raamat „Mina olin siin“ räägib samuti noorte probleemidest, mille alkoholi tarvitamine on üks osa sellest raamatust. Raamatus lükkas see tegu poisi suure ja toreda unistuse tagaplaanile. Alles hiljem mõistetakse oma tegusid ja seda millest ta il...
Vägivald sünnitab vägivalda Vägivald on tänapäeva ühiskonnas väga aktuaalseks teemaks muutunud, see on justkui paratamatu osa meie elust- olgu selleks siis koolikiusamine või riigi tasandil kasutatav vägivald. Tegemist on kui katkematu nõiaringiga, sest inimene kipub oma halbu läbielamisi enda sees hoidma ning tundub, et elu läheb edasi vaid siis, kui kõiki inimesesi koheldakse võrdselt. Millest on aga vägivald alguse saanud ning miks see meie igapäevaelus edasi püsib? Õpitakse juba mänguväljakul, et tugevam jääb ellu- nii on ka elus. Seega saab kõik alguse omakasust: püütakse varjata oma isiksuse puudujääke teist inimest solvates või võideldakse oma unistuste täitumise nimel. On teada tuntud tõde, et laps on kodu peegel, kuid „õige“ kasvatuse ja „õigete“ väärtushinnangute üle annab vaielda. Kindlasti pole kodusel kasvatusel aktsepteeritav vägivalla kasutamine, kuid kahjuks peavad paljud lapsed just ...
KASVUKESKKONNA PRINTSIIBID: Struktureeritud keskkond (režiim, väärtused) on lapse arengukeskkonna kujundamisel esmatähtsad. Laps vajab piisavalt arendavat keskkonda, mis stimuleeriks tema arengut ja pakuks uusi võimalusi maailma tunnetamiseks ning avastamiseks. SOOVITUSED RÜHMA KASVUKESKKONNA KUJUNDAMISEKS: Tegevusi ja mänge on lihtsam organiseerida, kui rühmaruum on liigendatud erinevate tegevuste aladeks. Võimalus teiste lastega koos mängimiseks kui üksimängimiseks nii rühmas, kui õuealal. Mänguvahendid lastele kättesaadavad. Oluline ei ole mänguvahendite paljusus, vaid millise kogemuse lapsed nende abil saavad. Võimalus tegeleda rühmas erinevate loovate tegevustega, k.a. vee ja liiva mängudega. Kättesaadavad võiks olla ka muusika ja liikumistegevuse ning rollimängu vahendid. Rühmaruumi sisustamisel arvestada seal viibivate ja töötavate täiskasvanute vajadustega. Olulin...
Looduse habras tasakaal Maa, kus me kõik elame on kujunenud väga pikkade aastate jooksul, samuti ka loodus, mis meid kõiki ümbritseb. Sinnamaani, kui maa peale tekkis inimene oli loodus enda tasakaalus hoidmisega ideaalselt hakkama saanud, toimusid vulkaanipursked, mis kandsid laiali tuhka ja muutsid põldusi ja metsasi viljakateks, kõikjal oli palju metsa, mis tagas hea hapnikuvaru, oli palju eriliigilisi loomasi, vesi oli puhas jne. Aga mida saame meie teha, et säilitada loodus ilusana ka meie tulevastele põlvedele, kas üldse saame? Kas me suudame taastada looduse hapra tasakaalu? Inimeste põhjustatud kahjud on meeletult suured, üks suuremaid on minuarust niinimetatud ,,maa kopsude" kallale minek. Toimuvad suured lageraided, kus valimata kas noor või vana puu läheb ikka sae alla. Ma arvan, et raha ja rikkus ajavad inimesed peast hulluks, mulle on tähtsam keskkond, kus ma elan, kui...
Elu mõte Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus ning armastus. ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meelelise...
Tragöödiad toidavad rahva eneseteadvust. Tihtipeale on meil tarvis mingit sorti õnnetust või sündmust, et mõista, mis on meile meie elus tõeliselt tähtis, kellest me tegelikkuses kõige rohkem hoolime ja mis meile enim korda läheb. Nii imelik kui see ka pole, kuid tõsiasi on see, et enamus tragöödiad lähendavad omavahel inimesi. Tragöödiad panevad meid mõtlema meie elude üle, kellena me siia maailma sündinud oleme, milleks me eksisteerime ja mis eesmärk üleüldse meie eludel on. Sageli teeme me tähtsaid ja ka vähetähtsamaid otsuseid enne pikemalt järelemõtlemata. Me ei mõtle alati sellele, mis tagajärgi meie otsused ja teod endaga kaasa võivad tuua. Öeldakse, et ´´vigadest õpitakse´´. Mina arvan, et see ütlus peab paika. Loomulikult küll mitte kõikide inimeste puhul,kuid üldsuses kindlasti. Kui me oleme milleski väga eksinud, käitunud valesti, võib see endaga kaasa tuua suure kahetsustunde ning halvimal juhul isegi tragöödia. ...
Kahetsus on kõige kasutum asi. ,,Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua, midagi ei saa heaks teha. Muidu oleksime kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikuks teha. Täiuslik kuulub muuseumi." Nii kõlab Erich Maria Remarque tsitaat. See on ilmselt kõige parem definitsioon mõistele ,,kahetsus." Erinevalt Remarquest, defineeriksin mina kahetsust pigem tunde kui asjana, sest tal pole materiaalset väärtust. See on tunne, mis ajapikku kaob, kuid teatud ajal võib tekitada kurva meeleolu. Aga nagu enne öeldud siis miskit ei saa tagasi tuua. Keegi ei tule tagasi. See on nagu läbielatud tund, mis iial ei kordu. Miski ei pöördu tagasi, miski ei taastu. Mitte miski. Meile on antud aeg, et elada ja õppida. Inimesed teevad vigu ja kahetsevad, kuid kas sellel on mõtet? Kahetsemine ei anna meile midagi. See on lihtsalt halb tunne, et tegid midagi valesti ja tahaksid miskit muuta, ku...
Haridus kas kohustus või võimalus Haridus on alati olnud tähtsal kohal inimese elus. Ilma teadmiste ja oskusteta ei saanud läbi ka meie esivanemad kaugel Aafrikas. Nad pidid oskama kasutada erinevaid tööriistu ning käia jahil, sest muidu oleks inimkond välja surnud. Tänapäeval pole hariduse omandamine enam elu ja surma küsimus. Pigem määrab see inimese edukuse edasises elus. Kas siis haridus on kohustus ühiskonna ees või võimalus enesetäiendamiseks? Inimene hakkab teadmisi ja oskusi koguma juba varases lapsepõlves. Kui laps veel sõnadest aru ei saa, siis saab ta informatsiooni oma tegude õigsuse kohta vanemate hääletoonist, näoilmest ja kehakeelest. Kui laps saab vanemaks ning läheb kooli, õpetatakse ta kõigepealt lugema ja kirjutama. Nendel oskustel baseerub kogu õpilase edasine haridustee. Esimestes klassides meeldib tavaliselt lastel käia, sest hariduse omandamine on neile pigem lõbus ajaviide ning või...
KUJUNDAV HINDAMINE Tallinn 2015 SISUKORD KUJUNDAV HINDAMINE EHK ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE...................................3 Kujundava hindamise määratlus riiklikus õppekavas.............................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................5 https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020...........................................................................5 KUJUNDAV HINDAMINE EHK ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE Kujundav hindamine ehk õppimist toetav hindamine tähendab nii õpilase kui ka õpetaja jaoks mitte ainult numbrilist tagasisidet oma tehtud töö kohta, vaid oluline samm sealt edasi on lapse puhul, kuidas ta selle tulemuseni jõudis, millised eesmärgid said saavutatud, mis tuli hästi välja, mida annab järgmine kord natukene ümber kohandada. Küsimusi te...
ÕPPIMINE JA MÄLU Õppimine hõlmab kõiki inimtegevuse eluvaldkondi, alates teadmiste ja oskuste omandamisest koolis kuni sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamiseni nii koolis kui ka mujal. Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suh- teliselt püsivad muutused inimese teadvuses (Uljas, Rumberg, 2002). Õppimise viise on mitmeid. Seda saab teha spontaalselt, ilma otsese sellekohase soovita, ja tahtlikult, nagu seda tehakse näiteks koolis. Samuti võib õppida kellegi tegevust imiteerides või kedagi- midagi jälgides (Toomela, 1999). Õpitakse seepärast, et elus võimalikult hästi hakkama saada ja endaga paremini toime tulla. Paljudel polegi soovi õppida, kuid nad teevad seda ikkagi alatedlikult. Näiteks õpivad inimesed ka enda ja teiste vigadest, tegemistest ning paljudest erinevatest olukordadest. Inimesed õpivad kogu oma eluaja. Õppimine on oluline, sest see arendab meie mõttetegevust, see...
Noor olla pole sugugi kerge. Noori on meie maailamas, ka riigis suhteliselt palju.Noor, on lai mõiste. Meie, noorteelu võibolla on vanemate inimeste arust palju kergem, kui see tegelikult on. Nagu ka minu vanavanaema armastab öelda : ,, Mis teil viga, minu ajal oli palju raskem ... ,, Noort inimest vaevab tihti üleliia palju muresid. Tüdrukud piinlevad tihti totrate küsimuste üle, et kas nad on ikka piisavalt ilusad, saledad, targad, kütkestavad jnejne, et poistele meeldiksid. Osad on nõus kõike tegema, et ainult meeldida teistele, kuid peamine on jääda ikkagi iseendaks. Mõni unustab armastuse ja meeldimise pärast sootuks õppimise ja enda tuleviku, mis on tegelikult ju palju tähtsam. Esimene armastus on ju ilus, kuid okkaline ja enamus meist teavad, - see ei püsi enamjaolt kuigi kaua ja jääb alatiseks ilusalt, kuid valusalt meelde. Poisid pingutavad ka tihti üle, et tütarlastele meeldida. Käivad üleliia jõu...
Haridus- kas vahend või eesmärk Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja palju saavutada,et ei katkeks põlvkondade areng, et rahvus püsiks tugevana, et säiliksid väärtused ning inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas kehtestatud reeglitega. Kui inimesed on rahul ühiskonnaga, kus nad elavad, siis on nad suutelised olema iseseisvad ja vabad. Kõige selle eelduseks on haridus. Tänu sellele võivad inimesed õnnelikud olla. Aga kas haridus on tulemuse ideaalne kujutis ehk eesmärk või vahend, mille abil saavutame teise eesmärgi? Järk-järgult harivad inimesed ennast, et saavutada elus midagi märkimisväärset. Haridus on kui pikk protsess, see on elukestev sündmuste teke. Justkui Kafka "Protsess", millel lõppu ei näigi olevat. Mineviku tundmine ja tuleviku aimamine. Miks tehakse elus valesid otsuseid? Teadmised ilma oskusteta pole palju väärt. On vaja arusaamist. Inimene teeb ja oskab, kuid ei saa aru seostest-...
PSÜHHOLINGVISTIKA Piiripealne ja noor teadusharu keeleteaduses. Pigem psühholoogiaga seotud kui lingvistikaga. Samastatakse keeleomandamisega. Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm). Psühholingvistika uuri keele omandamist (nii emakeele (L1) kui ka teise keele (L2) omandamine), mõistmist ja tootmist. Psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Neurolingvistika on bioloogiline alus keele väljendamiseks, aju (brain) osa (teine on meel ehk mind) psühholingvistikas. Psühholingvistika pole keeleteaduse teoreetiliste tulemuste psühholoogiline põhi, vaid eraldi keeleteadusharu. Uurimisobjektid – kombinatsioon 4 dimensioonist: 1) representatsioon (püsiv, variatsioonidega uuesti esitamine) või protsess (selle loomine või mõistmine) – 2 viisi näha keelelisi üksusi; Keele representatsioon ajus on...
Tallinna Majanduskool Essee teemal ,,Milline on edukas juht ja juhtimine" Igor-Kristian Tuisk Tu1752 Tänapäeval raske kirjeldada milline on edukas juht ja kuidas ta peab juhtima, sest kriteeriumid meie ajal on väga erinevad. Erinevatel aegadel on erinevates organisatsioonides olnud edukaid, erinevate juhtimisstiilidega juhte. Kuid vaieldamatult iseloomustab neid kõiki võimu oskuslik kasutamine. Tavateadvuses on sõnal "võim" negatiivne alatoon. See seostub jõuga ja õigusega kehtestada meile makse, meid kontrollida, eksimuste korral meid trahvida jne. See on aga üks võimu neljast alaliigist, mida nimetatakse struktuurseks võimuks. Organisatsiooni seisukohast tähendab see juhi jaoks vajalikke õigusi, et kontrollida ja juhtida keskkonda, milles tema organisatsioon tegutseb ning mis on seotud raha ja teiste ressursside kasutam...
Noorukiiga Sissejuhatus Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murde- ja noorukiiga Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt täiskasvanuõigused abiellum...
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut Jaanus K. JUHTUMIANALÜÜS Iseseisev töö Õppegrupp: G-1 (Geoökoloogia) Juhendaja: Kärolin Sults Õppeaine: Juhtimise alused Tallinn 2008 SISUKORD JUHTUMI ÜLEVAADE............................................................................................................ 3 PROBLEEMIDE MÄÄRATLUS JA ANALÜÜS..................................................................... 4 Kommunikatsiooni probleemid...............................................................................................4 Tööde tulemused alla ootuste..................................................................................................4 Liiga kõrgelt spetsialiseeritud töö?...........................................................................................
KEELEUNIVERSAALIDE LEIDMINE VÕIMALIK VÕI MITTE? MIRELL PÕLMA Keeleuniversaalid võtavad oma olemuselt kokku väited inimkeelte omaduste või tendentside kohta (Osgood 1961: 255). Keeleuniversaalidega hakkas esimesena tegelema generatiivne grammatika või täpsemalt selle haru universaalne grammatika , mis pärineb Noam Chomsky sulest, kui ta ei olnud rahul 20. sajandi keskpaigani levinud ideega, et lapsed õpivad emakeele ära üksnes täiskasvanuid kuulates ja neid imiteerides. Usuti, et laste keeleõppel on lihtne korrapära: nad õpivad keele ära katsetamise, vigade tegemise ja kiitmise teel. (Tool Module) Chomsky tuli 1965. aasta teoses ,,Aspects of the Theory of Syntax" välja uue teooriaga (Chomsky 1965), miks lapsed omandavad keelt kogu selle komplekssuse juures siiski vaid paari aastaga. Peaajju on sisse kodeeritud keelestruktuur, mis kergendab õppimist...
Kehaliste võimete arendamine ja oskuste õpetamine? Idealist ja realist keskendub aine sisule Pragmatist ja eksistentsialist rõhutab kogemusi mitmesugustes tegevustes Naturalist pooldab mängulist ja enesele suunatud tegevust · eesmärgi püstitamine · vahendid, meetodid selle saavutamiseks · tagasiside õppimisel · õpitud, omandatud kinnitamine üks asi on mingi oskuse nn fundamentaalne äraõppimine teine asi on selle õpitud oskuse kasutamine teatud mängulises situatsioonis või võistlustel Kehaliselt haritud inimene on (4) *on omandanud liigutusoskusi mitmesugusteks kehalisteks tegevusteks *on kehaliselt vormis *osaleb regulaarselt kehalises tegevuses *omab teadmisi kehalise tegevuse kasulikkust ja oskab neid kasutada *väärtustab kehalist tegevust ja selle osatähtsust tervislikule eluviisile Keh. kasvatus ja sport kui akadeemiline distsipliin(3)? *On üks akadeemilisi aineid, mis hõlmab endast nii õpetust kui teooriat *Kehalise...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalame...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine .................................
Tallinna Ülikool Riigiteaduste instituut Töötuskindlustusmaks Referaat Koostaja: Piret Jänes Rühm: RIRIB Juhendaja: Indrek Saar Tallinn 2012 Piret Jänes SISUKORD Piret Jänes Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade töötuskindlustusmaksu otstarbest ja arengust Eestis. Esimene osa tööst uurib, miks tekkis Eestis vajadus töötuskindlustusmaksu järele ning kuidas selle teke kulges. Olles alles käsumajanduselt üle läinud turumajandusele, tekkis tööturul tööpuudus. Inimesed said küll asendussissetulekut, kuid see ei olnud piisav, mistõttu tekkis vajadus mingisuguse süsteemi järele, mis tegeleks selliste probleemidega. Selleks loodi töötuskindlustus, mis on üks sotsiaalkindlustuse liik. Seda finantseerib töötuskindlustusmaks, mida kog...
ANDMINE JA SAAMINE SUHETES Pere püsimine ja kodune meeleolu sõltuvad eelkõige abikaasade läbisaamisest. Kui suhte alguses on oluline harjuda uute rollidega, siis hiljem omandavad tähtsuse pühendumine, vastupidavus rutiinile, kohanemine laste sünni ja ealiste muutustega( näiteks murdeiga), abikaasa eest hoolitsemine jms. Pereema ja isa kohustuste kõrval on inimene jätkuvalt ka romantilistes suhetes abikaasaga. Mitme rolli täitmine toob paratamatult kaasa pingeid, sest see ei pruugi sugugi lihtne olla. Peresuhted sotsiaalse vahetuse teooria taustal Pereelu taustal on kestvad pinged mehe ja naise vahel väga frustreerivad ehk pinget tekitavad. Kui vallalisena saab sagedaste ebakõlade korral suhte lõpetada, siis pere juurest lahkumise otsust ei langetata kergekäeliselt. Vaatamata sellele, et inimene pole rahul partneri käitumise või iseloomujoontega, võib ta soovida jätkata nii abielu kui ka perekonnaelu. Igal abielul on oma riskid, hüv...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiv...
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Stressi tekkepõhjused...........................................................................................................3 Kooli stress.......................................................................................................................3 Perestress..........................................................................................................................3 .........................................................................................................................................3 Kuidas vältida liigset stressi?..............................................................................................
Reiko Köst © 2009-2010. KUNST KUNSTITEHNIKAD VÄLJASPOOL KOOLIÕPETUST Reiko Köst © 2009-2010. SISUKORD 1. Sissejuhatus......................................................................................................................................3 2. Mis on kunst?...................................................................................................................................4 3. Mis kunsti siin õpetatakse?...............................................................................................................5 4. Tere tulemast vabaaja kunstiõpetuse tundi.......................................................................................6 4.1. Alustame põhitõdedega. ...........................................................................................................6 5. Alustame lihtsaimast. Joonistamine...
Ohtlike ainete omadused võivad põhjustada, kas iseseisvalt või reageerides teiste ainetega kahjustusi inimestele, keskkonnale või varale. Seetõttu on nende veol väga tähtis vältida vigu. Väike eksimus võib maksta terve varanduse kui näiteks laev koos kaubaga põhja läheb. Selleks, et ohtu minimaliseerida on loodud erinevad nõuded ja seadused, mida järgides on võimalik ohtlikke kaupu vedada väiksema riskiga. IMDG koodeks on rahvusvaheline eeskiri, mis paneb paika ohtlike kaupade või materjalide ohutu veo meritsi. Seda peavad järgima kõik riigid, kes on liitunud konventsiooniga SOLAS (Safety of Life at Sea), mis on rahvusvaheline kokkulepe inimelude ohutusest merel. Samuti on see kohustuslik MARPOL (Prevention of Pollution from Ships) 73/78 liitujatele, mis on 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimisest, mis on põhjustatud laevade poolt ja selle 1978. aasta protokoll. [1], [2] Rahvusvahelist ohtlike kaupade mereveo e...
Põlva Ühisgümnaasium Sandra Rüütli 11.b klass LUGEMIS- JA KIRJUTAMISRASKUSED PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI ALGKLASSIDES Uurimistöö Juhendaja: õp- logopeed E. Palo Põlva 2014 SISUKORD SUMMARY ............................................................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. LUGEMIS-JA KIRJUTAMISRASKUSED ........................................................................................ 5 1.1. Lugemis-ja kirjutamisraskuste põhjused ...................................................................................... 5 1.2. Düsleksia ehk lugemispuue ........................................
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda. "Rõõmutse, noormees, oma noorusest, sest vanadusel on tuhka kurgus ja balsameeritud keha ei naera oma haua pimeduses."...
annaabi.ee 
