Järgmisena märgivad ära silma, nina, suu ja sõrad ka. Siis panevad nime peale ja toovad minu juurde, kus me kõik koos kleebime oma lambad ühisele karjamaad imiteerivale alusele. Liikumistegevus: (20 min.) Eesmärgid: Aktiivselt võtab osa harjutustest ja mängudest. Sooritab harjutused vabalt, kergelt, rütmiliselt. Ei sega teisi lapsi. Suhtleb hästi. ,,Käskudele" reageerib kiiresti. Esialgu teeme natuke venitus ja soojendus harjutusi. (2-4 min.) Pärast tantsime tibutantsu muusika järgi ringis tibu tantsu. Siis teeme prääksuga kükke ja kükikõndi, nagu pardid. Järgmiseks hüppavad kõik nagu jänkud koha peal; ette ja taha.Viimaks mängime ,,hobuse" mängu. (lisa 7.) (15 min.) Ning enne seda kui lõpetame teeme veel lõdvestavaid, maharahustavaid harjutusi. (2 min.) Kolmapäev-metsloomad. Kuulamine ja kõnelemine: (25 min.)Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib teema põhjal kaasa. Nimetab vähemalt neli metslooma. Teab kus
Algul hüüab "Näu!" mängujuht (õpetaja), hiljem kiisuemad ise mängujuhi märguande peale. Mängujuht jälgib, et mängijad liiguksid kogu ruumi ulatuses. Esimesena oma ema juurde jõudnud kiisupojad on võitjad. MINU PADI Eesmärgid: rikastada sõnavara ja mõistete pagasit, arendada koordinatsiooni, kehatunnetust ja oma emotsioonide väljendusoskust Vanus: 3-6 a Osavõtjad: soovitavalt väike grupp mängijaid Vahendid: padi igale lapsele, rahulik muusika ja tempokas muusika Reegel: Padjasõjas ei tohi pähe lüüa. Mängu käik: Laps kannab patja: enda ees kätel; kõrgel pea kohal, ise liigub tagurpidi; kaisus, ise liigub kükakil, jne. Laps paneb padja kaenla alla, selja taha, pähe jne. Laps kannab patja rõõmsalt, kurvalt, imestades, salaja jne. Harjutusi teha seni, kuni on huvitav. Padjasõda (reeglid!) Lõpuks otsib igaüks endale ühe mõnusa paiga, paneb pea padjale ning kuulab rahulikku muusikat.
tada hääle kõrgust ja tugevust, kujuneb rütmiline hingamine ja õige kõnetempo, kujuneb intonatsiooniline väljendusrikkus. Keele-, liikumis-, rütmi- ja laulumängudel on prosoodia ning suulise väljendus- oskuse arendamisel suur tähtsus. Lauldes ja mängides ei tüdine lapsed sõnade kor- damisest ning omandavad õige häälduse. Laule ja salme võib saata kõnerütmis plak- sutamise või liikumisega, mis aitab kaasa õige kõnerütmi ning häälikupikkuste kuju- nemisele. Muusika teeb keele omandamise elavaks, sundimatuks ja mänguliseks, eesti keele tegevuse mitmekülgsemaks ja lustiliseks. Töölehtedel toodud laulud ja laulumängud on soovituslikud ning on oluline, et keeleõpetaja suhtuks sellesse materjali paindlikult ja loovalt. Keeleõpetaja saab seda materjali kasutada, arvestades iseenda muusikalisi oskusi ja võimeid ning pidades silmas teemaga sobivust, laste vanust ja huve ning nende keeleoskuse taset.
Lehm teeb "ammuu"." · Nüüd küsi lapselt, mis häält teeb lehm. Kui ta ei vasta, korda uuesti lehma kohta käivaid lauseid. · Osuta lapsele ja ütle: "Tita on hällis. Tita teeb "ää-ää"." Siis küsi lapselt, kuidas teeb väike tita. · Räägi pildist, mis on lapsele juba tuttav, ning alles siis näita uusi pilte. · Palu lapsel valida üks pilt ja rääkida, mida ta sellel näeb, või mõelda välja lühike lihtne jutuke. KLASSIKALINE MUUSIKA · Tantsi muusika saatel ja õhuta last kaasa tantsima. · Sobilik on näiteks Rimski-Korsakovi "Kimalase lend", sest see on kiire tempoga ning selle ajal saab matkida mesilase sumisevat lendu toas. · Mahe ja rahulik klassikaline muusika mõjub lõdvestavalt, see võib mängida ka uinaku ajal. · Mõned klassikalise muusika soovitused: - "Ilusal sinisel Doonaul" (Strauss) - selline muusika lausa kutsub tantsima
19.00 Sünnipäeva lapse saabumine 19.15 Söömine ja toosti ütlemine 19.50 Kingituste andmine 20.10 - Sünnipäeva lapse tõstmine 20.20 Mängud 21.00 Söömine ja joomine 21.50 Karaoke ja tantsimine 00.00 Esimese bussi väljumine (klubi eest) 02.30 Teise bussi väljumine 7 Mängud Ajalehe tants Seda mängu saab mängida ainult paaris. Tuleb võtta ajaleht, minna kahekesi sinna peale ning kui muusika mängima hakkab peab tantsima. Muusika lõppedes volditakse ajaleht iga korraga aina väiksemaks ning võitja paar on see kes kõige kauem suudab ajalehelt maha astumata lõpuni olla. Ümber toolite Toolid on pandud ringi, ning inimesed istuvad nendel, muusika mängides tõustakse püsti ning kõnnitakse ümber toolite ja sellel ajal võetakse üks tool vähemaks ja kui muusika kinni pannakse peavad inimesed kiiresti omale tooli leidama kuhu istuda. See kes ilma jääb läheb mängust välja
............................................................................... 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE............................................................................................................... 11 KUHU SEE LÄKS?............................................................................................................ 11 KÕRISTIMÄNG................................................................................................................
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Kõik kommentaarid