Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aktiveerimine Muusika ja loomingulise tegevusega (0)

1 Hindamata
Punktid
Aktiveerimine Muusika ja loomingulise tegevusega
Sihtrühmaks on normintellektiga lapsed.
Tegevuse eesmärgiks oli tuju tõstmine, pärast pikka päeva koolis istumisest.
1) Vahenditeks on vajalik Guass värid, veetopsid, pintslid ja pikk tapeedirull
2) Lustakas muusika
Tegevus algab ettevalmistusega
Valmis peab panema laud ja nii, et inimesed ümber laua mahuksid. Laua pikkus peab olema nii, et kõikidel oleks ruumi liikuda.
Lauale pannakse pikk tapeedirull nii, et valge pool on üleval ja peale asetatakse värvitopsid, vee topsid ning pintslid eri suurusega.
Kui need valmis siis hakkab juhendaja selgitama ülessannet.
Palutakse kõigil ümber laua jaguneda ja juhendaja selgitab siis edasist toimuvat.
Mõte on joonistada üks koer ja kui muusika käima panen peab looma vastav meeleolu ja tantsusamme tegema. Kui see on tehtud siis juhendaja ütleb kuna üks koht edasi minna tantsu sammudega partneri pildi juurde ja seal edasi joonistada jne. Kuni jõuad oma pildi juurde tagasi ja näed tulemust.
Kuna ma tegin seda täiesti esimest korda ja olin ka närvis ei tulnud see nii hästi välja kui vaja. Aga vigadest õpitakse. Kuna mulle meeldib kõike katsetada siis ma ei anna ka kunagi alla.
Mu lapse sünnipäeval teen seda uuesti ja kindlasti täiustan.
Aktiveerimine Muusika ja loomingulise tegevusega #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kheinsoo Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Näidis-nädala õppekava 4-5 a
27
docx

Näidis: nädala õppekava 4-5 a.

Järgmisena märgivad ära silma, nina, suu ja sõrad ka. Siis panevad nime peale ja toovad minu juurde, kus me kõik koos kleebime oma lambad ühisele karjamaad imiteerivale alusele. Liikumistegevus: (20 min.) Eesmärgid: Aktiivselt võtab osa harjutustest ja mängudest. Sooritab harjutused vabalt, kergelt, rütmiliselt. Ei sega teisi lapsi. Suhtleb hästi. ,,Käskudele" reageerib kiiresti. Esialgu teeme natuke venitus ja soojendus harjutusi. (2-4 min.) Pärast tantsime tibutantsu muusika järgi ringis tibu tantsu. Siis teeme prääksuga kükke ja kükikõndi, nagu pardid. Järgmiseks hüppavad kõik nagu jänkud koha peal; ette ja taha.Viimaks mängime ,,hobuse" mängu. (lisa 7.) (15 min.) Ning enne seda kui lõpetame teeme veel lõdvestavaid, maharahustavaid harjutusi. (2 min.) Kolmapäev-metsloomad. Kuulamine ja kõnelemine: (25 min.)Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib teema põhjal kaasa. Nimetab vähemalt neli metslooma. Teab kus

Pedagoogika alused
Mänge lastele - referaat
46
doc

Mänge lastele - referaat

Algul hüüab "Näu!" mängujuht (õpetaja), hiljem kiisuemad ise mängujuhi märguande peale. Mängujuht jälgib, et mängijad liiguksid kogu ruumi ulatuses. Esimesena oma ema juurde jõudnud kiisupojad on võitjad. MINU PADI Eesmärgid: rikastada sõnavara ja mõistete pagasit, arendada koordinatsiooni, kehatunnetust ja oma emotsioonide väljendusoskust Vanus: 3-6 a Osavõtjad: soovitavalt väike grupp mängijaid Vahendid: padi igale lapsele, rahulik muusika ja tempokas muusika Reegel: Padjasõjas ei tohi pähe lüüa. Mängu käik: Laps kannab patja: enda ees kätel; kõrgel pea kohal, ise liigub tagurpidi; kaisus, ise liigub kükakil, jne. Laps paneb padja kaenla alla, selja taha, pähe jne. Laps kannab patja rõõmsalt, kurvalt, imestades, salaja jne. Harjutusi teha seni, kuni on huvitav. Padjasõda (reeglid!) Lõpuks otsib igaüks endale ühe mõnusa paiga, paneb pea padjale ning kuulab rahulikku muusikat.

Mäng
Õpetajaraamat
120
pdf

Õpetajaraamat

tada hääle kõrgust ja tugevust, kujuneb rütmiline hingamine ja õige kõnetempo, kujuneb intonatsiooniline väljendusrikkus. Keele-, liikumis-, rütmi- ja laulumängudel on prosoodia ning suulise väljendus- oskuse arendamisel suur tähtsus. Lauldes ja mängides ei tüdine lapsed sõnade kor- damisest ning omandavad õige häälduse. Laule ja salme võib saata kõnerütmis plak- sutamise või liikumisega, mis aitab kaasa õige kõnerütmi ning häälikupikkuste kuju- nemisele. Muusika teeb keele omandamise elavaks, sundimatuks ja mänguliseks, eesti keele tegevuse mitmekülgsemaks ja lustiliseks. Töölehtedel toodud laulud ja laulumängud on soovituslikud ning on oluline, et keeleõpetaja suhtuks sellesse materjali paindlikult ja loovalt. Keeleõpetaja saab seda materjali kasutada, arvestades iseenda muusikalisi oskusi ja võimeid ning pidades silmas teemaga sobivust, laste vanust ja huve ning nende keeleoskuse taset.

Eesti keel
LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS
80
docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Lehm teeb "ammuu"." · Nüüd küsi lapselt, mis häält teeb lehm. Kui ta ei vasta, korda uuesti lehma kohta käivaid lauseid. · Osuta lapsele ja ütle: "Tita on hällis. Tita teeb "ää-ää"." Siis küsi lapselt, kuidas teeb väike tita. · Räägi pildist, mis on lapsele juba tuttav, ning alles siis näita uusi pilte. · Palu lapsel valida üks pilt ja rääkida, mida ta sellel näeb, või mõelda välja lühike lihtne jutuke. KLASSIKALINE MUUSIKA · Tantsi muusika saatel ja õhuta last kaasa tantsima. · Sobilik on näiteks Rimski-Korsakovi "Kimalase lend", sest see on kiire tempoga ning selle ajal saab matkida mesilase sumisevat lendu toas. · Mahe ja rahulik klassikaline muusika mõjub lõdvestavalt, see võib mängida ka uinaku ajal. · Mõned klassikalise muusika soovitused: - "Ilusal sinisel Doonaul" (Strauss) - selline muusika lausa kutsub tantsima

Alushariduse pedagoog
Grupitöö Sünnipäevapidu
13
doc

Grupitöö Sünnipäevapidu

19.00 ­ Sünnipäeva lapse saabumine 19.15 ­ Söömine ja toosti ütlemine 19.50 ­ Kingituste andmine 20.10 - Sünnipäeva lapse tõstmine 20.20 ­ Mängud 21.00 ­ Söömine ja joomine 21.50 ­ Karaoke ja tantsimine 00.00 ­ Esimese bussi väljumine (klubi eest) 02.30 ­ Teise bussi väljumine 7 Mängud Ajalehe tants Seda mängu saab mängida ainult paaris. Tuleb võtta ajaleht, minna kahekesi sinna peale ning kui muusika mängima hakkab peab tantsima. Muusika lõppedes volditakse ajaleht iga korraga aina väiksemaks ning võitja paar on see kes kõige kauem suudab ajalehelt maha astumata lõpuni olla. Ümber toolite Toolid on pandud ringi, ning inimesed istuvad nendel, muusika mängides tõustakse püsti ning kõnnitakse ümber toolite ja sellel ajal võetakse üks tool vähemaks ja kui muusika kinni pannakse peavad inimesed kiiresti omale tooli leidama kuhu istuda. See kes ilma jääb läheb mängust välja

Perekonna õpetus
Mängud
102
doc

Mängud

............................................................................... 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE............................................................................................................... 11 KUHU SEE LÄKS?............................................................................................................ 11 KÕRISTIMÄNG................................................................................................................

Mäng
Nimetu
20
doc

Nimetu

Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!

11.klass
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun