Kohanemisvõimest sõltub edukus (0)

Kohanemisvõimest sõltub edukus

Kohanemisvõime on sobivus mingis teises keskkonnas. Teistes olustikes kohanemist arendab suuresti õppimine, kas koolis või eraelus. Õpitakse ikkagi eelkõige oma tehtud vigadest.
Kuidas oleks sobilik kohaned teistes oludes?
Uues keskkonnas on kohanemine ainult iseenda teha, keegi ei tee seda teie eest ära. Iga persoon kohaneb uutes oludes erinevalt ning selleks kulub omajagu aega. Mõnel inimesel kulub olustikuga harjumiseks nädal või isegi kaks, aga samas teistsugusel võib see võtta paar kuud, kas või aasta, välistatud pole ka aastate pikkust harjumist uute oludega. On erinevaid inimesi, kes on kõrge või madala kohanemisvõimega. Kõrge kohanemisvõimega inimeste eelisteks on kohaneda erinevate muutustega , selline inimene leiab omale parima ning kasulikuma lahenduse ebasoodsas olukorras. See vastu madala kohanemisvõimega inimene ei soovi olla paindlik ning teha kompromisse, selline inimene omab oma seisukohta ning ei tagane sellest isegi siis, kui on oht konfliktiks.
Margus Karu romaan „ Nullpunkt “  peategelaseks on halvast koolist ja probleemsest perest pärit Johannes, kellel õnnestub end Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Johannese esimene kooli nädal uues koolis oli palju lubav ja kohanemine uute klassikaaslaste, olustiku , õpetajate ja paljude muude teguritega näis õnnestuvat. Peategelase allakäik algas peale sellega, kui tema ema kogemata rikkus klassiõe Liisa rootsi keele vihiku, millest ei lõpuks ei suudetud midagi välja lugeda. Kõik oli tema jaoks peapeale pööratud ja ta ei üritanud ka midagi teha, et seda parandada. Kodused probleemid süvendasid veelgi enam tema allakäiku ning mõjutasid tugevalt ka tema koolielu. Kuigi Johannes suurt potentsiaali ei leidnud, et keegi tema klassikaaslastest hakkab temaga sõbrustama, leidis ta omale klassi väliselt mõned sõbrad, kellega ta hakkas rohkem aega koos veetma. Peategelane lõpetas edukalt 11. klassi ning lubas uuest õppeaastast ennast parandada. Uuel õppeaastal ta hakkas sõbrunema oma klassiõe Biankaga, kes alguses ei tahtnud suhtlemisel vedu võtta, kuid Johannes tegi paar nalja ning nad hakkasid lähemalt suhtlema . Lõppude lõpuks läks Johannesel uutes olustikus kohanemisega natukene alla aasta, aga see kohanemine ongi isikuti erinev.
Olles muutustele vastutulelik ja lahendades tekkivaid probleeme, siis on võimalik kohaneda igas uues keskkonnas, kuhu satutakse, kuid see kõik võtab teatud aja. Kiiresti ja edukalt kohanemine soosib edukust .
Hannes Varik 11B