Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Klassikirjand „Kogemustest õpitakse“ (0)

3 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Klassikirjand
„Kogemustest õpitakse“
.Öeldakse, et inimene õpib kogu elu, aga ei pruugi lollina surra. Kõik sõltub inimesest endast. Kui hästi ta omandab koolitarkusi, millisena ta näeb maailma ja kuidas ta oskab õppida sellest, mis tema ümber toimub.Kas meie kogemused teevadki meid sellisteks nagu me oleme?
Me sünnime siia ilma kõik ühesugusena, aga meist saavad ikkagi erinevad inimesed. Mõni meist õpib kiiremini, mõni aeglasemalt ja mõni ei õpi üldse.
Esimesed elutarkused saadakse vanematelt. Samas soovime ise maailma avastada ning alguses võivad kogemused olla väga valusad. Need on negatiivsed kogemused, mis on eluks väga vajalikud. Vigadest õpitakse ja läbi nende saame palju targemaks. Me ei pruugi küll ainult enda vigadest õppida, vaid ka teiste omadest . Selleks peab teisi tähele panemda ja olema uudishimulik .
Kõige tihemini saame me kogemusi ümbritsevast keskkonnast- kodust, koolist ja sõpradelt. Et aga veelgi avardada silmaringi, pöördume kirjanduse ja kunsti poole. Raamatutest saame palju teadmisi erinevatest inimestest ja sellistest kogemustest, mida igapäevaelus meil ette ei tule. Kunst ei pruugi olla vaid kogemuste omandamiseks, vaid ka tunnete ja kogemuste väljendamiseks. Erinevad inimesed võivad tunnetada sama kogemusterinevalt. Nii võib üks olukord põhjustada erinevatel inimestel teistsuguseid tundeid. Näiteks akna taga rabistav sügisvihm tekitab ühele inimesele hubase kodutunde, kuna nüüd saab pliidi alla tule teha ja perega koos teed nautida. Kellegil teisel võib aga meel nukraks minna, sest selline ilm meenutab talle üksindust.
Järelikult on kogemused meile ülimalt vajalikud ning teevad meist need, kes me oleme je kelleks me tahame saada. Läbi erinevate elukogemuste kujunevad meist erinevad inimesed ja see teebki elu põnevaks ning kogemusterikkaks!
Klassikirjand-Kogemustest õpitakse #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor VikiKristina Õppematerjali autor
Klassikirjand „Kogemustest õpitakse“.Öeldakse, et inimene õpib kogu elu, aga ei pruugi lollina surra. Kõik sõltub inimesest endast. Kui hästi ta omandab koolitarkusi, millisena ta näeb maailma ja kuidas ta oskab õppida sellest, mis tema ümber toimub.Kas meie kogemused teevadki meid sellisteks nagu me oleme?Me sünnime siia ilma kõik ühesugusena, aga meist saavad ikkagi erinevad inimesed. Mõni meist õpib kiiremini, mõni aeglasemalt ja mõni ei õpi üldse. Esimesed elutarkused saadakse vanematelt. Samas soovime ise maailma avastada ning alguses võivad kogemused olla väga valusad.

Sarnased õppematerjalid

Kultuuride vahelised erinevused
15
docx

Kultuuride vahelised erinevused

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KULTUURIDE VAHELISED ERINEVUSED Referaat Pärnu 2012 Sisukord 1.1 SISSEJUHATUS ,,Me võime mahutada ennast teise inimese maailma ainult oma mina piirides." Bernard Shaw Vaadates eri kultuuride õppimise kogemusi, saab selgemaks, et see on protsess, mis nõuab, et esmalt peab inimene õppima tundma iseennast ning seda, kust ta tuleb, alles siis on ta võimeline mõistma teisi. See on väljakutse, mis eeldab teadmisi maailmast ja iseendast ning sellest, mis on hea ja mis on halb. Eri kultuuride õppimine ei ole mitte ainult individuaalne protsess, vaid ka selle õppimine, kuidas muutuvas maailmas rahumeelselt koos elada. Se

Suhtlemisõpetus
MARTTI PALOHEIMO-LAPSEPÕLVE MÕJUD
46
docx

MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD.....................................

Psühholoogia alused
Laste mõtlemine
15
doc

Laste mõtlemine

Mida me õppisime?" Siin saab arendada kriitikameelt. Aidates last tema enda loomingu analüüsimisel, julgustame teda ühtlasi kriitiliselt arvustama stamploosungeid, väljakujunenud arvamusi ja varjatud mõjutajaid, mis on osa meie keskkonnast. 1.3.2 Loov laps Lapse loova mõtlemise kujunemise mudel põhineb kolmel vastastikku seotud komponendil: lapsevanemad (kui eksperdid), lapse kasvamise keskkond ja laps. · Lapsevanem ­ lähtuvalt oma eelnevatest kogemustest, isiklikest eelistustest, väärtushinnangutest, hariduslikust ja erialasest ettevalmistusest, kultuurilisest taustast jpm. otsustab lapse ebatavalise (statistiliselt harvaesineva) mõtlemise/tegevuse tulemuse üle (idee, probleemi lahendus, ese, pilt, jne.) Kuivõrd lapse tegevuse tulemus on loov produkt, sõltub pigem sellest, millisel määral antud tulemus avaldab oma uudsusega muljet last ümbritsevatele täiskasvanutele ja eakaaslastele.

Arenguõpetus
Nimetu
76
pdf

Nimetu

silmapiiril. Inimesed näevad tihtipeale kõike halvas valguses, sest vaatavad vaid asja negatiivset külge. (Dale Carnegie ’’Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest lk 99’’) 8 2.3. Koolistressiga toimetulek Mõõdukat pinget tekitavate olukordadega toimetulek annab meile hea võimaluse tunda end positiivselt seoses hakkamasaamisega. See, kuidas igaüks koolistressiga toime tuleb, sõltub konkreetsest olukorrast: kogemustest, toimetulekuoskustest, võimetest, isiksuomadustest ja toetuse olemasolust. Oluline on märgata stressi sümptomeid õigeaegselt, stressi põhjustega tegeleda ning vajadusel abi otsida. On öeldud, et inimesed tulevad stressiga paremini toime , kui neil on olemas sotsiaalse toetuse võrgustik ehk teisisõnu teised inimesed, kellele nad võivad vajadusel toetuda. Sellised inimesed võivad pakkuda nii emotsionaalset toetust kui ka olla väljakutsete

Psühholoogia
Kehakeel
38
doc

Kehakeel

Jüri Gümnaasium KEHAKEEL Referaat Dan Glosin 10. R klass õp Kaisa Valentin Jüri 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1 KEHAKEELE TÄHTSUS................................................................................................5 1.1 Kehakeele lugemine................................................................................................... 5 1.2 Kehakeele kasutamine............................................................................................... 6 1.3 Mis on kehakeel ?.......................................................................................................7 2 KEHAKEELE ALU

Psühholoogia
Õuesõppe pedagoogika - raamatu kokkuvõte
32
docx

Õuesõppe pedagoogika - raamatu kokkuvõte

ümbritseva maailma mõistmist, eriti laste ja noorte kaasamist keskkonnaga seotud problemaatikasse. Jätkusuutlik areng tähendab bioloogilise ja kultuurilise mitmekesisuse edasiandmist järgnevatele põlvedele. Õuesõpe ­ ajaloolised traditsioonid ja juured Õuesõppe juured ulatuvad antiikaega. Üheks mõtteajalooliseks võtmeisikuks on Aristoteles (384-322 eKr), kes lähtus oma filosoofias meelte aistingutest ja empiirilistest kogemustest. Jan Amos Comenius (1592-1670) oma didaktilises teoses ,,Didactica Magna" rõhutab õppimist läbi erinevate meelte. Jean Rosseau (1712-1784) arendas Comeniuse vaatlusõpetuse põhimõtet ja meeletreenimismeetodeid edasi. John Dewey (1859-1952), Maria Montessori (1870-1952) Celetine Freinet (1896-1966) ja Ellen Key (1849-1926) on pedagoogid, kes rõhutavad samuti kontakti olulisust reaalsusega ning tõstavad esile meeled, loova fantaasia ja käelised tegevused.

Pedagoogika
Tsitaadid
54
doc

Tsitaadid

Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet

Kirjandus
Eksamiküsimused inimeseõpetuses
14
odt

Eksamiküsimused inimeseõpetuses

jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitakse positiivseid kujutlused endast, siis on inimese enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal. Kõrge enesehinnanguga isikud on optimistlikumad, nad seavad endale kõrgeid eesmärke, saavutavad elus rohkem ja tulevad üldiselt paremini toime ka mitmesuguste viperustega. Madala enesehinnanguga isikud kalduvad pessimismile, elu viperused

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun