Klassikirjand „Kogemustest õpitakse“ (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

docx

Kultuuride vahelised erinevused

toimib teatud reeglite järgi. Ühelt maalt teisele elama asumine nõuab täiskasvanult suuremat kohanemisvõimet. Kohanemisel on neli etappi, mille kestus ja intensiivsus sõltub inimestest ja sellest, kui palju teine kultuur enda omast erineb. 1. Algusinnustus Alguses veetleb uudsus, nagu oldaks turismireisil. Kenad vaatamisväärsused, kena loodus, eksootilised inimesed ja põnevad toidud tekitavad imetlust ja uudishimu. Kodumaa ununeb: uudses ümbruses märgatakse vaid häid külgi. Keelt õpitakse suhteliselt kiiresti: tervitusi, kauplemissõnavara, numbreid jmt. Argipäevarutiini veel pole. Sel perioodil nähakse kodumaa ja teise kultuuri vahelisi erinevusi eriti selgelt. Kui panna need kohe kirja, siis võib endale saada väärtusliku teatmiku, mille abil hiljem süvenenumalt kultuuri õppida. Mõnedel inimestel möödub algusinnustus 1­2 nädalaga, teistel võib see kesta mitmeid kuid. 2. Pettumus ja kaitsemehhanismid. Algusinnustus lõpeb, kui tuleb argipäev. Keeleoskus, mis

Suhtlemisõpetus

46

docx

MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD.....................................

Psühholoogia alused

15

doc

Laste mõtlemine

Mida me õppisime?" Siin saab arendada kriitikameelt. Aidates last tema enda loomingu analüüsimisel, julgustame teda ühtlasi kriitiliselt arvustama stamploosungeid, väljakujunenud arvamusi ja varjatud mõjutajaid, mis on osa meie keskkonnast. 1.3.2 Loov laps Lapse loova mõtlemise kujunemise mudel põhineb kolmel vastastikku seotud komponendil: lapsevanemad (kui eksperdid), lapse kasvamise keskkond ja laps. · Lapsevanem ­ lähtuvalt oma eelnevatest kogemustest, isiklikest eelistustest, väärtushinnangutest, hariduslikust ja erialasest ettevalmistusest, kultuurilisest taustast jpm. otsustab lapse ebatavalise (statistiliselt harvaesineva) mõtlemise/tegevuse tulemuse üle (idee, probleemi lahendus, ese, pilt, jne.) Kuivõrd lapse tegevuse tulemus on loov produkt, sõltub pigem sellest, millisel määral antud tulemus avaldab oma uudsusega muljet last ümbritsevatele täiskasvanutele ja eakaaslastele.

Arenguõpetus

76

pdf

Nimetu

silmapiiril. Inimesed näevad tihtipeale kõike halvas valguses, sest vaatavad vaid asja negatiivset külge. (Dale Carnegie ’’Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest lk 99’’) 8 2.3. Koolistressiga toimetulek Mõõdukat pinget tekitavate olukordadega toimetulek annab meile hea võimaluse tunda end positiivselt seoses hakkamasaamisega. See, kuidas igaüks koolistressiga toime tuleb, sõltub konkreetsest olukorrast: kogemustest, toimetulekuoskustest, võimetest, isiksuomadustest ja toetuse olemasolust. Oluline on märgata stressi sümptomeid õigeaegselt, stressi põhjustega tegeleda ning vajadusel abi otsida. On öeldud, et inimesed tulevad stressiga paremini toime , kui neil on olemas sotsiaalse toetuse võrgustik ehk teisisõnu teised inimesed, kellele nad võivad vajadusel toetuda. Sellised inimesed võivad pakkuda nii emotsionaalset toetust kui ka olla väljakutsete

Psühholoogia

55

doc

Mõtlemine

SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE.

Psüholoogia

38

doc

Kehakeel

Jüri Gümnaasium KEHAKEEL Referaat Dan Glosin 10. R klass õp Kaisa Valentin  Jüri 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1 KEHAKEELE TÄHTSUS................................................................................................5 1.1 Kehakeele lugemine................................................................................................... 5 1.2 Kehakeele kasutamine............................................................................................... 6 1.3 Mis on kehakeel ?.......................................................................................................7 2 KEHAKEELE ALU

Psühholoogia

32

docx

Õuesõppe pedagoogika - raamatu kokkuvõte

ümbritseva maailma mõistmist, eriti laste ja noorte kaasamist keskkonnaga seotud problemaatikasse. Jätkusuutlik areng tähendab bioloogilise ja kultuurilise mitmekesisuse edasiandmist järgnevatele põlvedele. Õuesõpe ­ ajaloolised traditsioonid ja juured Õuesõppe juured ulatuvad antiikaega. Üheks mõtteajalooliseks võtmeisikuks on Aristoteles (384-322 eKr), kes lähtus oma filosoofias meelte aistingutest ja empiirilistest kogemustest. Jan Amos Comenius (1592-1670) oma didaktilises teoses ,,Didactica Magna" rõhutab õppimist läbi erinevate meelte. Jean Rosseau (1712-1784) arendas Comeniuse vaatlusõpetuse põhimõtet ja meeletreenimismeetodeid edasi. John Dewey (1859-1952), Maria Montessori (1870-1952) Celetine Freinet (1896-1966) ja Ellen Key (1849-1926) on pedagoogid, kes rõhutavad samuti kontakti olulisust reaalsusega ning tõstavad esile meeled, loova fantaasia ja käelised tegevused.

Pedagoogika

54

doc

Tsitaadid

Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet

Kirjandus

Kommentaarid (0)