Knut „Victoria“ Otto - domineeriv,tugev,mehelik Johannes - endasse tõmbunud 1.ptk - Teose peategelane on 14-aastane talupoiss nimega Johannes,kellele meeldis 10-aastane tüdruk mõisast Victoria.Ühel päeval Johannese isa käseb tal sõidutada inimesed saarele.Johannes küsib Victorialt,kas ta võib teda sülle võtta ja maismaale viia.Victorial pole selle vastu midagi, kuid siis sekkub Otto,võtab Victoria paadist sülle ning viib maismaale.Johannesest ei peetud lugu ning kõik arvasid end temast üleolevat.Hiljem Victoria ja Johannes lähevad kivimurrule. Johannes näitab tüdrukule tema välja graveeritud nime kividel ja tunnistab,et tunneb midagi Victoria vastu,kuid too ei vasta samaga. 2.ptk - Johannes sõidab linna.Seal ta
Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast. I. Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II. Joh oli 19-aastane ja tuli linnast tagasi, kus ta oli õppimas. Oli linnas Vicist luuletusi kirjutanud
Kokkuvõte Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast. I.Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II.Joh oli 19-aastane ja tuli linnast tagasi, kus ta oli õppimas. Oli linnas Vicist luuletusi kirjutanud
Johannes ja Victoria on tundnud üksteist lapsest saati, aga nad on pärit erinevatest perekondadest. Victoria on rikas ja ilus lossipreili. Johannes on möldri poeg ja ta tunneb loodust väga hästi. Mõisahoonet kutsuvad kõik teoses Lossiks. Johannen armastas Victoriat juba noorena piiritult. Victoria on temast huvitatud, aga ei saanud täpselt öelda, kui sügav on tema kiindumus. Tema perekonna jõukus hakkab langema ja Victorial tuleb teha soodne valik, kellele mehele minna. Aga Johannesele see ei saa head tähendada. Lõpuks Johannes läheb linna kooli ja on kaua aega ära. Aga tema armastus Victoria vastu ei hääbu mitte kunagi. Johannes hakkab kirjutama algul luuletusi ja peagi ka raamatuid, mis toovad talle edu ja tuntust. Kõik kirjutised on Victoriale, kes on talle muusaks ja inspiratsiooniks.(577) Kui Victoria ja Johannes linnas kohtusid märkas Johannes tema sõrmes kihlasõrmust. Ta oli kihlatud Ottoga, kes oli ka nendega koos lapsepõlves juba
Nõidus on ainult silmapete- nii nagu kullakübemed Prokopiuse töökojas otsekohe tuhaks muutusid neid puudutades. Johannes avastas, et leida tee kullani, tuleb õppida selgeks mateeria erivormid, nagu ka arstiteaduses tuleb teada keha ehitust ja töötamisviisi. See oli suur töö, mis tõmbas Johanneselt mitmeks ööks une. VITRIOL Visita interiora terrae; rectificando invenies occultum lapidem mine maa sisemusse, seda puhastades leiad peidetud kivi. X Teine põhjus, miks Dandolini oli Johannese palganud, oli et tooks talle elu eliksiiri tarkade kivi. Ta tahtis elada kaua, sest talle oli jäänud veel väga vähe aega. Johannes töötas selle kallal, kuid sellest midagi suurt ei sündinud. Ühel päeval kõndis Johannes linna peal ringi, kui tema juurde astus üks meremees, kes küsis teed. Hiljem aga pakkus ta Johannesele kahe seki eest mingit pulbrit, mis pidi suurendama mehejõudu. Johannes
puulatvades vihtlevad. See pidavat elujõudu andma. Mehed ei teadnud, millal täiskuu on ning ei märganudki, kui naised öösel ära käisid. Leemet ja Pärtel roomasid emale ja Salmele järgi ning jälgisid alasti naisi. 10. Leemet ja Pärtel veetsid järjest rohkem aega Hiiega. Nad otsustasid Hiiele küla näidata. Pärtel ja Leemet olid viimati külas käinud viis aastat tagasi. Ka Ints tuli nendega. Nad läksid külavanem Johannese juurde. Nad nägid Mgdaleenat, kes oli ilusaks tüdrukuks kasvanud. Kui Johannes Intsu märkas, tahtis ta Intsu maha lüüa. Ussid olevat inimeste vaenlased, saatanast. Ussid toovat õnnetust. Lapsed jooksid metsa tagasi. 11. Leemetil oli pihku jäänud leib, mis Johannes andnud oli. Lapsed asusid seda maitsema. Ints ei pidanud seda õigeks. Lastele aga ei meeldinud leib. Kui Linda teada sai, et Leemet ja kunagi varem ka Salme olid leiba proovinud, hakkas ta nutma
paistel end puulatvades vihtlevad. See pidavat elujõudu andma. Mehed ei teadnud, millal täiskuu on ning ei märganudki, kui naised öösel ära käisid. Leemet ja Pärtel roomasid emale ja Salmele järgi ning jälgisid alasti naisi. 10. Leemet ja Pärtel veetsid järjest rohkem aega Hiiega. Nad otsustasid Hiiele küla näidata. Pärtel ja Leemet olid viimati külas käinud viis aastat tagasi. Ka Ints tuli nendega. Nad läksid külavanem Johannese juurde. Nad nägid Mgdaleenat, kes oli ilusaks tüdrukuks kasvanud. Kui Johannes Intsu märkas, tahtis ta Intsu maha lüüa. Ussid olevat inimeste vaenlased, saatanast. Ussid toovat õnnetust. Lapsed jooksid metsa tagasi. 11. Leemetil oli pihku jäänud leib, mis Johannes andnud oli. Lapsed asusid seda maitsema. Ints ei pidanud seda õigeks. Lastele aga ei meeldinud leib. Kui Linda teada sai, et Leemet ja kunagi varem ka Salme olid leiba proovinud, hakkas ta nutma
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke
tasemini kus oma enda tütre elu ei ole hind mis oleks liiga kallis maksta. Hiietark Ülgas- Hull, kõhn ja löödud elust, kuri ja nõrk. Meeme- Endine vägede juhataja, nüüd hedonistlik, Salme- Lihtne inimene, veidi skeptiline kõigest. Külapealik Johannes- Kohaliku Kristliku tegevuse ja külastamis protsessi eestvedaja, lojaalne oma põhimõttetele kuid lühinägelik, eba solidaarne ja vastuvõttmatu tesiste arvamuste suhtes. Magdaleena- Johannese tütar, isa moodi usulik nii jeesuse kui ka raudmeeste suhtes, mõistvam ja arusaavam siiski kui ülejäänud küla. Ints- Naissoost ussi kuninga tütar, ratsionaalne, häirimatult isekas ja asjatundlik. Mall- Hiie ema, vaikne ja kaasaminev, traditsioone austav, usub, et haldjad on Leemeti ja Hiie poolel. Inimahivd Pirre ja Rääk- Huvitavad oma ainupärase elustiili pärast, vanad ja kogemustega isiksused, suured sõbrad Leemetile ja oma ürgsetele juurtele aina
Mis tal ka õnnestus ja samal ajal tärkas ka poisis siiski huvi tüdruku vastu, kuid ta proovib alguses seda maha suruda. Kuid Liisi hakkasid segama need kahtlaselt kallid vidinad, mida kellelgi teisel klassist polnud ja veidrad tumedates masinates sõbrad. Lisaks tulid välja veel vahejuhtumid, kus Sethi klassikaaslased üsna koletute viisidega Sethi vigastada ja rünnata tahtsid või kus Seth pidi enesekaitseks nuga kasutama. Ja kui Liis ka nende kohta küsis, siis poiss püüdis alguses kõrvale hiilida, kuid lõpuks siiski rääkis. Raamatu murdepunktiks on see, et Liisil õnnestub välja uurida Sethi tegelik elu. Nimelt on Sethi isa tegelikult elus ja oli kunagi Eesti U.S.A. saatkonna diplomaat, kes armus eesti tüdrukusse. Eestlane ei maininud diplomaadile oma rasedusest ja kui aastaid hiljem lastekodulaps Seth hambaarsti juurde läks, siis sai ta teada, et ta isa elab ja on diplomaat ning
Aga enam Linda karusid ei sallinud. Metsas jäi inimesi üha vähemaks, nad hakkasid siiski külla kolima. Metsas oli hea, aga sõpru vähe ja L käis tihti metsaserval külaelu piilumas. Talle meeldis külaelu ka. Ta jonnis, et tahab leiba ja odrakörti. Siis tõi ema talle öökullimune ja külaelu ununes. Hiies käies tundis Leemet ebamugavust, sest Ülgas tappis haldjate meeleheaks alati palju loomi. 3.peatükk L läks koos sõber Pärtliga ikka külasse. Nad kohtusid seal külavanem Johannese tütre Magdaleenaga, kes näitas neile sirpi, vokki, riiet ja reha. Koju tuli M isa, kes uuris, palju metsas veel rahvast on. Ta agiteeris kõiki külasse tulema. Ta arvas, et isegi nimed on poistel paganlikud. Kodus rääkis L oma muljetest onu Vootelele ja sai teada, et metsas pole ühtki tööriista vaja. Jeesus on moeasi ja jumalaga pole seal midagi peale hakata. Küla ajab inimesed hulluks, sest nad ei mäleta enam ussisõnu. 4.peatükk
Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. ,,Odüsseia" nagu ,, Ilias" ülistab vaprust ja tarkust. 2) Kreeka mütoloogia. Müüdi mõiste. Üks vanakreeka müüt jutustada. Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele
käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete
teadmisega edasi elamisele. 2. Iseloomusta peategelasi – põllumeest ja kirjanikku, kuidas on nendega seotud M. Traadi kirjanikukreedo: elule annab mõtte inimlikkus, kõige vastu, mis ahistab inimväärset eksistentsi, tuleb leppimatult võidelda. Põllumees, Johannes, oli töökas ja endasse tõmbunud mees. Ta veetis kodus suhteliselt vähe aega, kuna tööd tal oli kogu aeg palju. Johannes ei olnud ka väga jutukas. Näiteks: Siis kui Ra ütles Johannese naisele, et ta ei ole väga jutukas, siis see naine ütles, et see on okei, kuna ta mees ei ole just ka kõige suurema jutuga (vahel ei räägi päevigi). Raamatus oli märgitud, et Johannes oli alati tööl või siis kui ta oli kodus, siis ta oli minemas tööle. Kirjanik, Ra, oli vähese jutuga, mõtlik, kurb ja üksildane mees. Ta pidas ennast poja surmas süüdi ning tal oli raskusi selle teadmisega elada. Seetõttu lahutas ta oma
Inimesed uskusid, et loomad olid jumalate saadikud maa peal, ning paljud, näiteks vasikad, krokodillid ja kassid, mumifitseeriti samuti. Haudadest leiti tuhandeid mumifitseeritud kasse. 19. sajandil viidi umbes 300 000 kassimuumiat Inglismaale, kus nad jahvatati aiaväetiseks. Umbes 3000 a e.Kr tekkis egiptlastel koos riigiga ka kiri. Ametnikel oli tarvis üles märkida, kui palju vilja nad talupoegadelt kogusid, kui palju selllest salvedesse pandi ja kui palju tuli vaaraole saata. Samuti tuli anda vaaraole aru sellest, mis kohapeal sünnib. Preestrid jällegi pidid üles tähendama taevakehade seisu, et üleujutuse tulekust teada anda, või siis kirjutama üles palveid jumalatele. Ilma kirjata oleks kogu riiklik korraldus olnud võimatu. Algul tekkis Egiptuses piltkiri. Aja jooksul arenesid sellest välja Egiptusele omased kirjamärgid e hieroglüüfid - templite ja hauakabrite seintele kirjutamiseks. Kirjutajad rääkisid oma poegadele, et olla
liigub meloodia. Noodikiri Vajadus noodikirja järele tekkis 8. saj. ning oli seotud Frangi suurriigi kujunemisega-see riik lõi esimesena võimaluse ja vajaduse ühtlustada kirikulaul suurel territooriumil. Kasutusele võeti neumad ja 11. saj alguses Guido Arezzost poolt noodijooned. Sama mees arendas välja ka tähtnimetuste kõrvale ka 2 silnimed, mis olid võetud kaitsepühak Johannese auks loodud hümni esimesest salmist (ut-re-mi-fa-sol- la). 12. saj ilmusid neumadele kandilised noodipead. 9-12. saj muutus kirikulaulu suuline traditsioon aegamisi kirjalikuks ja tekkis loomingumeetod troop- traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. I aaastatuhande lõpul sündis pikkadest troopidest dialoogid, milles sündis liturgiline draama. Keskaegne ilmalik laul Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks olid goljaarid ehk vagandid-rändavad üliõpilased või
karistamata tagasi ja viis ta laevale. Kuid torm suunas nad hoopis Egiptusse. Alles seitsme aasta pärast pääsesid nad Spartasse tagasi. Väga halvasti läks Menelaose vennal Agamemnonil. Need kaks venda olid abielus kahe õega: Agamemnoni naine Klytaimestra oli ilusa Helena kaksikõde. (Mõlema naise ema oli kurikuulus Leda, kes oli luigeks moondunud Zeusist ilmale toonud kaksikud pojad.) Klytaimestra ei suutnud mehele andestada tütre Iphigineia ohverdamist Aulises. Naine tappis Agamemnoni, kui mees koju jõudes vannis kümbles. G. Romano Raffaeli eskiisi järgi. Borgo Nuovo tulekahju (Aeneas põgenemas Troojast). Fresko. Vatikani loss. Trooja kangelane AINEIAS 1 (roomlaste Aeneas [ääneas]) pääses põlevast Troojast tänu Aphroditele, kes oli sangari lihane ema. Kui Trooja kreeklaste kätte langes, juhatas jumalanna pojale ohutu paiga, mille kaudu põlevast linnast põgeneda
Ekke läheb edasi. Neenu on lehma maha müünud, kuid ta on tukkuma jäänud. Ekke võtab tema kotist 10 kroonise ja läheb tara taha peitu, ning viskas ema mulla tükiga, et see üles ärkaks.Ekke karjub veel omalt poolt juurde et: ,,Memm, memm vargad tulevad!"neenu ärkab ja on nii kohkunud, pistis räti koos rahaga tasku ja hakkas laada poole minema. Ekke otsustab õhtuks jääda Ingelandi. Ekke märkab Enekenita vaatas raamatuid. Ekke läks juurde ja küsis et mida Eneken sooviks, tema ostab mida iganes ta tahab. Eneken valib välja ühe inglikuju. Sinna tuleb Toomas Üüve ja Eneken läheb koos isaga koju. III Ekke Moor läks teatrisse. Ta mõtles kuidas ennast parandada. Näidendi vaheajal läheb Ekke jalutama ja tegelastetoa juures küsitakse, et kas talle näidend meeldib. Vastas auslt, et ei meeldi. Viskavad nalja, et kui oleks viina oleks palju lõbusam. Ja Ekke tõigi ühe liitri viina. Näitlejad
süüa. Miili suri ja andis lapse Leena kasvatada. Tõusis torm ja siis pikne lõi Märdi uude majja sisse ja maja läks põlema. Märdi rahakapp põles sisse ja siis ta saatis noore Märdi seda 5 päästma, aga toas oli piiritusepudel ja see plahvatas ja nii hukkus noor Märt. Viis aastat hiljem olid Miili, noor Märt ja nende ema, kes suri kurvastusse, kõik maetud. Ja siis Märt ise oli mõistuse kaotanud. Ta kohtab kiriku juures Leenat koos väikese Mäiduga (Miili ja Peetri poeg) ning peab teda enda pojaks. Vahepeal tuleb ka Peeter, kes ütleb, et ta tuli oma pojale järgi, kuid Leena ei anna Mäitu talle. Nad räägivad hästi pikalt ja siis Peeter veendub, et Mäidul armastusest puudu ei jää ja ütleb, et ta saab nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama
Keeleuuendus e ideed: ܭY Nud nd I ä ülivõrre Lühike mitmuse osastav -ism ismuse asemel - mask vorm -tet lõppudega sõnad -tatud asemel - no genitiv Uued sõnad: relv, siiras, laup, süüme, kolp Ruth : on provotseeriv novell, aavik on esimene eesti kirjanik kes vaatleb naist lähedalt. ON kujutatud ideaal naine, kuid mitmes kohas on näha ka Aaviku iseendaga vastuollu minekuid. Ta kirjutab, et naine peab alluma täielikult mehele ja on temast madalam, samas kirjeldab ta Ruthi naise välimusega kui seesmiselt kui mehena. Ruth paneb naistele justkui mingid standardid paika. Aavik liigub Ruthis Antifeminismist feminismini. Rut´hi novell aga näib nagu mitte kuhugi jõudvana. Ruth on justkui Aaaviku pihtimuslik essee, on näga ka etteheiteid eesti kirjandusele. Ta üritab rahva tuua ueendusele näidates, et ruth oli arenenud, loeb maailma kirjandust, ta on kõrgelt mõtlev naine
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Too kaebas võlad Vincartile, kes lõi kõik kokku ning saatis Emmale kohtukirja võlunõudega. Charles ei teadnud Emma rahaasjadest midagi. Emma müüs isegi ühe mehe vana talu maha. Aga võlga tasutud ei saanud. Kohtutäitur käis maja ja mööblit hindamas. Emma kardab, et Charles võib sellest teada saada ning ta üritab pööraselt koguda seda raha, mis tal vaja on, lüües külge Leonile ja kõikidele teistele linna ärimeestele. Emma küsis raha Leonilt, Guillauminilt ning paljudelt teistelt külaelanikelt, kuid keegi ei andnud. Lõpuks suundus ta Rodolphe juurde, kuid ei saanud ka sealt oma probleemile lahendust. Koju minnes suundus ta Homaiside juurde ning käskis Justinil apteekri kapernaumi võtme tuua, kuna tal olevat ühte rohtu vaja. Emma võttis seal arseeni. Charles oli koju jõudes maja arestis sokeeritud ning nõudis Emmalt selgitusi, kuid see ulatas talle ainult ühe kirja
midagi vedada ja nüüd nad pidid komtuurile sellest teatama, selle eest sai loomulikult karistada. Nüüd sekkus Priidu vahele, et te peate vastu hakkama, keegi ei või teid peksta ja teie üle kohut mõista. Järsku tõusis rahvahulgast kõrge kasvuga munk, kes tahtis rahu saada ja üritas rahvast õnnetuse eest kaitsta. Nüüd oli kuulda hobuste tulekut ja suur ratsaliste salk tuli nähtavale. Viljandi komtuur oli väga vihane, et talupojad olid suutnud ordu seadustele vastu hakata. Ta küsis, et kes on ässitajaks ja et nad kohe välja toodaks. Kui ta tahtis ühele süütule vanamehele peksa anda astus rahva seast välja Priidu ja ütles, et tema on süüdlane. Nüüd kippusid sulased Priidu kallale. Rahva seast toodi veel välja hulk tugevamaid mehi, kes pidid riided maha võtma ja keda nuhtlema hakati nii , et veri lendas igas suunas. Peksti neid aga sellepärast, et rahvas hirmul oleks. Nüüd hakkas ka munk komtuurile vastu, mistõttu ka tema kinni seoti. Ühel hetkel oli
teda. Gigandid, neljandat tõugu koletised, kargasid välja Taeva verest. Samast verest sündisid ka erinnüsed, kelle ülesandeks oli patuseid jälitada ja karistada. Sellest ajast peale oli Kronos universumi isand koos oma õest kuninganna Rheaga. Viimaks tõstis üks nende poegadest Zeus isa vastu mässu. Kronos oli kuulnud, et üks tema lastest tõukab ta ühel päeval troonilt ja õgis oma järeltulijad ära kohe pärast nende sündi. Kui Rhea sünnitas Zeusi, toimetas ema ta salaja Kreeta saarele. Kronos neelas lapse asemel alla hoopis kivi. Kronose ja Zeusi vahel puhkes tohutu sõda, mis pidi peaaegu hävitama kogu maailma. Titaanid said lüüa. Zeus karistas vaenlasi hirmsal kombel. Isegi pärast titaanide võitmist ei saanud Zeus täielikku võidurõõmu nautida. Maa sünnitas oma viimase võsu, kes oli kõigist kõige hirmsam Typhon. Nüüd aga olid kõu ja välk Zeusi käsutuses ja ta lõi piksenoole Typhoni südamesse (Etna).
Mari; Villu; Kremer; Juhan; Kuru Jaan Seda aga vaid esialgu, sest kui ta oli kala kinni püüdnud ja paadi külge kinnitanud, haistsid haid vette sattunud verd ja olid üsna pea Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile marliini kallal. Esialgu õnnestus Santiagol haid minema ajada, aga hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on tema ainus kaitsevahend, harpuun, purunes. Paat liikus mehele abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. tuttava kalda poole, aga kuna tal ei olnud millegagi haisid eemal Kremer tunneb Mari järgi himu, ta otsustab Tõnuga kokku leppida ja hoida, jäid marliinist ainult luud alles. pakub talle tulusat piimarentniku talu. Mari annab järgi ja hakkab Mees jõudis lõpuks randa, kus ta leiti. Ta haigestus ja poiss mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu, Kuru
Ekke läheb edasi. Neenu on lehma maha müünud, kuid ta on tukkuma jäänud. Ekke võtab tema kotist 10 kroonise ja läheb tara taha peitu, ning viskas ema mulla tükiga, et see üles ärkaks.Ekke karjub veel omalt poolt juurde et: ,,Memm, memm vargad tulevad!"neenu ärkab ja on nii kohkunud, pistis räti koos rahaga tasku ja hakkas laada poole minema. Ekke otsustab õhtuks jääda Ingelandi. Ekke märkab Enekeni vaatamas raamatuid. Ekke läks juurde ja küsis et mida Eneken sooviks ja ,et Ekke ostab mida iganes ta tahab. Eneken valib välja ühe inglikuju. Samal ajal aga tuli Enekeni isa Toomas Üüve ja viis Enekeni koju. Järgmisel päeval läksEkke Moor teatrisse. Ta mõtles kuidas ennast parandada. Näidendi vaheajal läheb Ekke jalutama ja tegelastetoa juures küsitakse, et kas talle näidend meeldib. Vastas auslt, et ei meeldi. Siis hakkasid nad viskama nalja, et kui oleks viina oleks palju lõbusam. Ja Ekke tõigi ühe liitri viina
Athos oli selgitanud, et ta pole d'Artagnan. Kardinal oli mileedi saatnud Inglismaale Buckinghami hertsogi juurde ülesandel tuua kaasa kaks teemantiripatsit(,mis oli kuninganna Anna andnud laekaga kaasa).Kardinal soovitas kuningal korraldada pidu, kus kuninganna kannaks teemantkeed. Kuninganna Annale see ei meeldinud, ta kartis, et tuleb ilmsiks, et ta on kee ära andnud. Proua Bonacieux võttis kohustuse enda peale, saata keegi Inglismaale teemantkeetile järele.Algul proovi proua rääkida oma mehele auku pähe, see ei õnnestunud, sest kardinal oli sisestanud härra Bonacieuxi kahtlusi enda naise kohta. Teine varjant oli d'Artagnan. Noor härra oli oma armastatu eest ükskõik mida tegema, nii ta võttis pakumise vastu. D' Artagnan otsustas reisile kaasa võtta ka kolm head sõpra. Gaskoonlane palus härra Treville´lt puhkuseluba neile kõigile. Sõjaplaan
kuid too ignos neid kirju. Enne talve oli Napoleon sunnitud tagasi minema, suht kiiresti läbi tühja maa. Tagasi jõudis Venemaalt alla poole. Pärast seda hakkas suur Napoleoni allakäik. Kuues koalitsioon (Leipzigi lahing). (SB, Venemaa, Preisi, Rootsi, Hispaania ja Portugal) ja see sai Napoleonile saatuslikuks. Leipzigi lahingu tagajärjel vabanes Napoleoni ülemvõimu alt kogu talle allunud Reinist ida pool asuv ala ja kaotus oli olnud laastv. Napoleon Elba saarele ja Louis XVIII võimule tulek. Pärast seda lahingut ta loobus 1814.aastal troonist. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele. Troonile tuli Louis XVIII. Seitsmes koalitsioon (Napoleoni Sada päeva, Waterloo lahing ja Napoleon St. Helenale). Napoleon tuli tagasi, kui Viini kongress oli kogunenud. 13. märtsil, seitse päeva enne Napoleoni jõudmist Pariisi, kuulutasid suurriigid Viini kongressil ta lindpriiks, ja 25. märtsil, viis päeva pärast tema
Puht juhuslikult põrkub Graeber kokku oma kunagise klassiõe Elisabethiga. Neiu isa on sunnitöölaagris ning seetõttu elab Elisabeth koos ülifasistlikust äraandjast proua Lieseriga, kelle pärast nii mõnigi kord sekeldusi tuleb. Noorte vahel tärkab armastus. Just see armastus annabki teose süngele atmosfäärile ereda päikese. Keset sõjakoledusi püüavad armunud hakkama saada. Ernst õpetab Elisabethile sõjast eemalevaatamist, Elisabeth aga mehele empaatiat ning tunnete avaldamist. Kuid elu on karm: neil on vaid kaks nädalat, et olla koos, siis peab Ernst tagasi Venemaale sõitma. Neid kahte nädalat elavad Ernst ja Elisabeth kui kahte aastat. Iga päeva elatakse rikkalikult, kui viimast päeva: käiakse peenes restoranis einestamas, igal õhtul juuakse elu terviseks. Nad abielluvad (osalt armastuse, osalt olude sunnil, kuna Ernst ei saanud muidu täieõiguslikult Elisabethi juures olla ning Elisabeth sai
tervelt kümme aastat. Marja kartis oma tädi. Tädi kandis alati valget tanu jja valget jakki. Akna all istudes ootas Marja Gedeonovskit (Sergei Petrovits). Marja austas teda väga, kuna teine oli väga kiindunud Marja kadunud mehesse. Marfa aga vastupidi ei sallinud teda. Sergei Petrovitsil polnud head haridust, kuid see- eest oli ta väga meeldiv inimene. Ja lõpuks astus tuppa oodatud külaline. Tuppa astudes kummardas enne majaprouale, siis Marfale. Küsis Jelizaveta Mihhailovna tervise järgi (Marja tütar) ja Jelena Mihhailovna järgi. Jelenat hüüti Lenotskaks. Sergei Petrovits tuli uudisega, et külla on saabunud Lavretski, Fjodor Ivanovits. Naised olid väga üllatunud. Marja asus kohe Gedeonovskit küsitlema, kuidas Fedjal läheb. Gedeonovski teadis rääkida, et Fedja on viimasel ajal Pariisis viibinud, nüüd olevat aga Itaalia riiki kolinud. Fedja olukord oli kole
Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja lagunenud varemetest mööda linna poole. Tee seisis täna veel tühi kui muidu, ja tuulevuhin puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
