Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, jumalaema, esmeralda, victor, romaanis, onis, napoleon, draama, pierre, gringoire, phoebus, quasimodo, preester, varastatud, romantism, koostaja, armee, 1812, 1821, toetusest, xviii, abielluda, abielust, proosapala, walter, muse, aise, draamades, cromwell, hernani, skandaal, 1831, 1829, surmanuhtluse, vahekord, näitlejanna, 1841, 1851, mancheSisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................... 2.Victor Hugo elulugu................................................................................... 3.Sisu 4.Tegelaste iseloomustus 5.Hinnang loetud teosele 2 Sissejuhatus Valisin lugemiseks romaani,nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis",kuna see tundus mulle väga huvitav ja mu ema ja isa ja sugulased on öelnud,et see raamat on väärt lugemist.Olen näinud filmi,kuid mõtlesin ka raamatu käsile võtta.Ja tõesti,raamat oli huvitav nign kajastab probleeme ja selle vahelist armastust,kus armutakse ja tunnetele ei vastata. 3 Victor Hugo elulugu Victor Hugo sündis 26.veebruaril 1802
V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" Abiks lugemisel-tõlgendamisel Koostanud Nelle Äike Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika Esmeralda (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i Quasimodo (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten (lk 70) Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre
1. Sissejuhatus: See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta
Referaat Victor Marie Hugo 1802-1885 Autor: Juhendaja: Klass: Tartu 2010 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................3 Elulugu.......................................................................4 Looming.....................................................................5 * Ülevaade Victor Hugo loomingust....................................6 *,,Jumalaema kiriku kellamees" lühikokkuvõte........................7 Kokkuvõte...................................................................8 Kasutatud kirjandus........................................................9 2 Sissejuhatus: Victor Hugo oli prantsuse kirjanik, õigemini oli ta prantsuse tähtsaim romantik.
Antsla Gümnaasium Jumalaema kirik pariisis referaat ..... 12.b klass Õpetaja, juhendaja: I Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Victor Hugo Raamatu tegelased Teose probleem Raamatu sisu: · 1. raamat · 2. raamat · 3. raamat · 4. raamat · 5. raamat · 6. raamat Filmid selle teose põhjal kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib teosest nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selle raamatu valisin ma ise, kuna õpetaja välja pakkutud raamatutest ei leidnud ma ühtegi mis mind ennast huvitaks ja motiveeriks mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast. Victor Hugo
Victor Hugo JUMALAEMA KIRIK PARIISIS Birgit Kukk Tallinna Ühisgümnaasium 10.a klass 2009/10 õa Victor Hugo Victor Marie Hugo sündis 26.veebruaril 1802. aastal Besanconis, kus ta isa oli tol ajal ohvitser majori aukraadis. Hugo põlvneb rahva hulgast. Tema kirjandusliku loomingu aeg on pikk, ligi seitsekümmend aastat. Victor Hugo küps loominguiga langeb Juulimonarhia, 1848. aasta revolutsiooni ja Teise keisririigi aegadele ning ta elu lõpp ulatus Kolmanda vabariigi perioodi. Ta ei suutnud alati orienteeruda õigesti ühiskonna arengu nähtuste hindamisel, seega kulges Hugo kui poliitilise tegelase ja kirjaniku tee pidevalt demokratismi, rahva huvide väljendamise suunas. Noor Hugo oli poliitilistelt vaadetelt legitimist. Victor Hugo varajane kuningameelsus avaldub tema noorpõlve luules
«Jumalaema kirik Pariisis» Kirjanik Victor Hugo sündis 26.02.1802. a Besanonis ja suri 22.05.1885. a Pariisisis. Raamat «Jumalaema kirik Pariisis» ilmus 1831. aastal. Kirjanik lähtus oma teos romantismi ideest, ajaloolisusest ja vastuhakust surmanuhtlusele. Antud teos on pälvinud nii kinematograafide kui lavastajate tähelepanu oma keerulise kuid intrigeeriva sisu poolest. Teoses on kajastatud inimestevahelisi suhteid, ajastu eripära, suurepärast Pariisi arhitektuuri. Peamised tegelased: ESMERALDA -- ilus ja suure südamega mustlasneiu;
,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust
Victor Hugo 1802-1885 Suutis end kirjandusega edukalt elatada. Sündis kindrali pojana, ema kasvatas monarhistlikus ja katoliiklikus vaimus. 13. a hakkas luuletama, 17. a vendadega ajalehte välja andma. Alguses oli konservatiisete vaadetega. 20ndate teisel poolel muutus ühiskondlikult aktiivseks, hakkas võitlema ülekohtu vastu. Alustas lüürikaga. Mõjutatud inglise romantikutest (Byron). Luulelooming oli Pr väga populaarne. 1831 ilmus tuntud teos "Jumalaema kirik Pariisis" romantiline romaan. Romantiline hoiak jäi elu lõpuni, käsitles nii sotsiaalseid kui eetilisi konflikte. Toetas rahva õiglast võitlust ja eitas vägivalda ja antiikeeskujude matkimist. Reeglid pidurdavad. Reegliks olgu loomulikkus ja tõde (loomulik) Ühendas madala ja üleva, traagilise ja koomilise. Vastandid. Kasutas groteski. Kirjanik peab kujutama tõde, et kasvatada rahvast. Näitekunstis vormi ei muutnud ikka 5 vaatust ja klassikaline ülesehitus
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje.
Prosper Merimee(1803- 1870) Prantsuse kirjanik, sündis Pariisis, oli väga andekas maalija. Teda on peetud ka realistiks. Tema loomingu tunnusjoon on teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumineÕppis vanas eas ära vene keele. Esikteos ,,Clara Gazuli teater". See on müstifikatsioon, hispaanialike näidendite kogu. ,,Guzla ehk Vaimulik illüüria luulet". 1829. ilmusid draama ,,Jacquierie" ja Pärtliöö verepulma käsitlev ajalooline romaan ,,Charles IX valitsusaja kroonika". 1829. aastal avastas enda jaoks NOVELLI. Üksteise järel ilmusid ajakirjanduses ,,Matteo Falcone", ,,Reduudi vallutamine", ,,Tamango" ja ,,Federigo". Pariisi peenemat elu käsitlesid ,,Etruski vaas" ja ,,Triktraki partii". Need kõik valmistavad novellikogu ,,Mosaiik". ,,Kahekordne eksitus", ,,Hinged puhastustules", ,,Ille´i Venus", ,,Colomba", ,,Arsene Guillot" ja ,,Carmen".
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus
kannatused" saada kogu Euroopas kuulsaks. *kirjade vorm *palju autori elust *protestiv, romantiline *kirglik tundemaailm *enesetapp 4. Karjääri tipp Weimari hertsogiriigi minister 5. Miks vôib romaani "Wilhem Meisteri..." nimetada Goethe küpseea loominguks? /ideed elu môte on töös ja loomingus, Köik, mis meiega juhtub, kujundab meid 6. nimeta erinevaid zhanre, mida G. viljeles / draama, tragöödia, romaan, ballaad, luule Lektüürikontroll 1.Kas Marg. laps suri ise, M. uputas ta voogude vahele, jättis hooletusse? 2.Kas Valentini ja F. kahevôitlus oli ôhtul, öösel vôi hommikul? 3.Kes nôiaköögis valvavad nôiarohtude katelt, kas koletised, ahvipärdikud vôi sarvikud? 4.Margaretal oli väike ôde, mis tast sai/ suri haiguse kätte 5. Mis sai M. isast? Surm viis ta enne lapse sündi. 6. Mis sai Valentinist
Ta üritas ka riigi eelarvet korda saada. Tegeles oma huvidega botaanika, aiandus. Sellel ajal on ta looming tagaplaanil. Pärast 10-aastast töötamist läheb ta oma tervist parandama ja siirdub tervisevetele Itaaliasse lausa kaheks aastaks. Seal huvitub ta antiigist, uurib antiikautoreid, -kunsti ja käib ajaloolistes paikades. See on tema jaoks väga rikastav reis ning antiigieeskuju jääbki tema edaspidist loomingut saatma. Itaalias viibimine on mõjutanud loomingut. Näiteks draama ,,Iphigeneia Taurises" on selgelt antiikteemaline. Ta peab oluliseks inimest kunsti abil arendada. Hiljem pöördub Weimarisse tagasi keskendub seal rohkem kunstile. 30 aastat juhatab ta seal õukonnateatrit. Itaaliast naasmise järel tutvus ta noore Christiane Vulpiusega. Sellest naisest sai Goethe laste ema. Goethe eiras norme, sest Christiane oli vaesest perest pärit, kuid Goethe seda ei häbenenud. Abiellusid nad aga ligi 20 aastat hiljem. Õukonna
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen
Selles nägi Cervantes Lope edu saladust. Lope võitis ausas jõukatsumises. Võimalus dramaturgil haarata sellist nähtust ja probleemide ringi, polnud kammitsetud. 3) Tirso de Molina elu ja looming. Oli munk. Pikka aega oldi arvamusel et ta on aadli soost, tegelt aga vist lihtsast perest, isa oli teener. Sündis 1579. aastal. 1600. aastal astus kloostrise. On olemas dokument tema kloostrisse võtmise kohta. Mercenaride ordusse astus ehk Jumalaema halastuse orduse, mis asutati ristisõdade aegu. Tirso de Molina on tema pseudonüüm, tema tegelik nimi on Gabriel Tillez. Ümberriietumise mõiste, travestia traditsiooniline võte tolle ajastu teatris. 1604. aastal suunati ta Toledosse, tutvus seal Alonso Remoniga, kes oli sama ordu preester ning kirjutas näidendeid. Ilmselt oli tema see, kes innustas Tirsot kirjutama hakkama. Tirso jagas Dominikaanide arvamusi: inimene võib järgida oma tahet ning sealjuures jääda Jumala armu alla
Seda situatsiooni põhjendab autor nii pärilike omaduste kui ka iseloomuga. Preili on vana sõjaväeaadli järeltulijana pärinud isalt türanliku valitsejavaistu, emalt meela tundevabaduse. Jäänud kriisiolukorras üksi, on preili enesetapp vältimatu lõpplahendus. Oma draamades uurib Strindberg mõistuse hälbeid. Ta ei häbimärgista mitte niivõrd ühiskondlikke, kuivõrd inimeste endi põhilisi pahesid. Strindbergi näidendid juhatasid sisse uue, novaatorliku draama sünni Euroopas. Neis põimusid kunstitervikuks naturalismi dramaturgilised põhimõtted ning autori enda psühholoogiakontseptsioonid. Henrik Ibsen (1828 1906) H. Ibsen sündis Lõuna- Norra rannalinnas Skienis kaupmehe peres. Kuni 15. eluaastani õppis kodulinnas, kuid pärast isa pankrotistumist tuli hakata ise leiba teenima. Alustanud Grimstadis apteekriõpilasena, jätkas iseseisvalt õpinguid, et pääseda ülikooli. Aja jooksul mõistis, et ta tõeline kutsumus on dramaturgia
ehitusi, kus ka elamud projeteeriti tornidega ja tervate tippudega. Üks selliseid gooti lossi ehitajaid oli Horace Walpole, oli ka kirjanik. Sinna ümber rajas ka goori printsiipidest lähtuva pargi. Sünnib Inglise park, mis läheb sujuvalt üle metsaks, kujundatakse mitte häirides looduslikku. Sõna "maailine" tuleb mängu, ei hakka tähendama ainult heledat, ilusat, selgepiirilist geomeetria joont - trend, mis jätkub romantilises kirjanduses, ilu hakatakse nägema ka inetuses. Nt Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" - Esmeralda, kes on "mustalne" ja kes tõmmu, mis oli iluideaali vastand, Quosimodo ja Notre Dame - võitles selle ehitise eest. Selle taustaks ongi muutuv kultuurihoiak - ühelt poolt see muutub demokraatlikumaks, ta hõlmab teistsuguseid väärtusi, looduspilti ja jõuab kirjandusse gooti romaani näol "Oranto loss"? - pesuehtne gooti romaan. Gooti romaanides on väga palju kliseesid ja varjatud erootika, tehakse igasuguseid närakaid tegusid.
(Petrarca, Ronsard; soneti tekkimine) ja romantismi (Byron, Goethe). Dramaatika (kr dramatikos e dramaatiline) on draamakirjandus e näitekirjandus. Kuna on põhiliselt mõeldud laval esitamiseks, va lugemisdraama, on sellest tulenevalt liigi põhiomadused dialoogivorm, sündmuste olevikus toimumine, pingeline arendus, vastuolud ja konfliktid tegelaste vahel. Euroopa draamakirjandus kasvas välja antiikaja kultuslikest rituaalidest. Antiikajal sündinud tragöödia, komöödia ning uusaegne draama on dramaatika kolm põhizanri. Euroopa kultuuriperioodide järgi eristuvad antiikne draamakirjandus (Aischylos, Sophokles), keksaegne vaimulik näidend ja ilmlik rahvateater, renessansinäidend (Shakespeare) ja 17. saj klassitsistlik draamakirjandus (Moliere). 18. saj tekkisid nn kodanlik draama ja saksa romantism, mis murdsid klassitsismi rangelt reeglistatud vorminõuded. 19-20 saj domineerisid dramaatikas realistlik sotsiaalne olustikunäidend ja psühholoogiline draama. Sel
Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus. Aluseks mõni ajalooline, rahvalooline, jne sündmus. Peamine sisu armastus ja surm. DRAMAATIKA: näitekirjandus. Draamale on omane, et realiseerub lõplikult laval,lavastaja nägemus, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark – autoripoolne märkus. Draama jaguneb kolmeks: - tragöödia – tõsise sisuga näidend, kurbmäng, keegi positiivsetest tegelastest hukkub („Kuningas Oidipus”, „Hamlet”, „Othello”, „Macbeth”, „Faust”, „Libahunt”, „Juudit”); - komöödia – jaguneb omakorda situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomikaks. Üks ei välista teist („Kirsiaed”, „Suveöö unenägu”, „Kajakas”, „Pisuhänd”, „Vigased pruudid”);
1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6) Kuuldemäng 7) Tragikomöödia A. Kivirähk ,,Eesti matus" 4. LÜRO-EEPIKA 1) Eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" 2) Värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" 3) Ballaad Marie Under ,,Õnnevarjutus" 4) Valm
Petrovits uurija, kes saab ruttu aru, kes on mõrvar, kuid tõendid puuduvad. Ta peab Raskolnikovist lugu. Sonjal õnnestub R viia nii kaugele, et ta tunnistab üles à sunnitööle. Raskol ei saa aru, et ta on selle karistuse ära teeninud. Sonja läheb kaasa, tema armastus viib selleni, et Raskol mõistab oma süd. Tuleb lunastus, taas hea inimene. 1868. ,,Idioot" annaks kõikdele pildi täiuslikust inimesest. Uue inimese põhimõtetest, kokkupõrge Vene eluga. Romaanis väidab, et lapsed on kõige vähem rikutud, samas käituvad julmalt. 1871-72 ,,Sortsid" esitleb vaadet revolutsioonilistest mõtetest. 1879-80 ,,Vennad Karamazovid", valmib vaid I osa sellest. Arutleb, mlline peaks olema inimene ja kuidas muuta elu elamisväärseks (Venemaal). Dostojevski ei võta omaks 19. saj üldist põhimõtet ,,Inimene on oma loomult hea.", vaid väidab, et inimese hing ja loomus on v v keeruline. Pilet III
arengut ja samastas selle maailmavaimu maailma hingega die Weltseele (naissoost). Maailma vaim/ hing peegeldub oma erinevate tahkudega looduses, ajaloos ja ka inimeses endas. Maailmas ei ole midagi sellist olemas, mis ei oleks juba olemas hinges. Schelling samastas objekti ja subjekti. Schelling väärtustas naiselikkuse alget. Iginaiselikkus inimene võib ennast parandada siis, kui ta armub. Kui ta armub, siis lähendab inimene ennast maailmavaimule. See teema jätkub ka T esimeses romaanis. Näidakse lugejale, et ka aadliku tegevuses puudub see lõpetatud, tasakaalustatus. Mingeid tulemusi ei ole. 8. september 2009 Selles kogus üritab Turgenev kujutada ka segaseisuslasi. T tunneb segaseisuslaste vastu vähem huvi, kuna ta ise on aadlik. ,,Surm" siin on ühe segaseisuslase kuju. Avenir peategelane. Siin üritab T kujutada paralleelselt mitme seisuse esindajaid. Ta kujutab seda, kuidas käituvad vene inimesed enne surma
sellist talupoeglikku, kes mõjus isakesena (patuska). Sõda prantlastega polnud mitte selline, nagu sõda sakslastega, sest Peterburi jääb sõjategevusest kõrvale. Kutuzov taganeb kogu aeg otsejoones Moskva poole. Prantsuse armee tuleb peaaegu Moskvani välja. Prantslased hävitasid oma teel kõik, mida ei suutnud röövida, selle põletasid. Partisanifenomeni Venemaal. See väejuhataja, kes andis Moskva ära. Kes vähegi jõudis, see evakuieerus. Napoleon Moskvasse sisse marssida. Nüüd siis pandi Moskva põlema, kui prantslased olid juba sees. Nüüd Kutuzov ründama, koos partisanivägedega, surutakse prantsuse vägi täpselt sama teed pidi tagasi. Tulnud olid ju musta maa taktikaga, Venemaal kõige võimsam sõjasangar, talv, vene kliima. Ja too talv, Napoleoni väed sellise tundega, et välksõda ja kohe alistatakse Vene riik. Jäävad vene talve kätte. Kutuzovi sõjaplaan. Loomulikult Kutuzov see parveinimene. Selline
meeletu soov end üles anda. Masendus süveneb veel rohkem pingeolukorras. Ta naaseb kuriteopaika, kaitub võltsilt ja kahtlaselt ning uurija mõistab teo tagamaid. Lõpuks ta pihib Sonjale, prostituudile. Mees saadetakse Siberisse sunnitööle ning Sonja järgneb talle. Romaani tegevus Peterburis ja näitab linna põhjakihtide elu. Kirjaniku enda sõnade järgi pole linn mitte tegevuspaik, vaid kaasosaline. Romaanis kajastuvad tolle aja ühiskonnale iseloomulikud probleemid: · Prostitutsioon · Vaesus · Liigkasuvõtmine · Alkoholism · Kuritööd · Haigused · Usu ja haigusega seotud probleemid · Raske lapsepõlv Igal tegelasel on oma lugu, tal on mingi probleem. Raskolnikov on vaene. Perekond Marmeladov on samuti vaene. Peretütre Sonja ema on haige ja Sonja loobub oma aust, et minna tänavale tööle ja teenida raha
1898 "Raudsed käed" Narva tektiilivabriku tööliste elu Ajatemaatika. Vilde loomingu keskseks saavutuseks on romaanitriloogia Põhja-Eesti talurahva ja linnakäsitööliste elust XIX sajandi keskel. Tsüklit ühendab põhiteemana feodalismivastane võitlus: 1902 "Mahtra sõda" käsitleb 1858.aasta talurahvarahutuste dramaatilisi sündmusi Juuru vallas. 1903 "Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid" 1905 "Prohvet Maltsvet" Silmapaistev on Vilde roll eesti draama arengus. Teatrihuvi oli tal pidevalt. 1912 "Tabamata ime" olustikuline draama linnakeskkonnas 1913 "Pisuhänd" teemaks kultuuriäri. Peategelane Piibeleht (karakterkoomika). Teine tegelane Sander tahtis Matildat ja kasutas selleks luuletust. Vana Vestman oli äriajaja ja põlgas oma väimeest. Laura oli Vilde päikesenaine. 6 1917 "Side" draama 1916 "Mäeküla piimamees" teos valmis paguluses
IV Lüroeepika eepos - "Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald poeem - " Talgud Lööne soos" Debora Vaarandi värssromaan - Aleksandr Puskin " Jevgeni Onegin" valm - Jakob Tamm " Luik , haug ja vähk" Ilukirjanduse funktsioonid: tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis). Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" Muusika "Carrnen", Lydia "Mu isa maaja mu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud "Kalevi Poeg", Jüri Arrak "Suur Tõll", Lilli Promet "Primavera" (Kevad) Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru" Balleti ja ooperiga - Bulgakov Teatri kunstiga - Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid PILET NR
Inimesed: · Johannes Barbarus · J. Semper · F. Tuglas · M.Under Teosed: · ,,Iseseisvus ja meie,, · ,,Noorsoo kriis,, 2) Ilukirjanduse põhiliigid ja zanrid, poeetilised kujundid. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu- alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline) · Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under) · Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm) · Isiksustamine e. personifikatsioon-elutul asjal võime midagi teha( Nüüd nutab mu igatsus.E.Enno)
Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on "Vanem Edda". DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) Esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.-d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trt-s oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi.
"Kadri" 9. Novell- Suits "Peipsi peal" 10. Miniatuur-Tammsaare "Poiss ja liblik" 11. Aforism- Tarn "Tee tööd näe vaeva ja siis tuleb ka armastus 12. Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" Ilukirjanduse funktsioonid: tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis). Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur - "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" Muusika - "Carrnen", Lydia "Mu isa maaja mu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud "Kalevi Poeg", Jüri Arrak "Suur Tõll", Lilli Promet "Primavera" (Kevad) Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru" Balleti ja ooperiga - Bulgakov Teatri kunstiga - Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid
laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta ammendamatu fantaasia võimaldas luua kunstiliselt vormilt ja sisult vägagi omapärase teose. Elustades möödunud ajastut, muutes tõelised ajaloolised faktid haaravateks pitoreskseteks kirjeldusteks, ei püüdnudki autor seejuures anda tõepärast pilti XVII sajandi suurtest ajaloolistest sündmustest. Neid sündmusi on kujutatud romaanis isoleeritult ja mitteolenevatena neist otsustavatest jõududest, mis määrasid maa poliitilise arengu, absoluutse monarhia väljakujunemise ja kindlustumise. See selgub, kui vaadelda lähemalt fakte XVII sajandi Prantsusmaa ajaloost. XVII sajandi Prantsusmaal tõstavad rahvamassid ägedat protesti raske poliitilise ja majandusliku ikke vastu, mis kujunes seoses absoluutse monarhia tugevnemisega, mille huve väga innukalt kaitses Louis XIII minister, kõikvõimas kardinal Richelieu
tüüri" (kaks viimast ilmusid postuumselt) JUTUSTUSTEKOGUD: "60 minutit", "Tuuleveskid", "Külalisteraamat", "Oh, mis kena maailm" NÄIDENDID: "Oma saar", "Rong väljub hommikul", "Kiilasjää" Kirjutanud ka 25 KUULDEMÄNGU, neist parimad: "Sillas põlevad", "Käsulaudadest maja", "Padaäss" jt "Kaugveril ei jäänud muud üle kui muutuda küünikuks, nagu ta näitabki seda romaanis "Nelikümmend küünalt" peategelast Villem Alavainu kujutades," kirjutab Oskar Kruus Raimond Kaugveri kirjanikutee esimest poolt vaagides. "Kuna kriitikas ja kirjanduselus jäi kirjutamata reegliks Kaugverit alahinnata, kaotas ta stiimuli edasi püüda. // Kuid nii jäi(d) sündimata ta tippteos(ed), kuigi suureandelise fabuleerijana oleks ta võinud jõuda märksa kõrgemale. Kaugver kuulub küll eesti kõige loetavamate
ning rohkesti luuletusi ja kirjanduskriitilisi artikleid. 2.1. Antiikteaterteke, lavastus, korralduslik külg. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma ja leinalaulud). Dionysose auks korrald. Pidustustel dionüüsiatel hakati etendama miimilisi mänge koos maskeerimisega, Dionüüsiatest on välja arenenud karnevalid. Ateena lähendal tekkis kultuslik draama ainult väljavalitutele salajased jumalateenistused, kus etendati jumalanna Demeteri röövimist allmaa poolt. Aristoteles on väitnud, et tragöödia on tekkinud ditürambidest (jumala aux lauldav kiidulaul) koorist eraldub eeslaulja, kes deklameerib (eeslauljakoori kordamööda laulminealgeline dialoog). Etendati jumala sündi, kannatusi, surma, ülestõusmist. Hiljem lisanduvad müütide lood
annaabi.ee 
