samuti oluline majandusvaldkond. Vesiviljelus Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad) kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis juba annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast. Vesiviljelus Euroopas Euroopas saadakse vesiviljeluse teel ligikaudu 20% kalatoodangust. Selles sektoris töötab umbes 65 000 inimest. ELi vesiviljelust teatakse kui kõrgete tootestandardite ja tootmismeetoditega valdkonda. Kuid edusammud kvaliteedis ei kajastu toodangu mahu kasvus. Kui muu maailma vesiviljelustootmise maht on alates 2000. aastast kasvanud kolmandiku võrra, on see ELis püsinud enam-vähem samana. Lähema uurimise käigus selgub, et erinevad vesiviljelussektorid arenevad peaaegu eri suundades
• See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast Miks vesiviljelusega tegeletakse? • Soovitakse saada suuremas mahus toodangut • See on üks viis ka looduslike veekogude kalavarude suurendamiseks või taastamiseks (noorkalakasvandus) Kui suur osa maailma kalapüügist tuleb vesiviljelusest ja kuidas see on aja jooksul muutunud? • Maailma kalapüügist üle poole tuleb vesiviljelusest • Euroopas saadakse vesiviljeluse teel ligikaudu 20% kogutoodangust • Kalakasvatus populaarsus on aja jooksul tõusnud • Näiteks Aasia maades suureneb kalakasvatuse maht pidevalt, seda soodustavad ka looduslikud eeldused • Ida-Aasias aga on tekkinud suur nõudlus kala järele- rahvas on ostujõulisem • Pakutakse ka toetusi kalanduse arendamiseks Vietnami vesiviljeluse iseloomustus • Vietnamis on jaotatud vesiviljelus kolmeks: merekalad, soolase vee kalad ning magevee kalad
[email protected] VESIVILJELUS Vesiviljelus tähendab veeorganismide pidamist või kasvatamist tehnoloogiate abil, mis on mõeldud nendelt toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud olud. AKVAKULTUUR KASVATATAKSE : • KALU, • LIMUSEID (AUSTRID,KAMMKARBID, PÄRLIKARBID), • VÄHILISI (KREVETID, KRABID, VÄHID), • VEETAIMI • JT. VEEORGANISME. • 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala VESIVILJELUSE ISEÄRASUSED ERINEVUSED PÕLLUMAJANDUSLOOMADE KASVATAMISEGA TULENEVAD: 1. KÕIK PROTSESSID TOIMUVAD VEES. 2. ORGANISMID ON KÕIGUSOOJASED JA NENDE HEAOLU,KASV NING ARENG JA JÄRGLASTE SAAMINE SÕLTUB VEE TEMPERATUURIST. 3. KORRAGA SÜNNIB VÄGA PALJU JÄRGLASI. 4. KASVATATAVATE LIIKIDE MITMEKESISUS ON VÄGA SUUR. Vesiviljelus erineb veeorganismide püügist sama palju kui seakasvatus seajahist VESIVILJELUS Vesiviljeluse vormide ja viiside järgi võib seda
KALANDUS JA VILJELUS Kaisa Linder 11 klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 2019 Sisukord Peatükk 1 Sissejuhatus lk.3 Peatükk 2 Kalandus ja vesiviljelus lk.4 Peatükk 3 Kalanduse ja vesiviljeluse geograafia lk.4-5 Peatükk 4 Kalandus ehk kalamajandus lk.5 Peatükk 5 ÜRO mereõiguste konventsioon lk.5-6 Peatükk 6 Kalapüügi vormid lk. 6 Peatükk 7 Kokkuvõte lk.7 Peatükk 8 Kasutatud kirjandus lk.8 Peatükk 9 Lisad lk.9 Sissejuhatus 2 Kalandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide (vähid, molluskid, veetaimed) püüdmise ja kogumisega maailmamerest ja
See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis juba annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast. Vesiviljelus Eestis Kui paljud asutused/ettevõtted tegelevad Eestis vesiviljelusega? Eestis tegeleb vesiviljelusega 27 asutust, millest ligi 20 on 1989. a asutatudEesti kala- ja vähikasvatajate liidu liikmed. Moodustatud on ka kalakasvatajateliit. Osad vesiviljelusettevõtted ei kuulu liitudesse ega ühistutesse. NSVL ja tänapäeva vesiviljeluse võrdlus. NSVL lagunemise aastatel toodeti Eestis ca 1650 t kala sellest 917 tonni karpkala ja 734 tonni vikerforelli. Tänapäevaks on toodangumaht langenud vikerforelli kasvatatakse ca 500 tonni ja karpkala ca 300 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000 - 2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist, ning 2007. aastal võime öelda et on seda teinud edukalt. 2006
VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES Kuidas satuvad võõrliigid Läänemerre? Laevade välispinnalt Laevade ballastvee kaudu Kalakasvandustest Vesiviljeluse kaudu Kanalite kaudu Laevade ballastvesi Mis muutusi võivad võõrliigid Läänemere ökosüsteemis esile kutsuda? Võivad välja tõrjuda või soodustada mõne kohaliku liigi arvukust Muuta toiduahelaid Suurendada või vähendada vee hägusust ja läbipaistvust Muuta põhjasetete struktuuri Muuta hapnikusisaldust Miks ei ole võõrliikide Läänemerre sattumist võimalik täielikult vältida?
Haabersti Vene Gümnaasium KALAKASVATUS Marina Martsenko 10 klass Mis on kalakasvatus? Kalakasvatus on akvakultuuri ehk vesiviljeluse haru, mis tegeleb kalade kasvatamisega kalakasvandustes peamiselt inimeste toiduks. Hariliku tuunikala kasvatamine Maailma Looduse Fondi andmetel ilmus 1996.a. Vahemere vetesse Hispaanias esimene tuunikala sump. Aastaks 2001 oli neid 12 Hispaanias, Itaalias, Maltal ja Horvaatias. Aastaks 2005 oli nende arv juba üle 40 levides Türki, Küprosele, Tuneesiasse ja Liibüasse. Kalu kasvatatakse 3 kuni 4 aastat ujuvates sumpades, eesmärgiga kasvatata tuunikalu
veeorganisme Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole. Veidi alla poole akvakultuuri toodangust tuli sisevetest. Juhtival kohal on Vaikse ookeani äärsed Aasia riigid, kus on ühtaegu pikad mereandide tarbimise traditsioonid ja kauaaegsed veeloomade kasvatamise kogemused. Seal on suur elanikkond ja ka tehnoloogia on seal kättesaadav
Maailmas kasvatatakse palju erinevaid liike veeorganisme. Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole. Veidi alla poole akvakultuuri toodangust tuli sisevetest. Juhtival kohal on Vaikse ookeani äärsed Aasia riigid, kus on ühtaegu pikad mereandide tarbimise traditsioonid ja kauaaegsed veeloomade kasvatamise kogemused.Seal on suur elanikkond ja ka tehnoloogia on seal kättesaadav. Samuti soodustavad seal
karpkala ca 300 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000 - 2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist, ning 2007. aastal võime öelda et on seda teinud edukalt. 2006. aastal turustasid jõevähikasvatajad ca 1,4 tonni kaubavähki, ning 2008. aastal peaksid juba enamuse tootjatest suutma toota igaüks vähemalt 40000 tk aastas (üks kaubavähk kaalub ca 30 grammi). Vesiviljeluse iseärasused: Erinevused põllumajandusloomade kasvatamisega tulenevad: 1. Kõik protsessid toimuvad vees 2. Organismid on kõigusoojased ja nende heaolu, kasv ning areng ja järglaste saamine sõltub vee temperatuurist. 3. Korraga sünnib väga palju järglasi 4. Kasvatavate liikide mitmekesisus on väga suur Vesiviljeluse mõisted: · Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) - veeorganismide kasvatamine, mereorganismide
kalavarude taastamise ja harrastuspüügi korraldamisega. Püllumajandusministeerium – kalanduse arengu büroo, turukorralduse- ja kaubanduse büroo, kalapüügikorralduse- ja andmete analüüsi büroo tegelevad kalandussektori majandusliku arengu ja vesiviljeluse korraldamisega. 6. Kalapüügi alane kontroll Kalapüügialast kontrolli teostab keskkonnainspektsioon. kalapüügilaevastikus. Kontrollimise aluseks on kalapüügiseadus. Knotrollitakse laeva kalapüügiluba, kvoodi olemasolu, kalapüügipäevikut ja selle täitmise korrektsust, püügivahendtide korrashoidu ja vastavust püügieeskirjadele. 7
· pinnakihid hapnikurikas vesi · jõgedesuudme piirkonnad jõed uhuvad maismaalt palju toitaineid · külmade hoovuste piirkonnad külm, hapnikurikas vesi · paras-ja lähispolaarvööde Suurimate püügimahtudega riigid Hiina Peruu Jaapan India USA Indoneesia Tsiili Venemaa Tai Muutused maailma kalanduses · Kalapüük tervikuna on aasta-aastalt kasvanud, kuid see on peamiselt toimunud vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (kalavarud ei suuda taastuda ülepüügi tõttu). Kalavarude vähenemise põhjused · Massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale · Maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega · Keskonnaprobleemid moodne püügitehnoloogia rikub mere ökösüsteeme
toit on valdavalt veekogu looduslik bioproduktsioon. Intensiivne ehk alade tihedus väikese veemahuga ja kiire veevahetusega tehismaterjalist rajatistes on väga suur Keskkonnatingimused on kontrolli all ning kogu kalade sööt antakse inimese poolt. Tootmistsükli vältel sorteeritakse kalu ning paigutatakse korduvalt ümber. Kalu vaktsineeritakse, haigestumise korral ravitakse neid antibiootikumide abil. Intensiivne tootmine on kallis, kuid kõige efektiivsem tootmise viis. 11. Kalanduse ja vesiviljeluse tähtsus ja areng tänapäeval. Kalandus on pea, et taandarenenud, kuid vesiviljelus see, eest areneb siiani täies hoos. Kalandus on olnud põhjapoolsetes maades alati väga tähtis elatusallikkas. Kalanduses töötab väga suur hulk maailma rahvastikust. Kala on väärtuslik toiduaine, mida tarbitakse toiduks värskelt, soolatult, suitsetatult, konserveeritult. Kalajahu ja –õli kasutatakse 12. Rannikupüük ehk toimub ranna lähedal, töötlemine ja müük toimub
.... 92 5 1. Sissejuhatus Kalavarude kasutamisel lähtutakse ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist, millega tagatakse mere bioloogiliste elusressursside sh püütavate liikide populatsioonide püsimine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikul tasemel. Optimaalne ressursikasutus on tagatud läbi tasakaalu saavutamise kutselise ja harrastuskalapüügi vahel. Eesti kalanduse jaoks on oluline kalapüügi ja vesiviljeluse abil tagada toiduvarude kättesaadavus läbi majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste loomise ja toetamise. Väiksemahulise rannapüügi puhul on rannakaluritel renoveeritud sadamad, kust kala maale tuua ja säilitada ning nende tegevused on sektori sees mitmekesistatud nii, et see võimaldab neil püütud kala ise väärindada ja otse turustada. Püügihooaja väliseks ajaks on loodud mitmekesistamise võimalused, mis võimaldavad saada
Soojad hoovused,süvaookean !!14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. Kanada,Hiina,Norra,Taani 2) suurimad kala importijad 3p. Hispaania,Taani, Jaapan 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. Tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tsiili suhtes 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p. *kalavarude kasutamine ja kaitse *kalakasvatuse arendamine *kalasadamate arendamine. 17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p. Forell, lõhe, karpkala, vikerforell !!18.Selgitage mõisted: vesiviljelus-veeloomade ja taimede kasvatud *self-mandrilava;mandrilise maakore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud *veeringe- vee liikumine vedelal,tahkel või gaasiliselkujul maa sfääride või nende osade vahel *veereziim- on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine vooluveekogudes ja veekogudes *hüdrograaf-graafik,mis näitab vooluhulga,veetaseme või äravoolu muutumise mingi aja jooksul
parandaksid keskkonda linnas ja vaheldust. Minu arvates arenevad tulevikus kindlasti tehistoiduained, kui need suudavad asendada ka vitamiinid ja teised vajalikud ained, mis päris toodete sees on. 12. Milles seisneb akvapoonika olemus? Too näiteid, kus seda edukalt rakendatakse. Akvapoonika on toidutootmise süsteem, kus kombineeritakse vesiviljelust (veeloomade kasvatamist veemahutites) ja hüdropoonikat ehk taimede kasvatamisest mullata. Kokkuvõte vesiviljeluse filmidest: Vesiviljelust kasutatakse juba üle maailma. Seda süsteemi on raske ja kulukas ülesehitada, kuid kokkuvõttes tasub see end ära. Eestis on vesiviljelus üsna uus asi ja selle arendamiseks on vaja aega ja raha. Et tagada kalade kiire kasv Eestis on vaja kasvatada neid sisetingimustes, mis on kallis. Samas, kui Norras on kalandus väga tähtsal kohal, kasvatatakse seal kalu väga suurtes looduslikes sumpades. 13. Milliseid kalu kasvatatakse Eesti kalakasvandustes
Meetme üldiseks eesmärgiks on tagada püsiv tasakaal kalalaevastiku püügivõimsuse ja kasutatavate kalavarude vahel. Meede 3.10: Kalalaevastiku moderniseerimine ja uuendamine Meetme üldiseks eesmärgiks on kalalaevade toidukäitlemise ja tehniliste tingimuste kaasajastamine. Meede 3.11: Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse meetmed Meetmete üldiseks eesmärgiks on kala- ja vesiviljelussaaduste töötlemise arendamine ja kaasajastamine, vesiviljeluse arendamine ja kaasajastamine, kala vastuvõtutingimuste parendamine sadamates ja kalavastuvõtupunktides, sisevete kalanduse investeeringute toetamine. Meede 3.12: Muud kalandusega seotud meetmed Meetmete üldiseks eesmärgiks on kalanduse sektori restruktureerimisega kaasnevate ebasoodsate sotsiaalsete ja majanduslike mõjude leevendamine ja uute turuväljundite loomine kala- ja vesiviljelustoodetele
2) suurimad kala importijad 3p. Jaapan, Taani, Hispaania, USA 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. "tursasõda" Islandi ja Suurbritannia vahel 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p. Eesmärgid on kalavarude kasutamine ja kaitse, kalakasvatuse arendamine, kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine, kalasadamate arendamine, turgude varustatuse parandamine ja kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine 17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p. -austrid -vähk -krevett -krabi 18.Selgitage mõisted: vesiviljelus- kalakasvatus šelf- mandrilava, mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud veeringe- vee pidevat korduv ringlemine maal (atmo, hüdro, lito ja biosfäär) veerežiim- on jõe veetaseme ajaline muutumine hüdrograaf- on graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutmist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul jõgede äravool-
Suurimad kala eksportijad: Norra, Taani ja Hiina Suurimad kala importijad: Jaapan, Taani, Hispaania, USA 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. Island-Suurbritannia olid konfliktis tursa pärast. 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p. Euroopa Liidu kalanduspoliitika Kalandus varustab liikmesriike kalavarudega Kalalaevastik peab olema puhas Turism ei tohi kalandust segada 17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p. Vikerforell, angerjas, tursk, lest, karpkala 18.Selgitage mõisted: vesiviljelus, šelf, veeringe, veerežiim, hüdrograaf, jõgede äravool, valgla, infiltratsioon, niisutuspõllundus Vesiviljelus - kalakasvatus, taimedekasvatus Self -mandrilava, maailmamere poolt üle ujutatud Veeringe - vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel Hüdrograaf – graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutumist
Karpkala ja vikerforelli paljundamise ja kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused Forellikasvatus ei eelda sügavat vett, sest forell liigub ja toitub peamiselt vee pinnakihis. Vesi juhitakse turude või kanalitega. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid Eestis. Vähikasvatus on omaette vesiviljeluse haru toodab nii noorvähke looduslike vete vähivaru suurendamiseks kui kaubavähki ekspordiks Vähikasvatuse probleemid võõrliigid, haigused, toodangu mahtu piiravad tegurid Arguloos Arguloos on kalade invasioonihaigus, mille tekitajaks on Argulus'e (kalatäi) perekonda kuuluvad parasiitvähid. Arguloosipuhangud esinevad eelkõige tiikides ja basseinides kasvatatavatel kaladel, aga ka väikestes järvedes ja veehoidlates. Kalatäid on lameda ovaalse kehaga ja hallikasrohelise
15. Karpkala ja vikerforelli paljundamise ja kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused Forellikasvatus ei eelda sügavat vett, sest forell liigub ja toitub peamiselt vee pinnakihis. Vesi juhitakse turude või kanalitega. 16. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid Eestis. Jõevähk = astacus astacus Vähikasvatus on omaette vesiviljeluse haru toodab nii noorvähke looduslike vete vähivaru suurendamiseks kui kaubavähki ekspordiks 17. Vähikasvatuse probleemid võõrliigid, haigused, toodangu mahtu piiravad tegurid Arguloos Arguloos on kalade invasioonihaigus, mille tekitajaks on Argulus'e (kalatäi) perekonda kuuluvad parasiitvähid. Arguloosipuhangud esinevad eelkõige tiikides ja basseinides kasvatatavatel kaladel, aga ka väikestes järvedes ja veehoidlates. Kalatäid on lameda ovaalse kehaga ja hallikasrohelise
Iseloomulik arenenud riikidele: USA, Jaapan, Venemaa. Peamised kalapüügipiirkonnad: · pinnakihid hapnikurikas vesi · jõgedesuudme piirkonnad jõed uhuvad maismaalt palju toitaineid · külmade hoovuste piirkonnad külm, hapnikurikas vesi · paras-ja lähispolaarvööde Suurimate püügimahtudega rigid: Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tsiili, Venemaa, Tai · Kalapüük tervikuna on aasta-aastalt kasvanud, kuid see on peamiselt toimunud vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (kalavarud ei suuda taastuda ülepüügi tõttu). Kalavarude vähenemise põhjused: o massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, o maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel). Keskkonnaprobleemid
Proovitud on ka kasvatust mereveega täidetud kiirvoolukanaleis, soojuselektrijaamade väljavoolukanalites olevais sumpades ja biopuhastusel põhinevates vee korduvkasutusega basseinides. Praegu on Eesti suuremateks forellikasvatajateks Simuna Ivax, Kalatalu Härjanurmes, Karilatsi kalamajand, Viru Salmo Aravuse kasvandus, Eesti soojuselektrijaama vett kasutav Auvere kasvandus. Saaremaal tegutsevaid kalakasvandusi (Aquamyk, Pähkla, Pihtla jt) ühendab Eesti Vesiviljeluse Tulundusühistu. Meresumpades kasvatamine on Eestis praegu madalseisus; samal ajal tuleb teada, et Soome ja Norra forellitoodang, mis on Eestiga võrreldes hiigelsuur, tuleb valdavalt sumpadest. Vikerforelli on paljudes maades, sh Eestis, sageli lastud looduslikesse vetesse, lootes suurendada harrastuskalastajate saake. Isetaastuvaid asurkondi pole peaaegu kunagi moodustunud ja tagasisaagid on olnud väikesed. Eestis on teateid kudepesadest või
mahust. Siseveekogude püük on oluliseks tegevusvaldkonnaks mitmetes piirkondades, mis asuvad riigi põhjapiiri moodustava Doonau jõe kaldal. Sellest püügist elatub 1 600 kalurit. Aastane väljapüük Doonaust ulatub ligikaudu 500 tonnini ja hõlmab mitmeid liike, nagu aloosa, tuur, säga ja karpkala. Sellele tuleb lisada ligikaudu 2 000 tonni järvedest püütavat ja üle kogu riigi laiali saadetavat karpkala. Ligikaudu 5 000 inimesele tööd andva vesiviljeluse toodang ulatus 2005. aastal 3 200 tonnini. Metsad katavad 29% Bulgaaria territooriumist. Umbes 80% kogu metsamaa pindalast on metsastatud metsamaad. Puuliikidest on 34% okaspuu-ja 66% lehtpuud ning metsi on rohkem kõrgematel aladel. Üle poole metsade Bulgaaria asuvad nõlvadel üle 20 °, muutes koristamise ja metsa uuendamise väga keeruliseks. Peamised raiepiirkonnad on Rila ja Lääne Rhodope Mountains edelasse ja Põhja nõlvadel Balkani mägede keskel. Metsandus ja metsatööstus
looduskoosluse või koguni terve ökosüsteemi, mille läbi elurikkus väheneb. Võõrliikide keskkonda sattumine Kuidas võõrliigid keskkonda satuvad? Võõrliike võime kohata nii maismaal kui ka vees. Vees elavate elusorganismide levik teistesse piirkondadesse on võimalik: laevadega, vooluveekogude kaudu, tahtliku kalade või veeorganismide paljundamisega inimese poolt (näiteks kalade asurkonna taastamine) või läbi vesiviljeluse. Võõrliike satub teise veeelukeskkonda samade püügivahendite erinevates vekogudes kasutamise käigus. [18] Võõrliigi sattumine keskkonda on võimalik isegi puhkemajanduse tõttu, näiteks elussöödana ja samuti erinevate püügivahenditega. Ajaloost on teada võõrliigi sissetoomine biotõrjevahendiks; biotõrjevahendi eesmärk on vabaneda haigustekitajatest ja parasiitidest, tuues sisse tõrjutava liigi loodusliku vaenlase, et ohjata või hävitada tõrjutavat liiki; sellise
kasvatamise tõttu. Tahtmatult võivad võõrliigid siseneda kaubanduse kaudu, kui transporditakse erinevaid kaupu. Võõrliikide seemneid või muid leviseid tuuakse sisse näiteks jõusöödaga, puuvilla ja villaga, mullaseguga, halvasti puhastatud külviseemnega jms. (Eek, Kukk 2013:17-18) Vee võõrliikide invasiooni teed on seotud veetranspordiga. Tahtmatult toimub võõrliikide levik veekeskkonnas veealuste tõttu nii ballastvee, 5 vesiviljeluse, kalakaubandusega ja inimeste poolt loodud kanalite kaudu. Ballastveega levib igal laeva reisil umbes 4500 liiki. (Ojaveer jt 2011:10) 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis Inimene on mitmel juhul, kas teadlikult või teadmatult, aidanud liikidel ületada levikutakistusi, millest nad omal käel vaevalt jagu oleksid saanud (Pleijel 1993:75). Liike on lisandunud pidevalt, kuid viimastel aastasadadel on protsess oluliselt kiirenenud (Kangur jt 2005:4). Keskkonnaameti andmetel on Eestis 2011
Aruanne EL-i merestrateegia raamdirektiivi artikkel 8-st tulenevate riiklike kohustuste täitmisest) Joonis 1. Rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi hinnangu kaart üldlämmastiku (vasakul) ja üldfosfori (paremal) alusel (hinnang 2010-2011 seireandmete põhjal). K. Künnis-Beres, 20.02.2017 UUED MEETMED – bioloogiline mitmekesisus, elupaikade kvaliteet (D1) 1. Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks EL sinise majanduskasvu strateegia näeb lähitulevikus ühe peamise kasvu- valdkonnana ette merevesiviljeluse arengut. Eutrofeerunud Läänemere tingimustes tuleb eelistada toitaineteneutraalset või siis merekeskkonnast toitaineid väljaviivat - toitainenegatiivset vesiviljelust. UUED MEETMED – võõrliigid (D2) 2. Võõrliikide alase teadlikkuse suurendamine nende leviku ohjamiseks
kohe ranna-asulates. Ülekaalus valdavalt arengumaades, ülekaalukalt Ida-ja Kagu-Aasias. ookeanipüük kalapüük kaasaegsete kalapüügilaevadega ookeanist, kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Iseloomulik arenenud riikidele (USA, Jaapan, Norra jne). Kalakasvatus kala kasvatamine siseveekogudes ja meres (sumpades). Kalapüük tervikuna on küll aasta-aastalt kasvanud, kuid see on toimunud peamiselt vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud vesiviljelus. Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel). Keskkonnaprobleemid
Venemaa 20 Norra Filipiinid 0 Bangladesh Lõuna- 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Myanmar Island Malaisia Kalapüük tervikuna on küll aasta-aastalt kasvanud, kuid see on toimunud peamiselt vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud vesiviljelus. Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel). Keskkonnaprobleemid
Maailmas ongi toodangu mahult *Tähtsaimad kasvatatavad liigid nn taimtoidulised kalad, keda inglise keeles tuntakse hiinakarpidena (Chinese carps) valgeamuur (Grass carp), jämepea (Bighead carp) ja pakslaup (Silver carp). *Valgeamuur sööb kõrgemat veetaimestikku, pakslaup fütoplanktonit (mikrovetikaid) ja jämepea, zooplanktonit. *Polükultuuris, ühes tiigis koos kasvades ei konkureeri nad omavahel toidu pärast ja annavad kolm "saaki samalt põllult". Need kalad on tänapäeva vesiviljeluse toodangus esikohal. Hiinas aga lisatakse samadesse tiikidesse veel röövtoidulist mustamuuri, karpkala jt kalu ning saadakse veelgi keerulisem polükultuuri kooslus. Euroopa *Juba antiikajal tõid roomlased karpkala Doonau jõgikonnast Itaaliasse ja pidasid teda koos teiste kaladega kalatiikides. *Tootlik karpkalakasvatus tiikides sai aga alguse Kesk Euroopast, praeguse Tsehhimaa ja Lõuna- Saksamaa aladelt. Euroopa tiigikalakasvatuse traditsioonid pärinevad keskajast, kui religioon nägi
Maailmas ongi toodangu mahult. Tähtsaimad kasvatatavad liigid nn taimtoidulised kalad, keda inglise keeles tuntakse hiinakarpidena (Chinese carps) – valgeamuur (Grass carp), jämepea (Bighead carp) ja pakslaup (Silver carp). Valgeamuur sööb kõrgemat veetaimestikku, pakslaup fütoplanktonit (mikrovetikaid) ja jämepea, zooplanktonit. Polükultuuris, ühes tiigis koos kasvades ei konkureeri nad omavahel toidu pärast ja annavad kolm “saaki samalt põllult”. Need kalad on tänapäeva vesiviljeluse toodangus esikohal. Hiinas aga lisatakse samadesse tiikidesse veel röövtoidulist mustamuuri, karpkala jt kalu ning saadakse veelgi keerulisem polükultuuri kooslus. 19 20 21 22 23 24 25 Invasiivne lendav pakslaup 26 EUROOPA Juba antiikajal tõid roomlased karpkala Doonau jõgikonnast Itaaliasse ja pidasid teda koos teiste kaladega kalatiikides.
töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Iseloomulik arenenud riikidele (USA, Jaapan, Norra jne). kalakasvatus kala kasvatamine siseveekogudes ja meres (sumpades). 64. Analüüsi muutusi maailma kalanduses ning selgita muutuste peamisi põhjusi; tea suuremate püügimahtudega riike; Sisevetest ja kalakasvatusest maailmamerest Kalapüük tervikuna on küll aasta-aastalt kasvanud, kuid see on toimunud peamiselt vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud vesiviljelus. Kalavarude vähenemise põhjused: · massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, · maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused
töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Iseloomulik arenenud riikidele (USA, Jaapan, Norra jne). kalakasvatus kala kasvatamine siseveekogudes ja meres (sumpades). 64. Analüüsi muutusi maailma kalanduses ning selgita muutuste peamisi põhjusi; tea suuremate püügimahtudega riike; Sisevetest ja kalakasvatusest maailmamerest Kalapüük tervikuna on küll aasta-aastalt kasvanud, kuid see on toimunud peamiselt vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud vesiviljelus. Kalavarude vähenemise põhjused: · massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, · maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused
Iseloomulik arenenud riikidele (USA, Jaapan, Norra jne). Kalakasvatus kala kasvatamine siseveekogudes ja meres (sumpades). 64. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate püügimahtudega riike; Sisevetest ja kalakasvatusest maailmamerest Kalapüük tervikuna on küll aasta-aastalt kasvanud, kuid see on toimunud peamiselt vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud vesiviljelus. Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel). Keskkonnaprobleemid
Iseloomulik arenenud riikidele (USA, Jaapan, Norra jne). Kalakasvatus kala kasvatamine siseveekogudes ja meres (sumpades). 64. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate püügimahtudega riike; Sisevetest ja kalakasvatusest maailmamerest Kalapüük tervikuna on küll aasta-aastalt kasvanud, kuid see on toimunud peamiselt vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud vesiviljelus. Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel). Keskkonnaprobleemid
annaabi.ee 
