Kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (keemilise valemiga Ca(OH)2) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja hüdroksiidioonidest (OH). See on värvitu kristalne aine või valge pulber, mis tekib kaltsiumoksiidi (mida nimetatakse lubjaks või kustutamata lubjaks) kustutamisel veega. Seda võib saada ka segades lahustava kaltsiumi soola ja lahustava aluse vesilahuseid. Traditsiooniline kaltsiumhüdroksiidi nimetus on kustutatud lubi. Kuumutades laguneb kaltsiumhüdroksiid kaltsiumoksiidiks ja veeks. Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus, mida kutsutakse lubjaveeks, on keskmise tugevusega alus, mis reageerib ägedalt hapetega ja korrodeerib vee juuresolekul mitmeid metalle. Suspensioon peentest kaltsiumhüdroksiidi osakestest kutsutakse lubjapiimaks ja kasutatakse laialdaselt keemiatööstuses ning ehituses. Kasutusalad
Miks on chnops-elemente kõige rohkem organismis? Sest need on organismis enim vajaminevad ained, ning organism vajab neid suurtes kogustes. Miks neid kutsutakse marko elementideks? Sest neid vajab organism suhteliselt suurtes kogustes (nt. Hapnik) Nimeta 5 mikroelementi 1. Nikkel 2. Raud 3. Vask 4. Tsink 5. Jood Karbonaatide roll organismis CO2 transport Fosfaatide roll organismis Nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad Vee omadused, selgita kolme. - kõikjal bioloogias esineb vesilahuseid - osaleb reaktsioonides - suur soojusmahutavus temperatuuri regulatsioon - polaarne kompleksilt terve - kapillaarsus - kleepuvus Monosahhariidid e. Lihtsuhkrud on madalmolekulaaarsed, süsinikke 3-6, organismis põhienergia allikad, taimed toodavad neid fotosünteesil. nt. Glükoos ja riboos mõlemad magusad ja vees lahustuvad hästi. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed, KOOSNEVAD MONOSAHHARIIDIDE JÄÄKIDEST, lisaks energia andmisele on neil ka ehituslik funtsioon. nt
· 3)nö eksperthinnanguna. pH · Prootonite ehk vesinikioonide kontsentratsiooni abil võib avaldada lahuse reaktsiooni, aga selle asemel võib kasut. vesinikioonide konts-i neg logaritmi, mida nim vesinikeksponendiks: · pH = -log[H+]. pH · Ülesanded: · a) [H+] = 6,2 * 10-3 siis pH = -log(6,2 * 10-3) = 2,2; b) [H+] = 2,7 * 10-12 siis pH = -log(2,7 * 10-12) = 11,6 Vesilahuse pH · Neutraalseid (pH = 7) vesilahuseid annavad nn. tugeva aluse ja tugeva happe soolad (NaCl, KNO3, BaCl2, MgCl2, KI, KClO4 jne.). Vesilahuse pH · Happelisi (pH 0...6) lahuseid annavad nõrga aluse ja tugeva happe soolad (FeCl3, Al2(SO4)3, Bi(NO3)3, NH4NO3 jne.). Vesilahuse pH · Aluselisi (pH 8...14) lahuseid annavad tugeva aluse ja nõrga happe soolad ( KCN, Na2CO3, jne.). pH · Tänan
lisatakse manusteid, mis kaitsevad jahutussüsteemi korrosiooni, vahuvastaseid ja määrimist hõlbustavaid aineid.Jahutusvedelike eristakse värvuse abil(nt: G48- rohekas või sinine, kasutusiga 2 aastat, G12- punakas roosa värvus, kasutusaeg 5 aastat).Kui jahutusvedelik on konsentraat siis tema külmumis temperatuur on -15 vesilahus aga -40 krradi. NB: Etüleenglükooli sisaldavad jahutusvedelikud on väga mürgised! Kasutakse ka propüleenglükooli vesilahuseid kuid harvemini. Jahutussüsteem koosneb: Jahutussärk, mis paikneb plokikaanes ja plokis, radiaator, tsentrifugaal tüüpi veepump, ventilaator, termostaat, salongi radiaator, lõdvikud, voolikud ja paisupaak. Automootoris kütusepõlemisel läheb: kasulikuks tööks 33%, höördekaod 10%, jahutusvedeliku kaudu 30%. Termostaat Termostaat kiirendab külma mootori soenemist sest ta sulgeb jahutusvedeliku pääse radiaatorist. Jahutusvedelik tsirkuleerib:
es ravimitableti kattena. Värvuseta, lõhnata, Kasut: magusa maitsega, vees Madala hästi lahustuv, külmumistemperatu hügroskoopne, õlijas, uri tõttu kasutatakse viskoosne, mürgine tema vesilahuseid Etaan-1,2- vedelik, mille raskelt külmuva diool ehk sulamistemp on vee jahutusvedelikuna etüleenglüko omast väiksem ja ehk antifriisina ol keemistemperatuur automootorites. suurem. Lisaks kasutatakse teda veel emailvärvides ja
5. Neutralisatsioonireaktsioon: Happe ja aluse vahelised reaktsioonid, tekivad sool ja vesi. 1. Tugeva happe ja tugeva aluse vaheline reaktsioon kulgeb täiesti lõpuni. 2. Nõrk aluse ja tugev hape kulgeb praktiliselt lõpuni. NH3·H20 + H+(/) => NH4+(/) + H2O 3. Nõrk hape ja nõrk alus toimub vaid osaliselt 6. Soolade hüdrolüüs: · Soolade keemiline reaktsioon veega. · Nõrga happe ja tugeva aluse soolad annavad aluseliste omadustega vesilahuseid. · Tugevast happest ja nõrgast alusest saadud soolade vesilahustel on happelised omadused. · Tugeva happe ja tugeva aluse soolad ei hüdrolüüsu.
vooluringis. Positiivsed laetud osakesed liiguvad negatiivselt laetud osakeste poole. Elektrivool metallides ja elektrolüütides õp lk 29-31 Metallides on laengukandjaks elektronid .metallid moodustavad kristallvõre e. ruumvõre. Seal asetsevad positiivsed aatomid mille vahel on vabad elektronid mis on tuumaga sideme kaotaud. Vabad elekt liiguvad korrapäratult kui aga tekkida võib elektriväli siis hakkavad elektronid korrapäraselt liikuma. Elektrolüütideks nim soolade, hapete vesilahuseid .seal on laengute kandjad ioonid Aine lahustumisel tekkivate ioonide protsessi nim Elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks ioonide arv määrab ära Elektrolüütide elektrijuhtivuse. Elektrivoolu toimed õp lk 32-35 Elektrivool saab tekkida ainult suletud voolu ringis. Elektri voolu toimed on keemiline-esineb siis kui elektrivool läbib elektrolüliti, toimub elektrolüüs mille tulemusel laengu kandjad liiguvad korrapäraselt iooni teooria seisukohalt
madalamad alkoholid) ja vähepolaarsed ühendid lahustuvad paremini mittepolaarsetes lahustites (eetrid, süsivesinikud). Anorgaaniliste soolade lahustamiseks on orgaanilistest lahustitest (solventidest) kõige sobivamad dimetüülsulfoksiid ja dimetüülformamiid. Kui lahustit on vaja hiljem lihtdestillatsioonil eraldada, on oluline ka lahusti lenduvus. Paljusid anorgaanilisi aineid (metalle, mineraale) saab viia lahusesse kasutades hapete või aluste vesilahuseid, kuid siin on tegemist keemilise lahustamisega kusjuures toimub keemiline reaktsioon. Lahuste liigitamine: -Tahked lahused -Vedelad lahused -Gaasilised lahused -Lahustamine kompleksina 4 Lahuste kontsentratsioonid Tähtsaim lahust iseloomustav suurus on kontsentratsioon. Küllastunud lahuse kontsentratsioon on lahustuvus.
kontsentreeritud vesilahuse. Reageerib keha valkudega, moodustades aminohapete sooli, niiviisi tekitab söövitushaavu nii limaskestadele kui nahale. Kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi on keemiline ühend valemiga Ca(OH)2. See on värvitu kristall või valge pulber, mis tekib kaltsiumoksiidi (mida kutsutakse lubjaks või kustutamata lubjaks) kustutamisel veega. Seda võib saada ka segades kaltsiumkloriidi ja naatriumhüdroksiidi vesilahuseid. Traditsiooniline kaltsiumhüdroksiidi nimetus on kustutatud lubi.Kuumutades laguneb kaltsiumhüdroksiid kaltsiumoksiidiks ja veeks. Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus, mida kutsutakse lubjaveeks, on keskmise tugevusega alus, mis reageerib ägedalt hapetega ja ründab mitmeid metalle vee juuresolekul. Suspensiooni peentest kaltsiumhüdroksiidi osakestest kutsutakse lubjapiimaks ja kasutatakse laialdaselt keemiatööstuses Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdroksiidid
kujul. SISSEJUHATUS Definitsioonid: Hüdrolüüsiks nimetatakse lahustunud soola ioonide reageerimist veega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või aluselised. Hüdrolüüsi tagajärjel muutub lahuse pH. Tugevate aluste katioonid- on Li+, Na+, K+, Rb+, Cs+, Ag+, Mg2+, Ca2+, Sr2+, Ba2+. Need katioonid, ei astu vastastoimesse veega. Teised metalli-ioonid ja ammooniumioon NH 4+ hüdrolüüsuvad. Neutraalseid vesilahuseid- annavad nn tugeva aluse ja tugeva happe soolad NaCl, KNO 3, BaCl2, MgCl2, KI, KClO4 jt. Aluselisi lahuseid- annavad nn tugeva aluse ja nõrga happe soolad. Happelisi lahuseid- annavad nn nõrga aluse ja tugeva happe soolad Nõrga happe ja nõrga aluse soola vesilahuse pH hindamiseks tuleb kasutada dissotsiatsioonikonstantide tabelit. KASUTATUD MÕÕTESEADMED, TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Ained: SbCl3 lahus, konts. Soolhape, tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, NH4Cl,
Eriti võib seda täheldada nn. kelaatühendite puhul, milles asendajateks on raskmetallide aatomid. 1,2-etaandiool, etüleenglükool HOCH2-CH2OH. (k.. - t. 197 'C, s.-t. -17' C) on magusa maitsega vees hästi lahustuv vedelik. Mürgine. Teda kasutatakse tehnikas glütseriini asendajana, eriti antifriiside valmistamisel. Antifriisid on madalat külmumistemperatuuri omavad mootorite jahutusvedelikud, kujutades endast etüleenglükooli mitemesuguse kontsentratsiooniga vesilahuseid. 1,2-etaandiooli kasutatakse ka mõnede polümeeride, näiteks lavsaani saamiseks. Glütseriin on kolmealuseline alkohol. 1,2,3-propaantriool HOCH2-CH(OH)-CH2OH. Keemistemperatuur on 290 'C . Ta on vees hästi lahustuv magusa maitsega hügroskoopne vedelik. Mittemürgine. 6 Glütseriini saadakse rasvade hüdrolüüsimisel ja ka sahhariidide kääritamisel naatriumsulfiti manulusel:
Nii näiteks destilleeritud vesi või vihmavesi, mis ei sisalda sooli, jahutavad vahemikus 650°…550° C kaks korda aeglasemalt kui kraanivesi. Vees lahustunud gaasid halvendavad vee jahutusvõimet, seetõttu jahutab keedetud vesi (või korduvalt kasutatud vesi) võrreldes toorega intensiivsemalt. Vees lahustunud soolad ja leelised suurendavad tunduvalt vee jahutusvõimet (temperatuuripiirkonnas 650°…550° C ligi 2 korda), mistõttu soolade ja leeliste vesilahuseid kasutatakse sageli jahutuskeskkondadena. Õli jahutusvõime võrreldes veega on 3-4 korda väiksem temperatuuripiirkonnas 650°… 550° C, kuid ca 10 korda väiksem martensiidi tekke piirkonnas. Õli kui karastuskeskkonna eeliseks on tema mittetundlikkus temperatuurile – õli jahutab ühesuguse intensiivsusega temperatuuril nii 20° C kui ka 150°…200° C. Õli puuduseks on tema tuleohtlikkus (süttimistemperatuur on sõltuvalt õli margist 150°…320° C) ja karatusvõime kadumine aja
Sünteetiline piiritus - Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. Absoluutne alkohol - Veevabaks ehk 100%-list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks. Denatureerimine - Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli denatureeritakse ehk muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid. Antifriis - Madala külmumistemperatuuri tõttu kasutatakse tema vesilahuseid raskelt külmuva (-30 kraadi) jahutusvedelikuna ehk antifriisina automootorites. 2. Miks ei saa alkohole vaadelda hüdroksiididena, kuigi nad sisaldavad OH-rühma? - Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone. 3
Vajalikud mikroelemendid on: B, Cu, Mn, Zn, Mo, Co, Fe. Kui sõstrale anda enne istandiku rajamist sõnnikut, siis mikroelementide puudust ei teki. Kui esineb mingi mikroelemendi puudus, siis on väikeste koguste tõttu ned kõige lihtsam anda lehe kaudu, kuid kontsentratsioon ei tohiks olla üle 0,05-0,02%. Hea kastmisväetis on kaltsiumnitraat. Vesilahuse kontsentratsioon on 0,1-0,2% Pritsimiseks kasutatakse 1,0% vesilahuseid. Juurevälise väetamise efektiivsus on suurem, kui väetisi manustada pilves ilmaga või õhtutundidel. Pritsida võib mitu korda 7-10 päevaete vahedega. Suve teisel poolel ei tohiks lämmastikurikkaid väetisi kasutada. Maheviljeluses väetatakse musta sõstart kodusõnnikuga, seda laotakse reavahedesse. Väetised: Monterra, Biolan, Algomine öko. Kilemultsi kasutamise korral tuleks eelistada leheväetamist. Põõsaste kasvu ergutamiseks võiks kevadel anda lehe kaudu Allgrow',
35. Kui kiiresti saabub toime keele alla manustamisel? Toime saabub 30 sekundi – 2 minuti jooksul, maksimaalselt 5 minuti pärast. 36. Millised manustamisviisid kuuluvad välispidise manustamise alla? Naha kaudu ja limaskestade kaudu. 37. Välispidiselt kasutatavad ravimvormid? Salv, pasta, plaaster,geel, emulsioon 38. Millised manustamisviisid kuuluvad parenteraalse manustamise alla? Süstimine, inhaleerimine 39. Milliseid ravimvorme võib manustada lihasesse? steriilseid vesilahuseid, õlilahuseid, emulsioon, suspensioon 40. Millised ravimvormid manustatakse kopsude kaudu? Gaasid, aurud, aerosoolid,pulbrid 41. Millise manustamisviisi korral saabub toime praktiliselt kohe, on kasutatav kiirabis? Põhjenda? Intravenoosne manustamine. Sest imendumine: otse vereringessse, imendumist ei toimu võimalik kiire toime, võimalik manustada suuri koguseid ja ärritavaid ravimeid 42. Mis on imendumine? Ehk resorptsioon.
Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks. [1] ETAAN-1,2-DIOOL ehk etüleenglükool (HO-CH2-CH2-OH) On mitmealuseline alkohol ehk selline orgaaniline ühendid, mis sisaldab mitut hüdroksüülrühma. Etüleenglükool on värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik, mille sulamisteperatuur on -13 ºC ja keemistemperatuur on 197 ºC. Madala külmumistemperatuuri tõttu kasutatakse tema vesilahuseid raskelt külmuva (-30 kraadi) jahutusvedelikuna ehk antifriisina automootorites. Lisaks kasutatakse teda veel emailvärvides, lõhkeainetes ja tehiskiu lavsaani (mittekortsuv riie) valmistamisel. [1] 2) PROPAAN-1,2,3-TRIOOL ehk glütseriin ehk glütserool On samuti mitmealuseline alkohol. Glütserool on värvuseta, vees hästi lahustuv, magusamaitseline, siirupitaoline, veest raskem, hügroskoopne, mittemürgine, kuid lahtistavalt mõjuv vedelik. Sulab 19 ºC
siis happe dissotsiatsioonikonstant Kh: Alused on ained, mis ioniseeruvad vees, andes hüdroksiidioone = 2 C NaOH Na+ + OH h K h 1 - Piiratud - käsitlevad vaid vesilahuseid 5.11 5.12 KKY3031 Üldine keemia A.Trikkel, 2001 Protolüütiline teooria (Johannes Bronsted, 1879-1947): C H+ COH = const = K v
· Ravim ei läbi maksa 34. Rektaalselt manustatavad ravimvormid on: suposiit, rektaalsed kapslid, rektaalsed lahused, emulsioonid ja suspensioonid, rektaalsed vahud, salvid, kreemid, geelid. 35. Millised manustamisviisid kuuluvad välispidise manustamise alla? Naha kaudu ja limaskestade kaudu. 36. Välispidiselt kasutatavad ravimvormid? Salv, pasta, plaaster. 37. Milliseid ravimvorme võib manustada lihasesse? Lihasesse võib süstida: Steriilseid vesilahuseid (ka kergelt aluselisi/happelisi) Õlilahuseid Manustatav kogus kuni 5 ml 38. Millised ravimvormid manustatakse kopsude kaudu? Gaasid, aurud, aerosoolid. 39. Millise manustamisviisi korral saabub toime praktiliselt kohe, on kasutatav kiirabis? Põhjenda? Intravenoosne manustamine. Sest imendumine: otse vereringessse, imendumist ei toimu võimalik kiire toime, võimalik manustada suuri koguseid ja ärritavaid ravimeid 40. Parenteraalsed manustamisviisid on......
52. Milliseid ravimvorme eelistatakse lastel? 53. Manustamine keele alla ehk sublingaavlne manustamine? Millal saabub toime keele alla manustamisel? Toime saabub 30 sekundi 2 minuti jooksul, maksimaalselt 5 minuti pärast. 54. Millised manustamisviisid kuuluvad välispidise manustamise alla?Välispidiselt kasutatavad ravimvormid? Naha ja limaskestade kaudu. Salv, pasta, plaaster. 55. Milliseid ravimvorme võib manustada lihasesse? Steriilseid vesilahuseid (ka kergelt aluselisi/happelisi) Õlilahuseid 56. Milliseid ravimvorme saab manustada kopsude kaudu? Gaasid, aurud, aerosoolid. 57. Mis on imendumine ehk Protsess, mille käigus farmakon jõuab väliskeskkonnast (manustamiskohast) organismi sisekeskkonda 58. Selgita imendumisjärgne ehk resorptiivne toime olemust? Seisneb selles, et see imendub kõigepealt vereringesse ja sealt edasi elundisse või kohta, kus teha vaja. 59. Milles seisneb paikne ehk lokaalne toime? Millise manustamisviisiga
keemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside tulemusena transporditakse saasteained jäätmetest nõrgvette. Jäätmete kokkusurumisel tekib anaeroobne keskkond, mis annab väga sarnaste omadustega nõrgvee erinevatest prügilatest. Keskendudes kõige tavalisemale prügila tüübile, milles on kokku segatud ehitusjäätmed, segaolme- ja tööstusjäätmed, kuid ei ole märkimisväärsetes kogustes kemikaalijäätmeid, võib prügila nõrgvett iseloomustada, kui nelja tüüpi saasteainete vesilahuseid (lahustunud orgaaniline aine, anorgaanilised makrokomponendid, raskemetallid ja muud orgaanilised ühendid. 4 Suurimad potentsiaalsed keskkonnamõjud, mis tulenevad nõrgveest on põhja- ja pinnavee saastumine. Põhjavee saastumise risk on suure tõenäosusega peaaegu kõigis vanemates prügilates, sest enamus prügilaid ehitati siis ilma projekteeritud kraavide ja nõrgvete
ehk etüleenglükool HO-CH2-CH2-OH On mitmealuseline alkohol ehk selline orgaaniline ühendid, mis sisaldab mitut hüdroksüülrühma. Etüleenglükool on värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik, mille sulamisteperatuur on -13 ºC ja keemistemperatuur on 197 ºC. Madala külmumistemperatuuri tõttu kasutatakse tema vesilahuseid raskelt külmuva (-30 kraadi) jahutusvedelikuna ehk antifriisina automootorites. Lisaks kasutatakse teda veel emailvärvides, lõhkeainetes ja tehiskiu lavsaani (mittekortsuv riie) valmistamisel. PROPAAN-1,2,3-TRIOOL ehk glütseriin ehk glütserool On samuti mitmealuseline alkohol. Glütserool on värvuseta, vees hästi lahustuv, magusamaitseline,
ehk etüleenglükool HO-CH2-CH2-OH On mitmealuseline alkohol ehk selline orgaaniline ühendid, mis sisaldab mitut hüdroksüülrühma. Etüleenglükool on värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik, mille sulamisteperatuur on -13 ºC ja keemistemperatuur on 197 ºC. Madala külmumistemperatuuri tõttu kasutatakse tema vesilahuseid raskelt külmuva (-30 kraadi) jahutusvedelikuna ehk antifriisina automootorites. Lisaks kasutatakse teda veel emailvärvides, lõhkeainetes ja tehiskiu lavsaani (mittekortsuv riie) valmistamisel. PROPAAN-1,2,3-TRIOOL ehk glütseriin ehk glütserool On samuti mitmealuseline alkohol. Glütserool on värvuseta, vees hästi lahustuv, magusamaitseline,
(vahel enam kui ühe meetri sügavusse), segatud põhjasetetega või settida kihina setetele tõusutsooni kõrgemates kohtades. Õliga reostatud rannasetete erosioon või reostatud rannasetete terviklikkuse rikkumine võib viia sellele, et nafta jõuab madalaveeliste rannikualadeni. 2. Mis on absorbeeriv poom? Ujuv absorbent on hüdrofoobne, saab kasutada vedelreostuse likvideerimiseks vee pinnalt. Sobib kasutamiseks: õli, bensiini, rasvade jms absorbeerimiseks. Ei absorbeeri vett ja vesilahuseid. Poom on pakendatud spetsiaalsesse ilmastikukindlasse tekstiil-polüetileen pakendisse, mida saab kasutada ka hilisemaks reostunud absorbendi ajutiseks hoidmiseks. bambusest, köiest, traadist, puidust ja riisikõrtest valmistatud naftatõkend 3. Milliseid reostuse allikaid kätkeb endas laev? Millega võib laev reostada keskkonda? Prügi, heitmed õhku, pakitud ohtlik kaup, kemikaalid, nafta ja naftasaadused, reoveed, ballastvesi, väävel laevakütuses ja heitgaasides,
aluses- punane aluses- kollane 70. Hüdrolüüs, mõiste näited. Hüdrolüüsiks nimetatakse lahustunud soola ioonide reageerimist vee, vesinik- või hüdroksiidioonidega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelise või aluselise reaktsiooniga. Moodustuvad raskestilahustuvad ühendid Näited: 1)tugeva aluse ja tugeva happe soolad annavad neutraalseid vesilahuseid. pH=7 NaNO3 Na NO3 Na H 2 O eireageeri NO3 H 2 0 eireageeri 2)tugeva aluse ja nõrga happe soolad annavad aluselisi vesilahuseid. pH>7 2 K 2 CO3 2 K CO3 K H 2 0 eireageeri reageerib nõrga happe anioon: 2 CO3 H 2 O HCO3 OH 3)nõrga aluse ja tugeva happe soolad annavad happelisi vesilahuseid pH<7
) soojusvahetitega. Sellise suurusega katlasse mahub Mehaanilise ja kemimehaanilise tselluloosi pleegitamine Adhesiivide ülesanne on siduda pigmendi osakesi korraga 50-60 tonni puidulaaste. Katlasse antakse Pleegitamiseks kasutatakse vesinikperoksiide, kas kokku: liimid, kaseiin, tärklis, naturaalkumm, otseauru. White liquor pannakse pumbaga tsrikuleerima naatrium-või vesinikperoksiidi vesilahuseid, millele on polüvinüülalkohol jt. läbi välise, auruga köetava soojusvaheti ja katla. lisatud Na2EDTA-d, et alla suruda metalli ioonide poolt Peale paberi otseste koostisosade lisatakse veel Umbes 1,5 tunniga viiakse temperatuur katlas 170 °C-ni katalüüsitud peroksiidi spontaanset lagunemist. mitmesuguseid aineid, mis kergendavad paberilehe
punetus ja ketendus. Juuksed murduvad erineval kõrgusel umbes 13 mm kõrguselt, jättes järele "mustad punktid". Silenaha lokalisatsiooniga haiguskolletel on vallitaoline serv. Zoofiilse nakkuse korral on haiguskolded infiltreeritud, mädased ja kaetud koorikutega Ravi Kasutatakse seenerakustikku hävitavaid või nende arengut peatavaid preparaate. Paikseks raviks kasutatakse villiliste ja märguvate haiguskollete korral 2% boorhapet, kummeliteed, aniliinvärvide vesilahuseid, pindmiste haavandite korral 35% naftalaanpastat. Kuivadele haiguskolletele määritakse 5% väävel salitsüülhappe salvi või antimükootilisi salve. Küünte haigestumise korral kasutatakse küüneplaadi maha koorimiseks 50% kaaliumjodiidi salvi, peitsimiseks antimükootilisi vedelikke, lakke ja salve. Peanaha haaratuse korral, laialdaste haiguskollete korral kehal ja ulatuslike küünte kahjustuste korral kasutatakse suukaudseid preparaate: azoole, allüülamiine, polüeene jt
20. Elektrolüütide adsorptsioon. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni võimelt on
5 olulist mikroelementi. Väga väikeses koguses rakkude ehituses on ülejäänud elemendid. Organismide koostises elemendid moodustavad aineid, mis täidavad kindlaid ülesandeid. vt tabel lk 25. Valgud on kõige tähtsamad. Teiseks lipiidid, siis suhkrud ja nukleiinhapped. 1.) Anorgaanilised ained: Vesi- mida aktiivsem ja noorem organism, seda rohkem vett. 1.) Vesi on hea lahusti anorgaanilistele ainetele ja polaarsetele orgaanilistele ainetele (lihtsuhkrud). Vesilahuseid on vaja selleks, et ained liiguksid rakust rakku või saaksid osaleda protsessides. 2.) Vesi on biokeemiliste reaktsioonides osaleja või jääkprodukt. 3.) Kõrgematel loomadel püsiva kehatemperatuuri säilitamine. 2.) Teised anorgaanilised ained- soolad, oksiidid, alused, happed. Organism saab neid toidust. Toidus olevad anorgaanilised ained tuleb vees lahustada seedekanalis. Saadakse vesilahused ehk dissotseerunud kujul ioonid. NaCl-->Na, Cl
elus ei ole nii palju , katelde sees ikka , tstusashju jms) temp ei sltu rhust nii nagu veeaurul oli see. saab krge temp. gaase saab kasutada atmosfrirhu heks suureks puuduseks on vike soojuslekande tegur.Klmutites rakendatakse madala temp soojuskandjaid neid nimetatakse klmutus agentsideks , nndanimetatud klmutusagentside keemistemp on alla 0(kraadi) . peale selle kasuattakse klmutustehnikaas veel klmakandjaid klmakandjaid ja klmakandjatena kasutatakse mitmesuguste soolade vesilahuseid. Soojusvahetitele nii nagu ka teisteleseadmetele esitatakse mingisugused phinuded ja philised nuded on kigepealt tuleks arvestada SOOJUSVAHETI MAJANDUSLIKKUS, SUUR SOOJUSTOOTLIKKUS, ETTENHTUD TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VI TOODANGU KVALITEEDI TAGAMINE, KONSTRUKTSIOONI LIHTSUS, SOOJUSVAHETI HIND (ODAVUS), KOMPAKTSUS, VIKE MASS, HLBUS MANTAAZ JA REMONT, TKINDLUS, ##REKUPERATIIVSETE SOOJUSVAHETITE KONSTRUKTSIOON## Rekuperatiivseks soojusvahetiteks on nn mantel-torusoojusvahetid, (toodud on lk1
(kondensatsioon) toimub eelistatult tasasele pinnale. Kui suletud süsteemis esinevad koos suured ja väikesed tilgad, siis kõrgema aururõhuga väiksemad tilgad destilleeruvad aurufaasi kaudu ümber suurtesse tilkadesse kuna viimaste kohal on tasakaalurõhk madalam. 17. Elektrolüütide adsorptsioon Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Kuna praktilist tähtsust omavad elektrolüüdid vees, siis vaatleme vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end
pH vesinikioonide kontsentratsioon vesilahustes pH skaala- 7=neutraalne, <7=happeline, >7=aluseline Vee ionisatsioon- vesi ioniseerub vähesel määral, kui ioniseerudes moodustab hüdrooniumiooni H3O+ ja hüdroksüüliooni OH- , mille mõlema konts on 10 ^-7M. Tugevate elektrolüütide dissotsiatsioonil dissotseerub aine peaaegu täielikult ioonideks. Nõrkade elektrolüütide puhul dissotseerub aine väga vähesel määral. Puhverlahusteks nimetatakse vesilahuseid, mille koostise muutudes tema mingi parameeter säilitab püsiva väärtuse, näiteks puhvri pH väärtus ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel. Enamus puhvreid koosneb nõrgast happest (prootoni doonor) ja tema soolast (prootoni aktseptor). Puhver- Happe-aluse konjugeeritud paar takistab pH muutumist lahuses, seega nimetatakse seda puhversüsteemiks. Ehk puhver tagab pH säilimise kindlal väärtusel lahusesse H+ või OHioonide lisamisel. II. AMINOHAPPED. PEPTIIDID
konsentratsioon 7.Mida tähendab lahustamine? -Tahke aine, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga). Andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse). 8.Mis vahe on keemilisel reaktsioonil ja lahustamisel? -Lahustamisel segad tahke, vedela või gaasilise aine lahustiga. Keemilisel reaktsioonil segad anorgaanilise aine happe või aluste vesilahusega. -Paljusid anorgaanilisi aineid (metalle, mineraale) saab viia lahusesse kasutades hapete või aluste vesilahuseid see on keemiline reaktsioon, mitte lahustamine. 9.Mis vahe on hüdrofiilsusel ja hüdrofoobsusel? Hüdrofiilsed, lahustuvad vees kergesti, moodustavad vesiniksidemeid. Hüdrofoobsed ei lahustu praktiliselt vees (õlid) 10.Mida näitab segamisreegel? -matemaatiline meetod aine hulkade arvutamiseks erinevate kontsentratsioonidega segude kokkupanemisel 11.Kuidas segamisreeglit kasutada lahuste lahjendamisel? -Lahuste lahjendamisel lahustiga ja 2 või enama kontsentratsiooniga lahuse
hästilahustuvaks. Absorptsiooni kasutataksegi eeskätt hästilahustuvate gaasiliste komponentide kõrvaldamisel. Ülaltoodud põhjusel on tehnoloogilise heitgaasi puhastamiseks niisugustest lisanditest nagu NH3, HCI ja HF, otstarbekaks absorbendiks vesi. SO2 ja Cl2 püüdmisel läheks aga veekulu väga suureks, kuna nende lahustuvus vees moodustab ainult mõni sajandik grammi 1 kg vee kohta. Seetõttu kasutatakse vee asemel mitmesuguseid keemiliste ainete vesilahuseid või suspensioone. Orgaaniliste ühendite absorbeerimiseks kasutatakse orgaanilisi vedelikke - diiselõli, etanoolamiin jt., mida on võimalik peale regenereerimist taas- ja korduvkasutada. Neeldunud komponendi võib absorbendist eraldada: - puhtalt või kontsentreeritult - vähelahustuva ühendi, nagu sademe või mudana - käsitleda saastunud absorbenti reoainena ja suunata see omakorda puhastusprotsessi.
5%, eelkõige alused ja happed. 69. Ostwaldi lahjendusseadus. Kui antud happe dissotsiatsiooniaste on a ja molaarne kontsentratsioon Ch (mol/dm3), siis happe dissotsiatsioonikonstant Kh: 71. Happed ja alused. pH. · Happed on ained, mis ioniseeruvad vees, andes vesinikioone: HCl ® H+ + Cl · Alused on ained, mis ioniseeruvad vees, andes hüdroksiidioone: NaOH ® Na+ + OH · Piiratud - käsitlevad vaid vesilahuseid. · Vastavalt hapete ja aluste protolüütilisele teooriale (alusepanija Bronsted, 1879... 1947) on happed ühendid, mis loovutavad prootoneid e. vesinikioone, alused aga ühendid, mis seovad prootoneid. Ph lahuste happelisis ja aluselisi omadusi väljendav vesinik eksponent. pH = -log [H+] 72. pH skaala. Oksooniumiioonid. Vesilahuses ei eksisteeri vabu H-, vaid on oksooniumimioonid H3O+. 73. Hüdrolüüs.
0005 .. 0.5 mkm) bakterid (0.3 .. 12 mkm) Pöördosmoos (lahusti liigub läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine väiksema kontsentratsiooni suunas): < ca 0.001 mkm HÜDROFOOBSUS VS HÜDROFIILSUS Hüdrofoobsus Hüdrofiilsus Kuidas toimib? Ei lahustu vees, laseb läbi orgaanilisi Laseb läbi nii vesilahuseid kui ka orgaanilisi solvente, kuid vesilahuseid üldiselt mitte. solvente Kui filter on niisutatud orgaanilise lahustiga (nt etanool), siis läheb ka vesilahus läbi. Sellised filtrid on eriti head gaaside filtreerimiseks Tüüpnäide PTFE (teflon) membraan Filterpaber, klaaskiudfilter Filterpaberid Eelised: Odav, kiire, suure mahtuvusega
· Madala I-ga metallilised elemendid moodustavad ioonilisi (aluselisi) oksiide, mis reageerivad veega ja annavad leelise. · Vahepealse I-ga elemendid moodustavad amfoteerseid oksiide, mis ei reageeri veega, kuid lahustuvad nii aluselistes kui happelistes lahustes. d-elementide oksiidide happelised omadused varieeruvad sõltuvalt metalli oksüdatsiooniastmest. · Paljude mittemetallide oksiidid on gaasilised. Enamik neist on Lewis'i happed ja moodustavad happelisi vesilahuseid, neid nimetatakse happeanhüdriidideks. 7. Vesinik: leidumine, lihtaine saamine, omadused ja kasutamine. · Lihtsaim võimalik aatom. · Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). · Universumis levinuim element (~89%). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Saamine : laboratoorselt Zn (s) + 2H+ (aq) = Zn2+ (aq) + H2 (g) Tööstuses CH4(g) + H2O(g) =Ni CO(g) + 3H2(g)
akaatsiavaigud, neist levinuim kummiaraabik. Seda tunti juba Vanas-Egiptuses. Kummiaraabik koosneb kaltsiumi, magneesiumi või kaaliumi sooladest, orgaanilisest happest. Kummiaraabiku makromolekulidel on molekulmass 250 000 ja 300 000 vahel. Kumm lahustub aeglaselt kuid täielikult kaks korda sellest suuremas vee koguses. Kummiaraabik on suurepärane kaitsev materjal ja seetõttu kasutatakse seda tihti emulsioonide ja dispersioonide stabilisaatorina ja paksendav aine. Kummi vesilahuseid on kasutatud sideainena vesivärvides ja guassides ning paberi ja kartongi korral kasutatakse seda liimina. Seda kummi kasutatakse ka ümbrikutel ja markidel. Tabel 1. Tähtsamate sideainete jaotus keemilise koostise põhjal Looduslikud orgaanilised sideained Vahad Kuivavad õlid Vaigud Loomne liim Taimne liim (proteiin) (süsivesikud)
ATP ja Ca juuresolekul müosiini pead pöörduvad, lükates aktiini filamendid sarkomeeri keskossa. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Täiskasvanul inimesel 60% kehamassist vesi,sellest: 1)2/3intratsellulaarne vedelik:Na 12,K 150,Ca 0,0001,Cl 4,valke palju,pH 7,0-7,2 2)1/3ekstratsellulaarne vedelik:Na 145,K4,5,Ca 2,5,Cl 103,valke vähe pH 7,4: a)4/5 koevedelik b)1/5 vereplasma Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid,igal pool vees lahustunud ained,pole nö puhast vett. Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel.Rakkude sees on membraaniga ümbritsetud kompartmendid,mille keemiline koostis võib tsütosoolist erineda. *Vedelikuruumide vahel: a)Bioloogilised membraanid valikuliselt läbilaskvad,osmoos tähtis protsess mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarne vedelikuruumi vahel.
Nad esinevad reeglina koos klorfülliga, kuid nende sisaldus on viimasest tunduvalt väiksem. Nad on lahustumatud orgaanilistes lahustes, kuid pärast purustamist ja autolüüsi lahustuvad vees. Nad ei sisalda mingisugust metalli, neil iseloomulik tihe side valkudega. Nende neelamisspektri maksimum langeb spektri rohelisse ja kollasesse ossa. Antotsüaanid Need pigmendid on koondunud rakumahlas ja annavad tõelisi vesilahuseid. Nendega seotud mõnede taimede pruunid, punased, lillad jt toonid, eriti sügisel. 5. Pigmentide tekkimine taimedes. Valguse puudumisel sünteesitakse kõrgemates taimedes klorofüllile lähedane ühend, mis muutub klorofülliks valguse käes, seda nim protoklorofülliks. Protoklorofülli biosüntees pole sõltuv valgusest, valgus on tingimata vajalik ainult protoklorofülli muutmisel klorofülliks. Ainult mõningatel okaspuudel ja rohevetikatel toimub klorofülli süntees ka pimedas.
ATP ja Ca juuresolekul müosiini pead pöörduvad, lükates aktiini filamendid sarkomeeri keskossa. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Täiskasvanul inimesel 60% kehamassist vesi,sellest: 1)2/3intratsellulaarne vedelik:Na 12,K 150,Ca 0,0001,Cl 4,valke palju,pH 7,0-7,2 2)1/3ekstratsellulaarne vedelik:Na 145,K4,5,Ca 2,5,Cl 103,valke vähe pH 7,4: a)4/5 koevedelik b)1/5 vereplasma Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid,igal pool vees lahustunud ained,pole nö puhast vett. Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel.Rakkude sees on membraaniga ümbritsetud kompartmendid,mille keemiline koostis võib tsütosoolist erineda. *Vedelikuruumide vahel: a)Bioloogilised membraanid valikuliselt läbilaskvad,osmoos tähtis protsess mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarne vedelikuruumi vahel.
happelisest fosforist, mangaanist ja töödeldakse 95-98 C juures 30 min kuni 3 tundi, olenevalt terase margist, preparaadi kvaliteedist ja muudest faktoritest. Töötlemise aja lõpp määratakse gaaside eraldumisega vannist. Pinnad õlitatakse. Saadud kate on heaks aluseks värvidele ja lakkidele. 38. Roostevaba terase kasutamine armatuurina. 39. Oksüdeerumismeetod metallide kaitseks. Detaili pinnale tekitatakse kunstlikult Fe3O4 kaitsekiht. Lennunduses kasutatakse selleks vesilahuseid, mis sisaldavad leelist NaOH ja lämmastikhappelist naatriumi NaNO2. Peale oksüdeerimist ja loputamist detailid passiveeritakse 20% seebivees.Terasdetailid omavad ühtlast musta värvi, malmdetailid kuldkollasest helepruunini. Kaitsekiht on katoodiks. Purunemise korral anood puruneb, tekivad roostetäpid. Oksüdeeritakse kolvirõngaid, malmpukse, klappe, vedrusid ja teisi lennuki mootorite siseseid detaile,mis on otseselt kaitstud väliskeskkonna eest
Fenoolftaleiin happelises värvustu, aluselises lilla Metüüloranz happelises punane, aluselises kollane Lakmus happelises punane, aluselises sinine pH määramine: · Indikaatorpaber mugav, täpsus +/- 0.5 ühikut · Ioonselektiivsed elektroodid täpsus +/- 0,01 ühikut Hüdrolüüs lahustunud soola ioonide reageerimine vee, vesinik- ja hüdroksiidioonidega. Moodustuvad raskestilahustuvad ühendid. · Tugeva aluse ja tugeva happe soolad: annavad neutraalseid vesilahuseid. Nt. NaCl, KNO, BaCl, MgCl, KI, KClO. Soolad kui tugevad elektrolüüdid on vesilahuses täielikult dissotsieerunud. · Tugeva aluse ja nõrga happe soolad: annavad aluselisi lahuseid. Nt. NaS, KCN, NaCO, CHCOONa. Reageerib nõrga happe anioon. · Nõrga aluse ja tugeva happe soolad: annavad happelisi lahuseid. Nt. FeCl, Al(SO), NHNO, SbCl. Reageerib nõrga happe katioon.
3) Leian adsorptsiooni suuruse max pinna maksimaalsel täitumisel. Selleks kasutan Langmuiri võrrandit: =max , mis on teisendatud kujul 4) Arvutatan molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 S0= 5) Arvutan adsorptsioonikihi paksuse lo, l0= 17. Elektrolüütide adsorptsioon. Mida suurem on tuum, seda väiksem on hüdratiseerunud kiht peal, seda suurem on tuuma adsorptsiooni võime. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni
Silelihast innerveerivad autonoomse NS närvikiud. Puuduvad tõelised närvi- lihase ühendused. Ülekandeaineks on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Südamelihases innerveerib müokardi autonoomne NS. Müokard kontraheerub automaatselt, impulss algab stimulaatorrakkudest. Impulss levib ilma ülekandeaineta ühest rakust teise. Repolarisatsiooniaeg on pikk. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid. Päritolult on nad näärmete sekreedid, filtraadid või ka mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid. Nende koosseisus on harilikult mitmed komponendid ehk teisiti oeldes ei leidu organismis kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. Inimese organismis on umbes 60% vett. Jaotuvad: 2/3 intratsellulaarne vedelik ja 1/3 ekstratsellulaarne vedelik. Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana
toimib puhvrina. pKa vastab sellisele keskkonna pH väärtusele, mille puhul nõrga happe ja konjugeeritud aluse kontsentratsioonid on võrdsed. Puhverlahuse pH on määratud happe (prootoni doonor) ja vastava konjugeeritud aluse [ ] (prootoni aktseptor) suhtega: = + Henderson-Hasselbalch'i võrrand. [ ] Puhverlahusteks nim vesilahuseid, mille koostise muutudes tema mingi parameeter säilitab püsiva väärtuse, näiteks puhvri pH väärtus ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel. Enamus puhvreid koosneb nõrgast happest ja tema soolast. Puhverlahused omavad puhverdusvõimet ainult ühe pH ühiku piires nende pKa ümbruses. Valkpuhvrid universaalsed veres ja koevedelikes Bikarbonaatpuhver esmatähtis veres Fosfaatpuhver põhiline uriini pH stabiliseerimisel
valuvaigistav ja reflektoorne toime, seetõttu vähendab ta põletiku ka sügavamates kudedes. Aerosool: saab nahka raviainega ühtlaselt katta, ei ole vaja mingit erilist hõõrumist. Pihustatakse kahjustatud pinnale. Plaaster: katab naha umbselt ja on seetõttu süva toimega. 22. Silma, kõrva ja ninna manustatavad ravimvormid. Silma-, kõrva- ja ninatilkade manustamise nõuded. Silma manustatavad ravimvormid: Vesilahused ja suspensiooni, tilgad. Vesilahuseid silmaveedena silmade loputamiseks ja salve. See on ravimi paikne manustamine silma limaskestale kusjuures peaks võimalikuks palju vältima ravimi imendumist. Kuna silma limaskest on inikeha üks õrnemaid, siis on silmaravimitele kehtestatud kõrgendatud nõudmised. Nad peavad olema steriilsed, piisaraveedelikuda isotoonilised, anumad, milles silmatilgad on, peavad olema läbipaistavad, vedelikupuhtus on iga hetk kontrollitav. Silmasalvi alus ei tohi olla silma ärritav. Ravimi
Nt SiO2 sisaldus segab, kui mõõdame SiO2 sisaldust silikaatses aines, aga tiitrimist ei sega. 20. Filtreerimine: jaotus pooride suuruste järgi. 50+ m: makrofiltreerimine: juuksed, karvad, pinnas 0.1-50 m: mikrofiltreerimine: valgud, bakterid, pärmseened alla 0.1 m: ultrafiltreerimine: poori suurust mõõdetakse enamasti daltonites, trüpsiin, gamma globuliin, viirused ca 0.001 m: pöördosmoos 21. Filtreerimine: erinevad filtrimaterjalid. Hüdrofiilne filtermaterjal laseb läbi nii vesilahuseid kui orgaanilisi solvente, nt filterpaber, klaaskiudfilter. Hüdrofoobne filtermaterjal laseb läbi orgaanilisi solvente, kuid vesilahuseid üldiselt mitte. Samas kui hüdrofoobset filtrit niisutada orgaanilise lahustiga, nt etanooliga, läheb sealt ka vesilahus läbi. Hüdrofoobsed filtrid on head gaaside filtreerimiseks, tüüpiline näide on PTFE (teflon) membraan. Paber: odav, kiire, suure mahtuvusega, samas ei ole alati piisavalt inertne, ei kannata väga
hästilahustuvaks. Absorptsiooni kasutataksegi eeskätt hästilahustuvate gaasiliste komponentide kõrvaldamisel. Ülaltoodud põhjusel on tehnoloogilise heitgaasi puhastamiseks niisugustest lisanditest nagu NH3, HCI ja HF, otstarbekaks absorbendiks vesi. SO2 ja Cl2 püüdmisel läheks aga veekulu väga suureks, kuna nende lahustuvus vees moodustab ainult mõni sajandik grammi 1 kg vee kohta. Seetõttu kasutatakse vee asemel mitmesuguseid keemiliste ainete vesilahuseid või suspensioone, nagu lubjapiima või lubjakivi suspensiooni SO2 eraldamisel, ammoniaakvett HF püüdmisel, viskoosseid õlisid aromaatsete süsivesinike püüdmisel jne. Orgaaniliste ühendite absorbeerimiseks kasutatakse orgaanilisi vedelikke - diiselõli, etanoolamiin jt., mida on võimalik peale regenereerimist taas- ja korduvkasutada. Neeldunud komponendi võib absorbendist eraldada: - puhtalt või kontsentreeritult - vähelahustuva ühendi, nagu sademe või mudana
Väsimuse põhjused võivad olla erinevad: lihases kuhjunud ainevahetuse produktid (piimhape), vähenenud energiarikaste ainete (glükogeeni) hulk ja halveneb hapnikuga varustamine. KEHAVEDELIKUD 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Ekstratsellulaarne ja intratsellulaarne vedelik. Ööpäevane vedeliku tasakaal. Akvaporiinid. Kehavedelikud kujutavad endast väga erinevatest komponentidest koosnevaid vesilahuseid. Kehavedeliku on päritolult näärmete sekreedid, mis sõltuvalt keemilisest koostisest täidavad mitmesuguseid ülesandeid. Organismi veri on kahes suures vedelikuruumis. Suurem osa on rakusisene, väiksem rakuväline. Kehavedelikud jagunevad: ekstratsellulaarne(27%) koevedelik, intratsellulaarne, transtsellulaarne(1,5%), plasma, tiheda sidekoe, luu ja rakusisene(33%) vesi. Kokku 60% kehakaalust. Ainete tsirkulatsioon Vedelikuruumise sees – difusioon
K a Nõrk elektrolüüt a<<1, siis K= a2c c 249 Happed ja alused S. Arrhenius 1887: Happed on ained, mis ioniseeruvad vees, andes vesinikioone: HCl H+ + Cl Alused on ained, mis ioniseeruvad vees, andes hüdroksiidioone: NaOH Na+ + OH Piiratud - käsitlevad vaid vesilahuseid. 250 Vee dissotsatsioon - lihtsalt Destilleeritud vesi on äärmiselt nõrk elektrolüüt 560 miljoni vee molekuli kohta dissotseerub üks vee molekul: H2O H+ + OH-. Ehk 10 000 000 liitri vee kohta tuleb 1 gramm H+ ja 17 grammi OH-. Vesi dissotsseerub üheaegselt kui hape ja kui alus tal on nii happelised kui ka aluselised omadused: vesi on neutraalne. Seega on vees:
annaabi.ee 
