Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrolüüdid (1)

1 HALB
Punktid
Elektrolüüdid 1. Mõisted: · Elektrolüüdid ­ ained, mis lahuses või sulatatud olekus juhivad elektrit. Tekitavad lahusesse ioone. · Mitteelektrolüüdid ­ ained, mis elektrit ei juhi. · Elektrolüütiline dissotsiatsioon ­ elektrolüütide lahustumisega kaasnev aine osaline või täielik lahustumine ioonideks. · Tugevad elektrolüüdid ­ kõik ioonilised ained, nende lahused sisaldavad ainult ioone ja neis ei ole elektrolüüdi molekule, nad dissotseeruvad lahustumisel täielikult.Need on soolad , leelis- ja leelismuldmetallide hüdrooksiidid, anorgaanilised happed .' · Nõrgad elektrolüüdid ­ need on osaliselt dissotseerunud, dissotsatsiooni määr on väiksem kui 5%, eelkõige alused ja happed. · Hüdraatunud ioonid ­ vee molekulidega ümbritsetud ioonid, nende tekkimisel vabaneb energia. · Hüdraatkate ­ ioone ümbritsev vee molekulidest koosnev kate. · Astmeline dissotsatsioon ­ elektrolüütide järkjärguline dissotsatsioon, iseloomulik mitmeprootonilistele hapetele, mitme OH rühmaga alustele ja vesiniksooladele. Hapete astmeline dissotsatsioon näitab, milliseid soolasid võib hape moodustada. · Dissotsatsiooni määr ­ näitab kui suur osa lahustunud aine molekulidest on dissotseerunud ioonideks. Nõrkades elektrolüütides on see 0-3%, keskmise tugevusega elektrolüütides 3-30% ja tugevates elektrolüütides üle 30%. Nõrkade hapete puhul dissotsatsiooni määr sõltub konsentratsioonist, lahuse lahjendamisel dissotsatsiooni määr suureneb. Temperatuuri tõstmisel dissotsatsioon suureneb.
2.Ioonvõrrandid: 3 tingimust, kas tekib sade, vesi või gaasiline aine.
3. Tugevad elektrolüüdid: Happed: HI, HBr, HCl, HNO3 , H2SO4 Alused: LiOH, NaOH , KOH, Ba(OH)2, Sr(OH)2
4. Nõrgad elektrolüüdid: Happed: HNO2, H2F2, HCOOH, CH3COOH , HCIO, HCN, H2S, H2CO3 Alused: Zn(OH)2, Mg(OH)2, Fe(OH)3, C2H5NH2, NH3·H20
5. Neutralisatsioonireaktsioon: Happe ja aluse vahelised reaktsioonid, tekivad sool ja vesi. 1. Tugeva happe ja tugeva aluse vaheline reaktsioon ­ kulgeb täiesti lõpuni. 2. Nõrk aluse ja tugev hape ­ kulgeb praktiliselt lõpuni. NH3·H20 + H+(/) => NH4+(/) + H2O 3. Nõrk hape ja nõrk alus ­ toimub vaid osaliselt
6. Soolade hüdrolüüs: · Soolade keemiline reaktsioon veega. · Nõrga happe ja tugeva aluse soolad annavad aluseliste omadustega vesilahuseid. · Tugevast happest ja nõrgast alusest saadud soolade vesilahustel on happelised omadused. · Tugeva happe ja tugeva aluse soolad ei hüdrolüüsu.
Elektrolüüdid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ergoraig Õppematerjali autor
hea

Sarnased õppematerjalid

Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid
8
docx

Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid

ELEKTROLÜÜTIDE KASUTUSALAD TÄNAPÄEVA ELUS Laurene Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 Sisukord 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid 2. Elektrolüütide tugevus 3. Dissotsiatsioonivõrrandid 4. Dissotsiatsioonimäär 5. Vesinikeksponent 6. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes 7. Soolade hüdrolüüs ELEKTROLÜÜDID ja MITTEELEKTROLÜÜDID Mis on elektrolüüt ja mitteelektrolüüt? · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine (paljud orgaanilised ained, lihtained,

Elektrokeemia
ELEKTROLÜÜDID
22
docx

ELEKTROLÜÜDID

Elektrolüüdid – keemilised ühendid, millel on kalduvus laguneda vees/mõnes teises lahustis ioonideks. [ioonid – laenguga osakesed > katioonid +; anioonid –] Elektrolüütiline dissotsiatsioon – aine jagunemine lahusti polaarsete molekulide toimel. elektrolüütiline dissotsatsioon on lahuses seda tugevam, mida polaarsem on lahusti. Dissotsatsioon(iaste/määr) α – palju molekulidest on ära dissotseerunud. tugevad elektrolüüdid α=1; nõrgad elektrolüüdid 0<α<<1; mitteelektrolüüdid α=0. Oswaldi lahjendusseadus – lahuse lahjendamisel nõrga elektrolüüdi dissotsatsionimäär α suureneb; lõpmatul lahjendamisel saab võrdseks 1-ga. Dissotsatsioonivõrrand nõrga elektrolüüdi dissotsatsioon on pöördreaktsioon (kahtepidi nooleke) astmeline: mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. I aste H2CO3 ⇋ HCO3- + H+ | I aste Ba(OH)2→BaOH+ + OH-

Keemia
Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid
4
doc

Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid

Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke soola sulatamisel või soola lahustamisel vees. Ioonide olemasolu ja nende suunaline liikumine elektriväljas annabki ainele või lahusele elektrijuhtivuse. Seega saab elektrijuhtivuse kaudu kindlaks määrata, kas antud aine on elektrolüüt või mitte. Elektrolüütideks võivad olla need ained, mis sisaldavad tugevalt polaarseid kovalentseid või ioonilisi sidemeid. Keemilise sideme iseloomu järgi jaotatakse elektrolüüdid: a) Ioonilised elektrolüüdid ­ nendeks on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid. Näiteks: NaCl, NaOH, Ba(OH)2. b) Polaarsed kovalentsed ehk molekulaarsed elektrolüüdid ­ nendeks on happed ja paljud hüdroksiidid. Näiteks: HCl, Mg(OH)2, H3PO4 Sõltuvalt sellest, kui suurel määral aine ioonideks laguneb, jaotatakse elektrolüüdid: 1) Tugevad elektrolüüdid ­ on ained, mis lagunevad (dissotseeruvad) täielikult ioonideks ja seetõttu on lahuses ainult ioonid

rekursiooni- ja keerukusteooria
ELEKTROLÜÜDID JA MITTEELEKTROLÜÜDID
4
doc

ELEKTROLÜÜDID JA MITTEELEKTROLÜÜDID

Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke soola sulatamisel või soola lahustamisel vees. Ioonide olemasolu ja nende suunaline liikumine elektriväljas annabki ainele või lahusele elektrijuhtivuse. Seega saab elektrijuhtivuse kaudu kindlaks määrata, kas antud aine on elektrolüüt või mitte. Elektrolüütideks võivad olla need ained, mis sisaldavad tugevalt polaarseid kovalentseid või ioonilisi sidemeid. Keemilise sideme iseloomu järgi jaotatakse elektrolüüdid: a) Ioonilised elektrolüüdid ­ nendeks on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid. Näiteks: NaCl, NaOH, Ba(OH)2. b) Polaarsed kovalentsed ehk molekulaarsed elektrolüüdid ­ nendeks on happed ja paljud hüdroksiidid. Näiteks: HCl, Mg(OH)2, H3PO4 Sõltuvalt sellest, kui suurel määral aine ioonideks laguneb, jaotatakse elektrolüüdid: 1) Tugevad elektrolüüdid ­ on ained, mis lagunevad (dissotseeruvad) täielikult ioonideks ja seetõttu on lahuses ainult ioonid

Keemia
Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid
2
rtf

Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid

Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid. Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ja tänu sellele ta juhib sulatatud olekus või vesilahuses elektrivoolu. Elektrolüüdid sisaldavad ioone juba tahkes olekus või moodustavad neid lahustumise protsessis. Tahkes olekus ei juhi elektrolüüdid elektrivoolu, sest tugeva ioonilise sideme tõttu ei suuda ioonid kritallvõrest väljuda. Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke aine soola sulatamisel või selle lahustamisel vees. Seega elektrijuhtivuse kaudu saabki kindlaks määrata, kas aine on elektrolüüt või mitte. -Keemilise sideme isloomu järgi jaotus: 1) Ioonilised elektrolüüdid. Esindajad: kõik soolad, tugevad alused(leelised). Nt. NaCl(keedusool), LiOH.

Keemia
Elektrolüüdid
5
docx

Elektrolüüdid

ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid ­ hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ­ ioone); 2) mitteelektrolüüdid ­ destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone

Üldkeemia
Anorgaaniline keemia II-Elektrolüüdid Kordamine
3
doc

Anorgaaniline keemia II: Elektrolüüdid Kordamine

Keemia KT Elektrolüüdid ­ ained, mis jagunevad lahustumisel ioonideks Elektrolüütiline dissotsiatsioon ­ lahustumisel kaasnev aine jagunemine ioonideks, toimub nende vastastiktoime tõttu polaarsete vee molekulidega Hüdraatumine e. hüdratsioon ­ lahustunud aine osakeste seostumine vee molekuliga Ioonsed ained ­ (leelised ja soolad) tugevad elektrolüüdid Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1l e 1dm3 lahuses. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon - happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline (H jaguneb mitu korda) Soola hüdrolüüs ­ neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, milles sool reageerib veega, moodustades nõrga happe või nõrga aluse

Anorgaaniline keemia ii
Aine dissotsiatsioon
1
doc

Aine dissotsiatsioon

Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon vesilahuses on pöörduv reaktsioon. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon on happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Mitmeprootoniliste hapete (nt H3PO4) elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline. Soolade hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördrektsioon, milles nõrgast happest või alusest moodustunud sool reageerib veega. Elektrolüüdid omavahel ei reageeri.! Lahuste happelisust või aluselisust iseloomustatakse pH-skaala abil. pH=7 lahus on neutraalne, pH<7 lahus on happeline, vesinikioonide sisaldus on suurem, kui hüdroksiidioonide kontsentratsioon; pH>7 lahus on aluseline, hüdroksiidioonide kontsentratsioon on suurem kui vesinikioonide oma. Molaarse kontsentratsiooni arvutamise valem on c=n/v ühik on 1 mol/dm3 . reaktsioon läheb lõpuni, kui üks saadustest on a) vesi b) vesinik c) üks saadus sadeneb

Keemia




Kommentaarid (1)

spyker profiilipilt
spyker: lahe
09:45 08-04-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun