Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vesi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vanusest, imikutel, rasvkoe, hulgaga, teadaolevas, lahustis, vabaneda, jääkainetest, toitude, veesisaldus, kurgis, juustustasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Süües iga päev midagi igalt korruselt ning varieerides toite ka toidugrupi siseselt, saab organism kätte kõik vajalikud toitained. Seda nimetataksegi mitmekesiseks toitumiseks. Kindlasti tuleb jälgida ka seda, et süüakse vastavalt vajadusele ehk nii palju, kui organism kulutab. Mõõdukas tuleks olla suhkru-, rasva- ja soolarikaste toitude tarbimisega. Energia ja toitainete vajadused. Energia on meie organismile vajalik elutegevuse tagamiseseks. Põhiainevahetuseks
põllumajanduses joomiseks ja toidu valmistamiseks hügieentoiminguteks soojuskandjana erinevates seadmetes tule kustutamisel kõikides tööstusharudes Veevajadus sõltub: Vanusest vanemad inimesed vajavad rohkem vett kui lapsed Tervislikust seisundist haigused põhjustavad veekaotust, veevajadus suurem Kehalisest aktiivsusest higistamise tõttu suureneb veevajadus Ilmastikust kuumal suvepäeval, soojades maades vajab inimene higistamise tõttu rohkem vett Toitude veesisaldus Köögiviljades on keskmiselt 93% mahlades ja piimas 89% puuviljades 86% lihas 68% leivas, juustus, võis, jahus, pähklites alla 50% Vee hulk kehas Imikutel 75% Noorukitel 65% Täiskasvanutel 60% Eakatel inimestel 55% Suure rasvumise korral u.40% Mida veel võiks teada vee kohta Puhas vesi ja mineraalvesi ei anna energiat Rohke ja kestev ülemäärane vee tarbimine koormab südant ja neerusid Higistamise korral on nõrgalt soolakas vesi ideaalne jook, mis taastab ka
Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Vesi Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest – higi ja uriiniga väljuvad kehast paljud jääkained, vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid. Samuti on vesi abiks hingamisel. Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist. Janu tekib inimesel reeglina siis, kui kui organism ei saa piisavalt vett, vedelikukadu on suur või kui toiduga on organism saanud liiga palju
põhiainevahetusega ja tegevusteks kuluv ainevahetuse summa. (Toitumisõpetuse õppematerjal) Keha kasutab põhiainevahetuseks vajaminevat energiat kehatemperatuuri säilitamiseks, südametööks ja hingamiseks ning teisteks eluvajalikeks funktsioonideks. Energiat kulub ka toidu seedimiseks ja omastamiseks, mis on tarvilik kasvamiseks, kudede uuendamiseks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks. Energiavajadus oleneb mitmest asjaolust: soost, vanusest, organismi ainevahetuse iseärasusest ja situatsioonist ning füüsilisest aktiivsusest. (Portaal Toitumine. Energia ja toitainete vajadused) 1.2 Organismi varustamine ehitusmaterjaliga Organismi põhiliseks ehitusmaterjaliks on valgud. Tänu neile sünteesitakse ja lagundatakse erinevaid aineid. Keha areneb füüsiliselt ja toimib normaalselt kui valgud on balanssis. Spordiga mitte tegelev inimene vajab päevas 0,8-1,0 grammi valke kilogrammi kohta
lastel on veevajadus umbes 75-100 ml/kg kehamassi kohta ehk umbes kaks korda suurem kui täiskasvanul. Vett saadakse joogiga ning toiduga, eriti puu- ja köögiviljadest. Orienteeruvalt on kogu päevane veevajadus: 3-6-aastastel 1300 1700 ml 7-10-aastastel 1900 2200 ml 11-14-aastastel 1900 - 2600 ml 15-18-aastastel 2300 ml tüdrukutel ja 3300 ml poistel. Joodava veena peaks organism seda saama olenevalt vanusest ja päevasest energiavajadusest keskmiselt 1 ml/kcal kohta. 1.5.Vitamiinid Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid sisalduvad ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sh ainevahetusprotsesse. Samuti tõstavad vitamiinid organismi kaitsevõimet. Normaalseks arenemiseks ja elutegevuseks vajavad lapsed kindlasti iga päev eale vastavas koguses vitamiine
VASTSELIINA GÜMNAASIUM Kristjan Nedo TOIDU- JA TOITAINED Referaat Juhendaja: Merike Mändmets Vastseliina 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks toidu- ja toitained, kuna tahtsin saada täpsemat informatsiooni nende kohta ning rohkem teada saada nende erinevuste kohta ning ka nende kahjulikkuse ja kasulikkuse kohta. Töö eesmärgiks on teada saada mis on toitained, mis on toiduained. Lisaks nende sarnasused, erinevused, kasulikkus, kahjulikkus. Kuidas jaotuvad toitained ja toiduained, nende väiksemad osad. Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valguta
Laste, eriti aga imikute veevajadus on väga suur. Nii vajavad imikud ööpäevas vett 120...170 ml/kg, 4...6 aastaste laste veenõudlus on aga umbes 75...100 ml/kg. Imikute ja laste suhteliselt suur veenõudlus on seletatav nii nende endi veerohkusega kui ka vee suurema liikuvusega nende organismis. Vee ainevahetuse kohta kehtib kaks lihtsat reeglit. Esiteks, mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. Kolmandal arengukuul on inimese embrüo veesisaldus 90...92%, vastsündinu organismis on vett 75...80% ning mida rohkem organism vananeb, seda väiksemaks veesisaldus muutub. Teiseks, mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimub ka kogu ainevahetus. Veevaegus ongi üks põhjus, miks vanurite ainevahetus on väikelastega võrreldes tunduvalt aeglasem. Meie organismis jaotub vesi kudede ja organite vahel erinevalt. Esiteks, inimorganismi põhilised veehoidlad on lihased ja nahk.
Fütotoitained Fütotoitainete saamist puu- ja köögiviljadest saab suurendada: ·hoides puu- ja köögiviljad nähtaval, et sul seisaks meeles neid süüa, ·juues karastusjookide asemel mahla, ·lisades tükeldatud puuvilju müslile, pudrule, piimakokteilile, pannkookidele, muffinitele, kookidele, ·kasutades puu- ja köögivilju vahenäksimistena, ·kasutades maiustuste asemel kuivatatud puuvilju ja marju, ·asendades toitude maitsestamisel soola värskete maitsetaimedega, näiteks murulaugu, tüümiani või küüslauguga. Tabel 1. Fütotoitainete erinevus põhi- ja mikrotoitainetest Toitained (valgud, rasvad, süsivesikud, Fütotoitained vitamiinid, mineraalained) Eluks asendamatud. Pole eluks esmavajalikud. Ei anna energiat. Ilma nendeta tekivad defitsiidi tunnused, Ei enneta defitsiidist tulenevaid haigusi, kuid nad aitavad toetada tervist läbi kroonilistesse
vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,3kcal) 1g etanooli 29,7 kJ(2,95kcal) Päevasest energiatarbest tuleks 55-60% katta süsivesikud, 25-30% lipiidid, 10-15% valgud. Organismi energiavajadus sõltub: vanusest, soost, füüsilisest aktiivsusest. PAV põhiainevahetuseks kuluv energia on see minimaalne energiahulk, mis kulub rahulolekus kehal toimetulekuks. Valkude tähtsus toitumisel. Täisväärtusliku valgu mõiste. Põhilised valguallikad ja nende valik. Valkude ehk proteiinidega on seotud kõik organismi elutähtsad protsessid (struktuuride loomine- valgud on rakkude ja
vaid vabaneb organismis kehavalkude hüdrolüüsil. Valkude funktsioonid organismis: · struktuurne; · biokatalüütiline (ensüümid ja fermendid); · regulatoorne roll (hormoonid); · kontraktiivne; · retseptoorne (info vahendamine); · energeetiline; · transportfunktsioon; · varufunktsioon; · kaitsefunktsioon. Pikaajaline valguvaene dieet nõrgendab immuunsust, põhjustab väsimust, kahvatust, nahaaluse rasvkoe vähenemist. Kasutades ainult taimetoitu, tuleb asendamatute aminohapete normi oma toidus suurendada, et tagada elutähtsate valkude biosünteesi. Soovitused valgu tarbimiseks Valkude kogus toidus peab tagama lämmastiku tasakaalu organismis. Hea aminohappelise koostisega valgud: liha-, kala-, piima- ja munavalk. Paljudes taimsetes valkudes vähe mõnda asendamatut aminohapet - seda saab kompenseerida, kombineerides omavahel taimseid ja loomseid valke.
Mida suurem on keha pindala, seda suurem on soojushulk, mida organism selle kaudu ümbritsevasse keskkonda kaotab. Järelikult on suurem ka energiahulk, mis on vajalik normaalse kehatemperatuuri säilitamiseks. Seega- mida suurem ja raskem on inimene, seda kõrgem on reeglina tema AV põhikäive; *vanusest - kõrge lapseeas ja kiire kasvu perioodil, langus ilmneb alates 40- ndatest, *soost naistel 10% madalam kui meestel, *keha koostisest - naistel on suurem rasvkoe hulk ja see kude on vähemaktiivne võrreldes lihasega. Samast asjaolust tulenevalt on erinev ka samast soost, võrdse kehakaaluga, kuis erineva kehakoostisega inimeste AV põhikäive. 2. Toidu termiline efekt on toidu seedimise ja omastamisega seonduv energiakulu. 10% üldisest energiakulust, ilmneb 15-30 minutit pärast söömist, suurim efekt valgurikkal toidul. 3. Kehaline aktiivsus 20% üldisest energiakulust tavalisel inimesel, väga individuaalne
Lipiidid 1 Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid. Neutraalrasvad ehk rasvad moodustavad vaid ühe osa lipiididest. Neid nimetatakse triglütseriidideks, mis koosnevad kolmest rasvhappe molekulist ja glütseroolist. Lipiidid koosnevad kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Lipiide leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub eelkõige kehaehitustüübist, soost ja vanusest. Täiskasvanu kehas on keskmiselt 15% rasva, millest enamik paikneb rasvkoes. Rasvkoe sisaldus naiste organismis on veidi (5 10%) kõrgem kui meestel. Lipiidid 2 Rasvhapped võivad olla: Küllastunud ilma kaksiksidemeta (palmitiinhape, palmithape) Monoküllastumata ühe kaksiksidemega (oleiinhape ehk olehape) Poluküllastumata mitme kaksiksidemega (linoolhape, linoleenhape) Lipiidid 3 Küllastamata rasvhapped jagunevad vastavalt
proportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-80 g päevas (annab energiat 200-360 kcal), toidurasvade vajadus 60-70 g (energiat 540600 kcal) ning süsivesikute vajadus 270-300 g (1100-1200 kcal). Need arvud orienteeruvad, kuna individuaalne päevane energiavajadus sõltub lisaks kehalisele aktviisusele ka vanusest, soost, organismi üldseisundist, samuti rasedusest ja imetamisest. Eelkõige on oluline silmas pidada just erinevate toitainete omavahelist vahekorda. Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks, aju ja närvisüsteemi tööks. Nad seeditakse kiiresti ja annavad 4 kilokalorit 1 g kohta. Kui toidus on soovitatust rohkem süsivesikuid ning kulutamine on vähene, siis nad muutuvad kehas rasvaks. See on oluline ohumärk liigse maiustamise ning rohke tärkliserikka toidu söömise korral.
kätele langev 20-30 minutiline päikesekiirgus tagab nahas päevast vajadust praktiliselt rahuldava kaltsiferooli koguse. Defitsiit võib aga tekkida kroonilise alkoholismi korral, ainult taimse toidu kestval tarbimisel, peensoole haiguste korral ja mõningate ravimite tarbimisel. Nt kortikosteroidid stimuleerivad vitamiin D konversiooni inaktiivseteks metaboliitideks, mistõttu nende kestev tarbimine põhjustab luude demineralisatsiooni. Vitamiin D kestev defitsiit imikutel ja väikelastel põhjustab rahhiiti ja sellega kaasuvat lihaste hüpotooniat. Rahhiiti iseloomustab luude pehmenemine ja kerge murdumine, kuna luudest on eemaldatud rohkesti kaltsiumi. Kaltsiumi eemaldamise luudest tingib tõusnud PTH tase, sest organismil on vaja säilitada vereplasma kaltsiumisisaldust. Kuna vitamiin D efekt kaltsiumi metabolismile realiseerub mitmete toimekohtade kaudu, võivad rahhiiti tingida erinevad põhjused, nt: vitamiin D kestev puudumine toidus
minutiline päikesekiirgus tagab nahas päevast vajadust praktiliselt rahuldava kaltsiferooli koguse. Defitsiit võib aga tekkida kroonilise alkoholismi korral, ainult taimse toidu kestval tarbimisel, peensoole haiguste korral ja mõningate ravimite tarbimisel. Nt kortikosteroidid stimuleerivad vitamiin D konversiooni inaktiivseteks metaboliitideks, mistõttu nende kestev tarbimine põhjustab luude demineralisatsiooni. Vitamiin D kestev defitsiit imikutel ja väikelastel põhjustab rahhiiti ja sellega kaasuvat lihaste hüpotooniat. Rahhiiti iseloomustab luude pehmenemine ja kerge murdumine, kuna luudest on eemaldatud rohkesti kaltsiumi. Kaltsiumi eemaldamise luudest tingib tõusnud PTH tase, sest organismil on vaja säilitada vereplasma kaltsiumisisaldust. Kuna vitamiin D efekt kaltsiumi metabolismile realiseerub mitmete toimekohtade kaudu, võivad rahhiiti tingida erinevad põhjused, nt: vitamiin D kestev puudumine toidus
bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse. Inimkonna ajaloo vältel on söödava toidu valik ja koostis oluliselt muutunud. Enamik toiduaineid, mida sööme, on looduslikud - kas taimsed või loomsed. Süüa võime neid töötlemata ehk toortoiduna või töödeldult. Esmavajalikke toiduaineid peame sööma igapäevaselt. Esmavajalike toiduainete kogus ja vahekord menüüs oleneb vanusest, soost ja üldisest energiakulust. ning alati on tervise seisukohalt kasulik teada, millest põhilised toiduained koosnevad ja kuidas nad meie tervisTOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis.
87-89% köögiviljad 75-90% VESI INIMORGANISMIS Elutegevuseks on vesi vältimatu. Toiduta elab inimene nädalaid, aga veeta vaid päevi. Päevane veevajadus (umbes 2,5 liitrit) kaetakse joogivee ja toiduainete koostisosadesse kuuluva veega. Inimkeha massist moodustab vesi umbes 60%. Kusjuures eluea vältel organismi veesisaldus väheneb 97%(imik) kuni 45-50%(rauk). Vee sisaldus kehas: · loode 97% · vastsündinu 75% 2 · 10-aastane tüdruk 55% · 10-aastane poiss 60% · 30-aastane naine 50% · 30-aastane mees 40% · 50-aastane naine 45% · 50-aastane mees 55% · 70-aastane naine 45% · 70-aastane mees 52% Meile omane veebilanss
Uuringud tellis USA National Cancer Institute, aga tulemused vaikiti maha. Pole olemas uurimust, mis suudaks tõestada, et fluor hoiab kaariest ära. Et fluor kaitseb kaariese eest, on niisiis suur müüt. NAATRIUM (Na) Naatrium on rakuvälise vedeliku põhikatioon, osmootse rõhu regulaator neis lahustes, on vee hulga reguleerija kudedes, vererõhu mõjutaja, vajalik happe-tasakaalu säilitamisel organismis ning oluline närviimpulsside edasikandmisel. Ühekordne suurem naatriumikogus võib imikutel põhjustada surma, mis on põhjustatud nende (veel mitte täielikult väljakujunenud) neerude ebapiisavast naatriumi eritamise võimest. Tervele inimesele ei ole naatrium toksiline, kuna selle liig eritatakse uriiniga. Samas aga tõstab väga suurte naatriumikoguste väljutamine vererõhku. Kuna inimesed tavaliselt aga kalduvad tarbima enam naatriumi (põhiliselt soolana) kui organismil tegelikult vaja on, siis on soovitatav tarbida vähema naatriumi(soola)sisaldusega toiduaineid.
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo kui ümbritsev temperatuur pole sobiv, siis peab organism keha jahutama või viimased varud sooja tootmisse panema – see kõik kulutab energiat seeditud toidust pärit molekulidest sünteesitakse uusi molekule, et ehitada üles uusi keharakke või parandada vigastusi. Energiatarve sõltub inimese vanusest, üldisest füüsilisest aktiivsusest, kehamassist ning pärilikkusest. Liigsed toiduained säilitatakse organismis rasvana. Kui organism saab toiduga vähem energiat, hakatakse lagundama varuaineid. Energiat saadakse põhiliselt toidu ja joogiga. N: keskmine inimene sööb aastaga 400 kg toitu ja joob 800 l vedelikku, tema kehakaal muutub kuni ±0,5 kg. Tugeva treeningu korral võib ainevahetus (AV) kiireneda kuni 15 korda. Samuti kiireneb AV pärast sööki, ~ 10-20%. Veel üheks AV
puudujääk? Millised on poiste ja tüdrukute toitumisharjumuste erinevused? Uurimustöös on analüüsiks kasutatud 14 seitsmenda klassi tüdruku ja 28 seitsmenda klassi poisi päevamenüüd. Inimeseõpetuse tunnis oli õpilaste ülesandeks sisestada interneti keskkonda www.ampser.ee enda ühe päeva tarbitav toit koos kogustega. Antud internetikeskkond võimaldab arvutada toidust saadavate toitainete hulka ning võrrelda seda päevas vajatava hulgaga. 1 TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIALUSED Tervisliku toitumise põhialused on mitmekesisus, tasakaalustatus, mõõdukus ja toitumine vastavalt vajadusele (Tervislik toitumine). 1.1 Mitmekesisus Mitmekesisus tähendab, et päevas tarbitavad toidud peavad olema erinevatest toidugruppidest teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha-kana-kala-muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Selle juures tuleb ka silmas pidada toidupüramiidi
+ õpetaja küsimused: 6) Kuidas aidata a) alajahtunud; b) ülekuumenenud inimest? Alajahtunud inimese abistamisel tuleb eelkõige vähendada tema soojakadu (nt anda tekk ümber, mitte visata lõkkesse). See võimaldab kehatemperatuuril järk-järgult normaalsele tasemele tagasi tõusta. 7) Higistamise kasulikkus või kahjulikkus. Kasulik: * aitab vajadusel keha jahutada, kuna higi aurustumisel neeldub suur hulk soojust; * on osa eritamisprotsessist osa jääkainetest eemaldatakse kehast higi kaudu. Kahjulik: * liigne higistamine võib põhjustada dehüdreerumist, mille tagajärjel muutub veri viskoosseks ega voola enam vabalt. Lisaks kaotab organism higistamise tagajärjel tähtsaid ioone kaaliumi, naatriumi ja kloriide, mida nimetatakse ka elektrolüütideks. Viimaste kadu võib kaasa tuua lihaskrambid ja oluliselt vähenenud suutlikkuse. Joonise 2.19 selgitus Organism üritab patogeene peatada mitmel moodusel. Esmalt üritab ta katete (nahk,
Toitainete energeetiline väärtus on järgmine: 1g süsivesikuid ja valke annavad 4 kcal. 1g lipiide aga 9 kcal. Ööpäevaseks erinevate toitainete vajaduseks loetakse järgmist protsentuaalset suhet: üldisest kaloraažist peaks valkudega olema saadud 10-13 %. Lipiididega peaks olema kaetud 25- 30% ja ülejäänu 55-60% süsivesikutega. Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, mida ta päeva jooksul rakendab, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus (siseelundite aju vereringe hoidmiseks). PAV on igal inimesel individuaalne ja sõltub tema kasvust, kaalust, soost ja vanusest. PAV-e normi saab iga inimene välja arvutada Harrys - Benedict’i tabelites (ÕIS’is olemas). Normaalseks peetakse H-B tabelites erinevust pluss-miinus 15%
210 g apelsinimahlast; 250 g karusmarjadest. 21 ( http://www.toitumine.ee/c-vitamiin/ ) C-vitamiin – aitab tugevdada immuunsust! Eriti soovitatav kasutada viiruste hooajal! 22 KOKKUVÕTE Lisan veel mõned tähtsad teadmised vitamiinide tarvitamise kohta. Vitamiinide vajadus sõltub peamiselt: soost, vanusest, organismi tervislikust seisundist, kehalisest aktiivsusest. Organismi jaoks pole mõningane, ajutine vitamiini(de)ga üledoseerimine terav probleem. Vesilahustuvate vitamiinide üledoseerimine toiduga ei ole võimalik, sest üleliigne transporditakse lihtsalt loomulikul teel organismist välja. Rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimise oht tekib rikastatud toidu või toidulisandite tarbimisel. Vitamiinide omastatavust takistavad: liigne kohvijoomine, alkoholi tarbimine,
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................
Südamehaigused, neeru- ja maksapuudulikkus on vesiravi korral vastunäidustatud. Vett on võimalik ravivahendina ravimiseks rakendada kodustest tingimustes. Külm vann on tõhus ravi inimese lihastoonuse ja vererõhu tõstja. Kuuma vanni peavad vältima nõrga südamega inimesed. Kuumad kui ka külmad vannid olgu lühiajalised, mitte üle 5min. Vee raviv toime alaku naha mõjutamisega, sest veega töötlemise tulemusel veresooned laienevad, suureneb organite verevarustus, nahk vabaneb jääkainetest ning südame tegevus on normis. Väga tõhus ja mõjukas on vesiravi lihasepingete lõdvestajana ja lihasvalude vastu. Ka mõne seedekulgla häire, kõhukinnisuse, ka soolte spasmide korral on vesiravi lausa asendamatu. See loob eeldused edaspidiseks ravimitega raviks. Vesiravikuur annab tulemusi neljaks, kuni kuueks kuuks. Lisaks vannidele kuulub vesiravi alla ka duss, mähised ja kompressid. Pool tundi vannis võrdub viie minutiga dusi all. Haigele liigesele mõjub hästi mähis
Neid aineid vajab inimene päevas kümnetes või sadades grammides. Need on vajalikud põhiliselt energia tootmiseks, kasvuks ja biostruktuuride ehitamiseks. ii Valkusid vajame me seetõttu, et need on unikaalsed ja asendamatud toitained meie kehas, mille pikaajalised varud meil puuduvad. Nende roll on varustada meie organismi aminohapetega. Konkreetse inimese valguvajadus, nagu ka muude toitainete vajadus, sõltub kehakaalust, soost, vanusest, aktiivsusest, lihasmassist ja muust. Inimese arenedes valguvajadus suureneb, kuna kehamass suureneb. Valguvajadus protsendina üldisest energiavajadusest on 10-15%. Liigne pidev valk toidus koormab maksa ja kiirendab organismi vananemist. Inimene peab oma toidus tarbima rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida organism ei suuda ise sünteesida. Rasv toitainena aitab üles ehitada rakke ja lahustab mitmeid vitamiine
Õiged rasvad, valgud, süsivesikud Vältida kiiresti imenduvate süsivesikute rohket kasutamist ühekorraga Süsivesikud peavad andma kalorite hulgast 50-55%, rasvad 30%, valgud 10-20% Valgurikkad toiduained peaksid olema võimalikult madala rasvasisaldusega Vältida rohket soola Kasuta rohkelt köögivilja Magus kombineerida valkude-rasvadega Päevane kalorihulk 1800-2000 kcal, olenevalt füüsilisest koormusest ja vanusest. Toidurühmad Toiduvaliku lihtsustamiseks on jagatud toiduained 6 rühma: 1.Köögiviljarühm sisaldavad palju kiudaineid ja seal leiduvad süsivesikud imenduvad aeglaselt. Kartul siia rühma ei kuulu, kuna sisaldab palju tärklist. Kuivatatud oad, herned ja mais sisaldavad rohkesti süsivesikuid neid võib süüa 25-30g korraga. 2. Leivarühm (kartul, teravili). Toiduvalikut hõlbustab leivaühiku süsteem (LÜ)=10-12 g süsivesikuid. Nt.
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). Toidu lisaainei
(keedetud ja purustatud nt oblikapupp või kooreta keedetud vutimuna), hapukoor, hapukurk, kapparid, oliivid, riivitud juust, idud, seened Laktoositalumatus Laktoositalumatuse põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos on disahhariid, mis peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks glükoosiks ja galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist satub laktoos laktaasi puudumisel jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora ta lagundab, tekitades gaase (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) ning happeid. Madala laktaasiaktiivsusega inimesed taluvad laktoosi erinevalt. Näiteks võib klaas piima põhjustada haigusnähtusid 5060% laktoosi mittetaluvatel inimestel. Kui aga juua piima koos toiduga, talub haige laktoosi paremini, kuna laktoosi imendumine on aeglasem. Sama kehtib ka
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. .....3 1 TERVISLIK TOITUMINE..................................................................................................4 2 TOITAINED......................................................................................................................... .5 2.1 Valgud................................................................................................................................... 5 2.2 Rasvad................................................................................................................................... 5 2.3 Süsivesikud........................................................................................................................... 5 2.4 Vitamiinid......................................................
Tänu suurele niiskuse sisaldusele ja kuumusele on aurusaun tõhus terviseparandaja selliste hädade korral nagu bronhiaalastma, bronhiit, ülemiste hingamisteede katarr, köha, häälekähedus, mitteakuutsed reumaatilised vaevused ning liigeste piiratud liikumine või liigesevalud. Tugiprotseduurina on aurusaun kasulik ka inimestele, kellel on unehäired, häiritud naha verevarustus, kuiv ja pragunenud nahk, lihaspinged ja tundlikkus äkiliste temperatuurimuutuste suhtes. Naha aurutamine aitab vabaneda igapäevastest pingetest, lõdvestuda ning taastuda. Parandab üldist kehalist ja vaimset heaolu ning aitab koguda uut jõudu. Niiske kuumus stimuleerib hästi nahaaluste veresoonte verevarustust ja puhastab intensiivselt nahka. Avanevad naha poorid, eemalduvad surnud naharakud ja mustus ning nahk muutub pehmeks, puhtaks ja siidiselt siledaks. Kuna inimese higi sisaldab rohkem toksilisi mürkaineid kui uriin, nimetatakse nahka sageli ka kolmandaks neeruks. Aurusaun on tõhus sest:
struktuuri mudeli, M. Calvini teooria CO2 redutseerimise kohta fotosünteesi reaktsioonitsüklis. Eesti – 1863 hakati õpetama Tartu Ülikoolis taimefüsioloogiat, E. Russow, H. Kaho, L. Sarapuu, H. Miidla jt. RAKK – KEEMILINE KOOSTIS Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena fotosünteesil, lõpp-produktina hingamisel). On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Moodustab vesiniksidemeid. Mineraalained: a) N, S – toitained, mis on orgaanilises segus b) P, Si, B – vajalikud energia säilitamisel ja ehituse terviklikkusel c) K, Ca, Mg, Gl, Mn, Na – jäävad ioonilise kujuna d) Fe, Zn, Cu, Ni, Mo – osalevad redoksreaktsioonides Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Cm(H2O)n a) Suhkrud – monosahhariidid ehk lihtsuhkrud
Aitab vabaneda keha teatud piirkondadesse kogunenud pingetest. Massaaz avaldab mõju vere, lümfi, koevedeliku liikumisele, kõrvaldab seiskumise ja paisunähtusid, tõstab masseeritava kehaosa temperatuuri, parandades seeläbi verevarustust. Massaazi kasulikkus: · Lõdvestab valulikke ja pinges lihaseid · Kiirendab ainevahetust · Aktiveerib lümfiringet · Puhastab organismi jääkainetest · Parandab verevarustust · Leevendab stressi ja unehäireid · Toimib lõõgastavalt nii vaimse kui füüsilise ülepinge korral · Massaazikuuri järgselt suureneb organismi vastupanuvõime haigustele Massaaz ei sobi: · Kõrge vererõhu · Ägedate nahahaiguste · Palaviku · Raske südame-, neeru ja kopsuhaiguse · Pahaloomulise kasvaja · Viirushaiguse · Põletikulise haiguse
annaabi.ee 
