Pariisi rahukonverents kutsuti kokku peale suurt sõdimist Esimeses Maailmasõjas, millega osapooled erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata. Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Nicaragua, Panama, Beruu, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, San Marino, Serbia, Siiam, Suurbritannia, Tsernogooria, Uruguay, USA. Venemaa kes kuulus enne I Maailmasõda Antanti astus pärast Oktoobrirevilutsiooni organisatsioonist välja. Kolmikliitu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Türgi I Maailmasõja põhjustsid imperjalistlike suurriikide vastuolud; võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõju piirkondade ja asumaade pärast. Sõja puhkemise ajendiks sai
Laevastikus vähendati laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Reini vasakul kaldal olevas alas ei tohtinud olla saksa vägesid ja nad ei tohtinud ehitada kaitserajatisi või teisi sõjalisi objekte. 3)Saksamaa pidi maksma reparatsioone st korvama võitjate sõjakulutused 4. juunil 1920 arahulepingud Ungariga(Trianoni) ja 1o sept. Austriaga(Saint-Germani). 1)Doonau monarhia, kui suurriik likvideeriti, tekkisid 3 riiki: 1.Austria, 2. Ungari 3.Tsehhoslovakkia 2) Endised Austria-Ungari alad liideti Serbiaga 3) Kõik kolm Austria-Ungari järglasriiki olid kohustatud maksma reparartsioonimakse. Rahuleping Bulgaariaga 27. Nov 1919: 1)Reparatsioonid 2)Alade loovutamine Kreekale ja Jugoslaaviale-kaotas väljapääsu Vahemerele. Rahuleping Türgiga- Sevresi rahuleping 10. Aug. 1920- Osmanite impeerium kaotas palju alasid Osmanite impeeriumile kuulunud araabia alad ja Saksamaale kuulunud kolooniad läksid
Suurele nelikule- Suurbritanniale,prantsusmaale,USA-le ja itaaliale. (Itaalia peaminister Vittorio Emanuele Orlando, Suurbritannia peaminister David Lloyd George,Prantsuse peaminister Georges Clenenceau ja USA president Thomas Wilson. kõige kaalukamad olid kahe riigi, Suurbritannia ja Prantsusmaa hääled, sest nemad olid kandnud suurimat raskust sõja kahel viimasel aastal ning määrasid seetõttu, mida konverents otsustab, Rahulepingut Saksamaaga arutati peaaegu pool aastat ning see allkirjastati Versailles´ 28.juunil 1919. See oli pigem diktaa,sest maailm oli ilmselgelt häälestatud Saksamaa vastu. Tingimused kujunesid üsna karmiks: 1) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes kaheksandiku on Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale,Põhja-Schleswing Taanile,Saarimaa jäi 15 aastaks
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik  konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) ·
h) 1956-1985. Kahepooluselise maailma võrdlemisi stabiilne periood, võidurelvastumise aeg. Tehnilise ja teadusliku progressi uut lainet sel ajavahemikul võib käsitada kui teaduslik-tehnilist revolutsiooni. Eesrindlike lääneriikide jaoks on see üleminekuaeg postindustraalsele ning sotsiaalse turumajandusega ühiskondlikule korrale. Nõukogude Liidu kogu majanduslik, poliitiline ja idoloogiline süsteem mandub ja laguneb. Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameerika endised kolooniad ja sõltuvad maad asuvad rahvusliku eneseteostuse teele. Nendes regioonides püütakse kujundada Kolmandat Maailma. i) 1985-2000. Maailm kolmanda aastatuhande künnisel. Nõukogude Liit ja sotsialismileer varisevad kokku ning sellega kaasnevad rohkearvulised kohalikud etnilised konfliktid. Postsovetlike maade ja rahvaste saatus on üheks põletavamaks küsimuseks. Tulevikumaailm : on see ühtne, ühepooluseline, mitmepooluseline? Optimism ja pessimism 21
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191  Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.).  Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191  Pariisi rahukonverentsi algus. 9  Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192  Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus.  USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192  Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192  Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2  Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse.
Arvestuse küsimused. 1. Saksamaa 1919-1929 1) territoriaalsed muutused (millistele riikidele ja kui suure osa ter-st): Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Schleswig Taanile, Posen, osa Pommerist ja Sileesiast läksid taasloodud Poola koosseisu, Hultschin Tsehhoslovakkiale, Memel Leedule. Ümberjagamisel ei arvestatud rahvaste endi soove, 53.4% elanikest olid sakslased. 2) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused: kolooniad Aafrikas läksid Suurbritanniale, Prantsusmaale, Belgiale ja Portugalile; Okeaanias Austraaliale; Aasias Jaapanile. 3) sõjalised piirangud(4 punkti): Sõjaväge vähendati 100 000 meheni. Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikes koosnev sõjavägi. Vähendati relvastust ja tehnikat. Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks 4 )reparatsioonid:
· osa Ida-Preisimaast liitlastele, hiljem liita see Leeduga; · Põhja-Schleswing  Taanile; · Hultesneri maad - Tsehhoslovakkiale; · Lääne-Preisimaa, Poseni ja osa Ülem-Sileesiast - Poolale; Poolale loovutatud ala nimetati hiljem "Poola koridoriks", kuna see jagas Saksamaa kahte ossa. 2. Lahutada Saksamaast Saarimaa ja liita see Prantsusmaaga; 3.Anda Reini vasaku kalda Kehl, Koblenz ja Köln liitlastele; 4.Allutada Saksamaa kolooniad Rahvasteliidule; Versailles' lepingu põhjal pidi Saksamaa loovutama (ilma kolooniateta) 70 579 km² oma maast ja andma ära 6,5 miljonit elanikku.Hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele 233 miljardit kuldmarka reparatsioone. Kuna ta aga ei suutnud seda tohutut summat maksta, okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ka veel Düsseldorfi ja Ruhri alad. Peale kõige selle Saksamaa veel ka desarmeeriti. Ta sai õiguse pidada vaid 100 tuhat kerge
b)Aafrika riikide omavaheline rivaalitsemine, vastastikune sõjategevus c) Euroopas suurriikide vaheline tasakaal, omavahel ei sõdita, võimalus Aafrikaga tegeleda d) Euroopas rahvusliku eneseteadvuse tõus, kolooniate omamine prestiiziküsimus e) tunnetati end misjonäridena, 'läheme neile õiget usku viima, koole rajama' >suuimad valdused Inglismaal *India, Egiptus (Suessi kanal!), Kanada, Austraalia (''Inglismaa Siber''), Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika *Inglise-Buuri sõda 1899-1901: inglased tahtsid buuride alasid endale (kulla- ja teemandikaevandused), otsustavad alad jõuga võtta, buurid osutasid vapralt vastupanu; inglased põletavad nende farme, rajavad koonduslaagreid; sõda oli Inglismaale kulukas ning kahjustas autoriteeti >Prantusmaa - samuti suured alad, ent osa alasid kasutud (Sahara kõrb)
1)Imperialism  suurriiklik poliitika. Maailma valitsevad 1-2 suurriiki ja soovitatakse mõjuvõimu laiendada kogu maailmale. 2)Tähtsamad kolooniad : Prantsusmaa  sveits, maroko, tuneesia, madagaskar, indohiina Inglismaa  egiptus, sudaan, nigeeria, iirimaa, tseilon Holland  uus- guinea, borneo, indoneesia Portugal  Angola, siiam Hispaania  hispaania sahara Taani  gröönimaa Saksamaa  saksa edela-aafria, saksa ida-aafrika Itaalia  liibüa, itaalia-somaalia Belgia  belgia kongo USA  ameerika ühendriigid Inglismaa dominioonid  kanada, austraalia, LA liit 3) 20 saj alguse tuntumad ideoloogiad, nende isad v autorid
Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November) Koalitsioonid · Antant  Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia. · Lisanduvad: USA, Belgia, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Tsernogooria. · Kolmikliit  Saksamaa, Austria  Ungari. · Lisanduvad: Türgi, Bulgaaria. Sõjaplaanid · Saksamaa  purustada kiiresti Prantsusmaa ja seejärel suunduda idapoole. · Venemaa  pealetung austerlastele ja siis kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. · Inglismaa- pakkus oma laevastikku ja rahalist abi. Uuendused sõjapidamises · Kasutatakse Ypri all esimest korda keemiarelva · Hävituslennukid · Tankid · Kaevikusõda Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus  riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused
c klass 1.Suurriikide imperialistlik poliitika kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada (4 näidet): · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli ElsassLotringi kuuluvuse pärast · Venemaa ja AustriaUngari konkurentsi mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel · Võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordivõimaluste pärast · Võitlus mõjupiirkondade ja asumaade eest · Saksamaa soov omandada uusi kolooniad 2.Separatismiilmingud impeeriumites: · AustriaUngari erinevad rahvad · Väikerahvad soovid, kas autonoomiat või iseseisvust · Vene keisririik võis ilma jääda ulatuslikest äärealadest 3. Suurriikide liidusuhete mehhanism 4. Radikaalsete ideoloogiate: natsionalism, kommunism, rassism (3 näidet) levik. 5. Militarism, võidurelvastumine 6. Sõda ja revolutsioon tundusid väljapääsuna üksluisest elust, võimalus ennast teostada. Ajend :
laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid  Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled Keskriigid: Saksamaa, AustriaUngari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu,
elanikkonnast hoopis slaavi päritolu rahvad. See viis rahvuslike vastuolude kasvuni riigis ja lõppkokkuvõttes kaotuseni sõjas, keisri kukutamiseni ja vabariigi väljakuulutamiseni, mis aga ei hoidnud ära riigi lagunemist: Austria jäänukriik (pärast I maailmasõda üritati küll liituda Saksamaaga, kuid võitjariigid keelasid selle Saksamaa liigse tugevnemise kartuses. Austria ühendati Saksamaaga ajutiselt 1938-1945). Tsehhoslovakkia Ungari Jugoslaavia (moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia riikidest). · NB! Vt.ka Euroopa poliitilist kaarti kahe maailmasõja vahel õpik lk.91. · Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas (kaotsi läksid Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak- need territooriumid anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla). · Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I maailmasõja
sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid  Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled Keskriigid: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa
Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia,Soome, Eesti, Läti, Leedu ,Poola) Seal ilmnes probleeme, et piir ei ühildunud rahvusepiiriga ja paljud riigid arvasid, et ebaõiglane. Ei suutnud lahendad probleeme, kus osalesid suurriigid Ei teatud, kuidas suhtuda NSVL'i. Antant toetas väike riike, mis sõdisid NSVL vastu. 2.pilet Versailles rahuleping ja selle sisu Rahulepingud sõlmitit eraldi Saksamaa, Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga. Saksamaa ,,Versailles rahu'' 1919 1)territoriaalsed kaotused: Elasass-Lotring  Prantsusmaa Eupen,Malmedy  Belgia Saarimaa  15aastaks Prantsusmaale, siis rahvahääletus ja saavad ise valida Põhja Schleswig  Taani Klaipeda  Leedu Lääne Preisi, Poznan  Poola 2)relvastusalased piirangud sõjaväekohustus kaotati maavägedes 100 000 vabatahtlikku mereväes 15 000 vabatahtlikku
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga  Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium
hoopis slaavi päritolu rahvad. See viis rahvuslike vastuolude kasvuni riigis ja lõppkokkuvõttes kaotuseni sõjas, keisri kukutamiseni ja vabariigi väljakuulutamiseni, mis aga ei hoidnud ära riigi lagunemist: 14* Austria jäänukriik (pärast I maailmasõda üritati küll liituda Saksamaaga, kuid võitjariigid keelasid selle Saksamaa liigse tugevnemise kartuses. Austria ühendati Saksamaaga ajutiselt 1938-1945). 15* Tsehhoslovakkia 16* Ungari 17* Jugoslaavia (moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia riikidest). 35* NB! Vt.ka Euroopa poliitilist kaarti kahe maailmasõja vahel õpik lk.91. 36* Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas (kaotsi läksid Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak- need territooriumid anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla). 37* Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma
kolooniaks muutmist. Pmst oli leping maade ja rahvaste jagamine. Sõjalisi kohustusi ei võetud. Oli imperialistlik poliitika, seega oli see pmst liidu tegemine. Keskriigid- Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia lepinguline ühenduvus. Wilhelm II Hohenzollern- Oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Wilhelm von Hohenzollern (1859Â1941) Nikolai II Romanov -Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Locarno- konverents 1925a lõpul Locarnos. Osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa ( I korda peale I ms osales võrdsena, mitte võidetuna). L Kokkulepetest oluliseim nn Reini tagatispakt, milles Prantsuse, Belgia ühelt ja Saksa teiseltpoolt kohustus säilitama Verseilles' lepingus kehtestatud riigipiire. Inglise ja Itaalia kirjutasid alla garantidena ehk kui kumbki pool oleks piiri rikkunud, oleksid nad rikkuja vastu ülesse astunud
Seetõttu ei paiknenud uued riigipiirid nii, et ei tuleks uut sõda. Peale riigipiiride sõlmimist avastati, et eri riikide ja rahvaste vahel on tõsiseid erimeelsusi. Mandri-Euroopa üheks sõjaliselt tugevaimaks riigiks sai Prantsusmaa. Suurbritannia ja USA suurendasid samuti oma mõjuvõimu. Euroopa kaardilt kadus neli impeeriumi  Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Türgi ja Venemaa. Nende asemele tulid uued riigid  Saksa vabariik, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik ja Balkani poolsaarel kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Versailles´rahuleping ja selle sisu. Pariisi rahukonverentsil loodi Versailles' rahuleping  Saksamaa ja antandi vaheline leping. Selle allkirjastamise päev oli 28. Juuni 1919. Samal päeval 5 aastat tagasi mõrvati ka Austria-
Maailma 20. sajandi algul. Esimene maailmasõda Sovinism  marurahvuslus ehk oma rahvuse teistest paremaks pidamine Imperialism  suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; majandusliku mõjuvõimu laiendamine maailmas Euroopa tsivilisatioon  isikuvabadus, demokraatia, eraomand Norra eraldus Rootsist 1905. a USA, Jaapan, Belgia, Portugal Saksamaa ja Venemaa kasutas rahvastamispoliitikat, et võidelda rahvuste enesemääramise vastu Inglismaa kasutas selleks relvajõudusid (Iirimaa vastu) Austria- Ungari andis piiratud autonoomia Inglise-Buuri sõda 1899-1902  buurid olid hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõunda  Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Buurid läksid üle partisanisõjale; inglased rajasid koonduslaagrid ja sinna paigutati enamik buuri tsiviilelanikest.
Leiboristid seadsid oma eesmärgiks sotsialismi ülesehitamise ulatuslike reformide teel. Maailmamajandus Valitsus püüdis luua monopole ja hõivata uusi turge. Toimus ulatuslik kapitali väljavedu vähemarenenud riikidesse. Suurbritannia hakkas kodumaise tööstuse kaitsmise nimel ellu viima protekstionistliku majanduspoliitikat. 1913a möödus Saksamaa Suurbritanniast tööstustoodangu kogumahu poolest, Prantsuse majandus arenes teistest suurriikidest aeglasemalt. Suurriigid ja nende kolooniad 20 saj alguses peeti väikeriike igandeiks. 20nda saj alguses nim. Imperialismi ajastuks, sest suurriigid püüdsid luua Kolooniaalimpeeriume. Suurriike oli kaheksa: Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, USA ja Jaapan. Suurbritannias lõppes Viktorianlik periood. Suurbritannia positsioon maailmas muutus, seoses Inglise-Buuri sõjaks. 1899-1902. Suurbritanniat nõrgestas ka Iiri küsimus. Iirlased nõudsid omavalitsust.
ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone. Ainsa legaalse eesti erakonnana tegutses Eesti rahvameelne Eduerakond Tõnissoni juhtimisel, kuid sellegi tegevusele olid seatud kindlad raamid. KASUTATUD ALLIKAD Vikipedia, Vaba entsüklopeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/1905._aasta_revolutsioon, 05.11.2009 Tallinna Heleni kool, Ajalugu on huvitav, http://oppematerjalid.blogspot.com/2009/04/1905a-revolutsioon-eestis.html, 05.11.2009 Versailles´ rahuleping Versailles' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil (18. jaanuar 1919  21. jaanuar 1920), mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid
allveelaevad jne). Hukkus ca 10milj inimest, haavata sai 20milj inimest. Sõda neelas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunudki. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa, mille varemetele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike. Muutus jõudude vahekord maailmas, algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma oma kodanike ellu, see tõi kaasa demokraaatia kriisi. Sõlmiti rahulepingud (Versailles’ rahuleping – Saksamaaga 28.06.1919; Saint- Germain rahuleping – Austriaga 10.09.1919; Neuilly rahuleping – Bulgaariaga 27.11.1919; Trianon rahuleping – Ungariga 04.06,1920; Severes’i rahuleping – Türgiga 10.12.1920 -> viimane ei jõustunud). Rahulepingutega vähendati kaotatud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi.  Austria-Ungari – varises kokku, tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Serbia
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism
2. sept Pariisi lähedal juba. Prantslased suutsid Pariisi all isegi rinde seisma panna, taksodega veeti mehi kohale. Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Saksa armee juhiks idarindel valiti Hindenburg, staabiülemaks Luddendorff. Vene väed löödi tagasi. Positsioonisõda. Kaitsevahendid olid ründevahenditest tõhusamad. Ypresi juures kasutati 1915. aprillis mürkgaasi. Itaalia astus 1915. sõtta hoopis Antanti pool. Talle lubati osa Austria-Ungari valdustest. Sõtta astus ka Bulgaaria, purustati Serbia väed. Gorlice operatsioon. Tugev pealetung sakslaste poolt venelastele. Venemaal läks kehvasti. Verduni lahing. Idarindel sakslastel väga hea seis, läänerindel oli vaja tööd veel. 1916. veerbuaris suured väed Verduni alll, Verduni kaitses Petain. 10 kuud kestis, väga ohvriterohke. Pigem prantslaste võit. Somme'i lahing. 1916. Esimest korda võeti tankid kasutusele. Edu ei old rohkem kummalgi poolel. Venemaal määratu uuesks rindejuhatajaks Brussilov
august) Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale (3.august) Saksamaa alustas sõjategevust Belgia vastu. Inglismaa sõjakuulutus Saksamaale (3.aug). Keskriigid (4 riiki): Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Antant (34 riiki): Türgi (1914) Suurbritannia Bulgaaria (1915) Jaapan Itaalia! (1915) USA (1917) jne. 2. Riikide blokid II ms eel, sõja põhjused ja algus Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki
tsaarivõim; Inglismaa arvas, et Venemaast peaks saama vabariik (nõrga võimuga); USA arvas, et Venemaast võiks saada tugeva võimuga vabariik. Kõik riigid olid veendunud, et Nõukogude võim on ajutine. Lepingute väljatöötamisel lähtuti põhimõttest, et kaotaja tuleb panna võitjariikidest sõltuvasse seisundisse. Kokku sõlmiti Pariisis 5 erinevat rahulepnigut: Saksamaaga Versailles', Austriaga Saint Germaine'i, Bulgaariaga Neuilly, Ungariga Trianoni, Türgiga Sevres'i rahuleping. USA oli juba varasemalt välja tulnud enda ettepanekutega. Need oli välja pannud Wilson 1918. aastal: Wilsoni 14 punkti. Ainuke riik, kes rahulepingule vastu hakkas, oli Türgi. Türgi valitsus kirjutas küll rahulepingule alla, kuid see tõi kaasa rahvuslike jõudude koondumise ning ülestõusu Türgi sultani ja ametliku valitsuse vastu. See tõi kaasa vabariigi kehtestamise Türgis. 1920-1023 oli Türgis kodusõda  Slutan&ametlik
teiste riikide üle poliitiline või majanduslik kontroll 19. saj II poolel suurte rahvusriikide tekkimine: Itaalia 1870, Saksamaa 1871 Sovinism  marurahvuslus, imerialismi 1 põhijooni, mingi inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis (peetakse oma rahvust teistest paremaks, ei arvestata teiste rahvustega) Suuremad emamaad kaardil: o Suurbritannia (UK või IM) ja tema kolooniad (nt. India, Egiptus, Malaisia) o Prantsusmaa (PM) ja tema kolooniad (nt. Prantsuse Põhja-Aafrika, prantsuse Lääna-Aafrika, Madagaskar, Prantsuse Indohiina) o Hispaania ja tema kolooniad (nt Sahara) o Saksamaa (SM) ja tema kolooniad (nt Saksa Ida-Aafrika, Saksa Edela-Aafrika) o 20. saj alguseks olid enamik Hispaania kolooniaid iseseisvad o Kolooniate hõivamiseks oli oluline laevastiku olemasolu o SM jäi kolooniate hõivamisega hiljaks, sest riik ühendati liiga hilja (oli noor suurriik)
saatmine rindele. Venemaa sõjaplaani järgi sooviti alguses Ida-Preisimaal võidelda Saksa vägede vastu ja enne seda purustada lõuna pool Austria-Ungari. Austria-Ungari sõjaplaan oli saata üks osa vägedest lõuna pool Serbia vastu ja teine (suurem) osa saata Venemaa peale, lootes Saksamaalt toetust. Taaskord kukkus plaan läbi!! Rinded: Läänerinne: Prantsusmaa + SuurBritannia < > Saksamaa Idarinne: Saksamaa, Austria-Ungari < > Venemaa Lähis-Ida: Türgi + Bulgaaria < > Venemaa + SuurBritannia Balkan: Serbia + Venemaa < > Austria-Ungari + Bulgaaria OLULISEMAD SÕJASÜNDMUSED AASTA LÄÄNERINNE IDARINNE TEISED RINDED 1914 02.08 sakslased vallutasid Luksemburgi. Vene väed läksid Ida-Preisimaale Jaapan astub sõtta Saksamaa vastu 04.08 alistas Saksamaa sissetungi Belgiasse. Pealetung Varssavile Türgi astus sõtta Saksamaa poolel 21-25
Venemaa loobus AustriaUngari rünnakust ja alustas Prantsusmaa soovil pealetungi IdaPreisimaale, saksa armee aga purustas Vene armee, ka idarindel tekkis positsioonisõda, mis vajas miljoniliste armeede olemasolu. Kui Türgi astus sõtta Keskriikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde. 23. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksale. Aasta 1915 Antanti riigid püüdsid läbi murda läänerinnet, mis ebaõnnestus. Sakslased kasutasid Ypres'i lahingus mürkgaasi (19.apr 1915), üritades läbi tungida inglaste kaitsest. Suudeti rünnak tagasi lüüa. Antanti riigid olid suutnud veenda Itaaliat nende poolel sõtta asuma, lubades osa AustriaUngari aladest, seega kuulutaski Itaalia sõja ning tekkis uus rinne
1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada allveelaevu ja lennuväge, lisaks pidi maksma reparatsioone. Selleks et Saksamaa Verssailles´i lepingu tingimusi täidaks, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna. Rahvasteliit: selle loomise eesmärgid ja põhjused, miks ta töövõimetuks osutus. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti rahulepingutega koos ka Rahvasteliidu põhikiri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
