Verbi sufiksid Sufiks asub ma-infinitiivi tunnuse ees. Väljapoole suunatud tegevus: -ta pai-ta-ma -sta lõbu-sta-ma -nda sooje-nda-ma -lda uhke-lda-ma Enesekohane sufiks: -u kõhn-u-ma -ta+u = tu naka-ta-ma/naka-tu-ma -sta+u = stu tõe-sta-ma/ tõe-stu-ma -nda+u = ndu ete-nda-ma/ete-ndu-ma -lda+u = ldu vee-lda-ma/vee-ldu-ma Protsessi märkiv sufiks: -ne kalli-ne-ma Loodushääli märkivad sufiksid: -ise koli-ise-ma -ata praks-ata-ma Teisi sufikseid: -tse teravmeeli-tse-ma -le suht-le-ma -tle(-tele) nalja-tle-ma/ nalja-tele- ma -skle mõti-skle-ma Harvemad sufiksid: -i lonk-i-ma -ki oh-ki-ma -gi mää-gi-ma -ku hau-ku-ma -gu näu-gu-ma
Kindel kõneviis Olevik Lihtminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I ma loen me loeme lugesin lugesime II sa loed te loete lugesid lugesite III ta loeb nad loevad luges lugesid umbis loetakse loeti Enneminevik Täisminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I olin lugenud olime lugenud olen lugenud olime lugenud II olid lugenud olite lugenud oled lugenud olete lugenud III oli lugenud olid lugenud on lugenud on lugenud umbis oli loetud on loetud Tingiv kõneviis Olevik Täisminevik Ainsus Mitmus ...
Irregular Verbs Infinitive Past Past Participle Infinitive Past Past Participle Be was/were been let let let Bear bore born(e) lie lay lain Beat beat beaten light lit lit Become became become lose lost lost Begin began begun make made made Bite bit bitten mean meant meant Blow blew blown meet met met Break broke broken pay paid paid Brong brought brought put put put Build built ...
docstxt/125433931215371.txt
Algvorm Tähendus Yo Tu El/Ella Nosotros Vosotros Ellos Aburrirse igavlema me aburro te aburres se aburre nos aburrimos os aburris se aburren pikali, magama Acostarse me acuesto te acuestas se acuesta nos acostamos os acostais se acuestan heitma Afeitarse habet ajama me afeito te afeitas se afeita nos afeitamos os afeitais se afeitan Banarse suplema me bano te banas se bana nos banamos os banais se banan Comprenders teineteisest aru me nos te comprendes se comprende os comprendeis se comprenden e saama comprendo ...
PRESENT SIMPLE PASSIVES am/is/are + verbi III vorm PAST SIMPLE PASSIVE was/were + verbi III põhivõrm FUTURE SIMPLE PASSICE will + be + verbi III põhivorm PRESENT PERFECT PASSIVE has/have + been + verbi II põhivorm PAST PERFECT PASSIVE had + been + verbi III põhivorm PRESENT PROGRESSIVE PASSIVE am/is/are + being + verbi III põhivorm PAST PROGRESSIVE PASSIVE was/were + being + verbi III põhivorm
) · Enneminevik väljendab a) tegevuse eelnemist mingile teisele tegevusele (Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud) b) olekut minevikus (ta oli varem oma naisesse väga armunud) c) enne kõne- või kirjutamishetke lõppenud tegevuse tulemust (ta oli märgatavalt kõhnunud). Kõne liik: · Jaatav tunnus puudub · Eitav eitussõna ei, ära, ärgu, ärgem (ärme), ärge, (käskiva ja möönva kõneviisis eitus = keeld) Verbi käändelised vormid Välj. üldist tegevust ilma kõnet, kõneviisi, isikut ja arvu väljendamata Sarnanevad käändevormidega · Ma- tegevusnimi (sisseütl) + mas- (seesütl) , mast- (seestütl) , maks- (saav), mata (ilmaütlev)- vorm · Da-tegevusnimi (osastav) + des-vorm (-tes, -des, -es / seesütlev) · OLEVIKUS: * v-kesksõna (-v) / kes midagi teeb ? / * tav-kesksõna (-tav, -dav) / kellele tegevus suunatud ? / · MINEVIKUS:
võimalust, pole korpusi. · markeeritus põhisõnajärje puhul on vähem markeeritud. · pragmaatiline neutraalsus - konstituentide määramine (nt ergatiivsüstemid, topic-focus süsteemid) 11. Sõnajärje korrelatsioonid Mis probleemid on sõnajärje korrelatsiooniga? (eksamitöös tabeli abil selgitamine). Enamik maailmakeeli on SOV (45%) ja SVO (42%). Ainult subjekt-objekti vahekorda uurides selgub, et pea alati (96% juhtudest) on subjekt enne objekti. Verbi asukoht on teisejärguline küsimus, vähestes maailmakeeltes on OS ehk objekt enne subjekti (4%). VO on kõrvuti 91% keeltes. Verbi ja subjekti omavaheline järjekord on mõjutatud esimese lauseliikme süntaktilisest funktsioonist, lausetüübist, subjektifraasi grammatilistest (nt kas on 1.2. või 3. Isik) ja semantilistest omadustest ning subjektifraasi infostruktuurilistest omadustest. Keeled hargnevad kas vasakule või paremale (nt inglise k paremale, oroki k vasakule)
12 lva naa E üm G 3 Kaudne kõne Kõneleja sõnu saab edasi anda otseselt ja kaudselt.Otsene kõne kordab kõneleja sõnu täpselt Näiteks: She says, ,,I am a student ." Kaudne kõne annab kõneleja sõnu edasi ümberjutustatult. Näiteks: She says that she is a student. Otsene kõne Otsene kõne antakse kaudses kõned edasi sihitislausega, kusjuures toimuvad mõningad muudatused , näiteks muutuvad vastavalt lause mõttele asesõnad ja mõnel juhul ka verbi pöördevormid. Saatelause Otsene kõne Reporting clause Direct speech He says, ,,I like your car." Kaudne Kõne Indirect speech Pealause Sidesõna Sihitislause Main clause Linking word Object clause He says that he likes my car Väitlaused kaudses kõnes Statements in indirect speech
tempo è bello Il nome del predicato può essere espresso da tutte le parti del discorso con valore di sostantivo. Anche il predicato, come il soggetto, può essere sottinteso. La proposizione si dice allora ellittica del verbo: Chi ha telefonato? La zia (ha telefonato=pred sott.) Il predicato verbale può essere: a) a un argomento, quando, per informare una frase di senso compiuto, ha bisogno del solo soggetto. Ciò accade con i verbi intransitivi e con quelli transitivi usati intransitivamente: Emanuele dorme b) a due argomenti, quando, per informare una frase di senso compiuto, ha bisogno, oltre che del soggetto, anche di un complemento oggetto o indiretto. Ciò accade con verbi transitivi e intransitivi: il papà beve il vino. c) a tre argomenti, quando, per informare una frase di senso compiuto, ha bisogno, olte che del soggetto, anche di un complemento oggetto e di un complemento indiretto. Ciò accade
puhtteaduslik, lausselge. Liitomadussõnu moodustavad ka eitussõna mitte- (mitteametlik) samuti kinnistüved eba- (ebaaus), üld- (üldinimlik), eri- (erikujuline) ning üli- (ülisuur). Deverbaalse põhiosaga omadussõnad moodustavad kontiinumilaadse rühma liitsõnatuletistega. Põhiosaks on ühend- ja väljendverbide või verbifraaside adjektiveerunud kesksõnad ning lik- või matu- liitega tuletised, mille liitmismallid on seotud tuletuse aluseks oleva verbi fraasistruktuuriga (külma kartma – külmakartlik; osavõtmatu). Liitkesksõna laiendosaks on ühendverbi kuuluv või põhiverbi laiendav määrsõna (ligitõmbav, varalahkunud), väljendverbi kuuluv või verbi rektsioonilaiendi vormis käändsõna (arusaadav, lugupeetud). Kesksõnad erinevad muudest deverbaalsetest liitsõnadest selles suhtes, et käändsõna võib laiendosana olla osastavas (vett pidama, tuld purskama).
REPORTED SPEECH 2. Kui saatelause verb on oleviku aegades, siis ei muutu kaudse kõne verbi aeg. Kui saatelause verb on minevikus, toimub väit- ja küsilausetes aegade nihe: Prsent Simple Past Simple Present Progressive Past Progressive Present Perfect Past Perfect Present Perfect Progressive Past Perfect Progressive Past Simple Past Perfect Past Progressive Past Perfect Progressive Past Perfect jääb muutmata Past Perfect Progressive jääb muutmata Future Simple Future in the Past 3. Kui saatelause verb on minevikus, asendatakse kaudses kõnes mõned lähedust väljendavad
Nimisõnadel puudub sugu ja artiklid. Preverbaalid Preverbaalid ejaki keeles koosnevad preverbaalidest ja järelasenditest. Neid kahte grupeeritakse kokku, sest ühte morfeemi võidakse tihti kasutada juurena mõlemas kategoorias. Preverbaalid on individuaalsed sõnad, mis esinevad verbiga konjuktsioonis. Põhilisi preverbaalseid morfeeme on ejaki keeles üle 100. Järelasendid on otseselt seotud objektiga väljaspool verbi. Eesti keeles preverbaalid puuduvad. Verbid Ejaki verbi juured võtavad palju afikse. Enne verbi on 9 prefiksi positsiooni ja pärast verbi on 4 sufiksi positsiooni. Ejaki keeles puuduvad käänded. Eesti keeles on verbid ehk tegusõnad tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Ühelgi tegusõnade hulka kuuluval sõnal tervikuna ei ole teiste sõnaliikide tunnuseid. Grammatiline aeg, kõneviis, aspekt
Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon Abiverb (auxiliary verb) Määratleja (determiner) the, those, some, Adverb (sh proadverb, modaaladverb, afiksaaladverb jne) Konjunktsioon Numeraal e arvsõna Kvantor - määrasõna Partikkel – muutumatud väikesed sõnad (noh) Klassifikaator Verbi ja substantiivi eristust on peetud universaalseks, aga: Gil (2008; Miestamo 2013 kaudu): riauniindoneesia keeles ei ole verbi ja noomeni ega ühegi muu sõnaliigi eristust; ayam makan võib tähendada: ‘kana sööb, lähme kana sööma, mina söön kana, kanarestoran, kanaroog’ jne. Universaalne on see, et kõigis keeltes jagunevad sõnaliigid avatuteks ja suletuteks. - Avatud on tüüpiliselt verbid, substantiivid ja adjektiivid ja võibolla ka adverbid
lisandit eriti esile tõsta. · Vähemtähtsa lisandi, mis on lause mõtte seisukohalt teisejärguline, võib panna sulgudesse(vanus, juhendaja, sünniaasta) 2. Üte ...Lausesse kiilutud sõna, fraas, nimi, mis näitab kelle või mille poole pöördutakse. Näide: Teie, poisid, jätke see auto rahule. Üte eraldatakse alati komadega! 3. Lauselühend(LL) ..õeldiseta sõnarühm mille tuumaks on verbi käändeline vorm. Näide: Mari laulu kuuldes läks publik elevile. 3.1 des-, mata- ...väljendab samaaegset tegevust · Kui des-, mata- vorm esineb LL alguses, eraldatakse see komadega, kui lõpus siis ei eraldata. Näide: Laulu kuulates mõtlesin selle esitajale. Laulu kuulates, astusin kooli poole. · Kui LL asub aluse ja õeldise vahel siis eraldatakse see komadega Näide: Mai, poistega taaskord riieldes, ei pannud tähelegi, et tema üle naerdakse. 3
Nüüd on vokaal ja jäänuklõpuke (kõrisulghäälik) – veneh* > vene' (paat) – menek* > mene' (mine!) – kolmet* > kolme' (kolm) * vanaaegsed vormid Millal seda on kuulda? Peamiselt viiel juhul: 1) enamasti e-ga lõppevate sõnade lõpus • terve' (tere!) • sade' (vihm) • katse' (pilk) 2) käändelõpu -lle (kellele / millele) lõpus • minulle' sinulle' meille' • lapsille' 3) verbi algvormis ehk sõnaraamatuvormis (mida teha?), kui sõna lõpeb ühe vokaaliga • olla' tulla' mennä' juosta' 4) “sinule” (ainsuse teisele isikule) suunatud käsu puhul (tee!) • ole’ laula’ mene’ tule’ kuule’ 5) verbi eitavas vormis (mitte eitussõnas, vaid sellele järgnevas verbivormis) • En halua' (Ma ei taha) • Älä tule' tänne! (Ära tule siia) Kuidas ilmneb lause häälduses?
sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku eitus (ei taha), ainsuse käskiva oleviku 2. pööre (sina tee) Tüve leiab ma-tegevusnimest, milles –ma jäetakse eraldmata -nud on isikulise tegumoe minevik, -tud on umbisikulise tegumoe minevik Umbisiksus on alati markeeritud (nagu minevik) Tunnused: *Tegevusnimed: da-infinitiiv (-da/ta/a), vat-infinitiiv (-tavat), ma-tegevusnimi (-ma, mas, mast, mata, maks)
tardunud roostevesine mülgas, vaid see olgu pulbitsev, liikuv lättesilm, vastuvõtlik uuele värskendavale veele, keelt uuendavale, rikastavale ja vääristavale uudisainestikule” (Mägiste 1943). Johannes Voldemar Veski toetas sõnade liitmist ning rahvakeelest ja murretest sõnade nö. laenamist. Ajalehes Postimees (1943) on kirjutatud: Dr. Veski sõnatuletus-põhimõtete avarust, mis riivavad kunstsõnade loomist, valgustab näit. sõltuma, verbi saamislugu, kui järgnev oletus peaks paika pidama. Võiks arvata, et ta oma Maarja-Magdaleena kodumurdest (muidugi ka Wiedemanni sõnaraamatust) võttis noomeni sõltus, mis tema kodukohas tähendab aasataolist rõivakinnitit (näit. rinnaesisel), ja selle põhjal lõi meile korvamatu, rohkelt edasituletatud sõltuma-verbi (ibd). Keele ühtlustamine oli Veski jaoks väga oluline. Eesti keele õpetajana tunnistas Veski, et
väljendamine ise ikoniseerub refleksiivsust seostatakse üha sagedamini üksnes u-sufiksiga, kusjuures varasemad refleksiivsust väljendavad i- ja ne- sufiksid (säilima, leevenema) asendatakse u-ga (säiluma, leevenduma). Üha tavalisemaks muutuvad sihiliste e transitiivsete ja reflektiivsete verbide paarid, kusjuures u-line refleksiiv on väga tihti kas uus-või ümbertuletis. sulgema sulguma leevendama leevenduma Üha sagedamini on hakatud transitiivse verbi umbisikulise vormi asemel kasutama refleksiivse verbi isikulist vormi. Sünnib grammatiline paradoks: verbivorm muutub passiivsest aktiivseks, semantika aga aktiivsest passiivseks. Mõnikord toob selline grammatiline nihe lisaks lause semantilisele ümbertõlgendamisele kaasa ka omalaadse keelelise ideoloogia. Maapõevarad ammenduvad kiiresti Meie veekogud on saastunud Seega pole refleksiivsetes lausetes kellegi tegevus otseseoses ebameeldivate nendingutega:
Kaudne kõne 1. Saatelause olevikus (he says that ...) Kõneleja juttu saab edasi anda otseselt (direct) ja kaudselt (reported). Otsene kõne: He says: "I am a man" Kaudne kõne: He says (that) he is a man. Kaudsel kõnel võivad muutuda asesõnad ja ka verbi pöördevormid. She tells me: ,,I like your dress." She tells me (that) she likes my dress. 2. Saatelause minevikus (he said that ...) Kui saatelause on minevikus, siis võivad samuti muutuda asesõnad ja verbi pöördevormid. Pane tähele! Oleviku vorm otseses kõnes muutub mineviku vormiks kaudses kõnes. am/is --- was are -- were do/does --- did want/like/know/go etc --- have/has had wanted/liked/knew/went etc will --- would can --- could
ANTIIKMAAILMAS VANA-INDIA: Panini (3. saj eKr). Maailma esimene lingvist, tema fonoloogia ja morfoloogia kirjeldused on praegustegi lingvistide arvates professionaalsed. Kasutas oma grammatikas rohkesti abisümboleid, reeglid olid elliptilised. Sanskriti keele grammatika. KREEKA: Kreekast sai alguse keeleteadus. filosoofiline periood. Platon (5.-4. saj eKr) arutles oma teoses „Kratylos“ keeleteaduslike probleemide üle. Pani aluse sõnaliikide teooriale – defineeris substantiivi ja verbi, substantiiv on see, mille koha midagi öeldakse ja verb on see, mida substantiivi kohta öeldakse. Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor.
Sanaluokka Nomini-käändsõna Substantiivi-nimisõna Adjektiivi-omadussõna Partikkeli-muutumatu sõna Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev
Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie? Kes te olete? Kui öeldis koosneb kahest osast, siis jääb abiverb 2. kohale ja põhiverb jääb lause lõppu. Lahutatava eesliitega verbidel läheb eesliide lause lõppu.. Ich werde Ihnen alles zeigen. Ma näitan teile kõike. Wann sind Sie angekommen? Millal te saabusite? Sie müssen runtergehen
Tähenduse järgi jagatakse pronoomeneid: 1. Isikulised e personaalsed (mina, sina, tema, meie, teie, nemad) + nende lühikujud (ma, sa, ta, me, te, nad) esindavad lauses kõneleja või kuulaja isikut või ka kõnesituatsioonivälist isikut märkivat substantiivi; 2. Enesekohased e refleksiivsed (enda, enese, iseenese, iseenda, omaenese, omaenda). Enesekohaste asesõnadega seotud tegevus on suunatud tegijale enesele ja seotud tegevussituatsiooniga. Enesekohane asesõna laiendab verbi. Nt ta ostis omale saapad. 3. Vastastikused e retsiprooksed (üksteise, teineteise) viitavad substantiividele või prosubstantiividele, mis märgivad kaht või enamat vastastikku toimivat isikut või asja. 4. Omastavad e possessiivsed (oma, enda, omaenese ~ omaenda, iseenese, iseenda, iseoma). Väljendavad sisuliselt omamist, laiendavad substantiivi. Nt Ta ostis oma pojale auto. 5. Näitavad e demonstratiivsed (see, too, sama, seesama, toosama, seesugune, selline, sinane,
Pealiikmed: öeldis (predikaat) ja alus (subjekt). Nimetavas käändes alust nimetatakse täisaluseks ma loen raamatut. Osastavas käändes alust nimetatakse osaaluseks. Alus puudub lausest kui öeldis on umbisikulises tegumoes. Toit söödi ära. Alus võib olla ka juurde mõeldav mängisime aias palli. Osades lausetes tegija üleüldse puudub väljas tuiskab. Kõrvalliikmed: sihitis ehk objekt. Sihitis on lause kõrvalliige, verbi laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus suunatud. Ma kohtasin sõpra. Sihtis saab esineda ainult siis, kui lauses on sihiline tegusõna (vastab küsimusele keda?mida? mängima, kohtama). Käänded: nimetav(täissihitis), omastav(täissihitis), osastav (osasihitis). Öeldistäide öt predikatiiv. Lause kõrvalliige, mis näitab, kes/mis/missugune on alus. Evald Okas on kunstnik.
5) 2s e-lõpulised omadussõnad liituvad lühitüvega või nimetavas (nt julgeolek, kiirtee). - Muid käändevorme esineb liitsõna laiendosana juhuslikumalt (nt poistebänd, emadepäev, kartulipõld, maatamees, tuhkatriinu, meelespea). Pöördsõnaline laiendosa Verbitüvelise laiendosaga liitsõnad vastavad kesksõnalise täiendiga nimisõnafraasile (nt ronitaim – roniv taim, leidlaps – leitud laps). Moodustustüveks on 2s I-vältelise verbi vokaaltüvi (a) või III-vältelise verbi 1s konsonanttüvi (b) (nt (a) avamäng, ronitaim, küsimärk, (b) murdvaras, leidlaps, taandrida). Muutumatu sõna laiendosana Tegemist on tüviliitsõnadega ehk sõnade ühend pole fraasina võimalik (nt allkiri, eesnimi, tagahoov, kõrvalosa, vastaskallas, vastumürk, eelnõu, järeleksam, püstkriips, ümbermõõt, kaldkiri). Kinnistüveline laiendosa
LAUSELIIKMED 1. Lause tuum on ÖELDIS, mis näitab tegevust. August tegi plangusse augu. 2. ALUS näitab tegijat või olijat (võib lausest ka puududa). August kükitab plangu taga. 3. Kellele või millele on tegevus sihitud, on SIHITIS. August uudistab plangu taga maailma. 4. Olema-verbi juurde kuuluv sõna, mis näitab, kes, mis või missugune on alus, on ÖELDISTÄIDE. August on kelmikas poiss. Poisi nimi on August. 5. Mitmesuguseid suhteid määrab MÄÄRUS: a) kohamäärus (August vaatab meid august.) b) ajamäärus (Augu tegi August augustis.) c) viisimäärus (August uurib meid kelmikalt.) d) hulgamäärus (August näeb august palju põnevat.) 6. Nimisõna iseloomustav sõna on TÄIEND. Kelmikas August naerab ümarast august oma sõpradele. 7
LAUSELIIGID LAUSE LIHTLAUSE LIITLAUSE LIHTLAUSEs on 1 õeldis. 1) TAVALINE LIHTLAUSE kõik lauseliikmed esinevad ühekordselt Nt. Vili kasvab põllul. 2) KOONDLAUSE kordub mingi lauseliige (v.a. õeldis) Nt. Lapsed söövad liha ja kala. 3) LAUSEÜHENDIGA LIHTLAUSE lauses on üks õeldis ja üks verbi käändeline vorm Nt. Hüpates kiigelt, väänasin jala. LIITLAUSEs on 2 või enam õeldist. 1) RINDLAUSE osalaused üksteisest suhteliselt või täielikult sõltumatud (saab teha 2 omaette lauset) Nt. Mina läksin kooli, aga õde jäi koju. 2) PÕIMLAUSE üks osalause kuulub mingi lauseliikmena teise lause koosseisu Nt. Sigrid ütles, et talle aitab. KÕRVALLAUSED 1) MÄÄRUSKÕRVALLAUSE (millal? siis) Nt
Sie- en Sie haben Sie werden PRÄSENS- PRÄTERITUM- PERFEKT 2)Ich bin Schreiben- schrieb- (hat) geschrieben Du bist laufen- lief- (ist) gelaufen Kasutatakse Haben- hatte- (hat) gehabt Er sie est ist siis kui Wir sind verbi ees Ihr seid on IST Sie sind
kui iseseisvast infiniitvormist on alust rääkida seetõttu, et süntaktiliselt käitub ta nimisõna laadselt. ma-tegevusnimi ma-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis seondub osa käändekategooria liikmetega. ma-tegevusnimel on viis vormi: ma-, mas-, mast-, maks- ja mata-vorm. Eesti keelde on püütud tuua ka mani- ja maga-vormi, aga need pole kasutust leidnud. ma-tegevusnime vormide tähendus ja süntaktilised kasutusvõimalused on erinevad. Kesksõnad Kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab tegevust omaduse või seisundina. Seetõttu on kesksõna sõnaliigilt lähedane omadussõnadele ja saab esineda täiendina, nt tõusev päike, praetud kartulid. Verbikategooriatest seostub kesksõna aja ja tegumoega, nt tõusev päike (suhteline olevik, isikuline tegumood), praetud kartulid (suhteline minevik, umbisikuline tegumood). Kuna olevikus ja minevikus on kesksõna tunnused ja süntaktilised kasutusvõimalused
7)3 sõn. Nimis. Kirj. Kokku lasteaed,naiseriided,meestesokid,hingedepäev 8) Sõna osa jäetakse ära siis kui kasutatakse selle asemel - kaerahelbepuder,metalltreipink kase- ja vahtramahl, koolipoisid ja - tüdrukud Tegusõnad 1)Alati kir. Lahku ühend- ja väljend verbi pöördelised vormid 1)On ette öelnud;Edasi miema;ta on õppinud;ta *lihtverb on ühesõnaline tegusõna (õppima,lugema) e. verbid e 2)Liitverbid kirj. Alati kokku oli õppinud *Ühendverb kooaneb abi määrsõnast ja verbist. (juurde pöördsõnad 3)Tegusõnadest tuletatud teo ja tegija nimi (kes,mis) kir
toimuvatest muutustest. sõnadega just, already, yet. puhul. - Kasutatakse kui räägitakse ajaperioodist, mis jätkub praeguse hetkeni. VERBI AKTIIVI OLEVIKU JA MINEVIKU AJAVORMID Past Perfect MINEVIK Past Simple Past Continuous Past Perfect Continuous
Uudis Ajalehes on uudislood, arvamuslood, info, reklaam. Uudis on laadilt jutustav tekst. Uudise eesmärk on teate (uudise) edastamine faktide kaudu. Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma, mis aitab inimestel nende probleeme mõistupäraselt lahendada. Uudis on materjal, mis lahutab meelt. Uudis jaguneb · Kõva uudis sõda, poliitika, välissuhted, majandus, riigikaitse. Teemad on tähtsad paljudele inimestele · Pehme uudis kultuur, haridus, teadus ja tehnika, sotsiaalsed sündmused, sport, usk, kuritegevus jne. Teemad on eelkõige huvitavad, kuid ei pea olema tähtsad. Uudise 7 põhikriteeriumi · Sündmuse värskus (viimase ööpäeva jooksul) · Sündmuse geograafiline ja emotsionaalne lähedus · Sündmuse mõjukus · Sündmuse osalejate prominentsus (tuntus) · Sündmuse konfliktsus · Sündmuse erakordsus · Sündmuse päevakajalisus Uudise omadused · Täps...
on üks lause. Kahe elemendi vahel ühildumine ja sõltumine. (Firmad tutvustasid oma uusi tooteid.). Lause pealiikmed: alus (nim. või os. käändes , kes? Mis? Öeldis: pöördeline verbivorm väljendab tegevust, mida teeb? Lause kõrvalliikmed: - nimisõna nimetavas, om. ja os. käändes.(Mees parandas autot) - - igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide (Eile sadas) - nimisõna laiend (Pikk mees) Suhtlus- e. pragmaatilised funktsioonid: - subjekt paikneb lause algul ja on nimetavas käändes (Peeter sööb õuna) - grammatiline subjekt ei lange kokku teemaga ega paikne seetõttu lause alguses (Tal on raamat) e olemasolulause - grammatiline subjekt ei lange kokku teemaga ega
4. Mis tüüpidesse jagunevad fraasid? VP sööb saia, saia sööma Nominaalfraasid: NP nukker vaim AdjP kummaliselt nukker AdvP (määrusfraas) ootamatult kiiresti PP (kaassõnafraas) laua alla, mööda teed QP (kvantorifraas) kolm kummitust, liiter piima, palju aega 5. Milles seisnevad moodustajate süntaktilised, semantilised ja pragmaatilised funktsioonid? Semantilisi funktsioone. Verb väljendab tegevust, alus ja verbi laiendavad moodustajad aga tegevuse osalisi (tegijat, tegevusobjekti) ja asjaolusid (kohta, aega, viisi jne). Verb on lause semantiline kese, tema leksikaalsest tähendusest oleneb muude moodustajate arv, nende tähendusfunktsioon ja vormistus. Osalisi ja asjaolusid: tegija e. agent (Mees lõhub puid) kogeja (Talle meeldib lugeda) valdaja (Tal on raamat) 1
KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON gümnaasiumile LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu;
imperativus (käskiv kõneviis) Kuus ajavormi: praesens (olevik), imperfectum (lihtminevik), perfectum (täisminevik), plusquamperfectum (enneminevik), futurum I (I tulevik), futurum II (II tulevik) Kolm pööret ehk isikut: esimene, teine ja kolmas: ma olen, sa oled, ta on Kaks arvu: singularis (ainsus): ma olen, pluuralis (mitmus): me oleme Käändelised vormid (teonimi), gerundium (gerundiiv), supinum (supiin) Verbi põhivormid (I olevik; II minevik): Vinco (I), vici (II), victum (III), (vincere) ere (IV) võitma I pv lõppeb alati o-ga; praes. ind. act. sg 1 ma võidan II pv lõppeb i-ga; perf. ind. act. sg 1 (lõpetatud tegevus) ma võitsin; olen võitnud (veni, vidi, vici tulin, nägin, võitsin) III pv lõppeb um-ga; participium perf. pass. võidetud IV pv lõppeb er-ga; infinitivus praes. act
nii võib saada kolmesilbilistest sõnadest kahesilbilisi, näiteks poeta ‘poeet’ [´poi eta], maestro ‘õpetaja’ [´maei stɾo]. Hispaania keeles on ka triftonge, mis koosnevad kolmest erinevast vokaalist, sellisteks on näiteks buey ‘härg’ [´bweii]. 3. Prosoodianähtused 3.1 Sõnarõhk Sõnarõhk on hispaania keelele omane. Nagu ka varem mainitud, võib rõhu asukohast muutuda sõna tähendus, verbi pööre, aeg jms. Väga tavaline on rõhu olulisus verbi oleviku ainsuse esimese ja mineviku teise pöörde eristamisel, näiteks amo-am´o ‘mina armastan-tema armastas’. On olemas ka üle kahe sama kirjapildiga sõna, mille vahel võib rõhu asukoha tõttu tekkida tähenduserinevus, näiteks dep´osito-deposito-deposit´o ‘ettemaks-ma maksan ette-ta maksis ette’. Selle kõige tõttu on hispaania keeles väga vajalik rõhumärgi kirjutamine vastavasse kohta, et hääldus ja sellest tulenev tähendus oleks ühetimõistetavad.
vm omaduste põhjal; 4) kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria (nt arvukategooria), siis kõneleja on kohustatud seda väljendama (kõneleja peab valima, kas ta räägib mingist asjast ainsuses või mitmuses); 5) grammatilised morfeemid on seotud morfeemid, st nad kuuluvad mingi sõna juurde. Verbidele liituvate grammatiliste morfeemide hulga kohta vt http://wals.info/feature/description/22 (CPW = kategooriat / verbi kohta) Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. Igas grammatilises kategoorias moodustuvad vastavad opositsioonid, mis võivad olla kas binaarsed (kaheliikmelised), nagu seda on eesti keeles arvu vastandus (ainsus mitmus), või mitmeliikmelised, nagu eesti keele kõneviiside (kindel, käskiv, tingiv jne) opositsioon. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre,
Liitadverbid on erandlik liitsõnatüüp. Liitsõna on harilikult samast sõnaliigist kui selle põhiosa. Läbipaistva moodustusstruktuuriga liitsõnu, kus põhiosa on määrsõna oma põhitähenduses, on vähe: ennevanasti, üleeile, ihuüksi, hirmruttu. Ainus osaliselt produktiivne liitmismall on modifitseeriva esiosaga pool: poolärkvel, poolistukil, poolviltu. Enamik liitsõnalisi adverbe on tekkinud määruse funktsioonis käändsõna-, verbi- või kaassõnafraasidest, mille TÄHENDUS on LEKSIKALISEERUNUD ja SÕNALIIK MUUTUNUD! Sellise sõnaliigimuutuse tõttu kirjutatakse fraas kokku ning see muutub ortograafiliseks sõnaks. Liitsõnades saab küll eristada leksikaalseid moodustusosi, kuid terviku sõnaliik ei vasta põhiosa sõnaliigile. KÄÄNDSÕNAFRAASIPÕHISED VERBIFRAASI- KAASSÕNAFRAASIPÕHISED PÕHISED
Omadussõna Omadussõna kasutatakse kahel moel: · nimisõna täiend a smart girl a pretty boy · verbi be öeldistäide The girl is smart. The boy is pretty. Omadussõnal ei ole inglise keeles mitmust. smart girls pretty boys Omadussõnal on kolm võrdlusastet: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre The positive degree The comparative degree The superlative degree small smaller the smallest funny funnier the funniest
Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre TEGUSÕNAD ( tegumood ) : · isikuline · umbisikuline Umbisikuline » Kõneviisid » olevik- mida tehakse kindel- olen lihtminevik- mida tehti käskiv õpi, õppige täismin. - mida on tehtud kaudne- tegevat, olevat ennemin. - mida oli tehtud tingiv- laulaks VERBI PÕHIVORMID: · oleviku ainsuse esimene pööre, mina vorm. · ma-tegevusnimi · da- tegevusnimi · tud- keksõna isikuline- nud ; v -- kesksõnad umbisikuline- tav; tud-- kesksõnad KINDEL KÕNEVIIS: aeg isikuline umbisikuline olevik keerutame keerutatakse ta, -da, -t, -d. lihtmin. keerutasime keerutati täismin
Ò Ø - füsioloogilise protsessi väljendumise korral Kõrvus kohiseb. Ò Ø - kui ta on juurdemõeldav Ületasime teed. Ò meie SIHITIS ÖELDISTÄIDE (öt) ...on objekt. ...kuulub verbi ,,OLEMA" juurde. ...näitab, kellele või millele on tegevus sihitud. ...võib puududa. ...võib vastata küsimustele ...näitab kes?, mis? või missugune? on alus. - kelle?, mille?, juhul kui tegevus on Heikki on noor(öt). LÕPETATUD Ants ja Jaan on head sõbrad(öt). - keda?, mida?, juhul kui tegevus on LÕPETAMATA Sihitis käib kaasas sihilise tegusõnaga. Õpetaja kirjutab hinde.
....) · Lausestusvead: Des-lauselühendi väär kasutus. PS: Kui pea- ja kõrvallauses on erinevad alused, ei saa des-lausel. kasutada. (80-ndate algul kooli minnes oli sinimustvalge juba vardasse tõmmatud kui läksin 80-ndate algul kooli, oli sinimustvalge juba vardasse tõmmatud). Kõrvallause väär paigutus (Neid inimesi on palju, kes eirasid valimisi). Öeldiseta laused (Ta õppis palju, teadmata, et tund ära jääb). PS: Öeldiseks on ainult verbi pöördelised vormid. Tihti on stiilivead ka aluseta laused (Solon kirjutas palju demokraatiast. Rääkis demokraatiast ja rääkis demokraatiast/, rääkis demokraatiast). Üht tüüpi laused (Ta kirjutas poliitikast. Ta kirjutas ka...). · Topelteitus ja ning = EGA ei · Enamik + käändsõna (Enamik meist, enamikule meist). Enamus + tegus
Suured valged lumehelbed langesid külmunud konarlikule maapinnale. Korduvad aja- ja kohamäärused võivad olla oma ulatuselt kas samamahulised või üksteist hõlmavad. Komaga eraldatakse samamahulised määrused. Koosolek toimub reedel, 27. novembril. Sel suvel käisin Pärnus, Viljandis, Kuressaares. Komaga ei eraldata hõlmavaid määrusi. Tädi Reet sündis 27. juulil 1960. aastal Jõgevamaal Pala vallas Tooma talus. Korduvad öeldistäited (kuuluvad olema-verbi juurde) eraldatakse komadega (mitte segi ajada määruse või täiendiga). Tema aadress oli Tartumaa, Ülenurme vald, Tõrvanid, Papli 8. Lisandi kirjavahemärgid Komaga eraldatakse järellisand. Pärnu, meie suvepealinn, võttis meid vastu ilusa ilmaga. Omastavas käändes järellisand komastatakse vaid eestpoolt. See on Mardi, minu venna uus sinine jalgratas. Osastavas jt käänetes komad mõlemal pool järellisandit Vaatan Marti, oma väikevenda, ja tunnen südames suurt hellust.
adverbiaalina ning viitavad kontekstist selguvale ja tekstis täistähendusliku adverbiga tähistatavale tunnusele, noomenile või suuremale süntaktilisele üksusele või ka kõnesituatsiooni elemendile. Tähendus võib jääda ka konkretiseerimata. Proadverbid täidavad asendusfunktsiooni. Umbmäärased üldistavad: välistavad: küsivad Abimäärsõna - Afiksaaladverbid on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses verbi juurde, moodustades koos verbiga püsiühendi, nn ühendverbi, mis on uus semantiline tervik ja määrab enamasti lausemalli valiku, nt kokku saama, ära minema, üle jääma, peale käima, valmis tegema, läbi lugema, kinni maksma, vastu võtma, alla kukkuma. Sõna saab afiksaaladverbiks liigitada siiski ainult tekstisõna (sõne) tasandil, sest afiksaaladverbid ja tavalised adverbid erinevad üksnes oma iseseisvusastme poolest.
kedagi kolmandat märkivat nimisõna ainsuses mitmuses mina (ma) meie (me) sina (sa) teie (te) tema (ta) nemad (nad) Enesekohased asesõnad refleksiivpronoomenid näitavad, et tegevuse objekt või omaja langeb kokku tegevuse subjektiga, või rõhutavad asjaolu, et tegevuse subjektiks on just nimetatu, mitte keegi teine ise: enese ~ enda, oma, iseenese ~ iseenda, omaenese ~ omaenda verbi laiend: Poiss tagus endale rusikaga vastu rinda. nimisõna täiend:Sa võta oma asjad kaasa, kui minema hakkad. lisand: Ise ta ütles, et see asi teda ei huvita. Vastastikused asesõnad retsiprookpronoomenid näitavad, et kaks või enam vastastikku toimivat tegevuse objekti või omajat langevad kokku tegevuse subjektidega üksteise, teineteise Näis, et kõik need inimesed on üksteisega kuidagi seotud. Jüri ja Jaan vaatasid teineteisele ~ üksteisele kohkunult otsa.
· arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja järjekorda. Numeraalid jagunevad omakorda põhi- (märgivad arvu või hulka) ning järgarvsõnadeks (väljendavad järjekorda). · asesõnad ehk pronoomenid -- asendavad nimi-, omadus- ning arvsõnu Pöördsõnad Pöördsõnu võib tähenduse poolest lugeda tegusõnadeks. Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel). Tegusõna pöördelistel vormidel on: · kolm pööret ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja kolm pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad) · kaks aega -- 1) olevik (loen, loetakse); 2) minevik. Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud). · neli kõneviisi -- 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma
LIITVERBID Liitverbid on ortograafilised liitsõnad, mille põhiosa on verb ja mis kirjutatakse kõigis vormides kokku. See eristab neid ühend- ja väljendverbidest, mis kirjutatakse kokku vaid kesksõnavormides (meeldejääv, üleküpsenud, lugupeetud), ja liitsõnalise alussõnaga tuletistest (meeleolu-tse-ma, kooskõla-sta-ma). Alati ei ole komplekstüvelise verbi puhul võimalik üheselt mõista, kas tegemist on tuletise (alaliik > alaliigi-ta-ma) või liitverbiga (liigitama > ala+liigitama). Alussõnaks sobiva liitnimisõna või liitomadussõna olemasolul on kompleksseid verbe tõlgendatud siiski tuletiste, mitte liitsõnadena (koolmeister > koolmeister-da-ma); samal põhjusel ei ole liitverbina tõlgendatud ka nulltuletisi (auhind > auhindama). Liittegusõnad on eesti keeles noor liitsõnarühm. Sõnaraamatulekseemina on kindlaid liitverbe
11. Kasutage vana kirjakeele korpust. Kirjutage üles päring ja vastus. Päring : käsikiri; katekismus; üllitis. Tekstigrupp: kõik 16. saj tekstid 15 tekst(i) käsikiri max 1000 lauset katekismus üllitis Üksiksõnad raamatus Sermones Märkmed postillas Kullamaa käsikiri Juramentu 1 Kiri moder'ile Koelli katekismus Talurahva õigus Talupoja vanne Juramentum 2 Duker Völcker Becker Boierus Awerbach Kohtuvanne 12. Mis on püsiühendid? verbi ja tema seotud laiendi püsivad ühendid jalga laskma, läbi saama, kõnet pidama. 13. Millest koosneb püsiühendite andmebaas ja milline on osade maht? Tooge igast osast üks näide. Andmebaas sisaldab verbist ja tema laienditest koosnevaid püsiühendeid. Täpsemalt: andmebaasis on · ühendverbid (nt üle hüppama, alla käima, juurde võtma); · verbi ja noomeni püsivad ühendid, sh väljendverbid (lokku lööma, meelde
annaabi.ee 
