elektrivaruse paigaldamistingimused, kilbi asukoht koos teiste teenindamise mugavustega, kilbi montaazi nõuded ja elektrikilbi viimistlus. Individuaalseks uurimustööks valisin ma otseselt ventilatsioonisüsteemi elektrikilbi, sest see on väga huvitav ja piisavalt keeruline. Minu ventilatsioonisüsteemi uurimustöö objektiks on otseselt 0 korruse ehk keldri ventilatsioonisüsteemi kohta, kokku oli minu tööobjekti hoones 3 ventilatsioonisüsteemi. Kogu hoone ventilatsioonisüsteem jaotus peale 0 korruse ventilatsioonisüsteemile veel 16 korruselise hoonel veel 7-nendale ja 16- nendale korrusele. Hoone ventilatsiooni juhtimine Ventilatsiooni juhtimise otstarve ja kasutusalad Hoone ruumide õhk saastub inimese elutegevuse, majapidamistoimingute, suitsetamise ja muu tõttu. Samuti eritub sinna keemilisi aineid ning ühendeid sünteetilistest ehitus- ja viimistlusmaterjalidest, mööblist ning majapidamisgaasi põlemisest. Hapnikusisaldus õhus
• ruum on tähistatud suitsetamist lubava sõnalise teabe või sellekohase tingmärgiga; • ruumis asub nähtaval kohal mõistlikus suuruses eestikeelne teave: «suitsetamine kahjustab tervist!»; • ruum on alarõhuline; • õhu väljatõmme ruumis on vähemalt 8,4 liitrit sekundis ruutmeetri kohta, kusjuures ruumi mittekasutamisel võib õhu väljatõmmet vähendada 25 protsendini normaalõhuvahetusest; • õhu väljatõmbe ventilatsioonisüsteem on iseseisev ja pidev või ühendatud teiste pidevalt toimivate õhu väljatõmbe süsteemidega eraldi püstiku kaudu. SUITSETAMISALA • Suitsetamisala on ehitises või sõidukis asuv piireteta ala, millel on paikne ventilatsioonisüsteem ja mille kohta kehtivad järgmised nõuded: • ala on tähistatud suitsetamist lubava sõnalise teabe või sellekohase tingmärgiga; • alal asub nähtaval kohal mõistlikus suuruses eestikeelne teave: «suitsetamine kahjustab tervist!»;
1. KUIDAS TUNGIB RADOON MAJJA Radoon pääseb majja ehitise halva kvaliteedi ning hoone amortiseerumisel tekkivate pragude tõttu. Samuti ka täitepinnasest, aluskivimitest, põhjaveest ning erinevatest ehitusmaterjalidest. Seetõttu on ideaalvariandis oluline olla teadlik võimalikust radooni ohust juba enne maja ehitamist. [2] Kui hoone on juba valmis ning selgub, et radooni tase on kõrge, tuleb korrastada ventilatsioonisüsteem, puhastada lõõrid ja torud. Üle on vaja vaadata põranda konstruktsioon, sulgeda kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrus, sest just seina ja põranda vahelised praod lasevad hästi radooni sisse. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaažides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või kui need on ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleb muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest
Tööohutusnõuded 1. Töökeskkond peab olema kujundatud viisil, et töötamine oleks ohutu ja otstarbekas ning ei kahjustaks töötajate ja teiste isikute tervist ning keskkonda. 2. Valgus peab olema suunatud õigesti, see ei tohi tekitada varje, pimestada ega peegelduda, et minimeerida ohtu silmadele. 3. Töökohas peab olema ventilatsioonisüsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk piisavas koguses värske või konditsioneeritud õhuga. 4. Töökoht peab olema kujundatud nii, et töötaja saaks oma asendit muuta ja leida sobiva tööasendi. 5. Tööandja peab võimaldama töötajatele kõik vajalikud ohutusvahendid ja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohutegureid ja nende riske. 6. Keeldu tööst või peata töö, mille täitmine seab ohtu enda või teiste isikute tervise või
5. Soovituslik kogu ventilatsiooni õhuvooluhulk auditooriumile oleks 11,2 ja klassiruumile oleks 4,2 . 6. qtot ja standardi tabelist saadud tulemuste suhteline erinevus protsentides on 7. Laboratoorsest tööst saab järeldada, et mõõdetud hoone kuulub II sisekliima klassi ning on madala saastekoormustasemega. Mõõtmised viidi läbi koridoris asuva ventilatsiooniava näitel ja hoones on kasutusel mehaaniline ventilatsioonisüsteem. Koridor ja ülesannetes kasutatud auditoorium erinevad kindlasti seal oleva õhuvooluhulga, inimeste arvu ja põranda pindala poolest.
Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonireziimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto enda ventilatsioonisüsteem. 3. Tootjad Webasto Case Defa Same CalixValmet Webasto töö põhmõte Kõik Webasto seisukütteseadmed toimivad ühe ja sama põhimõtte kohaselt. Eelsoojendi plussid Talvel jäävabad aknad utke teksti laade Teine tase Talvel auto salong soe, suvel Kolmas tase ventileeritud ja jahe Keskkonnasäästlik Neljas tase Viies tase
üle 10% aastast ei ületaks hoone temperatuur +25ºC. Kas konditsioneeri kasutamine on õigustatud? Kuna jahutuseks paigaldatud konditsioneeride poolt kulutatud energia liidetakse küttkulu hulka, muutuks passiivmaja rajamine üsna ebaotstarbekaks. Pole ju mõtet ehitada passiivmaja, mille puhul tuleb kõik talvel säästetud soojakroonid suveperioodil ruumide jahutamisse paigutada. Jahutusseadmete kasutamisele tuleb leida nutikas alternatiiv. Suure soojustagastusega ventilatsioonisüsteem on passiivmaja üks tähtsamaid komponente. Soojusvahetiga (soojustagastus 75-92%) ventilatsioonisüsteem võimaldab olulise osa väljajuhitavast õhusoojusest kasutada sissejuhitava värske õhu kütteks. Kuna väljuva soojusenergia kadu on viiduid miinimumini, ei vaja passiivmaja enam aktiivset küttesüsteemi. Vähest ventilatsiooni kaudu väljuvat soojusenergia kadu kompenseerib üldjuhul kodumasinate, inimeste, lemmikloomade, valgustuse jms poolt eralduv soojus. Tavalise ventilatsiooni
juhtmed Lahkuda ruumist Ruumi 12. IT-spetsialist Külmetushaigused 2 tuulutamise ajal, ehitada IT-spetsialist Vajadusel Tasuta tuulutamine ventilatsioonisüsteem Suurendada õhu Väike 13. IT-spetsialist Nahaärrtitused 2 juurdevoolu ja relatiivset Tööandja Vajadusel 100 õhuniiskus niiskust Teravad Löök teravalt 14
Tallinn, 2012 1.1 Sissejuhatus 1.2 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on välja arvutada kortermaja renoveerimiskulud ning pakkuda välja plaan renoveerimise teostamiseks. 1.3 Valiku põhjendus Mina olen antud kortermaja üheks elanikuks ning seetõttu olen huvitatud selle maja korrashoiust ning püsimisest. Sellesse majja sai korter soetatud 1988. aastal. Hetkeseisuga vajab maja vundament soojustamist, kütte- ja ventilatsioonisüsteem projekteerimist ja väljavahetamist. Lisaks vajab uuendamist trepikoja viimitlus. 1.4 Hoone üldandmed Hoone asub Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, ja on ehitatud 1987.aastal. Tegemist on tüüpprojekti põhise 9-korruselise korterelamuga, milles on 3 sissekäiku ning kokku 108 korterit. Hoonel on soojustatud välisfassaad (2007.a) ja vahetatud veetorustik (2005.a).[1] Tabel - Hoone üldandmed Korruste arv 9 Korterite arv 108
Pilvelõhkujad tekivad termiidipesade eeskujul Sattusin täiesti juhuslikult lugema ühte artiklit, mis on üks kõige huvitavamatest, mida siiani üldse lugenud olen. Artikkel räägib sellest, et järgmise põlvkonna pilvelõhkujate konstruktsioon võib olla inspireeritud termiidipesadest, sest teadlased on avastanud, et nende pisiputukate elupaikade ventilatsioonisüsteem väärib jäljendamist. Inglismaal Cambrige'is asuva Loughborough' ning New Yorki ülikoolide insenerid ja entomoloogid on 2002-2004 aasta uurinud macrotermes michaelsen'i liiki kuuluvate Aafrikas elutsevate termiitide pesi. Need targad putukad ehitavad oma elupaigad sel moel, et tekib keerukas tunnelite ja õhulõõride võrgustik, mis seadistab pesas temperatuuri, niiskust ja õhukvaliteeti. Pesad püüavad tuult, et tekitada pesasisene õhuringlus.
P13 Signalisatsioonisüsteemid. Seadmed ja süsteemid tulekahjuteate edastamiseks. P14 Evakuatsiooniteed. Evakuatsiooniteede vastavus nõuetele. P15 Konstruktsiooni kandevõime. Ehitise kandevõime tulekahjutingimustes. P16 Hooldamine ja informatsioon. Tulekustutusseadmete, evakuatsiooniteede jne järelevalve ja hooldus ning elanike informeerimine tulekustutusvahenditest ja evakuatsioonist. P17 Ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonisüsteemi kasutatavus suitsu eemaldamisel. Tabel 2 Parameetrite kaalud Kaalutud Parameeter Kaal Hinne hinne P1 0,0576 4 0,2304 P2 0,0668 0 0 P3 0,0681 5 0,3405 P4 0,0666 5 0,333 P5 0,0675 5 0,3375 P6 0,0698 5 0,349 P7 0,0473 4 0,1892 P8 0,0492 5 0,246
pakettaken, mille kaudu autometrist jälgib uuritava tegevust ja miimikat uuringu ajal 5 Uuringu tehnilised tingimused [2] Kabiini siseseinad, lagi, põrand ja uks kaetakse helineelava materjaliga heli järelkõla vältimiseks Uuritava nägu on valgustatud eestpoolt tagasihoidliku, mürata valgusega kuni 60 W Kabiinil mürata ventilatsioonisüsteem, sobiv müratase kabiinis 15-20 dB(A) Audiomeetritel on side uuritavaga mikrofoni ja õhukuularite kaudu, patsient istub näoga audiometristi poole 6 Uuringu läbiviimine [1] Enne uuringu alustamist peab kontrollima, et kuulmekäigud oleksid puhtad Uuritaval peavad olema sobiva suurusega kõrvaklapid Audiometrist valib sageduse ja helitaseme ning vajutab nuppu misjärel kuuleb seda heli
Põrandad ja liikumisteed peavad olema piisavalt tugevad nendele asetatud raskuste ja ettenähtud liikluse jaoks. Pind ei tohi olla auklik, ebatasane või libe ja liikumisteedel ei tohi olla takistusi. Nad peavad olema puhastatavad. Treppide lahtine pool tuleb varustada piirde või käsipuuga. Käsipuu peab olema vähemalt trepi ühel pool. Ühelt korruselt teisele liikumiseks ei tohi kasutada redelit. 5. Ventilatsioon töökohtades peab olema ventilatsioonisüsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk piisavas koguses värske või konditsioneeritud õhuga ning vähendatakse miinimumini ebameeldivate lõhnade levimist. Ventilatsiooni taseme arvestamisel tuleb arvesse võtta töötajate arvu ruumis, töötajate füüsilist koormus, tööruumi suurust, kasutatavate seadmete arvu ja spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi iseloomu. Kui tööprotsessis eraldub töötaja tervist kahjustada võivaid ohtlikke
kombineeritud valgustuse. 4.Õhu liikumiskiiruse mõõtmine ja ventilatsiooniseadme tootlikkuse hindamine Ventilatsiooni põhiülesandeks on normaalsetele sanitaar-hügeenilistele timustele vastava õhukeskkonna loomine. Õhuvahetuse läbiviimisel eristatakse: Loomulikku ventilatsiooni, kus õhuvahetuse tekitab gravitatsioonijõud Mehaanist ventilatsiooni, kus õhuvahetus saavutatakse ventilaatorite mehaanilise tööga Mehaaniline ventilatsioonisüsteem koosneb: Ventilaatoritest Õhutorudest koos õhujaoturiga Mõõte- ja reguleemisaparatuurist Ventilatsiooniseadme efektiivsuse hindamise põhikriteeriumiks on tema tootlikkus- ajaühikus ruumist väljatõmmatav või jurdepuhutav õhukogus.
hulgas, mis vastab 20-30 liitrile diiselkütusele iga ruutmeetri kohta. Kas te ostaksite igapäevasõitudes auto, mis 100 km läbimiseks kulutab 20-30 liitrit kütust? Passiivmaja puhul on arvestuslik kulu kütmiseks 3-4 liitri kütust iga ruutmeetri kohta aastas. Selleks tuleb kasutada parema soojapidavusega seinamaterjale, aknaid ja uksi. Selleks, et õhupidav maja elamiseks ka mugav oleks, tuleb tagada hea ventilatsioon. Ventilatsioonisüsteem peab tooma inimesteni värske õhu, suunama tuppa tagasi väljaminevas õhus oleva soojuse ja vältima ruumide liigniiskeks muutumist. Energiasäästlik hoone peab olema nii tehniliselt kui arhitektuuriliselt eelnevalt piisavat läbi mõeldud. Hoonel ei tohi olla külmasildu ehk sellised osi, mis oma hea soojajuhtivuse tõttu hakkavad külmal ajal sooja majast välja viima. Esimene passiivmaja ehitati Saksamaal Darmstadtis 1991. a. (arhitektid Bott, Ridder ja Westermeyer).
Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonirezhiimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto enda ventilatsioonisüsteem. Mis on auto sõidusoojendi ? Sõidusoojendi on põhimõtteliselt samasugune küttesüsteem nagu eelsoojendi. Erinevus seisneb selles, et sõidusoojendi töötab ainult sõidu ajal, andes lisasoojust auto mootori ja salongi kütmiseks. Kaasaegsed otsesissepritsega diiselmootorid on nii efektiivsed, et kogu mootori energia kulub tavapärasele töötamisele. Soojusenergiat ei eraldu piisavalt salongi ja mootori kütmiseks. Seepärast pakuvad paljud autotootjad oma autodele juba
VIGASTAMISE-, LÖMASTAMISE-, KINNIJÄÄMISE OHT - esineb patsiendi transportimisel. Põrutus, muljumine või muu kehavigastus. Lahendus : olla ettevaatlik ja tähelepanelik ning järgida ohutusnõudeid. KEEMILISED TEGURID OHTLIKUD KEMIKAALID - kokkupuude põhiliselt des.ainetega. Lahendus : tutvuda enne kemikaali kasutamist juhendiga ja isikukaitsevahendeid. ÕHU SAASTATUS KEMIKAALIDEGA - esineb. Hingamisteede ärritus. Lahendus : tõhus ventilatsioonisüsteem. LATEKS - igapäevane kokkupuude. Esineb lateksiallergia. Lahendus : kasutada teisest materjalist kindaid või kanda latekskinnaste all õhukesi puuvillaseid kindaid. BIOLOOGILISED TEGURID NAKKUSOHTLIKUD PATSIENDID - potentsiaalne kokkupuude iga päev. Kutsenakkushaiguse saamine. Lahendus: töötajate vaktsineerimine, isikukaitsevahendite kasutamine ja regulaarne tervisekontroll. TORKE- JA LÕIKEVIGASTUSED - üldiselt ei esine.
kaudu koridoridesse. Õhuvahetus tualettides, saunas, pesuruumides tagatakse kesktõmbe- ventilatsioonisüsteemiga. Väljaimetava õhu asemele tuleb neisse ruumidesse õhk uste allosas olevate avade kaudu koridoridest. Kambüüsis kasutatakse puhk-tõmbeventilatsioonisüsteemi. Keskventilatsioonisüsteem on automaatjuhtimisega. Süsteemid lülituvad sisse või välja etteantud programmi järgi. Masina-katlaruumide ventilatsioonisüsteem peab tagama peale normaalse õhu kvaliteedi ka pea- ja abidiiselmootorite, kompressorite jt. seadmete tööks vajaliku õhu etteandmise ning seadmete töötamisel keskkonda kiirguva soojuse väljaviimise. Reo- ja heitveesüsteemid. Heitvett töödeldakse puhastusastmeni, mis ei põhjusta keskkonnareostust ja pumbatakse merre. Õhu konditsioneerimise süsteemi ülesanne on ettenähtud mikrokliima tagamine teenindavates ruumides
Kordamisteemad: 1. Katastroofid ja suurõnnetused maailmas - Suurõnnetuse mõistel on laiem ja kitsam tähendus: Disaster – hõlmab praktiliselt kõiki hädaolukorra kujunemist võimaldavaid suuremaid õnnetusjuhtumeid; selles kontekstis; Major (chemical) accident – hõlmab tõsisemaid õnnetusjuhtumeid kemikaalikäitluses 2. Risk ja oht, mõistete omavaheline seos - • Risk on ebasoodsa sündmuse võimalus... • Oht on ebasoodsa sündmuse võimalikkus... 3. Tõenaosus ja tagajärjed riski komponentidena - Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. RISK = TÕENÄOSUS x TAGAJÄRJED 4. Riskianalüüsi mõiste sisuline ja vormiline käsitlus - Sisuline määratlus - protsess riski iseloomu...
Edasi liikumine taksistatud. kindlasti ka muude esemete õige paigutus vajalik: kappide, riiulite jne... Kindlasti uste avadessse vaja teha õhukiiumine, mis juhib vana õhu ka välja.Hoidke ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse.Ärge suitsetage, sest nii väldite radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele. 2. Ehituslikud meetmed, mida saab rakendada: Korrastage ventilatsioonisüsteem, puhastage lõõrid ning torud. Vaadake üle põranda konstruktsioon. Sulgege kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrused. Samuti on head radooni sisselaskjad seina ja põranda vahelised praod. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaažides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad
Edasi liikumine taksistatud. kindlasti ka muude esemete õige paigutus vajalik: kappide, riiulite jne... Kindlasti uste avadessse vaja teha õhukiiumine, mis juhib vana õhu ka välja.Hoidke ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse.Ärge suitsetage, sest nii väldite radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele. 2. Ehituslikud meetmed, mida saab rakendada: Korrastage ventilatsioonisüsteem, puhastage lõõrid ning torud. Vaadake üle põranda konstruktsioon. Sulgege kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrused. Samuti on head radooni sisselaskjad seina ja põranda vahelised praod. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaazides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad
niiskus ning soodustab silmade väsimist. kasutusele õhuniisutid -Tarbida piisavas koguses vett -Kasutada kunstpisaraid Olemasolev ventilatsioonisüsteem tagab ruumides hea õhuvahetuse. I - 1.3 Tuuletõmme Ventilatsioonisüsteemi ja konditsioneeri õhuvoolud ei häiri. Madal (1) õhuvahetus Välisukse kohal on õhkkardin, mis vähendab jaheda õhu sissevoolu talvisel ajal. Klienditeenindajatel tuleb korras hoida teenindusjaama -Kanda ilmastikule vastavat
rõhuasetus on kontseptsioonil ,,terviklik lähenemine". Hoone energiakulu koosneb mitmest komponendist ja lõpptulemusega võib rahule jääda juhul kui kõik kulukomponendid on ühte moodi kontrolli all ei ole midagi hooletusse jäetud ega ole ka milleski asjatult üle pingutatud. Antud energiasäästliku hoone projekteerimisel arvestati järgmiste teguritega: 1. Hoone kompaktsus 2. Soojapidavad välispiirded, külmasildade puudumine 3. Soojatagastusega ventilatsioonisüsteem 4. Minimaalsed soojakaod infiltratsiooni tõttu 5. Suure kasuteguriga küttesüsteem Hea ja meeldiva sisekliima saavutamiseks on olulised järgmised tingimused: 1. Piisav ja ühtlane õhuvahetus, minimaalselt 0.6 korda tunnis 2. Sobiv sisetemperatuur ja õhu relatiivne niiskus 3. Soojad ilma külmasildadeta seinpinnad 4. Toatemperatuuri ja väliseina sisepinna temperatuuri vahe ei tohi olla suurem kui 2°C
3.6. Saetav puit tuleb üle vaadata, metallikillud ja naelad eemaldada. 3.7. Töökoht ketassae juures peab olema hästi valgustatud. Saepingil ei tohi hoida mingeid kõrvalisi esemeid, tööriistu, naelu, lauajuppe ega laaste. Põrand tööpingi ümbruses peab olema puhas ega tohi olla täis kuhjatud. 3.8. Tuleb kontrollida, et saepuru, laastude ja tükkjäätmete eemaldamise mehhanismid oleksid töökorras. 3.9. Töötaja on enne tööd kohustatud kontrollima, et ette nähtud ventilatsioonisüsteem oleks töökorras. 4. TÖÖ AJAL 4.1. Töö alguses tuleb ketassaag tühikäigul sisse lülitada ning alustada saagimist, kui saeketas on saavutanud maksimaalse kiirusega. 4.2. Saetavast puidust tuleb enne tööpingile asetamist kõrvaldada naelad, mustus, mört, jm. 4.3. On keelatud töötada, kui rõivaste nööbid pole kinni, paelad ripuvad jne. 4.4. Saagides peab tööline asuma tööpingist veidi kõrval, et vältida lööke puidu tagasipaiskumisel. 4.5
eelsoojendatud (elektriline või pinnasesse ehitatud soojusvaheti). 9. tarbevee soojendamise lahendus on efektiivne (päikesekollektor, soojuspump jms) Passiivmaja projekteerimise üheks oluliseks ülesandeks on külmasildade välistamine ehitise konstruktsioonides. Kindlasti on võtmeküsimuseks suure soojustagastusega ventilatsiooni kasutusele võtmine. Soojusvahetiga (soojustagastus 75-92%) ventilatsioonisüsteem võimaldab olulise osa väljajuhitavast õhusoojusest kasutada sissejuhitava värske õhu kütteks. Kuna väljuva soojusenergia kadu on viidud miinimumini, ei vaja passiivmaja enam aktiivset küttesüsteemi. Vähest ventilatsiooni kaudu väljuvat soojusenergia kadu kompenseerib üldjuhul kodumasinate, inimeste, lemmikloomade, valgustuse jms poolt eralduv soojus. Tavalise ventilatsiooni korral juhitakse väga suur osa toasoojast aga otse õue ning seetõttu pole ilma
· radoonitõkke kihte läbivate tarindite ning kommunikatsioonitorude ja -juhtmete liitekohad peavad olema õhutihedad; · tuleb vältida võimalike pragude (temperatuurikahanemisest jm põhjustest tingitud) tekkimist radoonitõkkes. Joonisel on põranda ja vundamendisõlme radoonitiheda lahenduse näide. Joonis 3. Põranda ja vundamendi radoonitihe lahendus 4. Elamu ventilatsioonisüsteem tuleb projekteerida selliselt, et hoonealuse pinnase õhk ei satuks eluruumidesse. 2 Radooniohutu elamu ehitamise üldnõuded 2.1 Radooniohutu elamu ventileerimine Normaalse radoonisisaldusega pinnasel maapinnast kõrgemal asuva põrandaga keldrita hoones võib põrandaalust tuulutada soklis paiknevate õhutusavade kaudu (vt joonis 4), kasutada ventileerimist loomulikul tõmbel (vt joonis 5) või ventilaatorite abil (vt joonis 6).
auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonirezhiimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto enda ventilatsioonisüsteem. Eelsoojendus süsteemi eelised. Külma ilmaga läheb mootor ilusti käima, võtab vähem kütust, mootor kulub vähem, aknad teeb puhtaks ohutum sõita. Mugav kliima aastaringselt Ei mingit külmetamist ega külmi jalgu enam. Seadet saab kasutada ka suvel, sest ventilaatorifunktsioon ei lase autol muutuda ratastel saunaks. Autos on tagatud mugav kliima mis tahes aastaajal. Intelligentne ventilaatorifunktsioon suveks Webasto seisukütteseadmed oskavad kõike
kaarekesi täis, enamasti peidetud marmorist sisekujunduse taha. 7 Pantheoni sisekujundus on ettenähtud sümboliseerima võlvitud taevalaotust. Ainsad valgusallikad on kupli tipus asetsev oculus ja sissekäik. Hoone erilist läbimõeldust näitab valguse langemine läbi oculuse valgusvihk liigub ruumis nagu tagurpidine päikesekell. Oculus funktsioneerib ka jahutus- ja ventilatsioonisüsteem. Samas laseb avaus läbi vihmavett, mistõttu on hoone põrandasse ehiatud äravoolusüsteem. Sisekujunduse põhitemaatikaks on ringid ja ruudud. Iga interjööri osa, põrandast laeni, on jagatud erineva skeemi järgi, seega ei asetsed dekoratiivsed üksused ühel joonel Hoone põrand meenutab malelauda. Kupli sisemist poolt katavad viies kitsenevas reas kahekümne kaheksa kaupa ruudud. Sellist kujundust oli võrdlemisi keeruline teostada ning
Ohutegur Selgitus Abinõud Erineva kõrgusega Trepil liikudes võib juhtuda Juhendada, kontrollida ja libedad õnnetus komistamise, Kasutada ohutusmärgistust trepiastmed libastumise tagajärjel Selgitada põrandakatte materjali vastavust projektile Tuuletõmbus, Puudub õhuvahetuse Projekteerida ja ehitada nõuetekohane intensiivne jahe/soe reguleerimise võimalus ventilatsioonisüsteem õhk Sissepuhke suund ja Õhutada ajal, mil töötajad ise ei viibi ruumis intensiivsus tekitavad Juhendada, kontrollida ebamugavusi Tagada normaalse niiskusega värske õhk Ruumide lisaõhutamine ventilatsioonisüsteemi abil Leida lahendusi intensiivse sissepuhke
hulgas, mis vastab 20-30 liitrile diiselkütusele iga ruutmeetri kohta. Kas te ostaksite igapäevasõitudes auto, mis 100 km läbimiseks kulutab 20-30 liitrit kütust? Passiivmaja puhul on arvestuslik kulu kütmiseks 3-4 liitri kütust iga ruutmeetri kohta aastas. Selleks tuleb kasutada parema soojapidavusega seinamaterjale, aknaid ja uksi. Selleks, et õhupidav maja elamiseks ka mugav oleks, tuleb tagada hea ventilatsioon. Ventilatsioonisüsteem peab tooma inimesteni värske õhu, suunama tuppa tagasi väljaminevas õhus oleva soojuse ja vältima ruumide liigniiskeks muutumist. Energiasäästlik hoone peab olema nii tehniliselt kui arhitektuuriliselt eelnevalt piisavat läbi mõeldud. Hoonel ei tohi olla külmasildu ehk sellised osi, mis oma hea soojajuhtivuse tõttu hakkavad külmal ajal sooja majast välja viima. Esimene passiivmaja ehitati Saksamaal Darmstadtis 1991. a. (arhitektid Bott, Ridder ja Westermeyer).
õhukeskkonna loomine. Ventilatsioonitehnika on teadus õhuvahetuse organiseerimisest ruumis. Õhuvahetuse läbiviimisel eristatakse: 1. loomulikku ventilatsiooni, kus õhuvahetuse tekitab gravitatsioonijõud 2. mehaanilist ventilatsiooni, kus õhuvahetus saavutatakse ventilaatorite mehaanilise tööga Mehaaniliste ventilatsiooniseadmete kogumit nimetatakse mehaaniliseks ventilatsioonisüsteemiks. Mehaaniline ventilatsioonisüsteem koosneb ventilaatoreist, õhutorudest koos õhujaoturiga, mõõte- ja reguleerimisaparatuurist. Süsteemi kuuluvad veel tihti tolmuärastid, filtrid ja seadmed õhu niisutamiseks. Ventilatsiooniseadme efektiivsuse hindamise põhikriteeriumiks on tema tootlikkus - ajaühikus ruumist väljatõmmatav või juurdepuhutav õhukogus. Kui on teada õhutoru ristlõikepindala, taandub ventilatsiooniseadme tootlikkuse määramine õhu keskmise liikumiskiiruse leidmisele õhutoru ristlõikes
piiratud liikumisvõime; · töötajat, kes on hoolimatu ning võib tegutseda etteaimamatult; · turvapiirete või ohutusabinõude konstruktsiooni ja kasutusmugavust või võimalust neid välja lülitada (see võib õhutada töötajat asjatult riskeerima); · seadme ajami liiki (elektriline, hüdrauliline või pneumaatiline) - igaühel neist on oma erinevad riskid. Töötervishoid, tööohutus ja olmetingimused Töötervishoid Töökohtades peab olema ventilatsioonisüsteem, temperatuur peaks tagama mugava mikrokliima ning sobiv neid kasutavatele inimestele ja olema kooskõlas tehtava tööga. Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine. Töökoht, mööbel ja töövahendid peavad olema puhtad. Ohutus Töökoht ja kõik töövahendid ning seadmed peavad olema tervishoiu, tööohutuse ja olmetingimuste seisukohast täiesti korras. Igal erialal on omad ohutusnõuded. (Näiteks: kindlasti tuleb igas töökohas hoolitseda selle eest, et
Sein, mis juhib hästi niiskust, mõjutab siseõhu niiskussisaldust normaaltingimustes vähe. Hügroskoopsed ja veeauru hästi läbilaskvad piirded aitavad küll mõnevõrra tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi, kuid lisaks välispiiretele on hoones ka palju muid materjale ja pindu, mis aitavad tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi. Kvaliteetse sisekliima üheks eelduseks on toimiv kütte- ja ventilatsioonisüsteem, selle puudumist ei asenda ükski konstruktsiooni abinõu. Soojustusmaterjali valikul võib tekkida küsimus, kas eelistada mineraalvilla, vahtpolüstüreeni või tselluvilla, ja milline konkreetne toode nende hulgast on sobivaim. Ühe tooterühma erinevate toodete tehnilised näitajad võivad oluliselt erineda. Materjalivaliku põhitingimus on, et materjale tuleb sihtotstarbekohaselt kasutada nii täidavad need neile esitatud nõudmisi.
sobivat paigutamist; 26. Kui palju peab töötaja kohta tööruumis olema õhuruumi? öötaja kohta peab tööruumis olema õhuruumi vähemalt 10 m3 (õhuruumi arvestamisel võetakse ruumi kõrgusest arvesse kuni 3,5 m) 27. Kas tööruumis peab olema ventilatsioon? Töökohtades peab olema ventilatsioonisüsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk piisavas koguses värske või konditsioneeritud õhuga ning vähendatakse miinimumini ebameeldivate lõhnade levimist. Ehkki piisav õhuvahetus võib toimuda ka akende või muude avade kaudu, tuleb vajaduse korral näha ette sundventilatsiooni süsteemid ja tagada nende regulaarne hooldus. 28. Millised on nõuded mehaaniliselt avatavatele ustele töökohas?
Uksed ja väravad Uksed ei tohi olla purunevast materjalist ja ei tohi mingil juhul töötajat ohustada suletud ega avatud asendis. Kui voolukatkestuse korral ei avane elektriajamiga väravad automaatselt, peab olema võimalik neid käsitsi avada. Ventilatsioon Tööruumis peab toimuma küllaldane õhuvahetus. Kui tööd tehes eraldub õhku töötaja tervist kahjustavaid aineid, tuleb tööruumid varustada väljatõmbeventilatsiooniga, kuid need ei tohi suurendada töökeskkonna müra. Ventilatsioonisüsteem peab olema varustatud automaatse kontrolliga, mis teavitab igast rikkest, kui see peaks kahjustama töötajate tervist. Valgustus Töökoht peab olema piisavalt valgustatud (projekteerimisel tuleb eelistada loomulikku päevavalgus). Valgus tuleb suunata nii, et ei tekiks häirivaid varje ning et see ei pimestaks töötajat. Kui päevavalgust ei ole piisavalt, peavad välistingimustes paiknevad töökohad ja liikumisteed olema varustatud tehisvalgusega.
· isikukaitsevahendite hulka peab kuuluma kaitsemask või kaitseprillid, vajaduse korral respiraator, kaitsekindad, kummipõll ning kaitsejalatsid · koostada tuleb tegevusjuhendid, milles kirjeldatakse ohtlike puhastuainete tervise- ja keskkonnaohte, samuti vajalikke ennetusmeetmeid ja käitumisjuhiseid · Kõige tõhusam viis töötajate kaitsmiseks passiivse suitsetamise eest on suitsuvabade piirkondade loomine või asjakohane ventilatsioonisüsteem 8 1.7. Surugaas Restorani- ja toitlustussektoris kasutatakse väga sageli jookide annustamiseks surugaasi. Sellised seadmed sisaldavad gaasiballoone ja torustikku, samuti reguleerimis- ja segamisseadeid. Paljudes restoranides ja pubides asuvad surugaasiseade ja gaasiballoonid halva ventilatsiooniga keldris. Surugaasina kasutatakse lämmastikku, süsinikdioksiidi ning mõnikord suruõhku
Erineva kõrgusega Trepil liikudes võib juhtuda Juhendada, kontrollida ja libedad õnnetus komistamise, Kasutada ohutusmärgistust trepiastmed libastumise tagajärjel Selgitada trepiastmete kattematerjali vastavust projektile Tuuletõmbus, Puudub õhuvahetuse Projekteerida ja ehitada nõuetekohane intensiivne jahe/soe reguleerimise võimalus ventilatsioonisüsteem õhk Sissepuhke suund ja Õhutada ajal, mil töötajad ise ei viibi ruumis intensiivsus tekitavad Juhendada, kontrollida ebamugavusi Tagada normaalse niiskusega värske õhk Ruumide lisaõhutamine ventilatsioonisüsteemi abil Leida lahendusi intensiivse sissepuhke
Asjakohase juhendamise peab saama ka töötaja, kelle igapäevaste tööülesannete hulka teisaldustöö ei kuulu. Töötajate juhendamist ja väljaõpet võib läbi viia ainult tööandja määratud pädev isik. 3. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Lühiülevaade töötervishoiu ja tööohutuse tingimustest, mida tuleb kohaldada töökohas. Tööandja või vastutav isik on teavitanud töötajaid tingimustest kinni pidamisest. TÖÖTERVISHOID Ventilatsioon Töökohtades peab olema ventilatsioonisüsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk piisavas koguses värske või konditsioneeritud õhuga ning vähendatakse miinimumini ebameeldivate lõhnade levimist. Ehkki piisav õhuvahetus võib toimuda ka akende või muude avade kaudu, tuleb vajaduse korral näha ette sundventilatsiooni süsteemid ja tagada nende regulaarne hooldus. Valgustus Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine. Vajaduse korral tuleb
kuningliku õhkkonna. Põrandatel suured, võimalik et idamaade hõngulised vaibad, siin-seal mõned kaminad. Seinast-seina kaetud tohutute raamaturiiulitega ja ülemistelt riiulitelt raamatute kättesaamiseks nn ratastel redelid. Mõistan, et ma ei loo raamatukogu korrashoiuks just kõige ideaalsemaid tingimusi kuid see polegi mõni kiirsöögiputka, kus on tähtis et põrandad oleks kergesti ligipääsetavad ja puhastatavad. Raamatukogus peab kindlasti olema hea ventilatsioonisüsteem, mis on märkamatult vaikne. Liiga tihti olen sattunud raamatukokku või mõnda muude asutusse, kus ventilatsioon lausa undab, mitte küll esialgu häirivalt, kuid pikemas perspektiivis on selle tagajärjeks peavalu ja keskendumisraskused. Suvel on vältimatult vajalik ka jahutussüsteem, mis hoiab raamatukogu mõnusalt jaheda, meelitades sellega veelgi rohkem rahvast raamatukokku. Talvel mõnusalt soe, mitte miinimumi piiripealne 18-20kraadi vaid 24kraadi
nagu keerulise teksti lugemine, nõuab suuremat, 1000 luksist valgust, kuid sellisel juhul on parim kasutada kohtvalgustust; l Valguse kvaliteet seisneb ka selles, et kasutajal on võimalik ise endale sobiv valgustustugevus ja -suund reguleerida; l Valgustugevuse vajadus on inimestel erinev, sõltudes east ja nägemisvõimest: seda on soovitav ka arvestada töötamiskohtade planeerimisel. Ventilatsioon l Töökohtades peab olema ventilatsioonisüsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk piisavas koguses värske või konditsioneeritud õhuga ning vähendatakse miinimumini ebameeldivate lõhnade levimist. l Ehkki piisav õhuvahetus võib toimuda ka akende või muude avade kaudu, tuleb vajaduse korral näha ette sundventilatsiooni süsteemid ja tagada nende regulaarne hooldus. TERVIS JA TÖÖKAITSE Ohutusnõuded arvutiga töötamisel
Põrandad, kuhu tööprotsessi käigus võib sattuda vedelikku või muud libedust suurendavat ainet, peavad olema piisava karedusega. 7.Ventilatsioon Tööruumis peab toimuma küllaldane õhuvahetus. Kui tööprotsessis eraldub töötaja tervist kahjustada võivaid ohtlikke aineid või tolmu, tuleb tööruum ja töötamiskohad varustada väljatõmbeventilatsiooniga. Ventileerimisseadmed ei tohi oluliselt suurendada töökeskkonna mürataset. Kasutatav ventilatsioonisüsteem tuleb hoida töökorras ning see ei tohi põhjustada tõmbetuult. 8.Valgustus Töökohad peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustuse projekteerimisel tuleb eelistada loomulikku päevavalgust. Valgus peab olema suunatud nii, et ei tekiks häirivaid varje. Tööruumid, kus töötajad võivad sattuda tehisvalgustuse rikke korral ohtu, peavad olema varustatud piisava turvavalgustusega. 9.Olmeruumid Riietusruumid peavad olema küllaldaselt ruumikad, varustatud istmete ja
olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. Kui palju peab töötaja kohta tööruumis olema õhuruumi? Kas tööruumis peab olema ventilatsioon? Töötaja kohta peab tööruumis olema õhuruumi vähemalt 10 m3 Kui tööprotsessis eraldub töötaja tervist kahjustada võivaid ohtlikke aineid või tolmu, tuleb tööruum ja töötamiskohad varustada väljatõmbeventilatsiooniga. Ventileerimisseadmed ei tohi oluliselt suurendada töökeskkonna mürataset. Kasutatav ventilatsioonisüsteem tuleb hoida töökorras ning see ei tohi põhjustada tõmbetuult. Ventilatsioonisüsteemil peab olema puhastamise ja reguleerimise võimalus Ning see peab olema varustatud automaatse kontrollisüsteemiga, mis teavitab igast rikkest, kui see on vajalik töötajate tervise kaitseks. Millised on nõuded mehaaniliselt avatavatele ustele töökohas? Mehaaniliselt avatavad uksed ja väravad peavad liikuma ohutult ning olema varustatud
Isikukaitsevahendite hulka peab kuuluma kaitsemask või kaitseprillid, vajaduse korral respiraator, kaitsekindad, kummipõll ning kaitsejalatsid. · Koostada tuleb tegevusjuhendid, milles kirjeldatakse ohtlike puhastusainete tervise- ja keskkonnaohte, samuti vajalikke ennetusmeetmeid ja käitumisjuhiseid. · Kõige tõhusam viis töötajate kaitsmiseks passiivse suitsetamise eest on suitsuvabade piirkondade loomine. Kui see ei ole võimalik, aitab asjakohane ventilatsioonisüsteem. Surugaasi kasutamine Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris kasutatakse väga sageli jookide annustamiseks surugaasi. Sellised seadmed sisaldavad gaasiballoone ja torustikku, samuti reguleerimis- ja segamisseadiseid. Paljudes restoranides ja pubides asuvad surugaasiseade ja gaasiballoonid halva ventilatsiooniga keldris. Surugaasina kasutatakse lämmastikku, süsinikdioksiidi ning mõnikord suruõhku. Kõige levinum on süsinikdioksiid, mis on
1.14 W/(m2·K) Tasakaalu temp. 18.0 °C Ventilatsioonisüsteem Rõhutõste Ventilaatori Õhuvooluhulk Süsteemi Soojustagastus Kraadpäevad 3751 °C*d sissep./väljat. kasutegur sissep./väljat
õhukeskkonna loomine. Ventilatsioonitehnika on teadus õhuvahetuse organiseerimisest ruumis. Õhuvahetuse läbiviimisel eristatakse: 1. loomulikku ventilatsiooni, kus õhuvahetuse tekitab gravitatsioonijõud 2. mehaanilist ventilatsiooni, kus õhuvahetus saavutatakse ventilaatorite mehaanilise tööga Mehaaniliste ventilatsiooniseadmete kogumit nimetatakse mehaaniliseks ventilatsioonisüsteemiks. Mehaaniline ventilatsioonisüsteem koosneb ventilaatoreist, õhutorudest koos õhujaoturiga, mõõte- ja reguleerimisaparatuurist. Süsteemi kuuluvad veel tihti tolmuärastid, filtrid ja seadmed õhu niisutamiseks. TÖÖ KÄIK 1) Koostada ruumi skeem 2) Sooritada mõõtmised ja dokumenteerida andmed 3) Valmistada ette protokoll. MÕÕTMISED Enne mõõtmist tutvutakse ruumi mikrokliima olukorraga ning koostatakse ruumi kohta käiv
väljapääsu atmosfääri. Maja all pinnas ei külmu ning sinna satub ka osa radooni sisaldavast pinnaseõhust hoone ümbrusest. Seetõttu on radooni sisaldus hoones suurim talvisel ajal. Suvel 8 hoitakse aknaid rohkem lahti ja tubadesse tulev välisõhk vähendab ruumides radoonitaset". [5] ,,Korralik ehituskvaliteet, paks vundament, toimiv ventilatsioonisüsteem ning paigaldatud radoonikile peaksid tagama päris korraliku kaitse radooni eest" [6]. 9 2.1. Radoon ehitusmaterjalidest Vahest võib kõrgenenud radoonisisalduse ruumides põhjustada ka ehitusmaterjalidest tulenev radoon. Ehitusmaterjalide radionukliidide sisalduse piirmäär on kindla eriaktiivsuse indeksiga, milleks on gamma või raadiumiindeks ning see peab olema alati väiksem kui 1,0.
hulka peab kuuluma kaitsemask või kaitseprillid, vajaduse korral respiraator, kaitsekindad, kummipõll ning kaitsejalatsid. · Koostada tuleb tegevusjuhendid, milles kirjeldatakse ohtlike puhastusainete tervise- ja keskkonnaohte, samuti vajalikke ennetusmeetmeid ja käitumisjuhiseid. · Kõige tõhusam viis töötajate kaitsmiseks passiivse suitsetamise eest on suitsuvabade piirkondade loomine. Kui see ei ole võimalik, aitab asjakohane ventilatsioonisüsteem. Surugaasi kasutamine Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris kasutatakse väga sageli jookide annustamiseks surugaasi. Sellised seadmed sisaldavad gaasiballoone ja torustikku, samuti reguleerimis- ja segamisseadiseid. Paljudes restoranides ja pubides asuvad surugaasiseade ja gaasiballoonid halva ventilatsiooniga keldris. Surugaasina kasutatakse lämmastikku, süsinikdioksiidi ning mõnikord suruõhku. Kõige levinum on
raadiovõrk[RF], teiste firmade ülekandeseadmed, fiiberoptika ja elektriliinid). LonWorksi maksimaalne andmeedastuskiirus on 610 bit/sek kuni 1.25 Mbit/sek, mis on kõvasti kiirem nt. sellisest seadmest nagu X10, mille maksimaalne andmeedastuskiirus on 50-60 bit/sek. LON-süsteemide läbi on võimalik ühtsesse süsteemi ühendada erinevaid seadmeid. Olgu temperatuuriandurid, valgustus, elekterküttekaablid, õhkkardinad, süsihappegaasi andurid, ukselukud, lifti juhtimine, ventilatsioonisüsteem, keskküte - kõik need saavad sel moel koos töötada. Ning kõiki neid saab juhtida kas maja seest või kustahes eemalt arvutivõrgu kaudu. See tehnoloogia teeb majade juhtimise paindlikuks ning säästab energiat. Kõik seadmed, mis on vastavate reeglite järgi mistahes firma poolt valmistatud, on LON-süsteemis võimelised omavahel infot vahendama. Joonis1.1 2. LONWORKSI PROTOKOLL
Radooni ohutusmeetmed: Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu 1. Tuulutage ruume võimalikult tihti 2. Hoidke ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse • 3. Ärge suitsetage, sest nii väldite radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele 4. Korrastage ventilatsioonisüsteem, puhastage lõõrid ning torud 5. Vaadake üle põranda konstruktsioon 29. Epideemia hädaolukorra tekke võimalused, gripipandeemiad. Epideemia hädaolukorda põhjustavad ohud ehk tegurid on erineva päritoluga haigustekitajad (bakteriaalse või viirusliku päritoluga), mis levivad saastunud toiduga, veega, õhuga, piisk-, õhklevi- või kontaktnakkuse teel nakatunud isikutelt. Gripipandeemia oht tekib juhul, kui ringlusse ilmub uus, kõrge patogeensusega,
Tihedalt on seotud ruumi temperatuuriga relatiivne õhuniiskus (protsent maksimaalsest võimalikust veeauru kogusest õhus). Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge üle 70% õhuniiskus. See tugevdab nii liialt kõrge kui madala õhutemperatuuri ebasoodsat mõju. Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet - nina ja silma limaskesta ärritust. Ventilatsioon 6 Töökohtades peab olema ventilatsioonisüsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk piisavas koguses värske või konditsioneeritud õhuga ning vähendatakse miinimumini ebameeldivate lõhnade levimist. Ehkki piisav õhuvahetus võib toimuda ka akende või muude avade kaudu, tuleb vajaduse korral näha ette sundventilatsiooni süsteemid ja tagada nende regulaarne hooldus. Siseruumide temperatuur Tööruumi temperatuur peaks tagama mugava mikrokliima. Vajadusel tuleb
annaabi.ee 
