Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Audiomeetria (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Audiomeetria
Reili Liiver
EG mag I
06.10.2011
Kasutatud allikad
1. South, T. Managing noise and vibration at work.
Great Britain: Biddles Ltd, King's Lynn, Norfolk,
2004. - 278 lk.
2. Müürsepp, J., Siirde, T. Audiomeetria. Tallinn:
Solvay Farmaceutica, 2010. - 144 lk.
2
Mis see on? [1]
Audiomeetria on kuulmisvõime testimise protsess
Audiomeetrid on vahendid, millega testitakse inimese kuulmislävi
Uuritav ütleb iga testi sageduse, mille juures ta otsustab, et tegemist on kõige vaiksema
heliga, mida ta on võimeline kuulma
3
Rahvusvahelised standardid, mis
sisaldavad audiomeetria protsessi [1]
IEC 60645, osa 1 ­ kirjeldab audiomeetrite karakteristikuid, mida kasutatakse erinevat
tüüpi kuulmistestides
ISO 8253 ­ sisaldab infot testimise keskkonna ja operaatori poolt teostatavate
protseduuride kohta
ISO 389, osa 1 ­ määratleb oletatavad tasemed, mis on normaalsed noorele inimesele,
kellel puudub kuulmiskahjustus
4
Uuringu tehnilised tingimused [2]
Akustiliselt sobiv, küllaldase pinnaga ruum (20-25 m²)
Uuritava jaoks kasutatakse eraldi helikindlat kabiini, mis ehitatakse tavaliselt ruumi
ühte nurka
Ruumi seinte vastu oleva d kabiini seinad, lagi ja põrand vajavad täiendavat
heliisolatsiooni
Vajalik on mõõta kõrvalruumide müra ja vibratsiooni toime tase kabinetile ­ selleks
võib olla 30­35 dB(A)
Kabiini ühes seinas peab olema piisavalt suur ning soovitatavalt mitmekordne
pakettaken, mille kaudu autometrist jälgib uuritava tegevust ja miimikat uuringu ajal
5
Uuringu tehnilised tingimused [2]
Kabiini siseseinad, lagi, põrand ja uks kaetakse helineelava materjaliga heli järelkõla
vältimiseks
Uuritava nägu on valgustatud eestpoolt tagasihoidliku, mürata valgusega kuni 60 W
Kabiinil mürata ventilatsioonisüsteem, sobiv müratase kabiinis 15-20 dB(A)
Audiomeetritel on side uuritavaga mikrofoni ja õhukuularite kaudu, patsient istub
näoga audiometristi poole
6
Uuringu läbiviimine [1]
Enne uuringu alustamist peab kontrollima, et kuulmekäigud oleksid puhtad
Uuritaval peavad olema sobiva suurusega kõrvaklapid
Audiometrist valib sageduse ja helitaseme ning vajutab nuppu misjärel kuuleb seda heli
kõrvaklappidest uuritav
Uuritav on instrueeritud vajutama reageerimisnuppu iga kord, kui ta kuuleb heli
Tavaliselt testitakse ühte kõrva korraga ning kõigi sageduste puhul registreeritakse
kõige madalam tase, mida uuritav kuuleb
7
Uuringu läbiviimine [1]
Automaatne audiomeeter saadab sagedusi kordamööda mõlemale kõrvale
Kui reageerimisnuppu on vajutatud, siis audiomeeter vähendab järk-järgult taset, kuni
see ei ole enam uuritavale kuuldav
Kui uuritav on kord nuppu vajutanud, siis audiomeeter suurendab taset kuni see on
veelkord kuuldav ning uuritav vajutab uuesti nuppu
8
Uuringu läbiviimine [1]
Protsessi korratakse mitu korda on võimalik määrata keskmine kõrva kuulmislävi
kindlatel sagedusel, mille puhul nuppu vajutati
Audiometristi valvab audiomeetrit ja jälgib kõiki anomaaliaid, mis tekivad testitava
reageerimise käigus, et oleks võimalik avastada ootamatuid tulemusi
Normaalse kuulmisega inimesed kuulevad 0 dB igal sagedusel
9
Aitäh!
10
Vasakule Paremale
Audiomeetria #1 Audiomeetria #2 Audiomeetria #3 Audiomeetria #4 Audiomeetria #5 Audiomeetria #6 Audiomeetria #7 Audiomeetria #8 Audiomeetria #9 Audiomeetria #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor reililiiver Õppematerjali autor
mis on audiomeetria

Sarnased õppematerjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (1)

Kadbak profiilipilt
Kadbak: normaalne asi, oleks võinud põhjalikum olla.. aga kärab kah
20:13 03-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun