pole gaasivhaetus võimalik. Gaasivahetus toimub selles osalevate gaaside osarõhkude erinevuste tõttu. Vastav gaas liigub kõrgemalt rõhul madalama suunas. Atmosfääri õhk mis siseneb kopsudesse, sisaldab N, O ja vähesel määral CO2. 0,01% on Co2-te puhtas õhus. Samad gaasid avalduvad alveolaarõhus, seal on Co2 osa suurem ja hapnikku vähem. N ei osale gaasivahetuses tema verest kudedesse ei lähe. Hapniku osarõhk alveolaarõhus on 100 mmHg (millimeetrit elavhõbeda sammast), venoosses veres kopsukapillaarides aga 40 mmHg. PO 100 mmHg... selle tõttu liigub hapnik verre, veri muutub arteriaalseks ja seal on tema osarõhk ka juba 100 mm Hg. Co2 osarõhk kopsukapillaaride venoosses veres on 46 mm Hg, alveoolses 40 mm Hg. Osarõhkude diferents. Arteriaalses veres on osarõhk 40, mm HG. Venoosses veres on co2 osarõhk 46 mmhg ja hapnikul 40. Pärast gaasivahetust arteriaalses veres hapnik 100 ja co2 40. Alveoolides samad osarõhud, mis olid arteriaalses veres. Nende
1500+ (1400 - 225) 2650 Väljahingamise rõhutamine annab ökonoomsema võimaluse optimaalse taseme saavutamiseks alveolaarõhu uuendamisel, kui sissehingamise rõhutamine ! Gaasivahetus kopsudes · Gaasi partsiaalrõhk e. osarõhk näitab milline osa üldisest rõhust kuulub antud gaasile see on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus web.zone.ee/.../image010.jpg · O2 partsiaalrõhk alveolaarõhus on 100 mm Hg, · venoosses veres 40 mm Hg · CO2 partsiaalrõhk venoosses vere on 46 mm Hg, · alveolaarõhus 40 mm Hg. · Difusioon lõpeb, kui partsiaalrõhud saavad võrdseks. 5 Gaaside transport verega · Hapniku transport · Süsihappegaasi Hemoglobiin transport 100 ml veres 15 g O2 Na- ja K-sooladena 1 gr Hb seob 1,36 ml (80%) Hapnikumahtuvus Hemoglobiiniga (10%)
Seinad on pehmed ja õhukesed. Hemodünaamika põhilised seaduspärasused Vedelike vool torudes määratletakse kahe jõuga: Rõhuga, mille all vedelik liigub Takistusega, mille suurus sõltub vere konsistentsist VERE HULK - Vere hulk on seda suurem, mida suurem on vererõhk. - Verehulk on seda väiksem, mida suurem on veresoonte vastupanu vererõhule. NB! Vererõhk sõltub veresoonte laiusest ja pikkusest. Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv) Q = Pa – Pv : R See suhe määrab: - Üldist verevoolu VERE LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD - Verevoolu mahtkiirus (ml/min või ml/sek) - Vere joonkiirus (cm/sek) - Vere kesmine joonkiirus: Kui pikk on see aeg kui vereosake teeb täisringi veresoonkonnas - Rahulolekus 21sek- 23sek - Kehalisel tööl 15sek – 8sek VERERÕHK – rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas - Erinevates veresoonkonna osades erinev Jaguneb:
Vee ja vedeliku ainevahetus Test! 2 loengu teemat. Jaotus: kogu organismi vesi 60%, Intratsellulaarne (koevedelik) u 40%, ekstratsellulaarne (rakuväline vedelik) u 20%, mis jaotub interstitsiaalne u 15% ja plasma u 5%. Kuhu läheb Na, sinna läheb vesi. Vedeliku jaotust mõjutavad: Vererõhk- vereringe algusosas (arterite süsteemis) suurem, lõpus (venoosses süsteemis) langeb. Onkootne rõhk- tingitud valkude veesidumisvõimest. Difusioon- lahustunud aine molekulide jaotumine ühtlaselt. Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooni suunas. Filtratsioon- hüdrostaatiline rõhk surub vedeliku läbi poolläbilaskva membraani. Ioonpumbamehhanism- nt Na ja K pump. Vedeliku saamine ja eritamine: Saamine- söök, jook, ainevahetuses tekkiv vesi. Eritamine- neerud, kopsud, nahk, seedetrakt, muud eritised. NB! Seedetraktis ringleb pidevalt u 7-8l vett. Ööpäevas tuleb u 1l uriini, arbuusi aja...
Gaasivahetus toimub tänu gaaside kontsentratsioonide vahele alveoolides ja kapillaarides. Seda rõhkude vahet nimetatakse osarõhkude e. partsiaalrõhkude vaheks. Õhus on atmosfäärirõhk 760 mmHg, selles on hapnikku 21% - seega on hapniku osarõhk 159 mmHg. GAAS LIIGUB ALATI MADALAMA KONTSENTRATSIOONI SUUNAS! Alveoolides on O2 osarõhk PO2 102 mmHg Arteriaalses veres - PO2 100 mmHg Venoosses veres - PO2 40 mmHg Alveoolides on CO2 osarõhk PCO2 40 mmHg Arteriaalses veres - PCO2 40 mmHg Venoosses veres - PCO2 47 mmHg Seega toimubki gaaside difusioon vastavalt osarõhkude erinevusele alveoolis ja kopsukapillaaris olevas veres. A.Vahtramäe 2011 6 II etapp Gaaside transport verega
2. Võimaluse korral heida pikali, aseta jalg sagedamini südame tasapinnast kõrgemale. Soodustab venoosse vere äravoolu. 3. Regulaarselt igal hommikul voodis lamades pane jalga, olenevalt veenilaiendite paiknemisest, kas elastsed tugisukad, põlvikud või sukkpüksid. Kanna neid ka pärast tromboosi, raseduse ajal ja jalgade tursumisel. 4. Hoidu liigsest kehakaalust, sellega tagad vere normaalse ringlemise arteriaalses ja venoosses süsteemis ning väldid haiguslike protsesside tekkimist nendes.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool AJU ANGIOGRAAFIA Tartu 2009 Sissejuhatus Angiograafia võimaldab hinnata veresooni teatud ajaraamistuses, jälgides kontrastaine levikut ja liikumist arteriaalses ja venoosses faasis. (Zaidat & Lerner, 2004). Näidustused Näidustatud vaskulaarsete malformatsioonide (aneurüsmid, angioomid) kahtlusel, vaskulopaatiate ja vaskuliitide puhul. See tehnika on kasutatav stenootiliste või haavanduvate veresoonte kahjustuste visualiseerimisel, samuti mitmete tuumorite verevarustuse hindamisel ja neid toitvate veresoonte kindlakstegemisel. (Zaidat & Lerner, 2004). Protseduuri teostamine
vaheline aeg peab olema võimalikult lühike Kestvus sõltub looma individuaalsest eripärast: tavaliselt 2 12 sekundit Vältida tuleb verevalumite teket ja liigset vere hulka lihastes Sigade veretustamine võiks toimuda 5 sek. peale voolu katkemist 3 FAASI 1. Algavad aju ärritamise tagajärjel lihaste krambid pea tõus, jalgade sirgenemine, olenevalt loomaliigist Algab perioodiline südametegevuse pidurdumine Vererõhk venoosses vereringes kahekordistub Tõuseb arteriaalne vererõhk Kestvus 10 20 sek, soovitatav periood looma torkamiseks 2. Lihaste lõdvestumine peale voolu katkemist 1520 sekundi pärast järgnevad kliinilised krambid loom sipleb 3. Vaikne periood taastub looma hingamine ja hakkab tajuma ümbrust JÄLGITAVAD VOOLU PARAMEETRID PINGE selle tõusuga lühendame uimastamise aega suureneb veretustamise kiirus ja aste
Määravad: a) rõhk , mida kõrgm rõhk, seda rohkem vedelikku liigub b) takistus: mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest, elastsusest ja diameetrist. Mida suurem takistus, seda suurem rõhk. Vere joonkiirus on üksikute vereosakeste kiirus (cm/ sek).Kesksmine vere joonkiirus täisring vereringe aeg ~ˇ20sek rahulolekus ja 15-8 sek aktiivolek .Vere hulk (Q)= (Pa-Pv)/ R (rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa)ja venoosses lõpposas (Pv) vereringe takistus (R)) See suhe määrab:• Üldise verevoolu suuruse organismis• Üksikute organite verega varustamise. Vere liikumist iseloomustavad:• verevoolu mahtkiirus (ml/min või ml/sek)* vere joonkiirus (cm/sek) *vere keskmine joonkiirus– rahuolekus 21sek - 23 sek – kehalisel tööl 15 sek - 8 sek 13.Veresoonte perifeerne vastupanu- on takistus, mis mängib suurt rolli vere voolamise kiirusel. See
puhverruumi välisõhu ja vere vahel. 5. Kopsude üldine ehk totaalne mahtuvus, millest koosneb (TLC) maksimaalse sissehingamise järel olev kopsude ruumala, koosneb: · Sissehingamise e hingamismaht (VT) · Inspiratoorne reservmaht(IRV) · Väljahingamise e. ekspiratoorne reservmaht(ERV) · Jääk- ehk residuaalmaht (RV) 6. Mis põhjustab gaaside difusiooni kopsualveoolides? Gaaside partsiaalrõhkude erinevus alveolaarõhus ja venoosses veres. Gaasivahetus toimub difusiooni teel kõrgema osarõhu e partsiaalrõhu poolt madalamale rõhule. Dif. lõpeb, kui rõhud saavad võrdseteks. 7. Hapniku transport veres Hemoglobiin 100 ml veres 15 g O2 1 gr Hb seob 1,36 ml Hapnikumahtuvus 20,4ml Oksühemoglobiini protsent O2 ja CO2 osarõhk Temperatuur Vere pH 8. Süsihappegaasi transport veres Na- ja K-sooladena (80%)
http://www.becomehealthynow.com/images/organs/cells/cell2lrg.jpg Hapniku Erütrotsüüdid kapillaarist seostumine läbi pugemas: hemoglobiiniga: Vaata hapniku transporti kehas youtube animatsioonina Erütrotsüüte on inimesel kõikidest rakkudest kõige rohkem: 1 ml-s veres on 4 - 5 miljardit. 1 liitris on ligikaudu 150 g hemoglobiini. Hapnikku on ühes liitris arteriaalses veres ligikaudu 200 ml ja venoosses 150 ml. Vingugaas seostub hemoglobiiniga 350 korda efektiivsemalt kui hapnik! Suitsetajal on veres 20 % hemoglobiinist seotud CO-ga, sest CO jääb pikemaks ajaks hemoglobiini külge. Kuidas mõjutab see töövõimet? Kas see mõjutab kõigi organite tööd? Transportvalgud membraanis viivad ainemolekule rakku või rakust välja. Vaata transportvalgu tööd youtube animatsioonina Animatsioon ainete aktiivsest transpordist läbi rakumembraani
· Vere voolamise üldised seaduspärasused. Hemodünaamika põhilised seaduspärasused. Vedelike vool torudes määratletaks 2 jõuga: Rõhuga, mille all vedelik liigub s.t. rõhkude vahega toru alguses ja lõpposas. Soodustab. Takistusega, mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest ja diameetrist. Takistab. · Verevoolu maht- ja joonkiirus. Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses ja venoosses lõpposas. Vereringe takistus (R) Q = Pa-Pv / R Vere liikumist iseloomustavad: Verevoolu mahtkiirus ml/min või ml/sek Vere joonkiirus Vere keskmine joonkiirus cm/sek Rahulolekus on 21 sek-21 sek Kehalisel tööl 15- 8 sek · Vererõhk, selle näitajad. Rõhk , mille all veri voolab veresoonkonnas Jaguneb: Süstoolne e.ülemine 110-20 mm Hg. Lõõgastunud Diastoolne e.alumine 60-80 mm Hg. Pulsirõhk süstoolse ja diastoolse rõhu vahe . 40 mmHg Vererõhk sõltub:
sügavusest pigem naha alla ning minnes sujuvalt üle tihti silmaga nähtavateks sinise värvitooniga veenideks. Veenid. Veenideks nimetatakse veresoni, milles veri voolab elunditest südame suunas. Veenid erinevad arteritest selle poolest, et nende siseküljel on ühepoolsed klapid, mis lasevad verel liikuda vaid südame suunas. Veenid sisaldavad vähem elastseid kiude ja lihaskiude võrreldes arteritega, mistõttu nad pole nii vetruvad ja langevad kergesti kokku. Venoosses osas liigub veri olulisel määral edasi tänu lihastele, mille regulaarne töö surub veresooni kokku, aidates nii verd edasi pumbata. Käte ja jalgade pindmiselt kulgevad veenid sisenevad jäsemete liitekohtades kehasse, ühinevad teistest organitest suubuvate harudega ja koonduvad lõpuks üheks suureks õõnesveeniks, mis suunab kogu ringluses olnud vere uue ringi alustamiseks südamest tagasi paarispumpa. Südamele lähenedes suureneb venoossete veresoonte läbimõõt.
kapillaaride ja rakkude vahel kudedes. Nende vahele jääb gaaside transport (ühendavaks lüliks). 1. Gaaside vahetus kopsualveoolide ja vere vahel gaasivahetus kopsualveoolide ja vere vahel toimub gaaside osarõhkude erinevuse tõttu. Osarõhkudest räägitakse siis, kui tegemist on gaasiseguga. Alveoolis on kolme gaasisegu (so. Hapnik, CO 2, ja lämmastik(gaasivahetusest osa ei võta, ta veres ei lahustu ja kudedesse ei lähe)). Hapniku osarõhk(PO2) on 100 mmHg ja PCO2 on 40 mmHg. Venoosses kopsukapillaaris on PO2 40 mmHg ja PCO 2 on 46 mmHg. Äravoolavas kapillaaris arteriaalses veres PO 2 on 100mmHg ja PCO2 on 40 mmHg. Arteriaalne veri liigub kudedesse. Kudedes on hapniku osarõhk madal. CO2 osarõhk on 46 mmHg ja arteriaalses veres oli esialgu 40 mmHg. Ja co2 liigub kõrgemalt madalama suunas. Veri muutub venoosseks. Hapniku transport arteriaalses veres toimub erütrotsüütides sisalduva hemoglobiini kaudu
arterioole ja artereid, kuid võivad mõjuda ka bronhide, seedetrakti (ka sapiteed), kusejuha ja emaka silelihaseid Veenide silelihased lõõgastuvad müokardi O2 varustus TOIME VERERINGLE Väikestes doosides tugevam lõõgastav toime veenidesse ja nõrgem arterioolidesse ja arteritesse. Väheneb südame täitumine ja lõppdiastoolne rõhk. Langevad arteriaalne rõhk, takistus kopsuringes ja südame väljutusmaht. Veenide laienemine vere maht venoosses süstemis südame eelkoormus arteriaalne resistentsus südame järelkoormus südame väljutusmaht langeb RR Stenokardia puhul Stenokardia puhul esineb südamelihases hapnikupuudus. Endokardi verevarustuse paranemises on oluline südame sisese rõhu langus. Vasospasmist tingitud stenokardia puhul on oluline koronaarveresooni laiendav toime Nitraatide krvaltoimed. · Lühiajaline tugev, sageli pulseeriv peavalu (doosist sõltuv ja väheneb mõnepäevase
Verevalumite vältimiseks on soovitav sead veretustada hiljemalt 5 sekundit pärast voolu katkemist. /1,2/ Elektrivooluga uimastamise protsessi võib jagada kolme faasi. Esimeses faasis algavad aju ärritamise tagajärjel lihaste krambid (pea tõuseb ja tagajalad sirgenevad; esijalad võivad ka sirgeneda, kuid see sõltub loomaliigist ja kasutatavast voolutugevusest), mis takistavad vere tagasivoolu kapillaaridest. Algab perioodiline südametegevuse pidurdumine, vererõhk venoosses vereringes kahekordistub, kasvab ka arteriaalne vererõhk. Seisund kestab 10- 20 sekundit, soovitav on loom torgata sellel perioodil. /1,2/ Teises faasis pärast voolu toime katkemist lihased mõneks ajaks lõdvestuvad, seejärel 15- 45 sekundi jooksul järgnevad kliinilised krambid (loom sipleb). /1/ Kolmandat faasi iseloomustab vaikne periood, mil hakkab taastuma looma hingamine ning ta hakkab tajuma ka ümbrust. /1/
Kopsude verevoolutusest ehk perfusioonist ning kopsude alveolaarventilatsiooni suhtest oleneb see, kuidas hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani. 13. Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise regulatsioon. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise "etapid". Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab viimases CO 2 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema kui venoosses veres. Kuna venoosses veres on CO 2 osarõhk kõrgem kui alveolaargaasis ja alveolaargaasi O 2 osarõhk on kõrgem kui venoosses veres, difundeerub CO2 verest alveoolidesse ja O2 alveoolidest verre - veri arterialiseerub. Kui ei esine difusioonihäireid, ühtlustuvad CO 2 ja O2 osarõhud alveolaargaasis ja arteriaalses veres u 0,3s jooksul. Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O 2 ja CO2 osarõhud reguleeritakse
0,7? ??? 7. Gaaside partsiaalrõhk, selle tähtsus hingamisprotsessis Gaasi partsiaalrõhk- e osarõhk: # paneb gaasi difendeeruma läbi membraani # näitab milline osa üldisest rõhust kuulub gaasile # on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus 8. Gaasivahetus alveolaarôhu ja kopsukapillaarvere vahel. Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab CO2 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema. Kuna alveolaargaasis on CO2 rõhk madalam kui venoosses veres, siis kopsu kapillaaride ja alveoolide vahel CO2 antakse alveoolidesse. O2 aga antakse alveoolidest kapillaaridesse, sest O2 rõhk on alveoolides kõrgem kui kapillaarides ning O2 liigub kõrgema rõhu alalt madalamale ehk siis kapillaaridesse. 9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Kahel kujul: Süsihappegaasi trantsport: ¤ lahustunud kujul Na ja K sooladena(80%)
vere uuesti alveoolidesse, milledes on suurem P O2. Hapniku transport verega: · Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike, 1l veres lahustunult 3ml hapnikku, seega oleks 70 kg kaaluva inimese 5 liitris veres 15 ml hapnikku. · Tänu erütrotsüütides olevale hapnikukandjale hemoglobiinile on 1l arteriaalses veres hapnikku ca 200 ml, millest jääb 50 ml kudedesse. Seega on ka venoosses veres 150ml hapnikku. · Hemoglobiini ja hapniku ühendi oksühemoglobiini teke oleneb hapniku osarõhust veres ja on pöörduv protsess. Kudedes, kus hapniku osarõhk on madal, annab veri kiiresti hapniku ära ja kopsudes, kus allveolaarõhust on hapniku osarõhk kõrge, küllastub veri hapnikuga peaaegu 100%selt. Madalate O2 osarõhkudel suureneb hemoglobiini (Hb) O 2 küllastus järsult. Kui osarõhk on 26mmHg, siis on umbes pool Hb hapnikuga küllastunud
vere uuesti alveoolidesse, milledes on suurem P O2. Hapniku transport verega: · Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike, 1l veres lahustunult 3ml hapnikku, seega oleks 70 kg kaaluva inimese 5 liitris veres 15 ml hapnikku. · Tänu erütrotsüütides olevale hapnikukandjale hemoglobiinile on 1l arteriaalses veres hapnikku ca 200 ml, millest jääb 50 ml kudedesse. Seega on ka venoosses veres 150ml hapnikku. · Hemoglobiini ja hapniku ühendi oksühemoglobiini teke oleneb hapniku osarõhust veres ja on pöörduv protsess. Kudedes, kus hapniku osarõhk on madal, annab veri kiiresti hapniku ära ja kopsudes, kus allveolaarõhust on hapniku osarõhk kõrge, küllastub veri hapnikuga peaaegu 100%selt. Madalate O2 osarõhkudel suureneb hemoglobiini (Hb) O 2 küllastus järsult. Kui osarõhk on 26mmHg, siis on umbes pool Hb hapnikuga küllastunud
Vererõhk sõltub: · vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) · vereringe perifeersest vastupanust (R) · vanusest · emotsionaalsest seisundist · kehalise töö intensiivsusest. ARTERIAALNE PULSS süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine. SFÜGMOGRAMM pulsilaine leviku üleskirjutus. Vere hulk (Q), mis läbib ajaühikus veresooni, on seda suurem, mida suurem on rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv) ning mida väiksem on vereringe takistus (R) Pa - Pv Q= -------- R See suhe määrab: · üldise verevoolu suuruse organismis · üksikute organite verega varustamise Erinevates veresoonte süsteemi osades ei ole vererõhk ühesugune. Olles kõige kõrgem suurtes arterites, langeb vererõhk väikestes arterites, arterioolides, kapillaarides,
iseloomustavad suurused. *oksühemoglobiin on ebapüsiv ühend, mis tekib O2 ühinemisel hemoglobiinihga . üks hemoglobiini molekul on võimeline siduma 4 O2 molekuli, kuna üks Hb sisaldab 4 heemi, milles igas on I raua-aatom, mis seob endaga O2. Oksühemoglobiini dissotsiatsiooni kõver. HbO2 dissotsiatsioonikõver iseloomustab HbO2 ja pO2 omavahelist sõltuvust. A on punkt, mis väljendab suhet pO2 ja HbO2 % vahel arteriaalses veres; B iseloomustab suhet pO2 ja HbO2 % venoosses veres. See tõuseb järsult väikeste pO2 alas ja tõus on aeglasem kõrgete pO2 väärtuste juures. joonis Peamised tegurid, mis mõjutavad hapniku sidumist hemoglobiiniga ja sellest vabanemist: O2 partsiaalrõhk, temperatuur, pH. *O2 partsiaalrõhk , kus hapnik on võtta (kopsus), sealt seob hemoglobiin selle endaga, kus aga O2 partsiaalrõhk (osarõhk) on väiksem, seal vabaneb hemoglobiin O2-st (kudedes). *Temperatuur kõrge temperatuur
3) Trombotsütopoes – elavad 10 päeva. Tekivad luuüdis. Hemodünaamika seaduspärasused Vedelike vool veresoontes määratletakse kahe jõuga: -Rõhuga, mille all vedelik liigub (rõhkude vahe veresoonte alguses ja lõpposas). Mida suurem rõhk, seda kiiremini veri voolab. -Takistusega, mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest ja läbimõõdust ning survest. Vere hulk (Q) Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv). Vereringe takistus (R). Q = Pa-Pv /R See suhe määrab: üldise verevoolu suuruse organismis ja üksikute organite verega varustamise. Kõikide organite verega varustatus pole sama. Aktiivsematel organitel verevarustus suurem. Organites, kus verd pole palju vaja tõmbuvad veresooned kokku. 12.Verevoolu maht- ja joonkiirus. Mahtkiirus (ml/min või ml/sek) – kui suur on vere hulk, mis läbib kogu veresüsteemi (või kindlat organit) mingis ajaühikus.
artikulatsioonis?? (nimeta ülesanne) (2p) Surfaktant (4p) on lipiide sisaldav pindpinevust vähendav aine, mis vooderdab alveoolide seinu ja ei lase neil kokku vajuda e kollabeeruda Perfusioon (2p) e alveoole ümbritsevate kapillaaride verevoolutus on parem kopsupõhimikul (nimeta kopsuosad). Vatsakeste süstoli ajal on suletud (nimeta klapid) (2p) hõlmased klapid Südame eelkoormust mõjutavad (nimeta tegureid) (2p) veremaht venoosses süsteemis, venoosse süsteemi toonus, parema südamepoole pumbafunktsioon, kehaasend, keskmine intratorakaalne rõhk (rõhk rindkereõõnes), intraperikardiaalne rõhk (rõhk südame paunas), veenide toonus, skeletilihaste toonus. Kirjuta veresooned, mis läbivad neeruväratit (1p): neeruarter, neeruveen Hemoglobiini hapnikuküllastus sama hapniku osarõhu puhul sõltub: (1p) selgita vere pH tasemset ning CO2 osarõhust (mida vähem vesinikioone ning mida madalam CO2 osarõhk,
· On lipofiilsed, akumuleeruvad rakumembraani lipiidses kaksikkihis. Avaldavad toimet membraani valkudele, nt ATP-tundlikele K+-kanalitele. Anesteesia saabub kiiresti, sissehingamisel mõne minuti jooksul. · Halotaan · Isofluraan · Enfluraan Inhaleeritavad ravimid veres · Anesteetikumi tase ajus sõltub aine lahustuvusest, kontsentratsioonist sissehingatavas gaaside segus, kopsuventilatsioonist, verevoolust kopsudes ning anesteetikumi tasemete vahest arteriaalses ja venoosses veres · Lahustuvust väljendatakse jaotuvuskoefitsendina, mis väljendab ravimi jaotust vere ja gaasidesegu vahel ja näitab, mil määral pääseb ravim verre. Nii on N2O veres halvasti lahustuv, dietüüleeter aga hästi lahustuv · Kui verre difundeerub halvasti lahustuv anesteetikum, saabub max tase kiiresti, ja vastupidi · Üldanesteesia ajal toimub ravimi ümberjaotumine kudedes, seejuures aitavad kaasa kudede vaskulariseeritus ja ravimite suur lipofiilsus (näiteks halotaan, enfluraan)
nendes on verevool juba aeglasem ja rõhk madalam; sein õhuke, seinas lihaskiud, mis võivad vajadusel soone sulgeda. D. Kapillaarid: - need on peenimad veresooned, läbimõõt võib olla vaid 6-7 mikronit (väiksem kui erütrotsüüdil!); - verevool neis on väga aeglane ja sein koosneb vaid ühest rakukihist – hea gaasivahetus!; -kapillaari arteriaalses otsas väljub hulk vereplasmat rakkudevahelisse ruumi, kapillaari venoosses otsas läheb ca 9/10 vereplasmast vereringesse tagasi (ülejäänu viib ära lümfisüsteem) -kõik kapillaarid ei ole korraga avatud – elundi eri piirkondi varustatakse kordamööda; töötavas elundis avaneb rohkem kapillaare, puhkavas elundis vähem. E. Veenulid ja väikesed veenid – verevool veidi kiirem kui kapillaarides kuid vererõhk madal; sein õhuke, selles nii sidekudet kui ka lihaskiude, veidi jämedamatel veenidel võivad olla juba klapid. F
iseloomustavad suurused. *oksühemoglobiin on ebapüsiv ühend, mis tekib O2 ühinemisel hemoglobiinihga . üks hemoglobiini molekul on võimeline siduma 4 O2 molekuli, kuna üks Hb sisaldab 4 heemi, milles igas on I raua-aatom, mis seob endaga O2. Oksühemoglobiini dissotsiatsiooni kõver. HbO2 dissotsiatsioonikõver iseloomustab HbO2 ja pO2 omavahelist sõltuvust. A on punkt, mis väljendab suhet pO2 ja HbO2 % vahel arteriaalses veres; B iseloomustab suhet pO2 ja HbO2 % venoosses veres. See tõuseb järsult väikeste pO2 alas ja tõus on aeglasem kõrgete pO2 väärtuste juures. joonis Peamised tegurid, mis mõjutavad hapniku sidumist hemoglobiiniga ja sellest vabanemist: O2 partsiaalrõhk, temperatuur, pH. *O2 partsiaalrõhk , kus hapnik on võtta (kopsus), sealt seob hemoglobiin selle endaga, kus aga O2 partsiaalrõhk (osarõhk) on väiksem, seal vabaneb hemoglobiin O2-st (kudedes). *Temperatuur kõrge temperatuur soodustab oksühemoglobiini küljest O2 ära
terminaalseid arterioole, mis suunab vere uuesti alveoolidesse, milledes on suurem P(o2) HAPNIKU TRANSPORT VEREGA ·Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike, 1l veres lahustunult 3 ml hapnikku, seega oleks 70 kg kaaluva inimese 5 liitris veres15 ml hapnikku. ·Tänu erütrotsüütides olevale hapnikukandjale hemoglobiinile on 1l arteriaalses veres hapnikku ca 200ml, millest jääb 50ml kudedesse. Seega on ka venoosses veres 150ml hapnikku. ·Hemoglobiini ja hapniku ühendi oksühemoglobiiniteke oleneb hapniku osarõhust veres ja on pöörduv protsess. Kudedes, kus hapniku osarõhk on madal, annab veri kiiresti hapniku ära ja kopsudes, kus allveolaarõhus on hapniku osarõhk kõrge, küllastub veri hapnikuga peaaegu 100%selt. SÜSINIKDIOKSIIDI TRANSPORT VEREGA ·Süsinikdioksiidi lahustuvus veres on parem kui hapnikul. Süsinikdioksiidi on veres olevast koguhulgast:
rõhuks. Võrreldes plasma osmootse rõhuga, mis on tingitud peamiselt veres lahustunud ioonidest, on onkootne rõhk väga väike suurus. Kuid kuna valgud kapillaari membraani ei läbi, siis on onkootne rõhk väga oluline transkapillaarse vedeliku transpordi korral. Onkootne rõhk mõjutab vee jaotust plasma ja interstiitsiumi vahel. Arteriaalses vereringe osas on hüdrostaatiline rõhk suurem kui onkootne rõhk, aga venoosses osas on vastupidi. See tagab vee liikumise arteriaalsetest kapillaaridest interstitsiaalsesse vedelikku ja vastupidiselt, venoossed kapillaarid tõmbavad vee ära interstitsiaalsest vedelikust. Osmootset rõhu on lihtne mõõta instrumentiga, mida nimetatakse onkomeetriks. !
Normaalse alveolaarventilatsiooni ja kopsude verevoolutuse korral on kõige enam alveoole, kus VA/Q = 0,9. 13. Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise regulatsioon.Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel.Hingamise "etapid". Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab viimasesCO2 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema kui venoosses veres. Venoosses veres on CO2 osarõhk kõrgem kui alveolaargaasis ja alveolaargaasi O2 osarõhk kõrgem, CO2 difundeerub verest alveoolidesse ja O2 alveoolidest verre veri arterialiseerub. Kui ei esine difusioonihäireid, siis osarõhud võrdsustavad. Veri kannab O2 füüsikaliselt lahustununa ja hemoglobiiniga seotult. Füüsikaliselt lahustunud hapnikku on vähe, suurem osa kantakse hemoglobiiniga seotult. Hemoglobiin koosneb neljast
Toob kaasa KNS -käsu tõsta rõhku, et verd tugevamalt tõugata perifeeriasse. (Erütrotsüüdid- on kõige suuremad vererakud). Vereringele on hea piisavalt vett Q10 -eriti kes ei liiguta võimas antioksüdant. Tagajärg: krooniline isheemiatõbi, ajuarterites isheemiline ajuinfarkt, peaaju verevalum, peaaju atroofia, raskusnõdrameelsus. Kõigi arterite ja arterioolide lupjumine, sulgumine, kudede kärbus. Veenilaiendid e varikoos? VEENILAIENDID: Ehk varikoos. Venoosses süsteemis on tekkinud verepais, veenid ja klapid venivad välja, soonesein kaotab elastsuse, tekivad sõlmed, sopistused. Soodustab: geneetiline soodumus, istuv-püsti töö, füüsiline koormus või ülekaal, rasedus. Esialgu kosmeetiline : pindmised laienemine -ilu probleem. Hiljem raskustunne, tursed, säärekrambid, sipelgatunne, valu. Soodustavad kõhukinnisus, maksa ja sapihaigused, müoom ja kroonilised põletikud veresoone vaagnas (kuse suguteede põletikud). Kui mitte
5. Verevoolu takistus väikeses vereringes kopsuemfüseemi korral kopsukoe elastsuse vähenemisest ning mahu suurenemisest 6. Kestev lamamine veenide väline kompressioon, lokaalne verevarustuse halvenemine, lamatiste teke. VENOOSSE HÜPEREEMIA TUNNUSED JA TALITLUSLIKUD MUUTUSED 1. Tsüanoos- aeglane verevool ja CO2 kuhjumine 2. Temperatuuri langus- aeglane verevool, suurenenud soojuse kadu, ainevahetus on pärsitud 3. Veenirõhk võrdsustub artrioolide rõhuga- venoosses süsteemis kollateraalne väga vähe. Takistuse puhul rõhud erinevates süsteemides võrdsustuvad, tekib organi mahu suurenemine. 4. Väheneb vere tagasivool südamesse- langeb südame löögi- ja minutimaht, tekib arteriaalne hüpotensioon 5. Häiritud kudede toitumine esineb ka hapnikunälgus kudedes diapedees veresoonte seina kahjustuse tõttu pääsevad vere rakulised elemendid läbi mehaaniliselt kahjustamata veresoone seina
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla p...
Psühhofarmakoloogia loengukonspekt 1.-2. loeng sissejuhatus Psühhofarmakoloogia tegeleb keemiliste ainete mõjuga psüühikale, eeskätt selliste ravimitega, mille mõju psüühikale on nende toimetes kõige olulisem; (psyche; phramakon vs toxicon; logos) Psühhofarmakonide rühmad jaotatakse psühhiaatrias tavapäraselt kasutatavateks & väljaspool med. kasutatavateks. Tavaliselt kuuluvad esimese jaotise alla neuroleptikud1, antidepressandid2, rahustid, tümoleptikud, nootroopikumid3 & teise jaotise alla psühhostimulaatorid, sedatiivsed uimastid & psühhedeelikumid. Ravim on keemiline ühend, mis mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil. Louis Lewin'i esimene psühhoaktiivsete farmakonide liigitus · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol & eeter) · Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) ...
Toodud tabelist lähtub, et sisse väljahingamisel muutuvad ainult hapniku ja süsihappegaasi hulgad. Hulga muutumise põhjuseks on gaasivahetus, mis toimud alveooliõhu ja kopsu verekapillaarides ringleva vere vahel. Gaasivahetus saab toimuda tänu sellele, et alveooliõhus ja kopsukapillaarides ringleva veres on hapniku ja süsihappegaasi osarõhud erinevad. Alveooliõhus on hapniku osarõhk 40 kõrgem, süsihappegaasi osarõhk aga madalam. Kopsukapillaaride venoosses osas aga vastupidi: hapniku osarõhk madal, süsihappegaasi osarõhk kõrgem. Gaasivahetus alveoolides õhu ja vere vahel põhineb sellel, et gaasid püüavad liikuda suurema osarõhu poolt madalama poole. Seetõttu lähebki hapnik alveooliõhust verre, kuna hapniku osarõhk on alveooliõhus kõrgem kui veres. 8.5. Hingamisemahud ja sagedus: Mitu korda inimene minutis hingab ja kui suure mahuga, võib sõltuda väga paljudest teguritest. Esmajoones võib välja tuua järgmised tegurid: 1
lihaskiude. Väiksematesse piirkondadesse viivad vere peened arterid ja arterioolid nendes on verevool juba aeglasem ja rõhk madalam; sein õhuke, seinas lihaskiud, mis võivad vajadusel soone sulgeda. Kapillaarid on peenimad veresooned, läbimõõt 6-7 mikronit. Verevool neis on väga aeglane ja sein koosneb vaid ühest rakukihist hea gaasivahetus. Kapillaari arteriaalses otsas väljub hulk vereplasmat rakkudevahelisse ruumi, kapillaari venoosses otsas läheb enamus vereplasmast vereringesse tagasi (ülejäänu viib ära lümfisüsteem). Kõik kapillaarid ei ole korraga avatud, elundi eri piirkondi varustatakse kordamööda; töötavas elundis avaneb rohkem kapillaare, puhkavas elundis vähem. Veenulid ja väikesed veenid verevool veidi kiirem kui kapillaarides, kuid vererõhk madal; sein õhuke, selles nii sidekudet kui ka lihaskiude.
Gaasivahetust läbi kapillaaride seinte soodustab ka vere vedela osa filtratsiooni vererõhu mõjul. Koos filtratsioonivedelikuga lahkub kapillaaridest ka veres lahustunud hapnik. Suure vereringe kapillaarveri ei anna kudedele kogu O2 ära. Kui arteriaalses veres on O2 mahuprotsent 19, siis kudedest äravoolavas venoosses veres langeb see 11%-ni. Järelikult anti kudedele hapnikku 8 mahu%-di ulatuses. O2 mahu% vahet kudedesse voolavas arteriaalses veres ja äravoolavas venoosses veres nim. arteriovenooseks diferentsiks. Näitaja iseloomustab seda, kui palju hapnikku annab kudedele iga 100ml verd. Et leida kui suur osa verega transporditavast O2- st läheb kudedesse, arvutatakse O2 utilisatsioonikoefitsent. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskus ja sealt läbivad impulsid. Hingamise regulatsioon toimub neurohumoraalsel teel, seda reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, mis koosneb sisse- ja väljahingamisekeskusest, kust lähevad impulsid seljaaju
PO2=150 mmHg PCO2=0,2 mmHg Alveolaarses gaasisegus PO2=100 mmHg PCO2=40 mmHg Püsiva hapnikutarbimise juures määrab gaaside alveolaarse osarõhu eelkõige alveolaarventilatsioon (VA). 20. Hingamisgaaside difusioon kopsudes, millised muutused võivad difusiooni vähendada. Ventilatsiooni tulemusena püsib alveoolides üsna püsivalt PO2=100 mmHg PCO2=40 mmHg Kopsu saabuvas venoosses veres on PO2=40 mmHg PCO2=46 mmHg Hingamisgaaside liikumise aluseks on nende difusioon suurema osarõhuga piirkonnast väiksema osaõhuga piirkonda. Loeng, sl.36 – Ficki diffusiooni seadus Difusioon häirub kui: -osarõhkude vahe väheneb -difusioonipind väheneb -difusioonitee pikeneb 21. Hingamisgaaside transport verega ja gaasivahetus kudedes.
DALTONI SEADUS: gaasisegu kogurõhk on tema komponentideks olevate gaaside osarõhkude summa. Maali-Liina, jaanuar 2012 2 4 Daltoni seadusel põhineb hingamisgaaside vahetus verega. Kopsudesse tulevas venoosses veres on hapniku osarõhk madalam kui alveoolides ning süsihappegaasi osarõhk suurem. Järelikult hapnik verre (kõrgemalt osarõhult madalamale) ning CO2 alveoolidesse. BOYLE SEADUS: kui gaasianuma ruumala muutub, muutub rõhk pöörvõrdeliselt. Kui vähendame ruumala, siis nt ½ võrra, siis rõhk kahekordistub, sest kokkupõrked sagenevad. PV=P1V1, KUI T on const!.
kapillaaride ja rakkude vahel kudedes. Nende vahele jääb gaaside transport (ühendavaks lüliks). 1. Gaaside vahetus kopsualveoolide ja vere vahel gaasivahetus kopsualveoolide ja vere vahel toimub gaaside osarõhkude erinevuse tõttu. Osarõhkudest räägitakse siis, kui tegemist on gaasiseguga. Alveoolis on kolme gaasisegu (so. Hapnik, CO2, ja lämmastik(gaasivahetusest osa ei võta, ta veres ei lahustu ja kudedesse ei lähe)). Hapniku osarõhk(PO2) on 100 mmHg ja PCO2 on 40 mmHg. Venoosses kopsukapillaaris on PO2 40 mmHg ja PCO2 on 46 mmHg. Äravoolavas kapillaaris arteriaalses veres PO2 on 100mmHg ja PCO2 on 40 mmHg. Arteriaalne veri liigub kudedesse. Kudedes on hapniku osarõhk madal. CO2 osarõhk on 46 mmHg ja arteriaalses veres oli esialgu 40 mmHg. Ja co2 liigub kõrgemalt madalama suunas. Veri muutub venoosseks. Hapniku transport arteriaalses veres toimub erütrotsüütides sisalduva hemoglobiini kaudu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
