Nimetu (0)

Elektriline uimastamine ja
selle
mõju liha kvaliteedile
ELEKTRILINE UIMASTAMINE
Elektrivool põhjustab läbi aju
närvisüsteemi tugeva stimuleerimise
Tagajärjeks energiat kulutavad lihaste
krambid
Stressihormoonide adrenaliini ja
noradrenaliini teke
Tulemuseks on anaeroobne glükolüüs
piimhappe moodustumisega ja pH langus
lihastes
Elektriline uimastamine on lühikese intervalliga
meetod ­ uimastamise ja veretustamise
vaheline aeg peab olema võimalikult lühike
Kestvus sõltub looma individuaalsest eripärast:
tavaliselt 2 12 sekundit
Vältida tuleb verevalumite teket ja liigset vere
hulka lihastes
Sigade veretustamine võiks toimuda 5 sek.
peale voolu katkemist
3 FAASI
1. Algavad aju ärritamise tagajärjel lihaste
krambid ­ pea tõus, jalgade sirgenemine,
olenevalt loomaliigist
Algab perioodiline südametegevuse
pidurdumine
Vererõhk venoosses vereringes
kahekordistub
Tõuseb arteriaalne vererõhk
Kestvus 10 20 sek, soovitatav periood
looma torkamiseks
2. Lihaste lõdvestumine peale voolu
katkemist
1520 sekundi pärast järgnevad kliinilised
krambid ­ loom sipleb
3. Vaikne periood ­ taastub looma
hingamine ja hakkab tajuma ümbrust
JÄLGITAVAD VOOLU
PARAMEETRID
PINGE ­ selle tõusuga lühendame uimastamise aega
suureneb veretustamise kiirus ja aste
TUGEVUS ­ veistel voolutugevus 0,1 A kutsub esile
südame fibrillatsiooni ning põhjustab looma surma
Looma oomiline taksitus kindlal pingel võib varieeruda
100 kuni 2000 oomini
Efektiivseim on täisnurkne või trapetsikujuline voo
2 MEETODIT
1. AINULT PEAD LÄBIV MEETOD
Elektrivool 50 60 Hz juhitakse läbi aju
Põhjustab kohese teadvuse kao
Elektroodideks kas metallist kaheharuline
elektrood
Või kääride taolised tangid väikeloomade
ja sigade jaoks
2. SÜDANT LÄBIV MEETOD (pea keha
uimastus)
Elektrivool 50 60 Hz juhitakse ühe
elektroodiga pähe, teisega läbi keha
Elektroodid peavad paiknema nii südame kui
ka aju piirkonnas
Parim asetus oleks: esimene elektrood
silmade tagumisel serval, tagumine viimase
kahe roide kohal, keha elektrood kas rinnakul
või esijalgadel
Paigalduskohad peaksid olema märjad
VEISTE UIMASTAMINE
Erilistes puurides boksides, erisulgudes
Kasutatakse vahelduvvoolu pingega 70 200 V
ja sagedusega 50 Hz
Elektrivooluga mõjutatakse veiseid 5 30
sekundi jooksul
Voolu kestvus ja pinge sõltuvad looma vanusest
ja suurusest
Liiga kõrge pinge korral võib loom surra
Elektrivoolu halvav toime kestab 3 5 minutit,
piisav järgneivaks operatsioonideks
NÕUDED BOKSILE JA UIMASTUST
LÄBIVIIVALE ISIKULE
Peab olema maandatud
Uimastaja peab seisma kummist alusel
Peab kasutama kummikindaid, vältimaks
elektrivoolu alla sattumist
MOSKVA MEETOD
Ainult pead läbiva uimastusmeetodi
rakendusvariant
Kaks kontakti lüüakse läbi naha looma
kuklasse
Vool läbib looma keha, südant
puudutamata
Elektroodide vahekaugus 10 12 cm
Pinge 125 220 V ja kestus 7 15 (pullidel
15 30) sekundit
Pole erilisi surmajuhtumeid
BAKUU MEETOD
Pea keha uimastusmeetodi
rakendusvariant
Üks kontakt lüüakse looma kuklasse mitte
sügavamale kui 5 mm
Teiseks kontaktiks metallplaat esijalgade all
Tagajalgade all isolatsiooniks kummiplaat
Pärast uimastatud looma kukkumist tõstetakse
boksi eessein üles
Põrand kaldub, loom libiseb vastuvõtulauale
või matile
SIGADE UIMASTAMINE
Suhteliselt madalapingelise elektrivooluga
Kasutatav pinge kõigub 80 115 V
Minimaalne võiks aga olla tegelikult 150 V
Kasutatakse elektritange
Kontaktid suruvad koljuluu mõlemale poolele
või meelekohtadele
Elektrivool peab läbima looma aju
Käsitsi uimastamisel tangidega tekivad
selgroolüli murrud verejooksudega selja
pikimasse lihasesse
LAMMASTE UIMASTAMINE
Minimaalne voolutugevus 1 A, talledel 0, 5A
Pinge 160 V
Vooluga mõjutamisel aeg 3 s
Lambad torgata 15 sek jooksul pärast
uimastamist
Elektrilise uimastamise mõju liha
kvaliteedile
Esineb tihti:
Luumurde ja keha siseseid ning väliseid
verevalumeid, liha tuimust ja ühtlasi ka selle
säilivuse halvenemist
Verevalumite põhjuseks vererõhu tõus ja
veresoonte lõhkemine selle tagajärjel
Mõjub halvasti loomade halb kohtlemine,
puudulik tapavarustus, üleliigne loomade
jooksutamine, töö läbimõtlematus
Teaduslikult on tõestatud, et elektiline uimastamine ei
mõjuta suuresti liha pHd, värvi, liha veesiduvust
Kindel ka see, et lihasisesed verejäägid ei ole
põhjustatud elekrilisest uimastamisest
Verekaotus suurem elektriliselt uimastatud loomadel
Tihedamini esineb südame välisseinale tekkivaid
punaseid tähne (roseoole)
Kvaliteetne liha on verevalumiteta, värskele lihale
omase helepunase värvusega, hea lõhnaga
Loomade fikseerimine
uimastamisel
Loom peab olema mugavas püstises
asendis
Kitsas uimastamissulg, vältimaks looma
ümber pööramist ja liikumist
Libisemisvastane põrand
Uimastussulus korraga vaid üks loom
Korralikult uimastatud looma
tunnused
Lõtvunud pea, kael, saba
Lõtvunud, suust välja rippuv keel
Relsile riputatuna pea alaspidi, sirge selg, ei tohi
esineda painutamise refleksi
Elektrilöögi järgselt silmad sulguvad, avanevad
aga mõne aja möödudestekib "TÜHI PILK"
Uimastatud loom ei tohiks rütmiliselt hingata
Looma ninamiku ja kärsa tõmblemine on
osalise teadvuseloleku tunnuseks
Uimastatud loom ei tohiks reageerida
näpistamisele ega torkele
Reageering puutudes kokku kuuma veega,
on märk, et loom võib tulla uuesti teadvusele
TÄNAN !