Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Venemaa 19.saj PowerPoint". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arengutee, pärisorjus, valitsejad, usaldusalune, kindral, koondas, keiser, tsaarivõim, ümberkorraldusi, läänlased, slavofiilid, taotlesid, minevikku, sõltusid, lahendust, muutma, venekeelne, kooliharidus, reformidpõlluharimisega. Riigitalupoegade külasi muudeti sõjaväeasundusteks, nii lootis tsaarivalitsus kergendada finantsolukorda ja leevendada rahva vihatud nekrutivärbamist. Kuid igapäevaelu rangus, ränk töö ja õppuste raskus tegid sõjaväeasukate elu hullemaks kui pärisoristel talupoegadel. Alla käis ka haridus, vaimuelu ja valitsuse talurahvapoliitika. Impeeriumi tegelikuks valitsejaks sai Aleksander I lähim usaldusalune kindral Aleksei Araktsejev. 1822 a. koondas ta enda kätte kogu võimutäiuse. Araktsejevi juhitud täpne, halastamatu, kätemaksurikas ja julm ajajärk venemaal on tuntud araktsejevlusena. 1825.a suri ootamatult Aleksander I. Tekkis segadus ja venemaa jäi rohkem kui kaheks nädalaks ilma riigipeata. Noortest haritud aadlikest-sõjaväelastest koosnevad salaühingud otsustsid võimukriisi ära kasutada, et korraldada väljaastumine isevalitsuse vastu. Venemaa piiramatu tsaarivõim ja pärisorjus oli nende Lääne-euroopaliku ideaalidega
SISSEJUHATUS 1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel. ·Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882)
VENEMAA 1801- Aleksander I sai Venemaa valitsejaks 1802-18011 korraldati põhjalikult ümber impeeriumi senine riigivalitsemise süsteem 1802- taasavati Tartu Ülikool 1817-hakati Venemaa läänealadel rajama sõjaväeasundusi 1822- Araktsejev koondas enda kätte kogu võimutäiuse, kes valitses riiki kui suurt kasarmut. 1825.detsember- Aleksander I suri ootamatult, kaks nädalat oli Venemaa ilma valitsejata ja siis tõusis troonile Konstantini asemel Nikolai. Aleksander- suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Palju haridusreforme, s.h ka mindi üle ühtsele kooli süsteemile. Nikolai I- veendumuselt hirmuvalitseja, peamine eesmärk oli kehtiva poliitilise korra säilitamine ja kindlustamine pinnapealsete ümberkorraldustega
Venemaa 19. saj esimesel poolel. Aleksander I Sai valitsejaks 1801. aastal. Uus keiser oli noor, haritud, kasvatatud. Aleksander mõistis hukka pärisorjuse ning püüdis seda kaotada. Kahjuks tal see ei õnnestunud, sest aadlid olid vastu. Aleksandri reformid- Korraldati põhjalikult ümber riigivalitsemisesüsteem. See tõi kaasa ametnikkonna kasvu ja võimu kuritarvitamise. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli kirjaoskamatu . Haritud inimesi vajati üha rohkem riigiasutustes, kaubanduses, sõjaväes. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. 1802
1. Kõige olulisem: Eesti 19. sajandi I poolel. Talurahvaseadused: sisu, vastuvõtmise ajad, kubermangud. Hariduselu. Talurahvaseadused: 1802 Eestimaa * vallasvara 1804 Liivimaa & Eestimaa * talukoha põline kasutusõigus * kodukariõigus * vallakohtud * magasiaidad 1816 Eestimaa * pärisorjus kaotati 1817 Kuramaa * perekonnanimed 1819 Liivimaa * maa mõisnikule * keelati elukutse vahetamine * piirati lahkumist * teorent 1849 Liivimaa * teorendi asemel raharent 1856 Eestimaa * talud müüdi päriseks talupojale Hariduselu : 1802 Taasavati Tartu ülikool
Lk. 80 Koostati uus põhiseadus. Enamus Rahvakonvendisaadikuid pärines kodanluse hulgast. Toimus rojalistide e. kuningavõimu pooldajate mäss, kasvas poolehoid jakobiinide vastu. Viimased kasutasidki seda ära ja kutsusid rahvast ziroiinide vastu välja astuma. Juhtroll Prantsusmaal poliitilises elus läks jakobiinide kätte. --- Jakobiinid tulid võimule aastal 1793. Nad koostasid kiirelt uue põhiseaduse. --- Nende diktatuur oli mõttetu!!! 3. Ta oli Rahvapäästekomitee juht, kes koondas enda kätte mõne oma abilisega piiramatu võimu. Tema võimu ajal sai võimaluse piiramatu terror. 4. 9 termidoori pöördega algas revolutsiooni taandumine. Konvendis said ülekaali jakobiinidevastased poliitilised jõud. 1795 võeti vasta uus põhiseadus Prantsusmaa jäi Vabariigiks, kus seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus. Täidesaatev võimuorgan oli 5-liikmeline e. valitsus. 2/3 konvendi liikmetest said automaatselt Seadusandliku Korpuse saadikuteks.
Rahva suveräniteed võim lähtub rahvast ideaalne kord vabariik. Entsüklopedistid Entsüklopeedia alusepanija oli filosoof Diderot. Väljaande vastu astusid kirik ja ametivõimud, need keelati. Entsüklopeedia käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt ning andis hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele asutustele ja ideedele. See koondas eesrindlike, kuid erinevaid inimesi. 7. Prantsuse absolutism 17-18. sajandil Kuningavõim 17.saj algul Henry IV Bourbon. Ususõjad 1562-1598. Pärtliöö 1572. 1598. Nantesi edikt. Võttis vastu katoliku usu, sest see oli riigiusk. Hugenottide jaoks oli ta edaspidi usureetur ja ka katoliiklased ei usaldanud teda eriti. ,,Pariis väärib missat" Merkantilism manufaktuuride rajamine ja protektsionistlik majanduspoliitika (suured tollid sissetulevatele kaupadele, vähene kauba väljavedu)
enne ametlikku üleminekut Peeter I teenistusse kopeeris ta dokumente, mis käsitlesid Rootsi ametkondade tegevust ja ülesehitust – nende andmete põhjal toimus Vene keskvõimu süsteemide üleviimine uutele alustele. Sai nende teenete eest Peeter I aadli tiitli. Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710.aastat. Konglomeraatriik – riik, mis hõlmab erinevaid regioone, mis on keskvõimuga erinevates suhetes. Üldine võimukorraldus muutus. Vene valitsejad olid isevalitsejad, 1710.a järel Vene monarhid esialgu Balti provintside asjadesse ei sekkunud. Balti erikord, der (baltische) Landesstaat – balti rüütelkondade omavalitsussüsteem. Kasutatakse seoses Vene ülemvõimu perioodiga, aga sisuliselt pärineb see omavalitsus juba varasemast ajast. 1765 sai ka Kuramaa need samad privileegid. Narva linn administratiivselt kuulus Peterburi kubermangu, sisuliselt oli ta Balti erikorra osa – Narva rootsiaegsed privileegid kehtisid edasi
rüütelkonda. Pani paika täpse isikute ringi, kes saavad osa aadli privileegidest. Maapäev - Iga kolme aasta järel tuldi kokku, et ajada asju, sõnaõigus ja hääleõigus oli ainult teatud kindlal selstkonnal, sõnaõigus oli neil, kes kuulusid aadlimartikli ja omasid rüütlimõisa. Rüütelkonnad on grupeeritud perekondade järgi, kõige põlisemad suguvõsad on esmajärgulised ning hilisemad on teisejärgulised. Maanõunike kolleegium- Püsivalt tegutsev ametiasutus, mis koondas enda kätte rüütelkonna oluliste asjade ajamist. Kolleegium koosnes maanõunikest (Landraat). 12 liikmeline selstkond (Jeesuse 12 apostlit). Saaremaal oli ainult 4 maanõuniku. Puudus sisemine kihistus. Luterlikud territoriaalkirikud: Territoriaalkirik- Teatud poliitilise üksusega territoriaalselt kattunud kirikuorganisatsioon, mida (kas osaliselt või täielikult) valitsesid selle poliitilise üksuse ilmalikud võimukandjad. Kohalikud Luterlikud
protestantideks Riia viimane peapiiskop (1539-1561) Wilhelm von Hohenzollern - Saksa ordu Preisimaa haru viimase kõrgmeistri-uue Preisimaa ilmaliku hertsogkonna valitseja vend ja Poola kuninga nõbu - Oli veendumustelt protestant, aga formaalselt katoliiklane (soovis levitada luteri usku Vana- Liivimaal ja ilmaliku hertsogkonna plaanid koos vennaga Poolale toetudes) - Koadjuutorisõda Riia peapiiskopi ja Ordu vahel 1556-1557 (piiskop koondas enda ümber Poolale toetuva fraktsiooni ja säilitas oma staatuse Poola abil Reformatsiooni protsess ja tulemus piirkonna sakslaste ja eestlaste jaoks - Siirdumine luteri usu kirikusüsteemi toimus Vana-Liivimaa erinevatel territooriumidel vahelduvas tempos: 1. Protsess kestis aastakümneid: 2. 1554 tunnistati maapäeval luterlus seaduslikuks usundiks katoliikluse kõrval 3. Luteri kiriku võidu kindlustas Rootsi ülemvõimu periood 17.saj
kultuurialast koostööd ja uute ideede levikut. Tootmise areng tõi endaga 1760.-1780.aastate paiku tööstusliku pöörde (ülemineku masinate abil tootmisele = vabrikutootmisele), selle tagajärjel hakkas kujunema tööstuse saavutustele põhinev ühiskond, mida nimetatakse industriaalühiskonnaks ja uus elulaad, sai alguse linnastumine. Põllumajandusliku tootmise valdkonnas olid Euroopa eri piirkondade vahel olulised erinevused: Lääne- Euroopas oli sajandite jooksul pärisorjus kaotatud, Ida-Euroopas püsis aga 19.sajandini. Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.sajandi Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes välja uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Selle kõrvale tekkis uus ilmalik ideoloogia valgustus, mis muutis riigivalitsemist, ühiskonnakorraldust ja kooliharidust. Väga mõjukaks kujunes rahvuslik liikumine, mis tavaliselt algas rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks, jõudis
Märkimisväärne tagajärj: Moskva vallutas strateegiliselt tähtsa SMOLENSKI linna. Feodaalne Liivimaa - Liivlaste, latgalite, seelide, eestlase, kuralaste ja semgalite alad, mille Saksa ristisõdijad oli 13.sajanil vallutanud, jagunesid nelja piiskopkonna vahel: Riia, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa.1255.aastal sai Riia peapiiskopkonnaks. Formaalne kõrgeim võimukandja oli Riia peapiiskop, kelle nimetas ametisse Rooma paavst. Järgmisena andis keiser lääni 1225.aastal Tartu piiskopile, Alberti vennale BUXHOEVDENI HERMANNILE, mõni aasta hiljem ka Saare-Lääne ja Kuramaa piiskoppidele. Põhjas loodi Taani vallutatud aladel Eestimaa hertsogkond. - Kehtestati feodaalsuhted. - Ristiusustamisega kaasnesid kultuurivahetus ja uued tehnoloogiad. Kohe pärast vallutust loodi kihelkonnad, mille keskusteks oli olnud linnamägi. Nende keskusteks said kirikud. (vajaduse korral sai neid ka kasutada kaitserajatistena)
Nende kapitulatsioonidega loodi juriidiline alus Balti erikorrale. Esimesed kapitulatsioonid kohapeal kirjutasid alla vene väejuhid. Selleks, et see lõpliku kinnituse saaks, pidi seda tegema ka tsaar (kellest pärast Uusikaupungi rahu pidi saama keiser). Tsaar pani kinnituskirjale juurde klausli, et privileegid kehtivad tingimusel, kui neid on praeguse valitsuse all võimalik kasutada. Kui vene võimule kehtiv kord Liivimaal ei meeldi, võib ta seda igal ajal muuta. Kõik järgnevad valitsejad kuni Aleksander III-ni kinnitasid neid privileege, kuid selliseid reservatsioone enam nendes polnud. Valitsemislepingud Venemaa ja seisuste vahel. Rootsi, vaatamata oma lüüasaamistele ei olnud endale kuulunud aladest valmis loobuma. Rootsi lootis neid alasid veel tagasi saada. Rootsile oli jäänud laevastik. Veelgi enam loodeti rahvusvahelistele kombinatsioonidele Türgile (Vene riigi ammune vaenlane lõuna pool). Karl XII ajas asju nii, et Türgi kuulutas sõja 1710. a lõpus
Loodi vallakohtud, mis aitasid kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule. Pärisorjuse kaotamise põhjused o Majanduslikud põhjused o Mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine o Senine mõisamajandus ei võimaldanud sissetulekute olulist tõusu o Poliitilised põhjused o Aleksander I soovis talupoegade olukorda kergendades oma mainet eurooplaste silmis parandada o Baltikum oli Euroopale avatum kui Vene alad o Kirjanduslikud põhjused o Pärisorjus ei sobinud kokku 18.saj. lõpul levinud valgustusideedega o Olukorda Baltikumis kritiseerisid oma töödes paljud saksa haritlased Muutused eestlaste elus seoses pärisorjuse kaotamisega o Talupoeg sai isiklikult vabaks o Talupoeg sai endale priinime (perekonnanime) o Maa kuulutati mõisniku ainuomandiks, talupoeg sai seda kasutada vaid rendi eest, mille suurus oli mõisniku määrata o (Talupoeg võis minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid ta ei võinud minna linna ega teise
Postipapaks hüüdma. Ajakirjandus aitas eestlastel ka üksteist n-ö üles leida, st teistest Eestimaa paikadest sarnase mõtteviisiga inimesi Rahvuslik ärkamine J. V. Jannseni kirjutatud on Eesti hümni sõnad Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (1855–1881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö
ja valitseja sai pühenduda riigi sisekorralduse täiustamisele.Ta hoidis häid suhteid nii rooma lihtrahvaga kui ka kodusõdades märksa hõrenenud nobiliteediga. ( väline laienemine britannia traianus pax romana) lõpetada ! Seadused kujunesid välja pika aja jooksul, põhinesid praktilistel kogemustel( võeti arvesse samma probleemi puhul tehtud otsuseid), ning kreeka õpetustel.Seadused kehtisid kõigi suhtes võrdselt. Kõigil oli õigus otsus edasi kaevata. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik. Roomlased panid aluse õigus teadusele, tänapäeva ülikoolides rooma õigus. Sõjavägi Algul koosnes kodanikest ja liitlastest ja kutsuti kokku vaid vajadustel. Pärast mairiuse reformi mindi üle palga sõjaväele. Peamine väe üksus oli leegion. 5000 meest oli ühes leegionis,. Mis koosnes ja ratsa väest. Rivistutti väikeste rist külikutena. Uuendustena kasutasid katapulte ja müüri lühkujaid ja piiramis torne.
Pärisorjuse püsimajäämise põhjused IdaEuroopas ja esimesed sammud selle kaotamiseks: Pärisorjust ei kaotatud, sest arvati, et talupoeg ei saaks üksi hakkama. Arvatakse, et nad ei suuda enda eest hoolitseda. Seda tõestab see, et kui tuli aeg talude pärisostmiseks, siis paljud ei tahtnud seda teha. Füsiokraatlike ideede mõjul hakati talupoegadele rohkem tähelepanu pöörama. Esimeseks piirkonnaks kus kaotatakse pärisorjus on Böömi ja Määrimaa ning Kaliitsa. Austrias lõppes pärisorjus Joseph II reformidega. IdaEuroopas püsisid pärisorjuslikud suhted 19. sajandi alguseni, Venemaal kaotati see alles 1861. aastal. Kaubateede ümberpaiknemine: Uued kaubateed koondusid Atlandi ookeani ranniku sadamatesse: Lissaboni ja Sevillasse, hiljem ka Amsterdami, jättes tagaplaanile seni domineerinud Vahemereäärsed linnad ning üle Alpide kulgevad kaubateed
augustil 1721, sõlmitakse Uusikaupungis rahu, ning sellega Põhjasõda lõppeb. Peeter I tahtis reformida Venemaad, tuua Euroopat Venemaale (kuigi tema refomid olid tihti pinnapealsed ja vägivaldsed). Baltikum oli pigem haritud kui harimata maa. 1699 lõplikult oli vormunud liit Rootsi vastu (Vene+Taani+Saksi-Poola). Nende kapitulatsioonidega loodi juriidiline alus Balti erikorrale Kui vene võimule kehtiv kord Liivimaal ei meeldi, võib ta seda igal ajal muuta. Kõik järgnevad valitsejad kuni Aleksander III-ni kinnitasid neid privileege Vene väed jõudsid 1712 Soome ja vallutasid selle. Suurbritanniast oli saanud Euroopa suurvõim ja tema ei olnud huvitatud sellest, et Venemaa jõuab Läänemereni. Huvi oli, et Eesti- ja Liivimaa ei jääks Venemaa kätte. Moodustus teatav liit. Turu rahuleping 1743- lõpetas järjekordse Rootsi-Vene sõja, lõpetas 1741-1743 kestnud sõja nende 2 vahel See leping omakorda kinnitas jälle balti eriõigusi. 4
sõltuvus mõisnikust Venemaal, kus talupoegi võis võõrandada ka maast lahutatuna. Füsiokraatide ideede mõjul hakati varauusaja lõpul talurahva olukorrale suuremat tähelepanu pöörama ning pärisorjuslikke suhteid maades, kus need veel püsisid kaotama. Austrias lõpetati pärisorjus Joseph II valgustuslike reformidega ( Saksamaa). Suuremas osas Ida-Euroopast püsisid pärisorjuslikud suhted 19. saj. alguseni, Venemaa sisekubermangudes kaotati pärisorjus alles 1861. aastal. Mandri-Euroopast erinev agraarkorraldus kujunes Inglismaal. Siinne aadel oli ühtaegu tegev nii põllumajanduses, töönduses kui kaubanduses, mis võimaldas kaubandus- ja tööndustulusid investeerida põllumajanduse moderniseerimisse. Valitsevaks põllumajandusharuks kujunes lambakasvatus, andes toorainet villast riiet tootvatele manufaktuuridele. Lambakasvatuseks vajalike karjamaade suurendamiseks loobuti teraviljakasvatusest. Tarastamise (enclosure) käigus hävitati
Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestati nüüd märksa vähem. Sõnakuulmatuse korral rakendati üha enam toorest sõjalist jõudu. Koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist. Haagi- ehk adrakohtunikud - pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatud isikud. Pärisorjus - aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. 14. Saj. alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. Adratalupojad - nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani. 15 saj. loeti adramaa suuruseks 8-12 ha. Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid. Üksjalad - adratalupoegade nooremad pojad, kes
Eesti maakonnad sõlmisid sakslastega lepingud, mis määrasid ära koormiste suurused. Saaremaale läksid need väiksemaks, Sakalas ja Ugandis aga raskemad. Eesti talupoegadele tekkisid kohustused: kümnis, loonus- ehk hinnusrent, teotöö; teede ehitamise, kivilinnuste ja kirikute ehitamise kohustus. Tähtsamad lahingud: Kanaveres, Kämblas, Ravilas. Eesti talupoegade armee piiras: Pöide, Tallinna, Padise ja Haapsalu linnust. Peale Jüriöö ülestõusu hakkas kujunema pärisorjus. On arvatud, et kui jüriöö ülestõusu poleks olnud, poleks eesti talupojad pärisorjadeks muutunud. 1346 - Taani müüs oma valdused Põhaj-eesti Saksa- ehk Deutooniordule. 1347 - Saksa ordu andis põhaj eesti Liiwi ordule. Eesti alale jäi alles 3 väikeriiki. MAARAHVAS XIV-XVI SAJAND. Aadlikud asusid elama maale, et oma võimu suurendada. Talu koha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, seda eriti eramõisates
ametlikke ajalehti ,,Estinishe Govermanki Zeitung". Ruttenberg, et selle raamatu ilmumisega äratati sakslased oma rüütlikambritest ülesse. Venemaal peateemaks reformid, talurahva reformide 1861 koostamine, enne seda Baltimaadesse suhtutud kui edukasse reformijasse. Peagi ilmnesid varjuküljed talurahva rahutused Eesti kubermangus. Diskussioon Vene arenguteede vahendite üle, et panslavistlikku missiooni realiseerida. Venemaal suurmissioon nii läänlased kui Moskva slavofiilid. Peterburi läänlased reformidega kiiresti sama teed, mis Lääne-Euroopa suured riigid, moderniseerimine. Slavofiilid konservatiivid, Venemaa ettevaatlik ja minema talle määratud teed, tuginema tema rahvale ja vaimule ning õigusele, tugi patriarhaalsetest asjadest. Vene ajakirjanduses diskuteerivad, geograafiline arutelu Peterburi vs Moskva. Mihhail Katkov, kes muutus läänlasest slavofiiliks ja Juri Samarin. Juri Samari tegutses aktiivselt pärisorjuse kaotamiseks ja talurahva reformi väljatöötamiseks
teine rünnak järgnes sama aasta kevadel Sakalas Leole (Lõhavere) linnuse piiramine; Leole süüdati ja vallutati, Lembitu ja teised vanemad võeti vangi, kuid lasti poegade vastu vabaks ja sakslased pöördusid tagasi eestlased hakkasid otsustavalt tegutsema ja koostati laiaulatuslik vastupealetungi kava, mille eesmärgiks oli siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine, so kolme maleva manööver (1215. a aprilli lõpp või mai algus): saarlased pidid Riia ümber piirama, läänlased Toreida, sakalased ja ugandlased pidid samal ajal latgaleid rüüstama, et nad ei saaks appi minna; kogu aktsioon ebaõnnestus, sest osalenud jõududest jäi väheseks juunis 1219 oli merelahing Uues sadamas 1215. a suvel võtsid rüüsteretkedest laostatud Ugandi ja Sakala ristiusu vastu ja sakslased asusid Otepääle Ugandi ja Sakala ristimine polnud täielik, sest preestrid ei julgenud pikemaks ajaks kohale jääda
kümnis, hinnus, teotöö, a. 1236, 1237) *Eestimaa- Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja- Eesti. *Liivima- Eestis ja Lätis sakslaste poolt vallutatud alad. *Maahärra- Võitjad jaotasid maa omavahel, pidades end täisõiguslikeks peremeesteks. Nende leer jagunes võimu pärast heitlevateks grupeeringuteks, nii et ühtset riiki Liivimaal ei moodustunudki. Maa jagati üksikuteks osadeks, mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn maahärra, kelle valdused kujutasin endast väikeseid feodaalriike. *Harju-Viru- Et Rävalat arvestati edaspidi Harjumaa osana, nimetati Taali valdust üldiselt Harju-Viruks. *Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonnad- Kõik alad peale Harju-Viru allutati Saksa-Rooma riigi keisrile. See alluvus kauguse tõttu aga siiski rolli ei mänginud ja Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad- Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu
Assüüria suurriik, esimene tõeline impeerium Lähis-Idas, hakkas välja kujunema 9 sajandil eKr Assurnasirpal II ja Salmanassar III ajal. 8 sajandi teine pool ja 7 sajandi I pool oli riigi õitseaeg. Assüüriale allus kogu Mesopotaamia, osa Väike-Aasiast, Süüria, Palestiina ja lühikest aega ka Egiptus. Seega kujunes Assüüriast esimene tõeliselt suur paljurahvuseline impeerium, mis hõlmas peaaegu kogu antiikaegse Lähis-Ida maailma (toonase oikumeeni). Assüüria valitsejad ajasid seejuures rahavaste segamise poliitikat – küüditamised ja ümberasustamised, et murda rahvaste vastupanu: nad arvasid, et inimesed ammutavad väge kodumaa mullast. Assüürlaste võimsuse aluseks oli tugev armee (eriti efektiivne ratsavägi) ning osav manipuleerimine vastaste omavaheliste vastuoludega – assüürlased lõid arvestatava spionaaźi-võrgu, mis tegi kindlaks vastaste nõrkused ja nendevahelised vastuolud
raamatuid trükkida. Aastal 1582 viis paavst läbi muudatuse ehk viidi läbi kalendri kalender ning ühel päeval oli 4. oktoober ja teisel oli juba 15. oktoober. -) Taanile kuulusid Saaremaa alad aastat 1559, kui ta need ostis, kuid 1645 kui sõlmiti Brömsebro vaherahu, siis läksid Taani alad samuti Rootsile. *) Saaremaad juhtis samuti asehaldur. *) Maa oli jagatud ¾ riigimõisadele, ¼ eramõisadele, kuid sellegi poolest polnud palju taanlastest valitsejad ning nad vajasid palju riigimaad vaid seetõttu, et Saaremaa saaks ise hakkama ilma Taani toetuseta. *) Saaremaal loodi Saaremaa rüütelkond ning ka saarlased käisid Maapäevadel, kuid kuna need käisid koos vaid iga kahe-kolme aasta tagant, siis hakati koos käima ka Maanõunike kolleegiumina, kuhu kuulus 4-6 aadlikku, keda vahel kuulas ka Saaremaa asehaldur valitsusküsimustes. *) Saaremaal tekkis Kuressaare päris õige linnana. *) Taani aladel jätkas luterlus.
Pildi rüüste liikused Tähtsale kohele tõusis jutlus Luther kirjutas kirikuhümni (,,Üks kindel linn ja varjupaik") Reformatsiooniga liitus talurahvas hakati tagasi nõudma koguduse maa-alasi 1524-1525 Saksa talurahva sõda toimub Lõuna ja Keskosas Sõja ideoloogiline juht Thomas Müntzer (Mälestus sammas Lutherile paigutati 1862 ja hävitati 1949 Keilasse kiriku mõisa ette) Kaotada pärisorjus Nüüd muutus reformatsioon poliitiliseks liikumiseks vürstid tahtsid suurendada oma õigusi keisrivõimu arvel Martin luther ei toetanud talurahva sõda Luther ütleb talurahva kohta 1526 riigipäeval otsustati, et vürstid määravad allubvate usu Lutherlasi on maailmas 66 miljonit 1529 üritasid katoliiklased Lutheri usku keelustada Lutherlased avaldasid rahulolematust = protestandid. Kõik uued usundid
16. saj. lõpust on tõendeid omavoliliselt lahkunud talupoegade trahvimistest. 15 saj. alguses hakati neid välja nõudma ja tagasi tooma. Põhimõte ,,mees või võlg"-talupoja vastu võtnud mõisnik pidi kas tagastama talupoja eelmisse kohta või ära maksma tema tasumata koormised. 15 saj. teisel poolel seati ametisse haagi e. adrakohtunikud, talupoegade kindlakstegemiseks, üles otsimiseks ja tagasi toomiseks. 16 saj. alguseks oli kehtestatud pärisorjus, kus aadlikud said taluinimesi müüa, vahetada. Talupoegade majanduslik ja õiguslik seisund polnud kõigil ühesugune. Adratalupoegade kiht oli arvukam. Tulude suurus ½ kuni 5 adramaani (15 saj. adramaa -8-12 ha). Suuremates taludes olid palgal sulased ja teenijatüdrukud, kes käisid ka teomeestena mõisas. Üksjalgade kiht tekkis seoses uute maade kasutuselevõtmisega 14. sajandil. Üksjalgadeks olid enamasti
aastat 1944 kunagi etnilis-keeleline piir , aga on olnud ida ja lääne tsivilisatsioonikiriku piiriks (va uusaja Ingerimaal). Iseloomulik soome asustuse jätkuv levimine asustamata sisemaaaladele. 17. sajandil soomlaste ränne keskaegse Vene-Karjala läänealadele ja Ingerimaale. 14 Autonoomne Soome = Soome suurvürstiriigi sünd Soome sõda 1808-1809 Olkijõgi relvarahu 19.11.1808 Porvoo maapäev (märts-juuli 1809), kus keiser Aleksander I andis valitsejakinnituse: 1) Soomes kehtib luteri usk (1686 seadus, usuvabadus alles 1922) 2) Soomes kehtivad Rootsi põhiseadused (1772 Valitsuskorraldus ja 1789 Liidu ja julgeolekuakt) ja 1734.a. Rootsi üldine seadus (tsiviil ja kriminaalkoodeks). Gustaviaanlikud põhiseadused jäid kehtima Soomes kuni 1919. a. 3) Soomes kehtivad senised seisuste eriõigused. Autonoomse Soome sünd: Soome ei ole kubermang Kergendused:
Linnades hakati valima kolmeks aastaks haldusorganeid. 20.Veneaegse Eesti talurahvaõigus: 1721 a. Sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel rahuleping, mille järgi Eesti- ja Liivimaa läksid Vene võimu alla. Baltikumis kehtis eriline Ida reziim, kus võim kuulus sakslastele. Tekkisid 2 kubermangu: Eestimaa k. ja Liivimaa k., elanikkonnaks vaimuliku, aadlikud, linlased ja talupojad. Veneaegne talurahvaõigus: 18 saj. eesti talupoegade elu ei paranenud, kuni 19 saj. kestis edasi pärisorjus. 19 saj. algul mõisteti, et talurahva õigusesse tuleb teha muudatusi. Eestimaa kubermangus toimus pärisorjuse reformimine, Eesti talurahvaseadus ``Igaüks`` 1802, millele järgnes 1804 a. ilmunud Liivimaa Talurahvaseadus, mis oli palju progressiivsem: Saaremaal kehtinud Kodukari piirati, nähti ette talurahva kohtu ja vastava normistiku loomine, kinnitati talupoja päritav õigus vallas- ja kinnisvarale. Käsk koostada vakuraamatud ning koormised, tuli viia vastavusse tegeliku kandevõimega
Teisalt suurenesid siinse aadli vajaduse uute ja kallite kaupade järele. Seetõttu suurendati järk-järgult talupoegade koormisi ning andamitel põhinevat renti hakkas asendama teoorjus- talupoja kohustus sunniviisiliselt töötada. Üheaegselt kehtestati ka sunnismaisus- keeld elukohast lahkuda. Peale selle jäeti talupoeg ilma oma isiklikest vabadustest - ta ei tohtinud midagi omada, teda võis osta, müüa, vahetada, kinkida jne. Sunnismaisus ja isiklike vabaduste kaotamine kokku ongi pärisorjus. Siiski oli võimalik talurahva seas eristada erinevaid gruppe: · Adratalupojad- arvukaim klass. Nende põldude suurust arvestati adramaades (1 adramaa = 8-12 ha). Talude suurus kõikus ½-5 adramaani. Suuremates taludes kasutati sulaste ja teenijatüdrukute abi. · Üksjalad- peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Seetõttu oli nende teonorm väiksem- 1 jalapäev nädalas (siit ka nende omapärane nimetus). Hiljem sulasid
Eestimaaks. Siinse ala edasine areng kujunes nii majanduslikult kui eluoluliseltt paljuski feodaalse Euroopa eeskujuks. o Muistse vabadusõitluse kurnavuse tõttu olid eestlased sunnitud esialgselt leppima võõraste võimude jäämisega põlistele aladele. o Võtjad jaotasid maa omavahel, pidades ennast juba täeieõiguslikukes peremeesteks. o Maa jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad nn maahärrad. Nene valdused kujutasid endast väikseid feosaalriike. o Taani kuningas oli samaaegsel Eestimaa hertsog. Taani valdusi nimetati ka üldsielt Harju-Viruks. o Kõik ülejäänud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma riigi kesrile. See alluvus kauguse tõttu aga rolli ei mänginud ja eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad – Tartu piiskopp, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu.
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
annaabi.ee 
