Taheti olla Euroopa kesksus ja vallutada hõivamata maid kus elasid metsikud hordid. Koloniaalpoliitika kolm põhimõtet: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. Venestamine oli mitmepalgeline. Venelased asusid elama vallutatud kohtadesse ja keelati põlisrahvastel rääkida ja kirjutada enda keeles. See oli üks tähtsamaid doktriine impeeriumi olemasolu ajal. Seda kasutas kõige ulatuslikumalt Aleksander III äärealadel (Balti kubermang). Ühiskonna militariseeritus Vene impeerium sündis, sest Peeter I lõi lühikese ajaga regulaararmee. Sõjavägi oli impeeriumis üks tugitalasid. 1716. aastal vastu võetud sõjaväemäärustik oli ühiskonnaelu aluseks. Tänu sellele, et Peeter I arvas, et sõjavägi peab olema ühiskonna mudeliks ja sealseid põhimõtteid peaks kasutama ka teistes ühiskonna valdkondades. Sõjaväel oli mitu ülesannet. See aitas valitsusel vallutuspoliitikat ellu viia ja riiki kaitsta. Aitas isevalitsusel sisemist korda hoida ja mõjutas
8 III seisus maksis kõik riigimaksud. Väljaspool seisusi olid kerjused ja kodutud. Seisuslik ühiskond ("vana kord") oli 18.sajandi keskel jõudnud sügavasse kriisi. Talupojad ja kogu III seisus oli rahulolematu kõrgete maksudega, III seisuse jõukam osa taotles priviligeeritud seisustega võrdseid õigusi (maksuvabastust ja poliitilist võimu). Kuningas valitses ainuisikuliselt. 175 aasta jooksul ei olnud seisuste esinduskogu kokku kutsutud. 1780.aastatel Prantsusmaa majanduslik olukord halvenes, riigikassa oli tühi, seda tingisid pidev osalemine sõdades, viljaikaldus, kuninga ja õukonna priiskav eluviis jt. asjaolud. 1789.a. 5.mail kutsus Prantsusmaa kuningas Louis XVI kokku Generaalstaadid ( seisuste esinduskogud), et kehtestada uued maksud (oli arvamusi, et tuleks maksustada ka aadel ja vaimulikud).
Koloniaalpoliitika põhimõtted: unifitseerimine (kogu riigi ühetaoliseks muutmine), bürokratiseerimine (seaduste kehtestamine ning ellu viimine), venestamine (alates venelaste asustamisest vallutatud aladeni kuni selleni, et põlisrahval keelati rääkida ja kirjutada emakeeles) kõige ulatuslikumalt kehtestati venestamispoliitikat äärealadel, sh Balti kubermangudes Ühiskonna militariseeritus Vene impeerium tekkis tänu Peeter I loodud regulaararmee- massiarmee. Sõjaväest sai impeeriumi üks tugialasid, omaette riik riigis 1716 sõjaväemäärustik oli kogu ühiskonnaelu, ka tsiviilelu korraldamise aluseks, selle taga Peeter I maalmavaade- sõjavägi pidi olema ühsikonna mudelik, seal rakendatavaid põhimõtteid tuli ning pidigi kasutama kõigis ühiskonnaelu sfäärides. Sõjaväe ülesanded: aitas valitsusel ellu viia agressiivset vallutuspoliitikat ning riiklust
SISSEJUHATUS 1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel. ·Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim;
Lääne-Euroopas oludega tutvumas (sh ka Hollandis ja Inglismaal). Tagasi tulles alustas Venemaa muutmist Euroopaks, ent mitte rahulikult, vaid vägivalla abil ja kiirkorras. Põhjasõjas 1700-1721 suutis reformida armee ja sõjalaevastiku ning vallutada Eesti- ja Liivimaa. Ta suured mõjutajad alguses olid Franz Lefort (srn 1699) ja vürst Boriss Golitsõn (srn 1714), välispoliitikat juhtis Fjodor Golovin (srn 1706). Ta laüpsepõlvesõber Aleksandr Mensikov (srn 1729)
Sisukord 1. Sisukord 2. Venemaa 3. Venemaa 17.sajandil 4. Vene impeerium 18. sajandil 5. Venemaa 18. sajandi lõpul 6. Venemaa 19. sajandi lõpul 7. Kasutatud kirjandus 8. Kokkuvõte Venemaa Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene, Ukraina, Gruusia, Aserbaidzaani, Kasahstani, Hiina, Mongoolia ja PõhjaKoreaga. Venemaa
Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 20.saj levinud periodiseering: Vana-Euroopa ja modernne ühiskond – pigem saksa kultuuriruumis levinud võimalus. Piir jooksis 19.saj alguses. Käsitluse pooldajad Otto Brunner (Vana-Euroopa: Homerosest Goetheni), Dietrich Gerhard (Vana-Euroopa algus u.12.saj, kuni 18.saj). Uusaja algus. Humanistide jaoks algas see nende kaasajal, 15-16 sajand. Cellariuse
Sankt - Peterburis. > Kokkuvõte Kaks suurepärast ja silmapaistvat Venemaa valitsejat. Peeter I uudishimulik, tahtejõuline ja tugev. Katariina II mõjukavõimas, mitmekülgne ja edukas. 9 (Peeter I 2,4 meetrit, vägivaldne ebastabiilne. Ta rajas moodsa sõjaväe ja laevastiku, mis olid varustatud kõige uuemate relvadega. Ta murdis ka aadlike võimu ja võttis kiriku oma kontrolli alla. Reformid viidi läbi kogu ühiskonnas, kaasa arvatud traditsioonilise riietuse ja habeme kandmise keeld. Peterburi asutamine Soome lahe äärde (1703) ja seega ,,akna raiumine Läände" tähistas Peetri otsusekindlust anda Venemaale otsekontakt Lääne Euroopaga. ) ,,Euroopa ajalugu" lk 252-253, kirjastus Varrak, mitchell beazley , peatoimetaja dr john stevenson Pärast Katariina II pole Romanovite perekonnast enam samasugust silmatorkavat naist esile kerkinud
Absolutistliku valitsemisviisiga: Venemaa, Inglismaa, Pransusmaa Paljurahvuselised: Venemaa Rahvusriigid: Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Poliitiliselt killustatud: Saksamaa, Itaalia Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Saksamaa 2. Loetle absolutismi tunnused! · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus õigustele ja seadustele. Kuningas valis ministrid , kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. kehtestati trükivabadus
Välispoliitilised probleemid vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga. 1614. a nõudis opositsiooni juht generaalstaatide kokkukutsumist, millega lootis nõrgestada asevalitseja võimu. Pariisis algasid generaalstaatide istungid, kuhu kogunesid vaimulike, aadli ja kolmanda seisuse esindajad. Talupoegi nende hulgas ei olnud. Teravalt põrkusid kolmanda seisuse ja aadli taotlused. Nõuti fundamentaalseaduste kehtestamine. Taotleti poliitiliste ambitsioonide piiramist sellega, et aadel määratletaks, kui sõjaline seisus.(välissõdades) Kodusõdade vältimiseks peeti vajalikuks keelustada aadliliigad ja lammutada aadlike kindlused. Kolmanda seisuse eesmärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest. Aadel nõudis aga oma õiguste laiendamist. Seisuste lähtekohad olid liiga vastandlikud. Kolmas seisus soovis ka generaalstaatide korrapäraste kokkukutsumiste sätestamist. See oleks Prantsuse monarhiat täiendanud seisuste esinduskoguga.
Uurimustöö Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul 19. sajandil kaotati pärisorjus, sest see ei olnud enam kasulik. Pärisorjad ei tahtnud enam nii palju tööd teha ja nad ei teinud enam nii kvaliteetset tööd, sest see neid ei huvitanud enam. 19. sajandil sai alguse ka rahvuslik ärkamine. Ärkamisaja eeldusteks olid:1)talupoegadest olid saanud vabad inimesed, 2)eestlasi valitsesid sakslased, kes olid huvitatud eestlaste kultuuri uurimisest, 3)Euroopas oli alanud juba rahvuslik liikumine, 4)enamus eestlasi oskas juba kirjutada, 5)1866. aastal rajati täiesti iseseisev rahvaomavalitsus, 6)Venemaa kartis tugevnevat Saksamaad, siis tahtis Venemaa teha eestlastest oma liitlased. Rahvusliku ärkamise üks peategelasi oli Johan Voldemar Jannsen, kes asustas ajalehe Perno Postimees . Jannsenite perekond lõi ka laulu- ja mänguseltsi Vanemuine. Johan Voldemar Jannse
baltisaksa ühiskonda, alates 18. saj lõpust seltsitegevus jõuab Eesti ühiskonda. Ajakirjandus, esimesed ajalehed 17. saj lõpust. 19. saj ajakirjandus eesti keeles. Statistilised materjalid: Statistikateenistus 19. saj keskpaiku. Balti kubermangude üldine rahvaloendus 1881. Vene impeeriumi üldine rahvaloendus 1897. 3) 1710. aasta võimuvahetus: 1700 - Narva lahing, Peeter I sai lüüa Rootsi vägedelt. 1709 - Oktaava lahing, Karl XII sai hävitavalt lüüa. 1710 - Vene armee hõivas Eesti ja Liivimaa kubermangu. Lõppes Rootsi aeg. Algas Vene ülemvõimu periood, mis kestis 2 sajandit. Võidu põhjused: Vene vägede suur ülekaal baltikumis Rootslaste garnisonides oli vähe sõjaväelasi. Katku epideemia levis Rootsi garnisonides. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid: Venemaa sõlmis kapitulatsioonid Rootsi garnisoniga Riias, Pärnus ja Tallinnas ja Liivimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkond
eriti rängalt tabas inimesi tööpuudus. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Tööstuslik pööre soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraalinorme. Pilet nr 2 · Kahe vastasleeri kujunemine Euroopas 19. sajandi keskel olid kõik suurriigid huvitatud oma mõju laiendamisest Balkanil ja Mustal merel, kus vormiliselt valitses nõrgenev Türgi impeerium. Euroopa nn haige mehe Türgi pärandi jagamisest lootsid endale kasu lõigata kõik suurriigid. Väga aktiivne oli seejuures Venemaa, kes lootis laiendada oma mõju Balkanil ja saavutada oma laevastikule tegevusvabaduse Mustal merel. Suurriikide vahelised vastuolud põhjustasidki Napoleoni järgse Euroopa ühe suurema sõjalise konflikti Krimmi sõja. See sai alguse Vene-Türgi sõjast, mis kasvas peagi üle suurriikide vaheliseks konfliktiks. Ühel pool Venemaa ning
kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism oli 17. ja 18. sajandil. Näiteks Prantsusmaa, Venemaa ja Rootsi. Absolutistlikke riike valitseti ainuisikuliselt. Valitsejale võis kuulata nõuandeid, kui keegi ei tohtinud talle oma tahet peale suruda. Absolutismiajal oli 3 seisust: I seisus vaimulikud, II seisus aadlikud ning III seisus talupojad ja linlased. III seisus pidi koguaeg maksma makse. Louis XIV ajal jälgis arvukas rahvapolitsei rahva meeleolu ning karistas kuninga tahte vastu väljaastunuid. Õukonda kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt, kus neile anti kõrget tasu tühise töö eest. Versailles' lossi ehitati 20 aastat ning seal oli üle 2000 ruumi. 2. PARLAMENTARISM INGLISMAAL (lk 16-19)
Venemaa Kaisa Susi 8.kl Sisukord · Venemaa · Pärisorjuse kaotamine · Suurte reformide ajastu · Rahulolematuse kasv · Vastureformide aeg · Venestamispoliitika · Esimene Vene revolutsioon · Stalõpini reformid Venemaa 19.sajandiks oli Vene impeerium sattunud nii majanduslikku kui ka siseja välispoliitilisse ummikusse.Pärast Nikolai I surma(1855) pidi sellest väljapääsu leidma tema poeg keiser Aleksander II.Tema mõistis,et muudatused kogu ühiskonnas on möödapääsmatud. Nikolai I Aleksander II 18551881 Pärisorjuse kaotamine Paljud vene haritlaskonna esindajad said aru, et pärisorjus on väär ja sobimatu. 19. sajandil ilmnesid juba tõsised majandusliku allakäigu märgid. Aleksander II oli
Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooruse või vähese huvipuuduse tõttu tegelikust valitsemisest kõrvale jäi. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimesse seisusesse kuulusid vaimulikud, teise aadlikud ning kolmas seisus oli kõige suurem ja sellest suurema osa moodustas talurahvas, kuid sinna kuulusid ka linnarahvas, näitkeks pankurid, kaupmehed, töösturid ja haritlased. Allapoole seisusi kuulusid kerjused ja kodustud. Esimene ja teine seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmanda seisuse kanda oli kogu riigi maksukoorem. Aja jooksul kujunesid seisustes erinevused, näiteks võis vaimulike sekka kuuluda nii kardinal kui ka
XII Türki ja algab Põhjasõja järelmäng ning Euroopa saab aru, kes on järgmine peremees. Mis sai saatuslikuks rootslastele? Miks rahva meeleolu ka järk-järgult vene poolele kaldus? Eestlased küll ei avaldanud oma meelsust, seda tegid Balti ja Liivimaa rüütelkonnad. Põhjused: - kogu 18. sajandi alguses on 1695.-1697 aasta nälja mõju veel tunda. - Rootsi võimud on Põhjasõja puhkedes peale pannud suured sõjakoormised ja -maksud, mida võeti sunduslikult. - Rootsi armee paigutamine inimeste kodudesse oli kurnav. - massilised kindlustustööd. Talupojad pidid appi tulema ning nende oma tööd jäid seisma. - tuli osaleda ka küüdikohustuses rekvireeriti vankreid ja hobuseid. - aadlilt nõuti samuti täiendavaid kohustusi: aadlilipkonna moodustamist. Talurahvast ja linnakodanikke võeti maamiilitsasse. Tuli ka sunniviisiline värbamine (mehed joodeti tihti purju ja võeti meestelt allkiri, et tulevad sõjaväkke)
Rajati koole ja koolisüsteeme. Ususõjad Prantsusmaal Euroopa oli usuliselt lõhestatud. Prantsusmaal oli võimul Valoix dünastia. Võim tugevnes Francoise I ajal(1515-1548). Ta ei kutsunud enam kokku generaalstaate. Hakkas levima ka kalvinism, eriti linlaste ja aadlike hulgas. Kuningas ei olnud kalinismi levikust huvitatud, ei toetanud kalviniste. Prantslastel oli hea läbisaamine paavstiga, kokku lepitud konkordaat-õigus ise määrata ametisse piiskoppe ja vaimuliku seisust maksustada. Tema autoriteet oli vaimulike seas piisavalt tugev ja polnud vajadust kalviniste toetada. Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks. Peale Francoise surma said võimule tema pojad, 1560 tuli võimule Charles IX, ta oli nõrga tervisega ja tahtejõuetu valitseja. Gabriela di Medici(Francoise mees, Charlesi ema) tõttu kaotasid tema pojad troonil elu ja troon läks uue dünastia kätte. Tekkis kaks vaenupoolt, hugenotid ja katoliiklased
Esiteks sellepärast, et linnades olid kirjutamata tavad, neid ei kirjutatud ülesse, sest linnades elavad kaupmehed teadsid, et nii on kombeks teha, sellest tulenes osa lünki. Linnaõigus oli omal ajal arusaadav, meie aga ei oska sealt palju välja lugeda. Me teame, et olid jõukamad talud, linnuste vanemad- kellest üks oli rikkam ja võimsam kui teine. Teadjamehi ja- naisi ning kohtumehi võib pidada vaimuliku seisuse esindajateks. Suulise kultuuri tõttu meil pole palju informatsiooni seisuste kohta 13. saj. JÄTA MEELDE: Tartu piiskoppkond ehk tänapäeva Tartu linn, tähendas väikest riiki. Tartu piiskoppkonna keskus rajati eestlaste muinaslinnuse kohale. Piiskopp oli nii kiriklik kui ka ilmalik valitseja. Kuidas vallutamine käis? Keskaja tüüpiline meetod oli, et palkad sõjamehed lootes võidule ja siis sa maksad sõjameestele kulud, tuludega, mida sa võidetud maadelt saad. Samas neid maid oli vaja hoida. Kui tahtsid maid hoida, siis jagasid maad sõjameestele, andes neile
Peeter I (16821725) Elas aastatel 1672-1725. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene.Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest, milleks kasutas esimesena ajude äravoolu soodustamist arenenud Euroopa riikidest. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi, mis nurjus. Hiljem ta reorganiseeris armee juhtimise ning kordas tormijooksu, tänu millele 19. juulil 1696 Azovi garnison alistus. Varsti ilmnesid esimesed märgid rahulolematusest Peetri poliitikaga. Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk "raiuda akent Euroopasse". Kuid esialgu ei läinud see läbi. Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa alles Uusikaupunki rahuga (1721), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga
Et seda ülesannet täita loodi sandarmise korpus. III osakond oli keisri eriline usaldusalus. Nikolai I lähtus eelkõige oma põhimõttest ,, Mulle pole vaja tarku, vaid kuulekaid ja ustavaid alamaid". Lühikese ajaga koguti kokku kõik Venema seadusandlikud aktid alates 1649. aastast ja need trükiti ära ,, Vene impeeriumi täieliku seaduste koguna". Kehtivatest seadustest loodi aga ,, Seaduste kogu ,, ja korrastati Balti erikorda puudutavad seadused. 1837-1841 tehti küllalt edukas reform, mis puudutas riigitalupoegi ( neid oli 40% talupoegadest), kui pärustalupoegade olukord jäi aga samaks. Anti välja palju seadusi millega täpsustati ja pehmendati nende olukorda. Ta püüdis ühiskonna vaimuelu oma kontrolli alla allutada, mis õnnestus tal suhtliselt hästi. Tsaarivalitsus püüdis samal ajal laidendad oma mõju Lähis-Ida, Kaukaasias, Balkanil ja Mustal merel, pidades maha järjekordsed sõjad Iraani ja Türgiga ning jätkates kolooniasõda Põhja-Kaukaasias.
s. lõpul Bojaaride Duuma tähtsuse ja asutas 1711 kõrgeima riigiasutuse Senati. Alustati uute keskasutuste kollegiumide loomist.Seda juhtis president, kelle abiliseks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. Kohalikus halduses kehtestes Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli maa jaotatud kaheksaks kubermanguks, hiljem nende arv pidevalt kasvas. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis Peeter endale keisri tiitli ja Venemaast sai keisririik. IMPEERIUM. Vene õigeusu kirikuga sattus suuri riiklikke ümberkorraldusi läbi viies konflikti ka Peeter I. Peeter I tahtis, et kõik bojaarid ajaksid habemed maha ja kannaksid välismaist rõivast. Patriarh oli aga selle vastu. 1721 kaotati patriarhi amet. Kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod, mille eesotsas oli algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. Kirikus valitses ilmalik võim. Peeter I suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse, kes olid tema arvates priileivasööjad
pakkusid. Peale laevanduse ka näiteks hammaste ravimine, mida ta harjutas õukondlaste peal. Peetril oli ka tugev sisemine jõud, mis pani aluse Venemaal toimunud uuendustele. On teada, et tsaari kõne oli väga kiire ning kärsitu. Tsaar tegi meeleldi ka füüsilist tööd ning oma tahtmise saamiseks puudus tema jaoks ka inimelul väärtus. Alatasa käitus Peeter I mõtlematult, armastades lõbutseda ja kõikvõimalikke lõbustusi. Slavofiilid pidasid 19. sajandil Peetrit kaabakaks, kelle reformid kahjustasid Vene ühiskonda, sest lõikasid selle ära tema tavadest. Kuid vaatamata sellele kõigele on Peeter I isegi tänapäeval väga austatud ja hinnatud isik Venemaal ja terves maailmas. Sõjalaevastiku rajamine, trükikodade tekkimine, esimeste ajalehtede ilmumine, ametikoolide loomine, raamatukogude, parkide, teatrite tekkimine, kaubateede rajamine Euroopasse, Venemaa poliitika, sõjaväe, ajaarvamise ja igapäevaelu
Kõik olid üheastmelised ja neid võidi anda ainult kõige kõrgematele ametnikele (nii tsiviil- kui sõjalistele) II periood Katariina II viis sisse veel kaks ordenit, mis said väga populaarseks Püha Kannataja ja Võidutooja (Velikomuchenika I Pobedonosca Georgija) Georgi, 4 astet Püha Apotlitega võrdse vürst Vladimiri (Ravnoapostol'nogo knjazja), 4 astet. Kahe mitmeastmelise ordeni ilmumine suurendas kohe autasustatavate ringi, sest madalamad astmed olid ette nähtud spetsiaalselt armee ja laevastiku ülem- ja staabiohvitseride, keskmiste ja nooremate tsiviilametnike autasutamiseks. III periood Paul I kaotas ära Georgi ordeni, aga viis sisse uue ordeni Johann Jerusalimski e. Malta rist. Sellega autasustati ainult Pauli valitsusajal, Aleksander I kaotas selle igavesti Vene ordenite süsteemist. Veel viis Paul I sisse Püha Anna ordeni, mis kindlustus ja omas 19. 20. sajandi vahetuseks 4 astet. IV periood
linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus püüdis selle poole , et riiki voolaks võimalikult palju kulda ja hõbedat ning selleks tuli aina rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta . 2. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Keskaja lõpul oli Prantsusmaal absoluutne monarhia ja kuningavõim, kus
esimese Vene valitsejana 1697. a. välisreisile. Õppis laevandust Inglismaal ja Hollandis. Kodumaal aga puhkes streletsite mäss, mis sundis välisreisi katkestama. Venemaale tagasi jõudes asus ta oma plaane realiseerima. Jätkas Ivan IV vallutuspoliitikat, mis taotles väljapääsu merele kõigis ilmakaartes. Alustas Põhjasõda, mille käigus kaotas Rootsi domineeriva positsiooni Läänemerel. Venemaast aga sai Põhja-Euroopa juhtivaid riike. Peeter I reformid: · Uus valitsemiskorraldus (tsaar/keiser Senat kolleegiumid) · Uus seisuste süsteem teenistusastmete tabel, mille kaudu sai aadliseisusesse tõusta. See oli suunatud vana pärusaadli vastu. Seega loodi uus, teenistusaadel. Võeti kasutusele uued aadlitiitlid: suurvürste, vürst, krahv ja tiitlita alamaadlik. · Uus halduskorraldus. Riik jagati 8 kubermanguks ja 10 kohturingkonnaks, et lahutada kohtu- ja administratiivvõim.
1765. aastal Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval ( ) edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann[viide?] keset vohavat korruptsiooni. Kuigi Katariina arvustas pärisorjust kinnistasid tema reformid talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 1773. aastal. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783
peremees. 4 Mis sai saatuslikuks rootslastele? Miks rahva meeleolu ka järk-järgult vene poolele kaldus? Eestlased küll ei avaldanud oma meelsust, seda tegid Balti ja Liivimaa rüütelkonnad. Põhjused: - kogu 18. sajandi alguses on 1695.-1697 aasta nälja mõju veel tunda. - Rootsi võimud on Põhjasõja puhkedes peale pannud suured sõjakoormised ja -maksud, mida võeti sunduslikult. - Rootsi armee paigutamine inimeste kodudesse oli kurnav. - massilised kindlustustööd. Talupojad pidid appi tulema ning nende oma tööd jäid seisma. - tuli osaleda ka küüdikohustuses rekvireeriti vankreid ja hobuseid. - aadlilt nõuti samuti täiendavaid kohustusi: aadlilipkonna moodustamist. Talurahvast ja linnakodanikke võeti maamiilitsasse. Tuli ka sunniviisiline värbamine (mehed joodeti tihti purju ja võeti meestelt allkiri, et tulevad sõjaväkke)
18501918. Ärkamisaeg Rahvuslik ärkamine Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. Gr
Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed. Muutused olustikus revolutsiooni ajal. 2. Eesti Vabadussõda Pilet nr. 7 1. Päikesekuningas Louise XIV valitsemisaeg Prantsusmaal 17.-18. sajandil. 2. Venestamine Eestis 19. sajandi lõpus. Raudtee ehitamine Eestis. Pilet nr. 8 1. Venemaa 18. sajandil. Peeter I reformid. 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine Eestis 19. sajanidl. Vallakogukond, vallakohtud, vabanemisne mõisniku eestkoste alt. Pilet nr. 9 1. Kodusõda Inglismaal 17. sajandil, põhjused ja tagajärjed. 2. Vaimuelu Rootsi ajal Eesti aladel, usk, ülikool, gümnaasiumid, B. G. Forseliuse tegevus. Pilet nr. 10 1. Viini kongress. Muutused Euroopas 2. Väljarändamisliikumine ja usuvahetusliikumine Eestis 19. sajandi keskil. Vaimuelu, kooliharidus. Pilet nr. 11 1. Ameerika Ühendriikide loomine
a) Euroopas: Soome. Poola, Bessaraabia, Kaukaasia b) Aasias: Kasahstan, Kaug-Ida c) XX sajandi algul: 16,8% maismaa territooriumist 10% maailma rahvastikust 3. Koloniaalpoliitika ja venestamine a) Impeeriumi kooshoidmise meetodid: karmist sõjaväelisest võimust ulatusliku autonoomiani b) Unifitseerimine ühetaolised seadused c) Bürokratiseerimine arvukas ametnikkond d) Venestamine eriti äärealadel Aleksander III ajal 4. Ühiskonna militariseeritus a) Armee ülesanded: viia ellu agressiivset välispoliitikat kaitsta riiklust mässude vastu b) Sõjaväeliste põhimõtete rakendamine tsiviilelus: araktsejevlus julma kindrali Araktsejevi poliitika Aleksander I ajal, kes käsitles riiki kui suurt kasarmut sõjaväeasundused c) Dekabristide vandenõu: võimukriis Aleksander I ootamatu surmKonstantinNikolai I dekabristid noored aadlikud-sõjaväelased, kes organiseerisid avaliku
Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke sekka kuuluda nii kardinal kui ka külapreester. Prantsusmaa oli üks absolutismi paremaid näiteid eesotsas oma suursuguse kuninga Louis XIV-ga. Ta uskus, et on oma võimu saanud Jumalalt ning hakkas välja andma seadusi sõltumata kellegi tahtest
Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke sekka kuuluda nii kardinal kui ka külapreester. Prantsusmaa oli üks absolutismi paremaid näiteid eesotsas oma suursuguse kuninga Louis XIV-ga. Ta uskus, et on oma võimu saanud Jumalalt ning hakkas välja andma seadusi sõltumata kellegi tahtest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
