Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maa ajajoon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
4, 567 Billionit aastat tagasi tekkis Maa
4,533 billionit aastat tagasi tekkis kuu ( tekkisid tingimused elu tekkeks)
4.100 Billionit aastat tagasi Tekivad atmosfäärir ja ookeanid
Vahemikus 4,500 – 2.500 ilmub varaseim elu arvatavasti tuletatud isepaljunevatest RNA molekulidest
3.900 billionit aastat tagasi pommitati Maad meteoriitidega ja seellel ajal arvatakse Meteooriidi terroia järgi elu tulek Maale meteooriidiga
3,500 biljonit aastat tagasi vanimad stromatoliidid ( on sinikate ( sinivetikad ) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis )
Vahemikus 3,900 – 2,500 Polükarüoote meenutavad rakud ( Esmakordne ATP süntees)
3 billjonit aastat tagasi Tekib tsüanobakter (Cyanobacteria ,blue- green algae), mis kasutab vet ühe lõhustamiskomponendina ja kõrvaltootena tekib hapnik.Hapniku koostis atmosfääris tõuse (toimib paljude bakterite jaoks mürgina). Kuu on Maale väga lähedal (tõusud ookeanides kuni 30,5 km kõrged) Maa kannatab Orkaani moodi tuulte käes.
2,100 billjonit astat tagasi tekivad rakud mille organellid on kaitstud membraan -kestaga
1,9 miljardit aastat tagasi eukarüoodid ( päristuumsed)
1,200 biljonit aastat tagasi ilmneb suguline paljunemine ( evolutsioon kiireneb) Lihtsate mitmerakuliste organismide teke
850-630 miljonit aastat tagasi Maa jääaeg paljud varasemad elu vormid hävisid
580-542 miljonit aastat tagasi tekib esimene keeruka ehitusega hulkrakkne organism (Ediacaran biota)vetikad. Esimesed käsnade spiikulate ( ränist nõelakesed) kivistised
540 miljonit aastat tagasi tekkis osoonikiht , mis takistab UV-kiirte levikut ja võimaldab Maa koloniseerimise liikide poolt
530 aastat tagasi esimesed teadaolevad jäljed loomade liikumisest maal
480 miljonit aastat tagasi esimesed lõuatud (Agnatha) on primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik (Latimeeria?)
475 miljonit aastat tagasi esimesed taimed liiguvad elama maismaale ( esimesteks rohevetikad ja seened)
440-410 miljonit aastat tagasi sammaltaimede ilmumine . Ürgraikad (Psilophytopsida) olid lihtsaima ehitusega eoselised soontaimede hulka kuuluvad maismaataimed Kõhrkalad on vee- eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast
363 miljonit aastat tagasi putukad maismaal ja varsti ka taevas, haid jahivad ookeanites, vegetatsioon katab maad (kollad, osjad , sõnajalgtaimed ja hiljem metsad ) Kahepaiksed maismaale. Maismaaloomad evolutsiooni tulemusena neljajalgseteks
300 miljonit aastat tagasi Roomajate teke Paljasseemnetaimed. Luukalad on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse. Luukalad arenesid välja teistest kalade rühmadest hiljem ja neid peetakse kõige arenenumateks.
251,4 miljonit aastat tagasi (Permian–Triassic (P–Tr) extinction event) Suur suremine 96% veeliikidest ja 70% selgroogsetest liikidest sureb
251,4 miljonit aastat tagasi tekib uus võimuvahekord liikide vahel
220 miljonit aastat tagasi Paljasseemtaimedest metsad domineerivad, taimetoidulised loomad arenevad kasvult suuremaks , sest nende soolestik vajas rohkem ruumi ,et loomad saaksid toitainevaesetest taimedest elatud
200 miljonit aastat tagasi esimesed tõendid viirustest. Imetajate teke
150 miljonit aastat tagasi lindude teke
130 miljonit aastat tagasi õistaimede õitseaeg, mis meelitasid putukaid ja loomi õietolmu levitama.
65,5 miljonit aastat tagasi pooled tekkinud liikidest surid ( meteoriitide kokkupõrge Maaga)
35 miljonit aastat tagasi muru domineerib paljudes ökosüsteemides
14 000 aastat tagasi Inimeste teke
Kasutatud materjal
http://lemill.net/community/chryssy/collections/evolutsioon/content/evolutsiooni-ajajoon
http://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_evolution
Ja lisafakte wikipeediast
Maa ajajoon #1 Maa ajajoon #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kitsu Õppematerjali autor
4,5 biljonit aastat tagasi kuni inimese tekkeni.
NB:Fail on uues 2007 wordis(docx)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused
86
docx

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused

1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) eest hoolitseb nomenklatuuri

Biosüstemaatika alused



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun