Suur koletis. Elas kord üks suur koletis, kellele meeldis õudselt logeleda. Ta logeles pikki tunde kõrgel oma lossis , imetledes rohelisi metsi, kuldkollaseid põlde ja sinavaid mägesid. Talle meeldis kuulata linnu laulu ja mängida peitust, kuid mure oli selles et ta ei saanud kuhugile ennast peita, ükskõik kuhu oleks a ennast peitnud ikka oleks ta üles leitud. Talle meeldis ka käia järvede ääres, vaadates siledalt veepinnalt enda peegeldust. Suur koletis armastas järvi ja nende juures olles oli ta väga õnnelik. Kuid suurel koletisel oli ka üks suur mure. Nimelt ei olnud suurel koletisel sõpru. Kõik teised kartsid koletist ning keegi ei julgenud temaga koos aega viita. Suur koletis aga oli väga sõbralik ning hea iseloomuga. Koletis tahtis nii väga et tal oleks keegi, kellega aega viita , keegi kes kuulaks ta muresid ja õnnestumisi ja oleks talle tähtsam kui ei miski muu.
SININE KOOBAS EHK GROTTA AZZURRA Tony Uibopuu Sinine Koobas. Sinine Koobas (Grotta Azzurra) on Itaalias asuva Capri saare kõige kuulsam vaatamisväärsus. Päikesevalgus, mis mööda vee-alust süvendit koopasse tuleb loob läbi merevee sinise peegelduse koopa seintele. Kõige mõjuvam on Sinine koobas keskpäeval, kui päikesevalgus veepinnalt peegeldudes koopaseintele müstilisi kujundeid maalib. Üldised andmed. Pikkus -54m Laius – 15m Kõrgus -30m Kuid koopasuu, mis on ainus sissepääs ja kust paadiga sisenetakse, on vaid 1m kõrgune. Ajalugu. Sinine Grott oli avastatud juba roomlaste poolt, mida tõendavad sealt leitud antiiksed kujud. Kohalikud elanikud nimetasid Grotti lähedalasuva sadamakoha
molekulide hulgaga. Sel korral on õhk veeauruga küllastatud. Valitseb nn. dünaamiline tasakaal vee ja veeauru vahel. 3. kuidas mõjutab temperatuur veeauru sisaldust õhus? Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Järelikult – temperatuuri tõustes suureneb õhku küllastava veeauru tihedus A ja rõhk E. 4. kuidas muutub auramine sõltuvalt veepinna kumerusest? Kumeralt veepinnalt (veepiisad) on auramine intensiivsem, nõgusalt veepinnalt (märjad poorid) aga nõrgem kui tasaselt veepinnalt. Pääsevad ju veemolekulid kumerast pindkilest hõlpsamini välja kui läbi sellise pindkile vette tagasi. Nõgusa pindkile korral on aga olukord vastupidine. 5. kuidas veeaur levib õhus? Veeauru sisaldus õhus ehk õhuniiskus võib olla erinevates kohtades ja erineval ajal vägagi erinev, sõltudes geograafilistest ning meteoroloogilistest tingimustest. Ainult teatud olukorras on õhk veeauruga küllastunud, üldiselt aga mitte.
arvukuse reguleerijad · Nad on toiduks paljudele lindudele, sisalikele ja pisiimetajale · Vaid pooled ämblikud koovad saagi tabamiseks võrgu · Ämbliku niit on 40 korda peenem kui juuksekarv ja viis korda tugevam kui sama läbimõõduga teras Dolomedes fimbriatus e hiidämblik · Eesti rabade suurim ämblik · Ei koo võrku saagi püüdmiseks · Püüab saaki seda luurates või jälitades · Elab veekogude kaldataimestikus · Püüab saaki veepinnalt · Võib kinni püüda isegi väikesi kalamaime Välimus · Suur pruuni-kollakasvöödiline ämblik · Karvased vetthülgavad jalad, mis võimaldavad liikuda veepinnal · Emased kasvavad kuni 22mm suuruseks, millest jalad 70mm · Isased kasvavad 10-13mm suuruseksja on märgatavalt emasest väiksemad · Mõlemad on tugeva kehaehitusega ämblikud Paljunemine · Paaritumine võtab neil aega vaid mõne sekundi · Pärast paaritumist toodab emane
pumpab putukas hapnikurikast õhku trahheedesse ja süsihappegaasiga rikastunud õhu välja. Suur osa süsihappegaasist lahkub kehast ka lihtsalt läbi kudede ja välisskeletis olevate mikrokanalite. Vees elavad putukad hingavad kahel viisil. Osal neist on lõpusjätked, millega nad saavad hingata vees lahustunud hapnikku. Sellised on paljude veeputukate vastsed. Teised, näiteks vees elavad mardikad, peavad hingamiseks kasutama atmosfääriõhku, mida nad aeg-ajalt veepinnalt võtmas käivad. Et vee all kauem vastu pidada, võtavad nad endaga kaasa väikese õhuvaru, mis paigutatakse kas kattetiibade alla või jääb mullikesena tagakeha tippu. Kahetiivaliste hulka kuuluvate sirelaste vastsetel on tagakeha tipus pikk väljasopistatav sifoon, millega loom saab ka veekogu põhjas tegutsedes veepinnalt hapnikku võtta. Sifooni pikkus võib ulatuda 18 sentimeetrini. Erituselunditeks on putukatel rohked õhukese seinaga torukesed ehk Malpighi sooned. Nad saavad
Mille poolest erinevad üksteisest suur ja väike veeringe? Väike veeringe hõlmab atmosfääri ja hüdrosfääri veepinnalt auruv vesi langeb sademetena otse merre. Suur veeringe hõlmab kõiki nelja sfääri(atmosfäär, hüdrosfäär, Litosfäär ja biosfäär). Suure veeringes kandub atmosfääris auruna olev vesi õhuvooludega maismaale ja langeb sademetena alla. Maismaal kasutavad loomad ja taimed osa vett elutegevuseks ning ülejäänud vesi liigub pinnase ja veekogude kaudu taas merre. Miks on hoovused tähtsaks kliima kujundajaks?
Emased pruunitähnilised. Talvituvad Eestis. Pesitsevad mageveekogude ääres. Vähem saartel, sagedased inimasulates, poegi alla 10, loomne kui taimne toit. Arvukalt levinud, kuulub jahiliikide nimistusse. Mustviires Väike tume tiirlane, tuhkall-must. 62g, siru 61 cm. Segi ajada valgetiib viirega. Pesitseb taimerikkal veekogul, merel ja sisemaal, madalas mees mätastel. Ujuvatel veetaimede hunnuikutel. Kuni 3 poega, kohe iseseisvad. Osavad lendajad. Putuktoit, ei sukeldu, õhust veepinnalt. Haudelind, 3 kategooria. Hallhaigur Siru 175-195cm. Hall, pealagi must, tore tutt pealaes. Kaardus kael lennul, pesitseb kolooniates, 3-5 muna. Kalad kahepaiksed, maod, närilised ja putukad. Varitseb toitu madalas vees. Pikima rändega lind, edela ja lääne aafrika. Must-toonekurg Kaalub 3kg, siru 185-205cm. Valdavalt musta roheka läikega, jalad ja nokk punased, pugu valge. Kõrgele haralise puuotsas pesa. Vajab vanu metsi. Toitub käänulistel ojadel, põlismetsades
http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/kliima/lumikkest.html Järveefekt toob paksu lume kondenseerumine Arktiline Veeaur õhk Soe Jahtunud maapind Nimetus on tulnud järv Suure Järvistu järgi, kus vesi püsib kauem soe ja kui tuleb külm polaarne õhk, siis konden-seerub veepinnalt kerkiv aur võimsateks pilvedeks, mis kallavad alla paksu lund. Eeldus on ka suur t°-erinevus: vähemalt 13°C. http://www.personal.psu.edu/mjs737/blogs/meteorology_e- portfolio/ Kas ilm tuleb õhust või veest? EMHI lumikatte kaart 08.12.2010 Põhjast ja kirdest tulnud külm arktiline õhumass pani lumevabriku tööle – mere kohal olevas soojas õhus sisalduv niiskus kondenseerus ja kaasnes tugev lumesadu, mis Lõuna-Eestisse ei
miinimumi esinemise aja ning amplituudi suuruse järgi võib eristada 4 kliimavöödet. Ekvatoriaalne vööde Troopiline vööde Parasvööde Polaarne vööde Vesi atmosfääris Vesi esineb looduses mitmes vormis ja olekus ning vee osa geograafilistes protsessides on ülisuur. Vesi on pidevas ringluses ning liigub pidevalt ühest olekust teise. Põhiline osa veeaurust on troposfääri alumises 23 km paksuses kihis, kus selle hulk ulatub kuni 4%ni. Vesi satub õhku, kui see aurab veepinnalt, maapinnalt ja taimedelt. Taimedelt toimuvat auramist nimetatakse transpiratsiooniks. Vesi atmosfääris Õhuniiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja relatiivset niiskust. Absoluutne niiskus on mingil hetkel õhus oleva veeauru tegelik hulk, mis väljendab vee hulka õhu ruumalaühiku kohta. Relatiivne niiskus sõltub suuresti õhutemperatuurist. Õhutemperatuuri langedes veeaur kondenseerub ning tekivad pilved ja udu. Pilvisust, st. Pilvede
Õhuniiskuse protsent asub nende näitude ristumiskohas. 25) Kirjelda, kus ja kuidas tekib pindpinevus (lk 28)? –Vaatleme vedeliku molekule kahes olukorras. 1) vedeliku sees: molekul on tasakaalus, sest naabermolekulid mõjutavad seda ühtlaselt. 2) pinnal: molekuli tõmmatakse pinnalt vedeliku sisse, aga see ei saa sinna, kuna teised molekulid on ees. 26) Mida näitab pindpinevustegur (lk 29)? – Kui puudutada rõngaga veepinda ja siis püüda rõngast veepinnalt üles tõsta, siis selgub, et veepind ei taha rõngast hästi lahti lasta – rõnga raskusjõule lisandub pindpinevusjõud. Kui me jagame pindpinevusjõu rõnga pikkusega saame pindpinevusteguri, mis näitab iga pikkus ühiku kohta tulevat pindpinevusjõudu. Sigma – pindpinevustegur (oomega) Pindpinevusjõud (Fpp) rõnga ümbermõõt – (l) Ühik N/m 27) Mis on 1) märgamine, 2) mittemärgamine, too näiteid (lk 30) – Sõltub ühest asjaolust
Selleks kasutatakse spetsiaalset elektroodi ja keevitus toimub käsitsi, samamoodi nagu vabas õhus keevitamise puhul. Suur liikumisvabadus muudab märgkeevitamise äärmiselt efektiivseks, ökonoomseks ja tõhusaks keevitusviisiks. Keevitus toide asub veepinnal ja on sukelduja/keevitaja külge ühendatud voolikute ja kaablitega. Vooluallikas kasutatakse alalisvoolu 300 kuni 400 amprit. Keevitusvoolu ringluses peab olema positiivne lüliti, tavaliselt harklüliti, mida juhitakse veepinnalt (laevalt või aluselt kuhu on keevitusaparaat kinnitatud). Harklülitit kasutatakse põhiliselt sellepärast et suurendada ohutust. Harklülitiga saab katkestada kogu keevitusvoolu kui seda on vaja. Keevitusvool peaks olema ühendatud elektroodi hoidjaga ainult keevitamise ajal. Elektroodid peavad vastama AWS E6013 klassifikatsioonile, ning olema veekindlad. Kõik ühendused peavad olema hoolikalt isoleeritud, et vesi ei puutuks kokku metalsete osadega. Kui isoleerimine on
Molekulvalem C7H8 või C6H5CH3 Molekulmass 92.14 g/mol Sulamistemperatuur -93 °C Keemistemperatuur 110.6 °C Lahustuvus vees 0.47 g/l (20-25°C) Tihedus 0.8669 g/mL Viskoossus 0,56 mPa·s (25°C; vesi 0,89 mPa·s) Tolueen aine, mis on tuntud ka kui metüülbenseensulfonaat või toluool. See on selge, veest kergem, vees lahustumatu vedelik (seetähendab, et aine ujub vee pinnal), millel on spetsiifiline lõhn. Veepinnalt see aurustub sõltuvalt ilmastikuoludest, pinnasesse sattumisel võib see saastada põhjavett. Tolueen on biolagunev ja õhu käes oksüdeerub kiiresti fotokeemiliste protsesside tulemusena. Tolueen looduslikult esineb madalal tasemel toornaftana, tavaliselt tolueeni toodetakse protsessis, kus katalüütilise reformingu kaudu tehakse bensiini või näiteks kivisüsist koksi. Lõplik eraldamine toimub BTX (benseeni, tolueeni ja ksüleeni) tehases.
kindlaks määratud kohtadest ja vastavalt keskkonnaministri määrusele, mille kohaselt on kultiveerimismaterjalil 4 kategooriat: „algallikas tuntud“ (seeme pärineb normaalpuistutest või -puude guppidest), „valitud“ (valikseemnepuistutest), „kvalifitseeritud“ (seemlatest) ja „katsetatud“. Käbide ja viljade varumiseks on mitmeid võimalusi. Viljade paiknemist silmas pidades on võimalik neid koguda maapinnalt, kasvavatelt puudelt, langetatud puudelt ja mõnel juhul ka veepinnalt. Maapinnalt kogutakse suuri vilju, mis varisevad kergesti. Nii on lihtne varuda näiteks tammetõrusid, mille hoogne varisemine algab pärast esimesi öökülmi. Näiteks kuuse- ja männikäbide maapinnalt kogumine seemnete saamise eesmärgil on ebamõistlik, kuna seeme on lahtistest käbidest ammu varisenud. Kasvavatelt puudelt kogutakse seemet seemlatest, kasutades selleks tõstukeid, mille kasutamist võimaldab puude hõre asetus, tasane ja kandev maapind
Mulltõke ei lase reostusel edasi levida, aga laevad saavad läbi. 19. Mis on seinpoom? · koosneb ühest plaadist, mis toimib nii laine üleviskumise tõkkena kui ka "seelikuna" · teatud vahemaade tagant on paigutatud ujuv ja ballastmaterjal · eeliseks suhteliselt kompaktne hoiustamine · puuduseks halb hoovus - ja lainetuskindlus 20. Mis on absorbeeriv poom? Poom, mis imab reostuse endasse 21. Kuidas nimetatakse seadmeid, millega korjatakse õli veepinnalt? Kirjeldage mõne tööpõhimõtet. Skimmer. 22. Nimetage erinevat liiki skimmereid, kirjeldage tööpõhimõtteid. Imevad seadmed - koosnevad sisselaske avast, pumbast ja lastitankist. Imeva seadme tööpõhimõte seisneb naftaseguse vee sisseimemises läbi spetsiaalselt konstrueeritud avause, mis minimaliseerib kaasatava vee koguse. Selleks tuleks seadme sisselaskeava positsioneerida viisil, kus seadmesse
raskemad gaasid (nt argoon ja CO2) asuma maapinnale konarlikum aluspind ja suurem temp erinevus püstsihis. olev veeauru õhk küllastub. Nim on tulnud, kui aluspinna lähemal kui kergemad gaasid. Siiski on gaasid üksteisega *Maa pikalaineline kiirgus- seda neelavad tugevasti õhus temp langeb kastepunktini, siis algab seal, eriti taimkattl, seotud- selle põhjuseks on tuul, turbulentne segunmine, olevad veeaur ja CO2. *Vee aurumine veepinnalt- koos kaste tekkimine. Täiesti niiske õhu (udu) korral võrdub õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub auruga kantakse õhku suur hulk soojust auru varjatud kastepunkt õhutemp. Mida madalam on kastepunkt ülemistes kihtides vähem. Atmosf valguskiirgus- soojuse näol, auru kondenseerumisel see soojus vabaneb, võrreldes temp seda kuivem ün õhk. *Eriniiskus (r)- õhus
Bermuda kolmnurgas asus müstiline Atlantis. Ameeriklase Charles Berlitzi oletust mööda leiutasid atlantiidid erilised kristallid, mis talletasid enesesse tohutuid energiavarusid. Kui Atlantis ookeani kadus, langesid kristallid põhja ning avaldavad sealt tänini mõju lennukite ja laevade navigatsiooniseadmetele. Ookeanipinna madaldumisel Bermuuda kolmnurgas tekivad hiiglaslikud looduslikud nõgusläätsed, mis koondavad veepinnalt tagasipeegelduvad päikesekiired üheks võimsaks vihuks. Selle fookusse sattudes põlevad lennukid põrmuks. Golfi hoovus, mis kulgeb mööda Bermuda kolmnurka on kiire ja keeriseline ning suudab
õhuga enne vette laskmist v vees olles 19.Mis on seinpoom? Tarindpoom ehk seinpoomid ·koosneb ühest plaadist, mis toimib nii laine üleviskumise tõkkena kui ka "seelikuna" ·teatud vahemaade tagant on paigutatud ujuv ja ballastmaterjal ·eeliseks suhteliselt kompaktne hoiustamine ·puuduseks halb hoovus - ja lainetuskindlus. 20.Mis on absorbeeriv poom? Poom, mis imab õli enda sisse 21.Kuidas nimetatakse seadmeid, millega korjatakse õli veepinnalt? Kirjeldage mõne tööpõhimõtet.Skimmer. Imevad seadmed koosnevad sisselaske avast, pumbast ja lastitankist. Imeva seadme tööpõhimõte seisneb naftaseguse vee sisseimemises läbi spetsiaalselt konstrueeritud avause, mis minimaliseerib kaasatava vee koguse. Selleks tuleks seadme sisselaskeava positsioneerida viisil, kus seadmesse imetakse vaid õline segu ning vesi jääb seadmest väljapoole. Praktikas ei ole säärane ideaalsituatsioon
Skatteromeetria tuumikpõhimõtte kohaselt peegeldub radari signaal kareda vee või jää pinna tõttu tagasi intensiivsemalt. See meetod aitab määrata lisaks meretuule kiirusele, jääkattele ja lainetusele ka naftareostuse piirkonda, mille kohal on lainetus maha surutud. 1.3 Kaugseire andmeid mõjutavad tegurid Kaugseire andmeid mõjutavad välised tegurid. Optilist signaali mõjutavad eeskätt okeanograafilistes mõõtmistes atmosfääris hajunud kiirgus; müra, ehk veepinnalt peegelduv, häiriv päikesekiirgus; veest tagasituleva kiirguse transformeerumine, neeldumine ja hajumine atmosfääris. Veest tagasitulevat signaali mõjutab otsese ja hajunud kiirguse edasine hajumine vee molekulides kui ka vees lahustunud ning hõljuvates ainetes. 2. Uurimisobjektid Kaugseirele leiab ookeanide ja rannikumerede uurimises laialdasi rakendusi. Teostatakse veekogude seisundit määravaid ja rannajoonte muutusi puudutavaid monitooringuid,
E tagajärjel tekkib õhumassis kondenseerumine ja udu. A Esineb ka kahe oluliselt erineva temperatuuri ja suure D niiskusega õhumassi segunemisel. U S Udu M A A Auramisudu esineb suhteliselt sooja veekogu pinnal, mille temperatuur on vähemalt 8-20 ºC T õhutemperatuurist kõrgem. Veepinnalt aurav niiskus E hakkab külmas õhus kondenseeruma ja tekib udu. A D Auramisudu võib näha sügisel jõgede ja järvede kohal enne vete külmumist. U S
1. Sademed. - osa ookeanist aurunud sademetest sajab sinna tagasi, osa kandub maismaa kohale - mida kaugemale mandri kohale liigub niiske mereline õhk seda suuremale alale kujuneb mereline kliima - kui õhumasside liikumist takistavad mäed, siis sajab suurem osa niiskusest mägisele rannikule maha - maailmamerelt aurub rohkem vett kui maismaalt, sest aurumine ei vähene vee defitsiidi tõttu, maailmamere pindala on 2.4 korda suurem kui maismaa oma 2. Auramine. - toimub kogu aeg maa- ja veepinnalt, natuke ka liustikelt - sõltub pinnase omadusest, taimestikust, maa ja õhu niiskusest, tuule kiirusest, temperatuurist - auramine on suurem seal, kus maa on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maa lähedal 3. Jõgede äravool. - sõltub sademete ja auramise vahekorrast (mida rohkem sajab, seda suurem on äravool) - niiskes kliimas, veerohkel ajal on jõudede äravool suurem kui veevaestes tingimustes - kuivadel aladel jõed puuduvad, sest vesi aurub ära
kaudu omastab, kasutatakse ära tema elutegevuses või jääb taimesse. Peaaegu kogu taime sisenenud vesi aurub välisõhku (põhiliselt lehtedes). Vee füsioloogiliselt reguleeritud aurumist taimest nim transpiratsiooniks. Füsioloogiline regulatsioon tähendab, et transpiratsiooni intensiivsus on taime füsioloogiliste protsesside poolt muudetav (reguleeritav), mitte aga ei ole ainult füüsikaline protsess, nagu on vee aurustumine vabalt veepinnalt. Vee aurumine taimest on paratamatu, sest taimele on tingimata vajalik CO2 ja O2 juurdepääs rakkudesse (fotosünteesi ja hingamise toimumiseks) ja seepärast ei või taime ümbritsevast täielikult isoleerida. Veemolekulid läbivad enamikku keskkondadest kiiremini, kui CO2 ja O2 molekulid, seega on CO2 ja O2 rakkudesse sissepääsu „hinnaks” suure hulga veemolekulide väljumine sama teed pidi vastassuunas (CO2 ja O2 liikumise suunaga võrreldes). Transpiratsioon on taimele kasulik
Peamised tegurid, mis mõjutavad õli käitumist on: •õli füüsilised omadused, eriti erikaal, viskoossus ja lenduvus; •koostis ja keemilised omadused; •meteoroloogilised tingimused (mere seisund, päikesevalgus ja õhutemperatuur); •merevee omadused (erikaal, hoovused, temperatuur, bakterite olemasolu, toitained, lahustatud hapnik, suspendeerunud e. hõljuvad osakesed). 3. Kuidas nimetatakse seadmeid, millega korjatakse õli veepinnalt? Kirjeldage mõne tööpõhimõtet. Reostuse kogumise seadmed, skimmerid, õlitõrjelaevad Reostuskorje seadmed, mille abil kogutakse õlireostust merepinnalt, erinevad suurel määral oma suuruse ja tööpõhimõtete poolest. Peamiste iseloomustajate alusel võib reostuskorje seadmed jagada nelja kategooriasse: •vaakumseadmed •seadmed, mis töötavad oleofiilsete materjalide abil •induktsioonseadmed •teistel põhimõtetel töötavad seadmed Nt
jutise asukohta raske leida. Vaatleme jooniselt, kuidas saab leida tasapeegli ette asetatud valguspunkti S kujutise asukohta. Valguspunktist S väljuvad kiired kõigis suundades. Uurime välja, mitmest kiirest piisab, et leida valguspunkti kujutise asukohta. Foto 3.12. Kõvera puu peegeldus Joonis 3.13. tasaselt veepinnalt Esimene kiir on eriline sellepoolest, et ta langeb peeglile risti. Langemis- ja peegeldumisnurk on sel juhul 0°. Seega peegeldub kiir 1 sama teed pidi tagasi, kui ta peeglile langes. Teised kaks kiirt võib valida suvaliselt. Kiir 3 satub peeglile kaugemas punktis kui kiir 2 ja seetõttu on tema langemisnurk suurem kui kiirel 2. Nende kiirte edasise käigu joonistamiseks tuleb lange- mispunktist tõmmata peegelpinnale ristsirged, märkida langemisnurgad ja
Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. 2) Ookeanide happeliseks muutumine: probleem on tingitud suurenenud CO2 kontsentratsioonist atmosfääris, mille tulemusena imendub suurem hulk seda gaasi ka veepinnalt ookeani. Vees moodustab süsinikdioksiid nõrga happe ning selle kontsentratsiooni kasvades pH tase langeb, ehk teiste sõnadega vesi muutub happelisemaks. Merevee temperatuuri tõus ja hapestumine põhjustab korallide pleekimist, ning teadlased kardavad, et korallrahud võivad kujuneda maailmas esimeseks ökosüsteemiks, mis sureb täielikult välja, jättes ühtlasi paljud rannaalad kaitseta tormide ja üleujutuste eest
nende ületustõenäosusi, vooluhulka ühel või teisel kuul või aastaajal. Miinimumvooluhulga järgi saab nt otsustada, kui palju võib jõest vett võtta ning kui palju peab sinna loodusliku ökosüsteemi jaoks alles jätma. Vee eest kaitstavate rajatiste (tammide) kavandamiseks on vaja osata arvutada oodatavaid veetasemeid. 7. Valgla veebilanss ET + E m=Pv -Q ± S (kus ET on evapotranspiratsioon, Ev aurumine taimkatteta maapinnalt ja veepinnalt, Pv valglale langenud sademed ning S valgla veevaru muutus) Järvede hüdroloogia 8. Järvede liigitus tekke alusel Mandrijäätekkelised Rannajärved Lammijärved Soojärved Meteoriiditekkelised Karstijärved Tehisjärved (ka paisjärved) 9. Järvede toitumine, järvede tüübid (umbjärv, lähtejärv, jne) Sademevee-, põhjavee-, valgvee-(pindmine juurdevool), vooluveetoitelised.
Enamik mageveest paikneb liustikes. 2. Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see sõltub pinnase omadustest, niiskusest ja temperatuurist), jõgede äravoolust, infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist. 3. Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele (asfalt, kanalisatsioon jne.) Ehitised (näiteks teed ja majad) takistavad infiltratsiooni, kanalisatsioon juhib vee ära
pärast talvist pööripäeva. Temperatuuri amplituud ookeanidel 5*c ja mandril kuni 20*C · Parasvööde- maksimum juulis ja miinimum jaanuari lõpul. Amplituud ookeanidel 10-15*C ja mandril 40-60*C · Polaarvööde- maksimum augustis ja miinimum märtsis. Pikk karm talv ja lühike jahe suvi. Amplituud suur 40-50*C Vesi atmosfääris Veeauru on atmosfääri 4%, mis asub atmosfääri alumises 2-3km paksuses kihis. Vesi aurab veepinnalt, maapinnalt ja taimedelt. Taimedelt auramist nimetatakse transpiratsiooniks ja maapinnalt auramist füüsikaliseks auramiseks. Õhuniiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja relatiivset niiskust. Absoluutne niiskus on mingil hetkel õhus olev veeauru hulk, mida mõõdetakse grammides/kilogrammides õhu ruumalaühiku kohta. Kui absoluutne niiskus saab võrdseks küllastava niiskusega, saabub kastepunkt ja sajab vihma.
pinnalt. Ligikaudu aastas on see 510 000 kuupkilomeetrit vett. Millest ookeanide pinnalt aurustub üle 400 tuhane ja umbes 60 tuhalt on maapinnalt. Turbulentne segunemine veeaur kantakse maalähedasest kihist kõrgematesse kihtidesse. Võib toimuda veeauru üleminek vedelasse faasi (veeauru kondensatsioon). Suur osa kondensatsioonist toimub atmosfääris, aga osa tuleb ka vahetult maapinnale. Auramine toimub kõikidelt veekogude pindadelt, maapinnalt ja taimkattelt. Veepinnalt auramine on kõige suurem, teistel on märgatavalt väiksem. Auramist iseloomustame aurustumiseks ja seda mõõdetakse millimeetrites ehk see on veekihi kõrgus, mis ära aurab. Kui me ütleme, et auramine on 10mm siis see tähendab seda, et sellest saab 10mm paksune veekiht. Teine suurus on aurustumise intensiivsus, see on aurustumine ühes ajaühikus. Mõõdetakse mm/ööpäevas kui suur kiht ööpäevas ära aurustub. Teine suurus intensiivsuse
ja järelpuhastus. Eelpuhastuses eemaldatakse reoveest kõige suuremad objektid, mis võivad häirida muude seadete tööd. Kasutatakse settimise ja filtrimise põhimõtteid. Võredega eraldatakse suuremõõtmeline prügi, jäätmed pressitakse ja viiakse prügilasse. Sõeltega eemaldatakse veidi peenemad osakesed tootmisreovetest, joogiveel vetikate eraldamiseks. Liivapüünistega (sageli kruvitaolise vee liikumisega) eraldatakse veest liiv ja rasvapüünistega rasv veepinnalt kaapimisega. Flotatsioonil aereeritakse vett, veepinnale tekivad peened mullid, mis on seotud heljumiga, vaht eemaldatakse veepinnalt, samuti loob see vette aeroobse keskkonna. Settebasseinis või setitis viibib vesi aeglaselt liikudes umbes kaks tundi, mille ajal vajuvad raskemad osakesed basseini põhja, kust see eemaldatakse. Täidetud filtritega peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni. 15
kasutada kõik tiigis olevad looduslikud toiduallikad. Üldiselt iseloomustab ekstensiivseid kalatiike mitmekesine toitumis- ja ruumiline keskkond, mis koosneb kalade toiduks sobivatest organismidest (zooplankton, fütoplankton, detriit, bentos, makrofüüfid, hõljum) erinevates veesamba kihtides ja ka põhjas. Sellepärast on polükultuuris kasvatavate liikide valik väga oluline. Valida tuleks kokkusobivad liigid, kellest osa on planktofaagid, kes saavad toidu veepinnalt või veesambast, teised bentofaagid või detritofaagid ning lisaks taimetoidulised liigid. Võrreldes monokultuursete tiikidega annab polükultuurne kalakasvatus tunduvad suurema toodangu. Erinevate liikide kasutamine parendab ka tiigi üldist keskkonda. Näiteks on kalakasvatuses probleemiks vetikate liigne vohamine. Fütoplanktonist toituva pakslauba kasvatamine tiigis vähendab seda muret. Valgeamuur hoiab jällegi kontrolli all suurtaimede kasvu
ööpäeva ·kus V on veehoidla maht, Qd ööpäevakeskmine kasutatav juurdevool m3, s.o tegelik juurdevool miinus paisust läbi lastav vesi (mille määrab sanitaarvooluhulk), ning Wk veekadu veehoidlast ööpäeva kestel. Veekadu veehoidlast ·Wk = Wf + Wa Veekadu veehoidlast Wk on filtratsiooni- ja aurumiskao summa Veekadu veehoidlast ·Ööpäevane aurumiskadu m3, kus Ak on veehoidla keskmine pindala aurumisperioodi kestel m2, Zv aasta jooksul veepinnalt auruva vee kiht m ning Zm aasta jooksul maapinnalt auruva vee kiht m. ·Filtratsioonikao läbi väikese veehoidla põhja Wf = 2,5 k A hk m3 aastas, ·kus k on veehoidla põhja pinnase filtratsioonimoodul m/d (vt Hüdraulika ja pumbad, lk 235), A veehoidla pindala m2 ning hk veehoidla keskmine sügavus m. ·Ligikaudse filtratsioonivooluhulga läbi pinnaspaisu ja selle alt m3/d, kus A on veehoidla pindala m2, H vee sügavus paisu ees
Udu tekkimiseks peab alumise õhukihi temperatuur langema alla kastepunkti. Udusid liigitatakse tekke järgi: 1) Massisisesed udud (tekivad õhumassi sees) - Radiatsiooniudu e kiirgusudu - tekib, kui aluspind jahtub tugeva efektiivse kiirguse tagajärjel - Advektsiooniudu - tekib, kui soe õhumass liigub külmema aluspinna kohale ja jahtub seejuures alla kastepunkti - Aurumisudu - tekivad jõgede ja järvede kohal, kui vesi aurab soojemalt veepinnalt külmemasse õhku. Õhk veekogu kohal küllastub veeauruga ning üleliigne aur tiheneb uduks - Oruudu - jahe õhk koguneb orgu - Nõlvaudu - õhk liigub nõlva mööda üles 2) Frondiudud (seotud õhumasside kokkupuutepiirkondadega) - Sooja frondi udu 35. Mille alusel pilvi klassifitseeritakse? - Morfoloogiline klassikafikatsioon pilvede välise kuju järgi - Geneetiline klassifikatsioon pilvede tekkimise ja arenemise protsesside järgi
vees lahustuvaid soolasid(humaate),Ca,Fe ja Al- õhurõhust,tuulest,reljeefist,värvusest,taimkatte seniidis,siis max 1,9 cal/cm2 /min meil ga annavad vees mittelahustuvaid soolasid. olemasolust* veega küllastunud mullast aurub väiksem,sõltub atm.seisundist-pilved,udu,õhu 2)FULVOHAPPED-(kõige agressiivsemad)tema rohkem kui vabalt veepinnalt*aurumine on alati puhtus 2)maa sisesoojus 3)orgaanilise aine soolad lah.vees. Võrreldina humiinihapetega on kiirek tolmustunud mullast *aurumist pidurdavad lagunemisel vabanev soojus Mulla nad vähemtsüklilised ja agressiivsemad. mullapinna kobestamine ja multsimine Mulla soojusneelamise võime sõltub-värvusest,pinna 3)HUMIINAINED-humiin ja ulmiin.Need veereziim-nähtuste kompleks,mis on seotud vee kujust,niiskusest
°C. Madal Gibraltari väin takistab Atlandi ookeani põhjakihtide jaheda vee voolamist Vahemere, seetõttu on temperatuur Vahemere põhjas 12–13 °C. Seetõttu ei jäätu Vahemeri kunagi. Soojenenud, segatud ülemkihi sügavus suvel tsükloonilistes ringlustes on 15-30 m , aga antitsüklonilistes suureneb 60-80 m. Madalkihtides on hästi samasugune temperatuur- umbes 12,5-14°C. Vahemeri on üks soolasematest meredest. Aurumine veepinnalt on suurem kui sademetena ja jõgede kaudu juurdevoolanud vee hulk, seepärast on soolsus suur. Aadria mere põhjaosas 36–37 ‰, Küprosest idas üle 39 ‰. Läbi Gibraltari väina voolab pinnal magedam ja kergem vesi 5 Vahemerre, sügavamal raskem ja soolasem Atlandi ookeani. Vahemere vesi on helesinine, läbipaistvus kuni 60 m. Soolsus veepinnal suureneb läänest itta, aga põhjaosas on soolsus suurem kui lõunaosas. See on
selleks, et taim oma kasvufaase läbiks, on vaja kindel aktiivsete temp summad. Summad tehakse kindaks mõõtmisega. Hilisematel sortidel on summad suuremad, varajasematel väiksemad. Mõõtmed tehakse kindlaks sordivõrdluskatsega. Peitub võimalus prognoosida arengufaaside saabumist. Prognoosi koostamiseks võetakse aluseks paljude aastate keskmine. Üldine veeringe looduses atmosfääris toimub veeringe, mis on üsna suure intensiivsusega. Vett satub atmosfääri auramise teel veepinnalt, maismaalt või taimedelt. Veeaur läheb üle vedelasse või tahkesse faasi- veeauru kondensatsioon. Võib toimuda vahetult maapinnal (kaste, härmatis). Kondensatsiooni produktiks atmosfääris on pilved ja udu ning sademed. Kokku aurustub aastas 510 000km3. Looduses toimub aurustumine nii öösel, päeval, suvel, talvel kui ka lumel ja jääl. Õhuniiskuse karakteristikud
mulla peale. Kõik mullad ei kerki ühte moodi, see sõltub harimisest. Termilised karakteristikud : 1)mulla ruumerisoojus C – soojuse hulk, mis aastate keskmine. Üldine veeringe looduses – atmosfääris toimub veeringe, mis on üsna suure intensiivsusega. Vett satub atmosfääri tuleb anda 1 ruumalaühiku pinnale, et temp. tõsta 1 kelvini võrra. Mida rohkem vett ja vähem õhku seda suurem on C. Mõõtühikuks on J/m 3K. auramise teel veepinnalt, maismaalt või taimedelt. Veeaur läheb üle vedelasse või tahkesse faasi- veeauru kondensatsioon. Võib toimuda 2)mulla soojusjuhtiv koefitsient näitab, kui palju maa soojust edasi annab. Energia, mis läbib selle pindala ühikut ajaühikus.Eesti kliimat võib vahetult maapinnal (kaste, härmatis). Kondensatsiooni produktiks atmosfääris on pilved ja udu ning sademed. Kokku aurustub aastas pidada üleminekuliseks mereliselt mandrilisele
Advektiiv-radiatsiooniline udu moodustub kahe teguri koosmõjul: a) soe niiske õhk liigub külmale aluspinnale ja hakkab kiiresti jahtuma; b) jahtumise tagajärjel tekkib õhumassis kondenseerumine ja udu. Udu eelmised tüübid koos. Esineb ka kahe oluliselt erineva tempi ja suure niiskusega õhumassi segunemisel. Auramisudu esineb suhtelisel sooja veekogu pinnal, mille temp on vähemalt 8-20 kraadi õhutemp-st kõrgem. Veepinnalt aurav niiskus hakkab külmas õhus kondenseeruma ja tekib udu. Auramisudu võib näha sügisel jõgede ja järvede kohal enne vete külmumist. Geoid Geoidi loetakse kõige täpsemaks Maa kuju kirjeldavaks matemaatiliseks mudeliks. Et geoidi pind on keeruka konfiguratsiooniga, siis kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks selle asemel enamasti geoidi ligilähedasele kujule kohandatud ellipsoidi. Krüogeensed pinnavormid -Igikeltsatekkelised. Need pinnavormid on külmumise tagajärjel tekitatud nt
kus õhutemperatuur on kõrge. 6. Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid (sademed ja aurumine). Klimaatiliste faktorite mõju äravoolule: Kliima (Kliima mõjub otseselt ja kaudselt teiste faktorite kaudu) Mullastik ja geoloogiline ehitus Taimkate Reljeef (valgla pinnamood) Järvisus Majandustegevus (inimtegevuse mõju) Sademed on kõige tähtsam äravoolu mõjutav klimaatiline tegur. Aurumine Aurumine koosneb aurumisest: maapinnalt, veepinnalt, lume pinnalt ja taimede lehtedelt. Aurumise vee- ja lumepinnalt määravad kliimatilised faktorid. Potentsiaalne aurumine sõltub mullavee sisaldusest, mulla tüübist ja taimkatte vormist. Aurumise mõju äravoolule: Oldekopi teooria: kui sademete hulk suureneb, siis kasvab ka aurumine, kuid see aurumise kasv toimub teatud piirini, mis vastab teatud sademete hulgale. Edasine sademete hulga suurenemine ei
epüüri pindalaga, leiame rõhukeskme 361,98 13 6 + 1085,94 23 6 723,96 + 4343,76 ZP = = = 3,5 , 361,98 + 1085,94 1447,92 s.t. rõhukese on vaheseina ülaservast 3,5 m allpool. Sama tulemuse annab ka arvutus hüdrostaatilise jõu valemiga Pa = g A H = 1,025 9,81 4 6 ( 12 6 + 3) = 1444,92 kN. Rõhukeskme veepinnalt leiame valemist J NT 1 B D 3 D 1 4 6 3 1 Z P 0- 0 = + H = 12 + + 3 = 12 + ( 2 6 + 3) = 0,5 + 6 = 6,5 AH B D 2 D 2 4 6 (12 6 + 3
orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleborgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). ’ 21. Aurumine. Kondenseerumine. V: Vedeliku üleminek gaasilisse faasi Potentsiaalne auramine- veepinnalt toimuv auramine Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. Kondenseerumine on õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu. Kondenseerumine tähendab tihenemist, aine üleminekut gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. Kondeseerumine – veeauru minek üle vedelasse olekusse. On olemas homogeene ja heterogeene kondenseerumine.
· väikese gradiendiga õhurõhu väljas (nii madal- kui kõrgrõhuväli) Äike ja tromb · Maapinna kohal tekkinud õhukeeris - tromb, veepinna kohal vesipüks · Keerise läbimõõt mõnikümmend meetrit · Õhu liikumise kiirus keerises 50-100 m · Trombi teke esimese sammuna tekib äikesepilve alla lehtrikujuline rippuv pilvesopp, mis laskub maapinna suunas (elevandi londi sarnane) maapinnalt (veepinnalt) tõuseb sellel vastu lehtritaoline moodustis (tolm, praht,veepiisad) keskelt peenem · Trombi tekkeks soodsad tingimused kiirelt liikuv külm front, kus külm õhk tungib keelena sooja õhu sisse (nt. 300-600 m kõrgusel) tekib õhu turbulentne segunemine loob soodsad tingimused keeriste tekkeks Liigestatud reljeef (Pandivere, Haanja) Vesipüksid Väinameres, Pärnu, ka Soome lahel)
kooskõlastatud. Kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis, on valgus täielikult polariseeritud. Valgust polariseerivat seadet nim polaroiks, mis laseb E-vektroil võnkuda ainult ühes läbilasketasandis ehk polarisatsioonitasandis. Ristuvad suunad neelduvad polaroidis, polarisaatorid on anisotroopsed ainsed mingis ruumisuunas aine elektronstruktuuri korrastuse poolest tähelepanuväärsed ained. Polaroidprillid(vähendavad olulislt veepinnalt, lumelt, asfalitlt peegeldunud valguse tuvesugt, 3d filmide vaatamiseks) Polarimeeter(Ainete kontsentratsiooni määramiseks nt jookides, veres).
56. Millised on mullavee liigid? 1. keemiliselt seotud vesi 2. füüsikaliselt seotud vesi 3. veeaur 4. vaba vesi 57. Millised on mulla hüdroloogilised konstandid? 58. Kirjelda mullaniiskuse aastast käiku. Külmal aastaajal veevaru mulla ülemistes kihtides suureneb vastavalt mulla järjest sügavamate kihtide külmumisega. Varakevadel, mil lumest vabanenud põlluosadel mulla ülakiht sulab, on veekadu mullast auramise teel väga suur ületades auramist vabalt veepinnalt, Öösel mulla ülakihi külmudes tõmmatakse sinna altpoolt järjest vett juurde, mis päeval aurab. Suvel lahkub vesi mullast peamiselt transpiratsiooni teel. Vastavalt juurestiku arenemisele kuivavad järjest sügavamad mullakihid. Neis kihtides, kuhu juurestik ei ulatu, veevaru peaaegu ei muutu. Sügisel veesisaldus mullas järjest suureneb. 59. Milline on mullaõhu koostis ja millest see sõltub? Mullaõhu moodustavad: 1.) atmosfäärist mulda tunginud gaasid 2
temp summad. Summad tehakse kindaks mõõtmisega. Hilisematel sortidel on summad suuremad, varajasematel väiksemad. Mõõtmed tehakse kindlaks sordivõrdluskatsega. Peitub võimalus prognoosida arengufaaside saabumist. Prognoosi koostamiseks võetakse aluseks paljude aastate keskmine. Üldine veeringe looduses. Õhuniiskuse karakteristikud. Atmosfääris toimub veeringe, mis on üsna suure intensiivsusega. Vett satub atmosfääri aurumise telle veepinnalt, maismaalt või taimedelt. Veeaur läheb üle vedelasse või tahkesse faasi veeauru kondensatsioon. Võib toimuda vahetult maapinnal (kaste, härmatis). Kondensatsiooni produktiks atmosfääris on pilved ja udu ning sademed. Kokku aurustub aastas 510 000 km3. looduses toimuba aurustumine nii öösel, päeval, suvel, talvel kui ka lumel ja jääl. Talvel 1/3 aurab ja 2/3 sulab veeks. Aurumise intensiivsus on aurumine ajaühikus (mm) ööpäevas või vee ruumala pindalaühiku kohta
mandri kohale. Advektiiv-radiatsiooniline udu moodustub kahe teguri koosmõjul: a) soe niiske õhk liigub külmale aluspinnale ja hakkab kiiresti jahtuma; b) jahtumise tagajärjel tekkib õhumassis kondenseerumine ja udu. Udu eelmised tüübid koos. Esineb ka kahe oluliselt erineva tempi ja suure niiskusega õhumassi segunemisel. Auramisudu esineb suhtelisel sooja veekogu pinnal, mille temp on vähemalt 8-20 kraadi õhutemp-st kõrgem. Veepinnalt aurav niiskus hakkab külmas õhus kondenseeruma ja tekib udu. Auramisudu võib näha sügisel jõgede ja järvede kohal enne vete külmumist. 5. Geoid Geoidi loetakse kõige täpsemaks Maa kuju kirjeldavaks matemaatiliseks mudeliks. Et geoidi pind on keeruka konfiguratsiooniga, siis kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks selle asemel enamasti geoidi ligilähedasele kujule kohandatud ellipsoidi. 6. Krüogeensed pinnavormid Igikeltsatekkelised
ohu liikumisel mandri kohale. Advektiiv-radiatsiooniline udu moodustub kahe teguri koosmojul: a) soe niiske ohk liigub kulmale aluspinnale ja hakkab kiiresti jahtuma; b) jahtumise tagajarjel tekib ohumassis kondenseerumine ja udu. Esineb ka kahe oluliselt erineva temperatuuri ja suure niiskusega ohumassi segunemisel. Auramisudu esineb suhteliselt sooja veekogu pinnal, mille temperatuur on vahemalt 8-20 oC ohutemperatuurist korgem. Veepinnalt aurav niiskus hakkab kulmas ohus kondenseeruma ja tekib udu. Auramisudu voib naha sugisel jogede ja jarvede kohal enne vete kulmumist ·Ohumasside klassifikatsioon laiuskraadi ja aluspinna jargi- laiuskraad: Arktiline ohk A Pohja-Jaamere umbrus Antarktiline ohk AA Antarktikas Polaarne ohk P parasvööde: 50-60°NS Troopiline ohk T 20-35°NS Ekvatoriaalne ohk E ekvaatori lahedal Aluspind: Mereline ohk - m kujuneb ookeani kohal
põhjapõdrad, muskusveised, lumekakud. (Randla 1990, Lk 31) Peaaegu mikroobivaba õhk võimaldab kiskjail oma saki süüa isegi aasta peale selle surma (nekrofaagia). Paigutine toidunappus tingib toitumise teiste väljaheidetest (koprofaagia) näiteks vandelkajakas ja jääkajakas. (Randla 1990, Lk 28 ) Külma talve elavad koopais üle: kärp , nirk, püü, hüljes, karu, lemming . Jalgade külmumuse vältimiseks püüavad roosa- ja vandelkajakas saaki veepinnalt nokaga haarata. Tihe kattesulestik, arenenud udusulestik, aluskarv, udusulgede ja karva eriline ehitus ning nahaalune rasvkude (traan) aitavad külma ja tuule mõju leevendada. Arktika loomadel on veres antifriis-külmaga suureneb nende vere glütseriinisisaldus. Selle tõttu taluvad mõned mardikad isegi 80- kraadist külma. Põhjas elavad loomad on suuremad , sest suur keha annab vähem sooja ära (viigerhüljes, valgejänes , hunt)
Hea veeläbilaskvus on üle 150, keskmine 50-150 ja halb alla 50 mm/tunnis. Imendumine toimub molekulaar-ja kapillaarjõudude toimel.Filtratsioon - gravitatsioonijõudude mõjul. Vee aurumine mullast e. Evaporatsioon(kadu) on mõjutatud mulla ja õhu niiskusest,temperatuur, mulla lasuvustihedusest õhurõhust,tuulest,reljeefist,värvusest,taimkatte olemasolust (veega küllastunud mullast aurub rohkem kui vabalt veepinnalt) • Mulla veere mullast. VEELIIGID MULLAS: 1)keemiliselt seotud vesi:a)konstitutsiooniline vesi,vabaneb 150-200 kraadi juures b)kristallisatsiooni vesi-nõrgemini seotud,eraldub temp 82 kraadil 2) veeaur-mullas u.0,001% suure liikumisvõimega(hästi vähe mullas) 3)füüsikaliselt seotud vesi:
merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise liikumisel mandri kohale. Advektiiv-radiatsiooniline udu - moodustub kahe teguri koosmõjul: a)soe niiske õhk liigub külmale aluspinnale ja hakkab kiiresti jahtuma; b) jahtumise tagajärjel tekkib õhumassis kondenseerumine ja udu Esineb ka kahe oluliselt erineva temperatuuri ja suure niiskusega õhumassi segunemisel. Auramisudu - esineb suhteliselt sooja veekogu pinnal, mille temp. on vähemalt 8-20C õhutemp. kõrgem. Veepinnalt arav niiskus hakkab külmas õhus kondenseeruma ja tekib udu Auramisudu võib näha sügisel jõgede ja järvede kohal enne vete külmumist. Tuuled ja atmosfääri üldine tsirkulatsioon Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast Briis - kohalik tuultesüsteem, mis tekkib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Ebaühtalne soojenemine toob kaasa erinevused
soojusbilanss on kokkuvõttes 0. B+P+M+V=0 Soojusbilansi komponendid: B- maapinna kiirgusbilanss P- soojusvoog pinnasesse või pinnasest M- turbulentne soojusvoog õhku või õhust maapinnale V- auramiseks kulunud või kondensatsioonil vabanenud soojus 33.Veekogude mõju mikrokliimale. Veekogude pinnatemperatuur on aasta keskmisena üldiselt maismaa temperatuurist veidi kõrgem. Ainult väga kuivadel aladel, kus auramine maapinnalt on niiskuse puudumisel väike, veepinnalt aga suur, on veekogu temperatuur suhteliselt madalam. Kaugus, kuhu veekogu mõju veel ulatub, sõltub veekogu suurusest ja sügavusest, samuti ilmast jt. teguritest. Eksisteerib õhu tsirkultsioon veekogu ja selle kõrval oleva maismaa vahel, kuna veekogu on päeval külmem, öösel soojem. Seda iseloomustavad briisid, mis arenevad hästi välja suurte veekogude madalal rannikul paarisajast meetrist kuni 5 km kauguseni. Briisid toovad päeval veekogult maismaale jahedamat ja niiskemat õhku
annaabi.ee 
