Hüdrosfäär 10.klass (1)

Mille poolest erinevad üksteisest suur ja väike veeringe ?
Väike veeringe hõlmab atmosfääri ja hüdrosfääri- veepinnalt auruv vesi langeb sademetena otse merre.
Suur veeringe hõlmab kõiki nelja sfääri(atmosfäär, hüdrosfäär, Litosfäär ja biosfäär). Suure veeringes kandub atmosfääris auruna olev vesi õhuvooludega maismaale ja langeb sademetena alla. Maismaal kasutavad loomad ja taimed osa vett elutegevuseks ning ülejäänud vesi liigub pinnase ja veekogude kaudu taas merre.
Miks on hoovused tähtsaks kliima kujundajaks?
Hoovused on mereveemasside ümberpaiknemise peamisi põhjuseid, nad avaldavad suurt mõju merevee temperatuuri, soolsuse jt. omaduste jaotumisele. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk tänu millele on soojade hoovuste juures kliima soojem ja niiskem( aurumine suurem).
Külma hoovuse tõttu muutub kliima külmemaks ja kuivemaks(aurumine väiksem).
Millest sõltub merevee soolsus?
Peamisteks merevee soolsuse reguleerijateks on sademete ja aurumiste vahe, Jõgede sissevool merre, väiksemate merede puhul ühendus ookeaniga ning ka tormid hulk.
Milline vahe on järskrannikul ja laugrannikul?
Järskrannikule on omane veekogu kiire sügavnemine,lained jõuavad rannale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus, tänu sellele kujunevad kulutusrannad , moodustuvad rannajärsakud, suure kaldega nõlvad.
Laugrannikule on omane setete pikiränne, ülekaalus lainete kuhjav tegevus, randa jõudes on lainetel vaid setteid liigutav jõud, kujunevad rannavallid ja rannabarrid , tänu sellele võib kujuneda maasäär.
Kuidas on omavahel seotud kliima ja jõe äravool?
Mis on soot ?
Vana jõgi, mis on eraldunud sängist, tavaliselt muutub ta kinnikasvanud järvikuks, ning soot võib tekkida üheainsast üleujutusest.
Milline on põrkeveer ja milline on laugveer ?
Põrkeveeru tegevuseks on jõgedes intensiivne kulutamine. Laugveeru tegevuseks on jõgedes settimine.
Millest sõltub vee liikumise kiirus maa sees?
kivimite veejuhtivusest ja pinnase kallakust, mida suurem on kihi kallakus , seda kiiremini saab vesi kivimites liikuda .
Kuidas tekkib põhjavee reostus ja millised on tagajärjed?
Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide liigne kasutamine. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinna kattega aladel. Mida aeglasemalt liigub veist maapinnalt põhjavette seda parem. Tagajärgedeks on veepuudus , ning inimeste joogivee kvaliteedi halvenemine.